Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja selgitab, et vaidlustatud otsusest ja vaideotsusest nähtub, et otsuse aluseks oli Qvalitas Arstikeskus AS poolt 06.03.2021 antud eksperthinnang ekspertarst Tatjana Toomsoo poolt. SKA on selgitanud, et Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lg 21 alusel tuvastatakse isikul lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest sügava, raske või keskmise raskusastmega puue. Eksperthinnangu alusel ei nähtunud kaebajal puude olemasolu. Kaebaja toob välja, et 2015. aastal tuvastati tal keskmisele puude raskusastmele vastav muu funktsiooni (süda) suur kõrvalekalle (lisatud ekspertarst T. Koemetsa arvamus), mille alusel tuvastati kaebajal töövõime kaotuse protsent 90%. Samuti SKA 19.06.2017 otsusega nr P26O2017-67839 tuvastati kaebajal keskmine puue. Kaebaja toob välja, et tema tervislik seisund ei ole paranenud. Tema töövõimetuse põhjuseks on aordi dissektsioon, mida on opereeritud 2013. aastal mehaaniline aordiklapi proteesi paigalduseks. Kaebaja selgitab, et aordi dissektsioon on olukord, kus sisemine kiht rebeneb lahti, veri tungib kihtide vahele ja moodustub kaks kanalit. Dissektsiooni ravitakse enamasti kirurgiliselt. Need on pikad ja keerulised operatsioonid, mille käigus paigaldatakse aorti stent või asendatakse kahjustunud aordi osa proteesiga. Aordi dissektsioon on kõrge surevusega haigus. Umbes 20% dissektsiooni haigetest sureb enne haiglasse jõudmist. 33% patsientidest sureb operatsioonil või selle järgselt tüsistustesse. Eeltoodust nähtub kaebajal esineb tõsine terviseseisund, mille olemasolu ja ulatust peaks hindama erialaspetsialist, ehk südame- ja veresoonkonna haiguste spetsialist. Kaebaja toob välja, et otsuse aluseks olnud eksperthinnangu on andnud dr Tatjana Toomsoo, kes on erialalt endokrinoloog. Seega eksperthinnangu andja ei ole ekspert südame- ja veresoonkonna haiguste osas. Lisaks eeltoodule nähtub, et eksperthinnang anti dokumentaalsete hindamise käigus, mis viitab puudustele ekspertiisi läbiviimises. Eksperthinnangus sisaldub järeldus: taotlejal on tõenäoliselt vähemuutuv seisund kehtivusega 5 aastat, kuna tervise infosüsteemi andmetel tervislik seisund pigem muutunud kehvemaks, lisandunud koormustaluvuse langus, haigus krooniline ja vajab pidevat ravi. Samas on seal järeldused, et piirangute põhjuseks on rasvumus ja muud liigtoitumuse vormid, kõrgvererõhkhaigused, taotlejal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on rasvumus ja muud liigtoitumuse vormid, kõrgvererõhkhaigused. Samas ei ole põhjusena toodud alates 2013 kaebajale pandud aordi dissektsiooni diagnoosi ja sellest tulenevate kaebuste põhjust, mis on sisuline ja oluline viga eksperthinnangus. Kaebaja tõi vaides välja, et tal on olulised probleemid liikumisega, eriti eri tasandite vahel liikumisega. Vaideotsuses selgitas SKA, et tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst hindas H.K.il liikumise valdkonna võtmetegevust „liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang), võtmetegevust „ohutu ringiliikumine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub) ning võtmetegevust „seismine ja istumune“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. H.K.il on liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 1,33. Liikumise valdkonna võtmetegevus „liikumisega seotud muud probleemid“ on hinnatud arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub) ning seda võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetilise keskmise arvutamisel arvesse ei võeta (sotsiaalkaitseministri määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 6 lg 4). Vaideotsuses selgitas SKA, et viis läbi täiendava (dokumentaalse) ekspertiisi. Ekspertarst Meris Tammik, tutvunud H.K.i vaidega ning üle vaadanud isiku taotluse, esitatud terviseandmed ning Töötukassa eksperdiarvamuse, tuginedes puude tuvastamise kriteeriumidele tööealistel inimestel, asus seisukohale, et tervislikust seisundist tulenevad funktsioonihäired ei põhjusta H.K.il sellisel määral raskusi igapäevaeluga toimetulekus ja ühiskonnaelus osalemises, et oleks alust puude raskusastme tuvastamiseks. Arvamuse andmisel on tuginetud tervise infosüsteemi andmetele. Kaebajale ei ole teada, et Meris Tammik oleks südame-veresoonkonna haiguste eksperdiks. Vaideotsuses ekspertarst Meris Tammik selgitab, et kaebajal ei esine igapäevaelus püsipiirangud, mida raviga ei saaks korrigeerida. Esitatud terviseandmete alusel ei esine kaebajal

