Xi kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 150 eurot Kaebaja: X Vastustaja: Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ann-Enel Valter Kirjalik menetlus, digitoimik
Menetlusosalised
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 03.06.2022. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Avaldus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
1.Tallinna Vangla (edaspidi vastustaja) 19.10.2021 käskkirja nr 1-1/21/54 alusel lukustati kõik eluosakonnad Tallinna Vanglas tehnosüsteemide testimiseks lõuna ajal. Vastustaja registreeris 21.10.2021 Xi (edaspidi kaebaja) taotluse (nr 5-15/21/265-1) mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 150 eurot, kuna kaebaja oli 19.10.2021 õppuste ajal ajavahemikus 11.30-14.35 ilma vooluta ning ilma keeduveeta ja joogiveeta. Vastustaja jättis 20.12.2021 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, sest tehnosüsteemide testimise ajal olid tagatud vangla toimimiseks hädavajalikud olmeteenused, kättesaadav oli vesi ning elekter. Kaebaja tervisekaardis ei ole märget, mis kinnitaks, et kaebaja tohiks juua ainult keedetud vett. Seega ei ole tekkinud kaebaja põhiõiguste tõsist riivet ning kahju ei ole tekkinud.
2.Kaebaja esitas 21.12.2021 Tallinna Halduskohtule (edaspidi kohus) kaebuse vastustaja vastu mittevaralise kahju (summas 150 eurot) hüvitamiseks.
3.Kohus võttis 12.01.2022 määrusega kaebuse menetlusse ning 06.04.2022 määrusega määras asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
4.Kaebaja palub Tallinna Vanglalt välja mõista 150 euro suurune mittevaralise kahju hüvitis.
5.Kaebajale tutvustati käskkirja, mille alusel kambrid 19.10.2021 lukustati, alles siis, kui kambrid lukustati lõunasöögi ajaks ning toidujagaja hakkas jagama toitu kambritesse. Kaebaja veekeedukann oli paigutatud lattu isiklike asjade juurde ning ei saanud seega keeta endale vett. Kaebaja magu on haige ning ta ei saa juua keetmata vett, kuna see põhjustab terviseprobleeme (okserefleks, kõhulahtisus). Kaebaja pidi istuma 3 tundi ilma veeta, kuna kambrist ta enam väljuda ei saanud, et osakonna üldkasutatava kannuga endale vett keeta. Käskkiri kambrite lukustamise kohta oleks tulnud tutvumiseks väljastada varem.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
6.Vastustaja jääb 20.12.2021 vastuses esitatud seisukohtade juurde, kuid lisab järgmist.
7.Kaebaja ei ole täpsustanud arsti, kes andis soovituse tarbida vaid keedetud vett. Tallinna Vanglas on tervisekaardi sissekannetes ära märgitud ravisoovitused. Tervishoiuteenuse osutamise põhjalik dokumenteerimine on hädavajalik vanglas, kuna praktikas tõstatuvad selle pinnalt ka kohtuvaidlused. Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogus (edaspidi Vangiregister) on kajastatud kinnipeetavale arsti poolt määratud toidunorm ning lisamärkused kinnipeetava toitlustamise osas, kaebaja veetarbimise osas sinna eraldi märget pole tehtud. Kaebaja tervisekaardi andmetel on kaebajale soovitatud vett tarbida vastavalt olukorrale, üheski kandes pole eraldi määratletud, et kaebaja saab juua ainult keeduvett.
8.Kaebaja on Vangiregistri andmetel 31.08.2020 soetanud veekeedukannu, mille andis 18.07.2021 taotluse nr 6-12/21/2682-1 alusel lattu. Kaebajal on olnud võimalus endale ise joogivett keeta, kuid ta andis kannu lattu. Vangla veekeedukannu kasutamise näol on tegemist hüvega, mida vangla pakub, kuid kinnipeetav ei ole õigustatud seda saama. Vangla on ühendatud AS Tallinna Vesi veevõrguga. AS Tallinna Vesi jaotusvõrgu joogiveele on tehtud analüüsid, mille kvaliteetnäitajad vastavad normidele, mis on toodud sotsiaalministri 24.09.2019 määruses nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid.“
9.Tallinna Vangla ei nõustu kaebaja väitega, et vangla oleks pidanud antud käskkirja osas kinnipeetavaid ette teavitama vähemalt 1 päeva jagu. Tallinna Vanglas antakse käskkirju välja
operatiivselt, mõnikord ka sündmusejärgselt ning tagasiulatuva mõjuga, kuna sündmustele reageerides ei ole võimalik oodata käskkirja välja andmist, selleks, et ametnikkond saaks tegutseda (nt eriolukordades nagu rahutus, elektrikatkestus, kinnipeetavate vaheline konflikt jne). Testimisest teavitamine kinnipeetavatele toimus lühikese ajavahemiku jooksul, vangla julgeolekuhuvides ei ole võimalik alati anda kinnipeetavatele pikaajaliselt ette teada toimuvast.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
11.Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi (RVastS § 7 lg 2). Seega on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud kahju hüvitamise nõude eeldused kokkuvõtlikult järgmised: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus; 2) tekkinud on kahju; 3) esineb põhjuslik seos õigusvastase tegevuse ja tekkinud kahju vahel; 4) muude õiguskaitsevahendite ammendatus. Juhul kui kasvõi üks eelnimetatud eeldustest on täitmata, ei ole kahjunõude rahuldamine ning kahjuhüvitise välja mõistmine põhjendatud.
