L.L.i kaebus Eesti Töötukassa 14.04.2021 otsuse nr 78.1/21/0440 ja 14.06.2021 vaideotsuse nr 1784 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks Kaebaja: L.L. Vastustaja: Eesti Töötukassa, volitatud esindajad Helle Rebane ja Maarika Nüganen Kirjalik menetlus, digitoimik
Menetlusosalised
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.05.2022. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Avaldus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
1.L.L. (edaspidi kaebaja) esitas 18.02.2021 Eesti Töötukassale (edaspidi vastustaja) avalduse ettevõtluse alustamise toetuse saamiseks. Vastustaja 14.04.2021 otsusega nr 7-8.1/21/0440 jäeti taotlus tööturuteenuste- ja toetuste seaduse (edaspidi TTTS) § 19 lg 4 p 5 alusel rahuldamata, kuna esitatud äriplaan on suure riskiga. Vastustaja leidis otsuses järgmist: 1) Teenindamise protsessi kirjeldus äriplaanis on pealiskaudne ja ei anna põhjalikku ülevaadet loodava ettevõtte tegevusest. Teenustena on kirjeldatud nii üldehitust kui ka tisleritööd ja liivapritsi teenust. Ent täpsem informatsioon puudub (protsessi kirjeldus, maksumus jmt). Samuti ei selgu, millised töövahendid on olemas taotlejal ning millises osakaalus tuleb neid rentida. Ei selgu teenuste osutamisega seotud erinevad etapid ja kulu, sh rendikulu. 2) Elulookirjelduses puudub kinnitus, et taotlejal on piisav pädevus ehitusalaste teenuste pakkumiseks. Puudub ehitusalane haridus ja töökogemus. 3) Äriplaanile lisatud eelkokkulepped ei ole siduvad ning on kaheldavad. 4) Omahinna arvutus on puudustega. On nimetatud hinnad, kuid pole välja toodud põhi- ja muutuvkulud. Seega ei saa kindel olla, et taotleja on arvestanud kõikide kuludega (eriti arvestades, et töövahendeid tuleb rentida), et ettevõtte tegevus on jätkusuutlik. 5) Turu- ja kliendianalüüs on puudulik. Puuduvad andmed valdkonna turumahu kohta ja ei selgu, millises mahus tarbitakse samalaadseid teenuseid. Lisaks puudub info, kui suur on nõudlus pakutava teenuse järele sihtturul. Samuti on kliendi kirjeldus ebapiisav (Harjumaa ettevõtted ja eraisikud), ent ei ole arvestatud sissetulekutega, covid19 viiruse leviku peatamiseks erinevate nõuete ja piirangute mõjust ning üldise sihtgruppide nõudlus ehitusteenuste järgi. Seetõttu pole võimalik hinnata loodava ettevõtte turupotentsiaali. 6) Turunduskava on puudustega. Taotleja on nimetanud mõningaid tegevusi (sotsiaalmeedia, reklaam autol, logo kiivril, visiitkaardid jmt), ent täpsem tegevuskava koos eelarvega on puudulik (ei hõlma kõiki kulusid, ajalist planeeringut). Samas omavad äritegevuse käivitamisel turundustegevused olulist rolli. Äriplaanis välja toodud ettevõtte turundustegevus on ühesõnaline, ei saa kindel olla, et kasutatavatest meetmetest piisab klientideni jõudmiseks. 7) Kõik toetuse eest tehtavad kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad, detailselt kirjeldatud ja otseselt vajalikud äriplaani elluviimiseks. Kirjeldatud toetuse kasutamine transpordivahendi ostuks (maastur) ei ole põhjendatud.
2.Kaebaja esitas 13.05.2021 vastustajale vaide 14.04.2021 otsuse nr 7-8.1/21/0440 tühistamiseks ja toetuse määramiseks. Vastustaja 14.06.2021 vaideotsusega nr 1784 jäeti vaie rahuldamata.
3.Kaebaja esitas 14.07.2021 Tallinna Halduskohtule (edaspidi kohus) kaebuse, milles palus tühistada vastustaja 14.04.2021 otsus nr 7-8.1/21/0440 ja 14.06.2021 vaideotsus nr 1784 ning kohustada vastustajat uuesti hindama kaebaja 18.02.2021 avaldust ettevõtluse alustamise toetuse taotlemiseks.
4.Kohus võttis 12.08.2021 määrusega kaebuse menetlusse. Kohus määras 28.03.2022 määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
5.Kaebaja palub tühistada vastustaja 14.04.2021 otsus nr 7-8.1/21/0440 ja 14.06.2021 vaideotsus nr 1784 ning kohustada vastustajat uuesti hindama kaebaja 18.02.2021 avaldust ettevõtluse alustamise toetuse taotlemiseks.