fikseerunud, ravi või ravimitega mittemõjutatavaid funktsioonihäireid ning osalus- ja soorituspiiranguid puuet põhjustavas ulatuses. Ekspertarst Meris Tammik on seisukohal, et aktuaalsete terviseandmetele tuginedes puudub alus H.K.il puude raskusastme tuvastamiseks. Kaebaja ei nõustu eelviidatud arvamusega ja leiab, et see ei haaku 2015 ja 2017 tuvastatud asjaolude ja kaebaja terviseseisundiga ning ei haaku ka 2021 algses ekspertarvamuses tooduga. Ekspert M. Tammik leiab, et raviga saab muuta terviseseisundit, samas on ekspert T. Toomsoo järeldanud, et pigem on kaebaja terviseseisund halvenenud. Seetõttu ei ole ka vaideotsuses toodud järeldus põhjendatud ja ei haaku tegelike asjaoludega, seda eriti järelduse osas, et terviseseisundist tulenevalt H.K.i igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ei esine piiranguid. Vastustaja on leidnud, et puude raskusastme tuvastamine ei ole diagnoosipõhine. Kaebaja viitab siinjuures määruses nr 39 Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu” § 8 lg 2 sätestatule „Töövõime ulatuse tuvastamisel käesoleva paragrahvi lg-s 1 nimetatud kaalutlusõiguse kasutamisel, arvestab eksperdiarvamuse andja eelkõige taotleja tegutsemisvõimet mõjutavate järgnevate asjaoludega: erinevates valdkondades isikul esinevate piirangute koosmõju, tervisekahjustuse või haiguse ulatus, kulg, raskusaste ja esinemise sagedus, isiku haiguskriitika ja -teadlikkus, ravisoostumus ning piirangute mõju igapäevategevustele.” Kaebaja hinnangul ei ole vaidlustatud otsuses eeltoodut piisavalt arvesse võetud. Arvestades eeltoodud asjaolusid, et ühegi ekspertarvamuse koostamisel ei tuvastatud vahetul läbivaatusel kaebaja terviseseisundit, et on tuvastatud kaebaja terviseseisundi halvenemine, tuleb vaidustatud otsus tühistada. Eeltoodut toetab ka asjaolu, et eksperdid ei olnud kaebaja haiguse valdkonna eksperdid. Koormuse talumatuse pärast on kaebaja sunnitud töötama mittetäieliku tööajaga ja poole miinimumpalgaga. Selletõttu on sotsiaaltoetus temale eluliselt vajalik. Vastustaja selgitab, et Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 23 lg 7 alusel kui tööealine isik taotleb samal ajal puude raskusastme tuvastamist ning töövõime hindamist, kasutatakse puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja Töötukassa antud töövõime hindamise otsust. Oma hinnangu annab ekspertarst töövõime hindamise käigus, hinnang antakse piirangute esinemise või puudumise kohta erinevate valdkondade võtmetegevustes. Sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määrus nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 6 lg 1 p 2 kohaselt tuvastab SKA tööealise inimese puude raskusastme, võttes arvesse arstiõppe läbinud isiku arvamuses määruse § 4 lg-s 5 nimetatud valdkondade võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmetele antud arvväärtused. Määruse § 4 lg 5 kohaselt annab tööealise inimese puhul ekspertiisi teostav arst arvamuse isikul piirangute esinemise või puudumise kohta järgmiste valdkondade võtmetegevustes: 1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, muud liikumise piirangud; 2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade ülestõstmine ja liigutamine, käteosavus, muud käelise tegevuse piirangud; 3) suhtlemine – nägemine, kuulmine ja kõnelemine, teiste inimestega suhtlemine, muud suhtlemise piirangud; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine ärkveloleku ajal, soole ja põie kontrollimine, söömine ja joomine, muud teadvusel püsimise ja enesehoolduse piirangud; 5) õppimine ja tegevuste elluviimine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, muud õppimise ja tegevuste elluviimise piirangud; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, ohu tajumine, toimetulek muutustega, muud muutustega kohanemise ja ohu tajumise piirangud; 7) inimestevaheline lävimine ja suhted – sotsiaalsete olukordadega hakkamasaamine, olukorrale kohane käitumine, muud inimestevahelise lävimise ja suhete piirangud. Määruse § 4 lg 6 kohaselt hindab ekspertiisi teostav arst antud valdkondi, andes igale valdkonna võtmetegevusele vastava arvväärtuse skaalal: 0 – tegevuspiirang puudub; 1 – kerge piirang; 2 – mõõdukas piirang; 3 – raske piirang; 4 – täielik piirang. Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse iga valdkonna kohta (v.a suhtlemine) võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Puude raskusaste tuvastatakse määruse § 6 lg 6 kohaselt määruse § 4 lg 5 p-des 1–3

