Eesti Vabariigi nimel Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 29. aprill 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-122
Haldusasi
N.L.i kaebus Tallinna Vangla 27.01.2022 otsuse nr 511/21/31299-3 tühistamise ning lühiajalise kokkusaamise loa andmiseks kohustamise nõuetes
Menetlusosalised
Kaebaja: N.L. Vastustaja: Tallinna Vangla Esindaja: Ave Kasvandik
RESOLUTSIOON
1.Jätta N.L.i kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. SELGITUSED: Menetlusosalisel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 30. mail 2022 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HkMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HkMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HkMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HkMS § 116 lg 6).
1.Kaebaja on Tallinna Vanglas karistust kandev kinnipeetav, kes esitas vanglale 05.12.2021 taotluse lühiajaliseks kokkusaamiseks J. A. ja A. A., märkides et tegemist on tema heade sõpradega ning kokkusaamise põhjuseks on „välissuhtlus vabanemiseks“. Tallinna Vangla tegi 14.12.2021 otsuse 511/21/31299-2, millega rahuldas taotluse lühiajaliseks kokkusaamiseks A. A., ent jättis rahuldamata taotluse kokkusaamiseks J. A., põhjendades seda sellega, et vanglal on alust kahelda J. A. maines. Kaebaja esitas eelviidatud otsuse peale vaide, mille Tallinna Vangla 13.01.2022 vaideotsusega nr 5-15/21/605-2 rahuldamata jättis.
2.1.Kaebaja esitas 17.01.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes Tallinna Vangla 14.12.2021 otsuse 5-11/21/31299-2 ja 13.01.2022 vaideotsuse nr 5-15/21/605-2 tühistamist ning Tallinna Vangla kohustamist kaebajale lühiajalise kokkusaamise võimaldamiseks J. A. Pärast kaebuse vastustajale kätte toimetamist vaatas vastustaja omal algatusel kaebaja taotluse uuesti läbi ning tegi 27.01.2022 uue otsuse nr 5-11/21/31299-3, millega keeldus loa andmisest lühiajaliseks kokkusaamiseks J. A., põhjendades seda sellega, et J. A. on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ta on kandnud korduvalt karistust vanglas ja olnud kriminaalhooldusel, mistõttu on alust tema maines kahelda. Lähtudes 02.03.2022 kohtunõudes tehtud ettepanekust, teatas kaeabaja, et soovib kaebust muuta ning taotleda 27.01.2022 otsuse nr 511/21/31993-3 tühistamist ning vangla kohustamist lühiajalise kokkusaamise loa andmiseks. Kaebuse muutmine on vastu võetud 10.03.2022 kohtumäärusega.
2.2.Kaebaja leiab sisuliselt, et üksnes asjaolu, et kokkusaaja on kriminaalkorras karistatud, ei saa olla piisav kokkusaamise keelamiseks. Kaebaja märgib, et tema karistusaeg lõpeb peatselt ning kokkusaamised vabaduses viibivate isikutega on vajalikud vabanemiseks valmistumiseks, kuna kaebaja on vangistuses viibinud ligi 12 aastat, millise aja jooksul on vabaduses palju muutunud. Kaebaja leiab, et tal on õigus lühiajalisele kokkusaamisele ning tema õigus on otsustada, kellega kohtub. Kaebaja heidab vastustajale ette, et viimane ei ole uurinud, millega J. A. praegu tegeleb, vaid tuginenud pelgalt sellele, et teda on varem karistatud.
3.Tallinna Vangla vaidleb kaebusele vastu, leides et kokkusaaja karistatus on asjaoluks, mis õigustab tema maines kahtlemist ja seega kinnipeetaval temaga kokku saamise keelamist. Vastustaja hinnangul ei toeta lühiajaline kokkusaamine varem kaheksal korral kriminaalkorras karistatud J. A. kaebaja jaoks vangistuse täideviimise eesmärke. Vastustaja toob välja, et peatset vabanemist arvestades on kaebajale Balti Kriminaalpreventsiooni ja Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Instituudi kaudu määratud ka tugiisik, kellel on õigus kaebajat ka vanglas külastada ning kaebaja viimase elukoha kohalik omavalitsus on teinud vajalikud ettevalmistused kaebaja vabanemiseks ja tema suunamiseks üldhooldusteenusele hooldekodusse. Vastustaja leiab, et vabanemiseks vajalik tugivõrgustik on kaebajal seega olemas ja tema igapäevane toimetulek ei sõltu kokkusaamisest J. A.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb rahuldamata jätta. Vastustaja on keeldumist lühiajalise kokkusaamise võimaldamisest piisavalt põhjendanud. Kinnipeetava lühiajaline kokkusaamine on üks kinnipeetava vanglavälise suhtlemise viis. Vangistusseaduse (edaspidi „VangS“) § 23 lg 1 kohaselt on vanglavälise suhtlemise eesmärk soodustada kinnipeetava kontakte perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega, et vältida kinnipeetava sotsiaalsete sidemete katkemist. VangS § 23 lg 2 kohaselt peab vanglateenistus põhimõtteliselt kinnipeetava vanglavälist suhtlemist soodustama. See ei tähenda siiski, et vangla peaks soodustama kinnipeetava kõiksuguseid suhteid ning eelkõige ei pea vangla soodustama kinnipeetava suhtlemist isikutega, kelle puhul on alust arvata, et nad ei austa õiguskorda ega pea oluliseks õiguskuulekat käitumist ning võivad sellest tingituna avaldada kinnipeetavale negatiivset mõju. Seejuures ei pea vangla üksikasjalikult ära näitama, milles see negatiivne mõju seisneda võib. Järeldusi kokkusaaja isiku maine kohta võib vangla teha kokkusaaja varasemat tegemist puudutavate objektiivsete andmete põhjal.