12.Füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral (RVastS § 9 lg 1).
13.Kaebaja heidab vastustajale õigusvastase tegevusena ette kaebaja piinamist ja inimväärikuse alandamist, kuna kaebaja pidi olema 3 tundi ilma (keedetud) joogiveeta.
14.Kaebaja tervisekaardi (vastustaja 01.03.2022 vastuse lisa 1) andmed ei kinnita sellist arsti soovitust, mille kohaselt saaks või tohiks kaebaja ainult keedetud vett juua. Kui kaebajal oleks selline akuutne vajadus, siis oleks kohtu hinnangul see asjaolu tõenäoliselt terviseandmetes kirjas (nagu ka muud soovitused, mis on tehtud konkreetsete ravijuhtude kohta). Kaebajale on teatud kordadel soovitatud juua sooja teed (27.09.2021 haigusjuht) ning juua vett väikeste lonksudena (15.10.2021 haigusjuht). Muid meditsiinilise personali soovitusi vee joomise kohta terviseandmetest ei kajastu.
15.Juhul kui kaebajal esineb tõepoolest vajadus juua vaid keedetud vett, jääb kohtule ebaselgeks, miks lasi kaebaja oma isikliku veekeedukannu paigutada lattu isiklike asjade juurde. Isikliku keedukannu omamine kambris tagaks kaebajale võimaluse vajadusel vett keeta ka juhul, kui osakonna üldkasutatava kannu kasutamine mingil põhjusel ei ole võimalik. Vangistuse tingimusi reguleerivatest normidest ei tulene vanglale kohustust võimaldada kinnipeetavatele üldkasutatava veekeedukannu kasutamist.
16.Ka juhul kui jätta kõrvale asjaolu, et keedetud vee joomise soovitust ei tulene kaebaja tervisekaardi andmetest, vaid kaebaja enda tunnetuslikust vajadusest, siis keedetud joogivee puudumine ühel päeval 3 tunni jooksul ei kujuta kohtu hinnangul piinamist ja inimväärikust alandavat käitumist vangla poolt.
17.Puudub kahtlus, et vangla kraanidest tulev vesi vastab joogiveele kehtestatud nõuetele ning puudub otsene täiendav vajadus kraanivee filtreerimiseks või keetmiseks selle joomise eesmärgil. Kohus on seisukohal, et 3 tundi ilma (keedetud) joogiveeta viibimine ei saanud kaebajale põhjustada ebaproportsionaalseid kannatusi või piina, mida kujutaks endast vangla poolset piinamist või inimväärikuse alandamist. Võib nentida, et regulaarne vee joomine päeva
jooksul on kasulik ning tervislik. Samas ei ole usutav, et inimesel (sh kaebajal) oleks märgatavaid raskusi pidada vastu 3 tundi ilma joogiveeta, arvestades asjaolu, et kaebajale oli kambrite lukustamise ajal tagatud võimalus tarbida keetmata joogivett. Kaebaja tervisekaardi andmetest ei nähtu, et keetmata vee tarbimine on kaebajale terviseprobleeme (nagu okserefleks, kõhulahtisus) põhjustanud. Kohtule nähtub, et kaebaja on tarvitanud erinevaid ravimeid, sh on kaebaja toitumine periooditi olnud juhuslik ja ebaregulaarne. Seega ei ole kaebaja puhul meditsiiniliselt sedastatud, et kaebaja keetmata vett juua ei saaks või ei tohiks.
18.Kohus peab põhjendatuks vangla selgitust kambrite lukustamise käskkirja tutvustamise osas. Ei ole välistatud, et tehnosüsteemide testimise ajal võib esineda rikkeid ning ootamatusi. Sellest tulenevaid julgeolekuriske ei saa vangla endale julgeoleku kaalutlustel lubada ning peab neid riske maandama. Üheks selliseks võimaluseks on tehnosüsteemide testimisest kinnipeetavaid teavitada võimalikult lühikese etteteatamisega, et välistada olukord, kus kinnipeetavatel on olnud pikalt võimalus planeerida võimalike rikete ärakasutamist süütegude toimepanemiseks. Kohtu hinnangul ei saa välistada, et kinnipeetavate hulgas on isikuid, kes sellist olukorda ära kasutaks. Ajavahemik, mille jooksul kambrid lühikese etteteatamisajaga lukustati (19.10.2021 käskkirja kohaselt vahemikus 12:30 kuni 15:30), ei olnud sedavõrd pikk, et oleks oluliselt häirinud kinnipeetavate igapäevarežiimi. Lukustamise ajaks olid tagatud hädavajalikud toimingud ning olmeteenused.
19.Eelnevast tulenevalt ei olnud vangla poolt tehnosüsteemide testimise ajaks kambrite lukustamine õigusvastane. Kuivõrd vähemalt üks kahjunõude eeldus (avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus) ei ole täidetud, ei ole kahjunõude rahuldamine põhjendatud. Kohus ei pea seetõttu analüüsima ülejäänud kahjunõude eelduste täitmist.
20.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.