ja 5–7 nimetatud valdkondades esinevate piirangute alusel järgmiselt: 1) kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine 2–2,75 (teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas 2,76–3,49), esineb isikul raskusi igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ning tuvastatakse keskmine puue; 2) kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine 2,76–3,49 (teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas 3,5–4), on isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine piiratud ja tuvastatakse raske puue; 3) kui vähemalt ühes valdkonnas (v.a teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkond) on piirangu aritmeetiline keskmine 3,5–4, on isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine täielikult takistatud ja tuvastatakse sügav puue. Kaebajal on liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 1,33. Vastavalt sotsiaalkaitseministri määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 6 lg 6 p-le 1 peab liikumise valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2, et oleks näidustatud puude raskusastme tuvastamine (keskmise puude raskusastme tuvastamiseks peab valdkonnas piirangu aritmeetiline keskmine olema vahemikus 2–2,75). Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst ei ole kaebajal tuvastanud piiranguid järgmistes valdkondade võtmetegevustes: käeline tegevus, suhtlemine (nägemine, kuulmine ja kõnelemine), teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning inimestevaheline lävimine ja suhted. Võttes aluseks Töötukassa eksperdiarvamuse on kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine alla arvväärtuse. Seega puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks liikumise valdkonnas. Vaidlustatud otsus põhineb Töötukassa ekspertarsti hinnangule (kes on omakorda ekspertiisi teostades võtnud arvesse kaebaja taotluses toodud väiteid oma tervisliku seisundi kohta) ning kaebaja terviseandmete kohaselt ei esine tal igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises raskusi sellisel määral, mis annaks alust vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamiseks. Kaebaja taotluses toodud hinnang oma tegutsemisvõimele ja -piirangutele ei ole leidnud tervise infosüsteemi kantud terviseandmetest tulenevalt ekspertarsti hinnangul kinnitust ulatuses, mis annaks alust keskmise puude raskusastme tuvastamiseks. PISTS § 23 lg 7 sätestab, et kui tööealine isik taotleb samal ajal puude raskusastme tuvastamist ning töövõime hindamist, kasutatakse puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja Töötukassa antud töövõime hindamise otsust. Puude raskusastme tuvastamisel pidi SKA toetuma töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamusele ja Töötukassa antud töövõime hindamise otsusele. Töötukassa on teinud dokumendipõhise hindamise ja SKA on lähtunud sellest kehtiva metoodika alusel. Vaidemenetluses küsis vastustaja täiendava ekspertarvamuse ekspertarst Meris Tammikult, kes leidis kokkuvõtlikult, et kaebaja terviseandmetel ei esine piiranguid üheski hinnatavas valdkonnas sellises ulatuses, et tuvastada vähemalt keskmine puude raskusaste. Varasema otsusega puude raskusastme tuvastamise kohta viitab vastustaja Tallinna Ringkonnakohtu otsusele asjas nr 3-19-2182, milles kohus selgitab, et puude raskusastme tuvastamine saab tugineda üksnes aktuaalsetele andmetele ja hinnangutele, mitte varasematele järeldustele. Kuna puude raskusastme tuvastamise kestus on PISTS § 24 lg-te 3-5 kohaselt ajaliselt piiratud ning kaebajal on varasema otsusega tuvastatud keskmine puude raskusaste