5.Karistuse täitmise üheks peamiseks eesmärgiks on kuriteo toime pannud isiku suunamine õiguskuulekale käitumisele pärast karistuse kandmist. Aktiivne suhtlemine varem korduvalt kuritegelikult käitunud ning karistatud isikutega ei ole selle eesmärgiga põhimõtteliselt kooskõlas. VangS § 24 lõikes 1
on sätestatud, et kinnipeetavale on lubatud vähemalt üks kord kuus järelevalve all kokku saada oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega, kelle maine osas ei ole vanglateenistusel põhjendatud kahtlusi. VangS § 24 lg 11 punktis 3 on sätestatud, et lühiajalise kokkusaamise loa andmisest keeldutakse, kui kokkusaaja maines on alust kahelda. Neist sätetest tulenevalt on kaebaja ekslikult seisukohal, et temal on õigus otsustada, kellega ta kokku saada soovib. Vanglal on kokkusaaja maine ning taotletud kokkusaamise otstarbekuse hindamisel avar kaalutlusruum. Vangla keeldumist saab pidada õigusvastaseks, kui keeldumisel on lähtutud ilmselgelt meelevaldsetest asjaoludest või kui vangla on arvesse võtmata jätnud mingisugused erilised asjaolud, mille puhul võiks konkreetse kinnipeetava puhul olla otstarbekas võimaldada kokkusaamist ka kahtlase mainega isikuga.
6.Antud juhul on vastustaja veenvalt põhjendanud seisukohta, et J. A. maines on alust kahelda. Vaidlust ei ole selles, et J. A. on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, sealhulgas vangistusega. Korduvalt vangistusega karistatud isiku puhul võib vangla lühiajalise kokkusaamiste lubamise kontekstis eeldada, et kokkusaamine ei ole otstarbekas ega kinnipeetava karistuse täitmise eesmärgiga kooskõlas. Vangla ei pea üksikasjalikult põhjendama, milles varasema kuritegeliku taustaga kokkusaaja negatiivne mõju kinnipeetavale täpselt väljendub. On iseenesest usutav, et mida tihedamad kontaktid on kinnipeetaval kuritegeliku taustaga isikutega, seda suurem on tõenäosus, et kinnipeetav ei suuda õiguskuulekalt käituda ning võib uuesti seda kergemini sattuda kuritegelikule teele. Antud juhul on see kaebaja isikut silmas pidades seda olulisem, et teadaolevalt on kaebajat karistatud just grupis toime pandud raskete kuritegude eest, mis viitab sellele, et kaebajat ümbritseval seltskonnal võib olla tema edasise saatuse seisukohast keskmisest suurem mõju. Seega leidis vastustaja õigesti, et J. A. maines on alust kahelda.
7.Antud juhul ei nähtu kaebaja taotlusest ega ka kohtumenetluses esitatud väidetest, et vangla oleks keelduva otsuse tegemisel jätnud arvesse võtmata mingisuguseid kaebaja olukorda iseloomustavad erilised asjaolud. Ühelt poolt on vastustaja õigesti välja toonud, et kaebaja taotles ühel ja samal eesmärgil kokkusaamist kahe isikuga, kusjuures ühega neist – A. A. – andis vastustaja kokkusaamiseks loa. Kaebaja ei ole toonud välja mistahes erilisi põhjusi, miks tal on vaja kohtuda just J. A. Mis puudutab seda, et kaebaja karistusaeg hakkab lõppema, siis selles osas on vastustaja viidanud sellele, et kaebajale on peatse vanglast vabanemisega seoses määratud tugiisikuteenuseid pakkuva mittetulundusühingu poolt tugiisik, kelle ülesanne on aidata kaebajal vabanemisel hakkama saada. Samuti nähtub vastustaja esitatud andmetest, et vangla on suhelnud kaebaja viimase elukoha kohaliku omavalitsusega, kes on pidanud võimalikuks kaebaja paigutamist hooldekodusse ning lubatud katta puudujääva osa vastavatest kuludest. Neil asjaoludel ei ole põhjust arvata, et kaebajal on vaja enda vanglast vabanemise ette valmistamiseks kohtuda just J. A. J. A. näol ei ole tegemist kaebaja pereliikme või lähedase sugulasega. Kaebaja ole väitnud, et kohtumine J. A. oli vajalik näiteks selleks, et J. A. saaks vabaduses olles kaebaja huvides teha mingisuguseid toiminguid kaebaja vabanemise ette valmistamiseks. Selleks, et saada teavet kaebaja karistusaja jooksul väljaspool vanglat aset leidnud muutuste kohta, ei ole vajalik lühiajaline kokkusaamine. Vastustaja on seejuures põhjendatult viidanud sellele, et kaebajal on võimalik oma sõpradega suhelda ka telefoni ja kirja teel. Kokkuvõttes tuleb asuda seisukohale, et J. A. varasem kuritegelik taust on piisav, õigustamaks kahtlust tema maines sel määral, et vangla ei pidanud võimaldama kaebajale temaga kohtumist olukorras, kus kaebaja oli kokkusaamise vajadust põhjendanud vaid väga üldsõnaliselt ning teise isikuga, kellega soovis kaebaja kokku saada samal põhjusel, tal kokkusaamiseks luba anti.
8.HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuna vastustaja ei ole taotlenud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.