tähtajaga 01.07.2017 kuni 09.05.2021, siis ei saa tal tekkida õiguspärast ootust, et puude raskusaste tuvastatakse ka järgnevaks ajaks. Vastustaja on ka seisukohal, et kaebajale tehtud meditsiinilised operatsioonid (nende keerukus) ei ole puude raskusastme tuvastamise aluseks. Aordi dissektsioon ja selle ravi on ravimeditsiini puutuv, sest puude raskusastme tuvastamise ekspertiisis ei diagnoosita haigusi ega ka ei juhita nende ravi. Haigusi diagnoosivad ja haiguste ravi juhivad raviarstid, puude raskusastet aga tuvastavad SKA ekspertarstid, kes arvestavad, milliseid piiranguid isikul igapäevaelus tegutsemises või ühiskonnaelus osalemisel esineb ning selle tuvastamiseks tuginetakse raviarstide sissekannetele, mille juures on ka seisundit objektiviseerivad uuringud. Puude raskusastme tuvastamisel ekspertarst, sh töövõimet hindav ekspertarst, ei tegele haiguste

diagnoosimise ega ravi juhtimisega ja ei tee ka sissekandeid tervise infosüsteemi ning ei anna saatekirju arstide juurde. Kaebaja viide asjaolule, et dr Tatjana Toomsoo ei ole ekspert südameja veresoonkonna haiguste osas on asjakohatu, kuna ekspertarst ei diagnoosi ega juhi ravi, vaid kasutab raviarstide poolt dokumenteeritud andmeid, et teha järeldusi töövõime ulatuse ja puude raskusastme kohta. PISTS § 23 lg 1 sätestab, et puude raskusastme tuvastab SKA, kaasates vajaduse korral arstiõppe läbinud isikuid. Kuna dr Tatjana Toomsoo on praktiseeriv endokrinoloog, siis pole alust kahelda, et tal on läbitud arstiõpe. Samuti on arstiõppe läbinud metoodik-ekspertarst dr Meris Tammik, kes andis kaebaja puude raskusastme osas arvamuse vaidemenetluses. Diagnoosipõhiselt puude raskusastet ei tuvastata, vaid vaadatakse isiku individuaalset seisundit ehk milliseid piiranguid tegutsemises või ühiskonnaelus osalemisel isikul esineb, seejuures toetutakse isikut ravivate arstide sissekannetele ja objektiviseeritud uuringutele. Kaebajale pandud aordi dissektsiooni diagnoosi ja sellest tulenevate kaebuste põhjuste osas märgib vastustaja, et ekspertarst dr Meris Tammik on oma arvamust andes viidanud 11.01.2021 Marko Ölluki sissekandele: anamneesis, 2013 opereeritud aordi aneurüsm ja aordiklapi puudulikkus, - klapi protees. PERH-s tehtud viimased analüüsid on korras, haigused kenasti ohjatud. Sama asjaolu arvestamist on näha ka Töötukassa ekspertiisist liikumise valdkonna hinnangu all. Seega on vastustaja viide 2013. aasta aordi dissektsiooni diagnoosi mittearvestamisele alusetu. Veelgi enam, raviarst on leidnud, et isiku analüüsid on korras ja haigus on kenasti ohjatud. Lisaks vastustaja viitab kaebaja 14.09.2020 läbivaatusele juhiloa saamiseks, kus mingeid takistusi tervisetõendi väljastamisel kaebaja puhul ei leitud ehk tema tervislikku seisundi peeti piisavalt heaks, et mootorsõidukit juhtida. Vastustaja selgitab, et puude raskusastme tuvastamise ekspertiisis ei viida läbi kohapealseid vahetuid isiku läbivaatusi, kuna menetlus on dokumendipõhine ning raviarsti kohustuseks on teha sissekandeid tervise infosüsteemi, et isiku seisund oleks võimalikult hästi kirjeldatud ja et ekspertiis saaks nende andmetega arvestada. Ekspertiisi tegemine dokumentaalsete tõendite pinnalt on olnud seadusandja sotsiaalpoliitiline valik ning sellise valiku kohtulik kontroll on piiratud. Kui kaebaja leiab, et tema tervislik seisund on ebapiisavalt kajastatud tervise infosüsteemis, siis kohtuasja nr 3-17-1110 p-s 24 leidis Riigikohus, et isiku terviseandmete kandmine on hõlmatud tervishoiuteenuse eraõigusliku suhtega. Seega ei omaks tähtsust see, kui kaebaja leiab, et tervise infosüsteemi andmed kaebaja kohta ei ole täielikud või kajastavad ebaõigesti kaebajal diagnoositud haigusi, tervisekahjustusi ja/või nendest tingitud piiranguid. Sel juhul tuleb kaebajal need küsimused ise lahendada tervishoiuteenuseosutajaga. Enne puude raskusastme tuvastamise taotluse esitamist tuleks isikul endal hea seista selle eest, et tervise infosüsteemis oleks tema tervislikud probleemid piisavalt kajastatud ja vajalikud uuringud tehtud. PISTS järgi tuvatatakse tööealisel puude raskusaste juhul, kui tal esineb igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus raskusi. Neid raskusi objektiviseeritakse tervise infosüsteemi andmete jm asjakohaste tõendite põhjal ning nende pinnalt antakse seitsmes erinevas valdkonnas võtmetegevustele arvväärtused, mille järel selgub, kas isikul on alust puude raskusastet tuvastada või ei. PISTS § 23 lg-s 4 nimetatud alus täiendavate andmete küsimiseks on asjakohane juhul, kui andmeid pole või need andmed on niivõrd puudulikud, et nende pinnalt ei ole võimalik ekspertiisi läbi viia. Käesoleval juhul seda olukorda ei esine, et andmeid poleks või olemasolevad andmed oleksid puudulikud. Kohtule esitatud TIS väljavõttest ilmneb, et viimasel viiel aastal on kaebajal hulgaliselt sissekandeid, mis kajastavad tema tervislikku seisundit. Andmeid tuleks küsida vaid juhul, kui puude raskusastme tuvastamise üle pole võimalik otsustada TIS-is olemasoleva pinnalt. Käesoleval juhul vastustaja hinnangul pole mingit kahtlust, et olemasolevate andmete pinnalt oli võimalik kaebaja puude raskusastme üle otsustada.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjalike seisukohtadega, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

Haldusasjas pooled vaidlevad selle üle, kas otsus, mille alusel kaebajal puude raskusastet ei tuvastatud ning puudega tööealise inimese toetust ei määratud, on õiguspärane või mitte. Kaevatava otsuse tegemisel Sotsiaalkindlustusamet (SKA) tugines Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 2 lg-le 21, §-dele 23, 24, 7 ja 9, sotsiaalkaitseministri määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused" §-le 6 ja sotsiaalministri määruse nr 49 „Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ning tähtajad" §-le 5. Otsuses märgitakse, et puude raskusastme tuvastamisel on võetud arvesse inimese terviseseisund, tegevusvõime, kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus, mis on suurem inimese eakohasest abivajadusest või mis esineb inimesel tehniliste abivahendite kasutamisele vaatamata, elukeskkond ja rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevused. Samuti puude raskusastme tuvastamisel on aluseks võetud taotluses ning tervise infosüsteemis sisalduvad andmed ning Töötukassa töövõime hindamise otsus. Eeltoodud andmete alusel kaebajal puude raskusastet ei tuvastatud põhjusel, et terviseseisundist tulenevalt kaebaja igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ei esine piiranguid. Samas osundatakse otsuses, et kui kaebaja terviseseisundis on muutusi, siis võb ta taotleda uut puude raskusastme tuvastamist. Otsuses selgitatakse, et puudega tööealise inimese toetust makstakse igakuiselt puudega tööealisele inimesele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks, välja arvatud ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest finantseeritavateks tegevusteks. Otsuses leitakse, et puude raskusastme mittetuvastamise tõttu puudub alus kaebajale puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks ja puudega isiku kaardi väljastamiseks. Vastustaja märgib otsuses, et Sotsiaalkindlustusamet toetub puude tuvastamisel Töötukassa ekspertarsti hinnangule. Töötukassa on hinnanud kaebaja toimetulekut ja hakkamasaamist liikumisel, käelises tegevuses, suhtlemisel, samuti teadvusel püsimist, enesehooldust, õppimist, tegevuste elluviimist, muutustega kohanemist, ohu tajumist ning inimeste vahelist lävimist ja suhteid. Puue tuvastatakse eelloetletud valdkondades inimese igapäevaste tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangute põhjal. Terviseandmetele ja ekspertarsti arvamusele tuginedes vastustaja asus seisukohale, et kaebajal ei esine nimetatud valdkondades piiranguid sellisel määral, et tuvastada puuet. Sotsiaalkindlustusamet vaidlustatud otsuses leidis, et H.K.i igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ei esine piiranguid ning puude raskusastme mittetuvastamise tõttu puudub alus kaebajale puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks ja puudega isiku kaardi väljastamiseks. Puude raskusastme tuvastamise menetluses on SKA aluseks võtnud H.K.i taotluses sisalduvad andmed, tervise infosüsteemi (edaspidi TIS) andmed ning Töötukassa töövõime hindamise otsuse. SKA selgituse kohaselt puude raskusastme tuvastamisel võetakse arvesse isiku terviseseisund, tegevusvõime, kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus, mis on suurem inimese eakohasest abivajadusest või mis esineb inimesel tehniliste abivahendite kasutamisele vaatamata, elukeskkond ja rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevused. Sotsiaalkindlustusamet toetub puude tuvastamisel Töötukassa ekspertarsti hinnangule. Töötukassa on hinnanud kaebaja toimetulekut ja hakkamasaamist liikumisel, käelises tegevuses, suhtlemisel, samuti teadvusel püsimist, enesehooldust, õppimist, tegevuste elluviimist, muutustega kohanemist, ohu tajumist ning inimeste vahelist lävimist ja suhteid. SKA selgitab, et puue tuvastatakse eelnimetatud valdkondades inimese igapäevaste tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangute põhjal ning terviseandmetele ja ekspertarsti arvamusele tuginedes. Vastustaja arvates kaebajal ei esine nimetatud valdkondades piiranguid sellisel määral, et tuvastada puude raskusastet. Vastavalt dokumendipõhisele töövõime hindamise 06.03.2021 eksperthinnangule, mille koostas ekspertarst dr Tatjana Toomsoo, H.K.il on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise

valdkonnas ning temal tuvastati osaline töövõime. Peamine piiranguid põhjustav diagnoos on südamekahjustusega hüpertooniatõbi ilma (kongestiivse) südamepuudulikkuseta. Töövõimet välistavaid seisundeid taotleja ja ekspertarsti hinnangul ei esine. Vaidemenetluses küsis SKA täiendava ekspertarvamuse ka ekspertarst dr Meris Tammikult, kes leidis, et kaebaja terviseandmetele tuginedes ei esine tal piiranguid üheski hinnatavas valdkonnas sellises ulatuses, et tuvastada vähemalt keskmine puude raskusaste. Vaideotsuses on pikemalt selgitatud asjaolusid viidetega õiguslikule alusele, mida kohus ei hakka üle kordama. PISTS § 2 lg 21 alusel tuvastatakse isikul lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest sügava, raske või keskmise raskusastmega puue. Kaebajal puude raskusastet ei tuvastatud. Kaebaja toob välja, et 2015. aastal tuvastati tal keskmisele puude raskusastmele vastav muu funktsiooni (süda) suur kõrvalekalle, mille alusel tuvastati kaebajal töövõime kaotuse protsent 90%. Samuti 2017. aastal tuvastati kaebajal keskmine puude raskusaste. Tema töövõimetuse põhjuseks oli aordi dissektsioon, mida on opereeritud 2013. aastal mehaanilise aordiklapi proteesi paigalduseks. Kaebaja märgib, et tema tervislik seisund ei ole paranenud. PISTS § 23 lg 7 sätestab, et kui tööealine isik taotleb samal ajal puude raskusastme tuvastamist ning töövõime hindamist, kasutatakse puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja Töötukassa antud töövõime hindamise otsust. Vastustaja puude raskusastme tuvastamise menetluses tugines töövõime hindamise käigus koostatud eksperthinnangule ja Töötukassa töövõime hindamise otsusele. Ekspertarst annab oma hinnangu töövõime hindamise käigus, hinnang antakse piirangute esinemise või puudumise kohta erinevate valdkondade võtmetegevustes Sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määrus nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 6 lg 1 p 2 kohaselt tuvastab Sotsiaalkindlustusamet tööealise inimese puude raskusastme, võttes arvesse arstiõppe läbinud isiku arvamuses määruse § 4 lg-s 5 nimetatud valdkondade võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmetele antud arvväärtused. Määruse § 4 lg 5 kohaselt annab tööealise inimese puhul ekspertiisi teostav arst arvamuse isikul piirangute esinemise või puudumise kohta järgmiste valdkondade võtmetegevustes: liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine muutustega kohanemine ja ohu tajumine ja inimestevaheline lävimine ja suhted. Määruse § 4 lg 6 kohaselt hindab ekspertiisi teostav arst antud valdkondi, andes igale valdkonna võtmetegevusele vastava arvväärtuse skaalal: 0 – tegevuspiirang puudub; 1 – kerge piirang; 2 – mõõdukas piirang; 3 – raske piirang; 4 – täielik piirang. Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse iga valdkonna kohta (v.a suhtlemine) võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Puude raskusaste tuvastatakse määruse § 6 lg 6 kohaselt määruse § 4 lg 5 p-des 1–3 ja 5–7 nimetatud valdkondades esinevate piirangute alusel järgmiselt: 1) kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine 2–2,75 (teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas 2,76–3,49), esineb isikul raskusi igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ning tuvastatakse keskmine puue; 2) kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine 2,76–3,49 (teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas 3,5–4), on isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine piiratud ja tuvastatakse raske puue; 3) kui vähemalt ühes valdkonnas (v.a teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkond) on piirangu aritmeetiline keskmine 3,5–4, on isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine täielikult takistatud ja tuvastatakse sügav puue. Kaebajal on liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 1,33. Vastavalt sotsiaalkaitseministri määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 6 lg 6 p-le 1 peab liikumise valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2, et oleks näidustatud puude raskusastme tuvastamine (keskmise puude

raskusastme tuvastamiseks peab valdkonnas piirangu aritmeetiline keskmine olema vahemikus 2–2,75). Ekspertarst ei tuvastanud kaebajal piiranguid järgmistes valdkondade võtmetegevustes: käeline tegevus, suhtlemine (nägemine, kuulmine ja kõnelemine), teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning inimestevaheline lävimine ja suhted. Vastustaja, võttes aluseks Töötukassa eksperdiarvamuse, asus seisukohale, et kaebajal on liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine alla arvväärtuse. Vastustaja eeltoodust järeldas, et puudub alus kaebajal puude raskusastme tuvastamiseks liikumise valdkonnas. Vastustaja asus seisukohale, et kaebaja terviseandmete kohaselt ei esine tal igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises raskusi sellisel määral, mis annaks alust vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamiseks. Kohus ei ole pädev seda seisukohta sisuliselt ümber hindama/ümber lükkama. Tulenvalt varasemast otsusest puude raskusastme tuvastamise kohta selgitab vastustaja, viidates Tallinna Ringkonnakohtu otsusele asjas nr 3-19-2182, et puude raskusastme tuvastamine saab tugineda üksnes aktuaalsetele andmetele ja hinnangutele, mitte varasematele järeldustele. Kuna puude raskusastme tuvastamise kestus on PISTS § 24 lg-te 3-5 kohaselt ajaliselt piiratud ning kaebajal on varasema otsusega tuvastatud keskmine puude raskusaste tähtajaga 01.07.2017 09.05.2021, siis ei saa kaebajal tekkida õiguspärast ootust, et puude raskusaste tuvastatakse ka järgnevaks ajaperioodiks. Selle seisukohaga nõustub ka kohus. Vastustaja selgituse kohaselt kaebajale tehtud meditsiinilised operatsioonid (sh nende keerukus) ei ole puude raskusastme tuvastamise aluseks. Aordi dissektsioon ja selle ravi on ravimeditsiini puutuv, sest puude raskusastme tuvastamise ekspertiisis ei diagnoosita haigusi ega ka ei juhita nende ravi. Vastustaja selgitab, et haigusi diagnoosivad ja haiguste ravi juhivad raviarstid, kuid puude raskusastet tuvastavad SKA ekspertarstid, kes arvestavad, milliseid piiranguid isikul igapäevaelus tegutsemises või ühiskonnaelus osalemisel esineb ning selle tuvastamiseks tuginetakse juba olemasolevatele raviarstide sissekannetele, mille juures on ka seisundit objektiviseerivad uuringud. Kohus lisab, et puude raskusastme tuvastamise menetluses ekspertarstid tuginevad aktuaalsetele andmetele ja hinnangutele (terviseseisund võib ajaga muutuda), kuid nad ei tegele haiguste diagnoosimise ega ravi juhtimisega ning ei tee ka sissekandeid TIS-i (ei anna ka saatekirju eriarstide juurde). Kohus nõustub, et diagnoosipõhiselt puude raskusastet ei tuvastata, vaid vaadatakse isiku individuaalset seisundit ehk milliseid piiranguid tegutsemises või ühiskonnaelus osalemisel tal esineb ning toetutakse isikut ravivate arstide sissekannetele ning läbiviidud uuringutele. Ekspertarst dr Tatjana Toomsoo on kasutanud raviarstide poolt dokumenteeritud andmeid järelduste tegemiseks töövõime ulatuse ja puude raskusastme kohta. PISTS § 23 lg 1 sätestab, et puude raskusastme tuvastab Sotsiaalkindlustusamet, kaasates vajaduse korral arstiõppe läbinud isikuid. Vaidlust ei ole, et dr Tatjana Toomsoo on praktiseeriv endokrinoloog (eriarst), seega on tal läbitud vajalik arstiõpe. Samuti on kohase arstiõppe läbinud ka metoodik-ekspertarst dr Meris Tammik, kes andis kaebaja puude raskusastme osas arvamuse vaidemenetluses. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et tema terviseseisundit peaks hindama just erialaspetsialist ehk südame- ja veresoonkonna haiguste spetsialist (nt kardioloog, vasoloog vm). PISTS § 23 lg-s 1 peetakse silmas arstiõppe läbinud isikuid, keda võib SKA vajadusel kaasata puude raskusastme tuvastamise menetlusse. Nimetatud sättes ei viidata sellele, et kaasama peaks tingimata konkreetse eriala spetsialisti. Seadus sellist tingimust ei sätesta. Kohtul ei ole alust seada kahtluse alla kõnealuste ekspertarstide pädevuse/kompetentsuse. Puude raskusastme tuvastamise menetluses vaadatakse isiku individuaalset seisundit, s.o milliseid piiranguid tegutsemises või ühiskonnaelus osalemisel tal esineb ning toetutakse raviarstide sissekannetele ja läbiviidud uuringutele. Vastustaja selgitab, et kaebajale pandud aordi dissektsiooni diagnoosi ja sellest tulenevate kaebuste põhjuste osas on ekspertarst Meris

Tammik oma arvamuse andmisel viidanud 11.01.2021 Marko Ölluki sissekandele: 2013. aastal opereeritud aordi aneurüsm ja aordiklapi puudulikkus, klapi protees, PERH-s tehtud viimased analüüsid on korras, haigused kenasti ohjatud. Sama asjaoluga on arvestanud ka Töötukassa, mis nähtub ekspertiisist liikumise valdkonna hinnangu all. Seega on alusetu kaebaja väide 2013. aasta aordi dissektsiooni diagnoosi mittearvestamise kohta. Kaebaja raviarst on ise leidnud, et H.K.i analüüsid on korras ja haigus on kenasti ohjatud. Lisaks vastustaja viitab ka kaebaja 14.09.2020 arstlikule läbivaatusele juhiloa saamiseks, kus mingeid takistusi tervisetõendi väljastamisel kaebaja puhul ei leitud ehk et tema tervislikku seisundit peeti piisavalt heaks mootorsõiduki juhtimiseks. Puude raskusastme tuvastamise menetlus SKA-s on dokumendipõhine (isiku läbivaatust ei toimu), mis on kooskõlas seadusega. Kohus märgib, et kui kaebaja leiab, et tervise infosüsteemi andmed tema kohta on puudulikud või ebatäpsed vms, siis tuleks pöörduda oma perearsti või raviarsti (eriarsti) poole terviseandmete muutmiseks/täiendamiseks, et tervise infosüsteemis oleksid kõik vajalikud/asjakohased ja õiged andmed olemas. Vastustaja on kindel selles, et käesoleval juhul ei olnud mingit kahtlust, et olemasolevate terviseandmete pinnalt oli võimalik kaebaja puude raskusastme üle otsustada. Vastustaja kinnitas, et tutvus kõigi kaebaja osas tehtud TIS kannetega, mille pinnalt tehti vastavad järeldused. Vastustaja kinnitas kohtule, et olemasolevate tõendite alusel ei olnud võimalik teha kaebaja suhtes teistsugust otsust, kui puude raskusastme mittetuvastamine. Samas vastustaja osundab, et kaebajal on võimalus taotleda uut puude raskusastme tuvastamist tema terviseseisundi muutumisel. Kohtu hinnangul kaebajal puude raskusastme tuvastamine on toimunud õiguspäraselt. Kohus leiab, et käesolevas haldusasjas kaebaja esitatud väited vastustaja seisukohti ümber ei lükka. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega meditsiini valdkonnas, mille sisuliseks ümberhindamiseks kohus pädev ei ole. Kohus möönab, et vaidlustatud otsus on küll sisult lakooniline, kuid põhjalikumad selgitused/seisukohad on toodud vaideotsuses, millega on tutvunud ka kaebaja pool. Kohus osundab, et vaideotsuses on selgitatud asjaolusid ning õiguslikku alust, mida kohus ei hakka üle kordama. Kohus leiab, et kaevatav otsus (koostoimes vaideotsusega) on piisavalt põhjendatud ning õiguspärane. Vastustaja on menetlused läbi viinud kooskõlas seadusega, järgides kehtivate õigusaktide/õigusnormide nõudeid. Kohus ülalöeldut kokku võttes leiab, et kaevatav otsus on õiguspärane ning puudub alus kaebaja nõuete rahuldamiseks.

MENETLUSKULUD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. Vastustaja menetluskulude hüvitamist ei taotlenud. Seega menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.