6.Vastustajale kõige esmasena esitatud ettevõtluse alustamise taotluses on esitatud prognoos ettevõtte plaanitavate tööde mahtude ja hindade kohta. Müügiprotsessi on äriplaanis samuti kirjeldatud. Ehitusvaldkonnas on lepinguks üldjuhul hinnapakkumine, millega klient nõustub või ei nõustu. Hinnapakkumises on kirjeldatud tööde koht, töömaht, tähtajad, materjalide tarne tingimused, kohustused, töötasu jne.
7.Ettevõtluse alustamine, eriti kui osaühingu asutab üks inimene, ongi ajamahukas ja pingeline tööprotsess. Tegevusi, millega inimene peab toime tulema, ongi palju (raamatupidamine, turundus jne). Seepärast on ebamõistlik esialgse kliendibaasi olemasolul tegeleda poolikult turundusega (sotsiaalmeedias reklaam, kodulehe haldamine jm), sest olemasoleva töömahu puhul on esmajärjekorras oluline klientide võimalikult kiire teenindamine. Kuna rahaline ressurss on alustaval ettevõttel piiratud, tuleb raamatupidamise, turunduse, reklaamimise jm vajalikuga ise tegeleda. Kui ettevõtte rahalised ressursid suurenevad, tuleb kindlasti raamatupidamise teenust sisse osta. Seoses uute töötajate palkamisega suureneb kaebajal kui ettevõtte juhil ajaressurss ning võib ka ise raamatupidamisega tegeleda.
8.Vastustaja väide, et äriplaanis ei ole toodud, milline on erinevate tööde puhul eeldatav tunnitasu või millel põhineb omahinna arvutus, ei vasta tõele, sest finantsprognoosis on kõik mainitu olemas.
9.Kuna kaebajal on ja olid olemas neli eelkokkulepet k.a. AS-ga Merko, siis need peaksid tõendama, et kaebaja on ehituses pädev. Ükski eraisik ega ettevõte ei sooviks kokkuleppeid sõlmida ebapädeva ettevõttega. Töötukassa väide, et peaks olema ettevõtte juhtkonna heakskiit iga alltöövõtulepingu sõlmimiseks, on ebapädev. Objektipõhiselt on olemas eelarved, mille alusel osakonnajuhid saavad vastavalt ettevõtte reeglitele valida ise alltöövõtjad. Selline poliitika kehtib kõikjal eraettevõtluses. Lisaks eelkokkulepetes toodud klientidele on olemas teisi potentsiaalseid kliente, kellega pole eelkokkuleppeid mõtet teha, sest ka seniste eelkokkulepete järgi plaanitu on firma loomise venimise tõttu tegemata.
10.Olles läbinud töötukassa aktsepteeritud ja finantseeritud ettevõtlusega alustamise koolituse, mille üks osa on turundus, on kaebaja piisavalt pädev vajadusel tegelema oma firma turundamisega. Lisaks sellele on kaebaja eelmises ametis kokku puutunud turundamisega.
11.Ehitusteenuse pakkujana ongi kaebaja kõige olulisem töövahend sõiduk. Ilma sobiva sõidukita ei ole võimalik ei liikumine, töövahendite transport ega ehitusmaterjalide vedamine.
12.Vastustaja väide, et "Samuti selgub vaidest, et vaide esitaja on juba korduvalt ehitusteenuseid pakkunud" on vastuolus vaideotsuse põhiväitega, et kaebajal puudub piisav pädevus ehitusteenuste osutamiseks. Suurema osa ehitusalasest praktikast on kaebaja saanud enda ja oma pere tarbeks tehtud töödest. Kuna see praktika on juba paarikümne aasta pikkune, siis sellest tuleneb ka kaebaja ehitusalane kompetents. Tänapäeval arvestatakse enamikus ehitusvaldkondades pigem kogemust ja tehtud töid kui paberit või koolitunnistust.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
13.Kaebus on alusetu ja vastustaja vaidleb sellele täies ulatuses vastu.
14.Äriplaani lk 6 on toodud ainult üldised tööde mahud ja hinnad (nt keskmiselt 1-2 objekti kuus, keskmine objekti hind). Samuti on äriplaanis ülejäänud tootmisprotsessi alates kohtumisest kliendiga kuni objekti valmimiseni kirjeldatud üldsõnaliselt.
15.Finantsprognoosid on koostatud üldistavalt, nendes puudub vajalik täpsus ning finantsprognoosides puuduvad ka andmed püsi- ja muutuvkuludest ja kuludest, mille alusel kujuneb täisomahind. Finantsprognoosides on toodud ainult keskmine ühiku müügihind, materjalikulu. Tulude ja kulude ülevaade on äriplaanis üldistava informatsioonina.
16.Müügiprotsessi on kirjeldatud pealiskaudselt. Äriplaanis lk 17-19 on kirjeldatud üldine protsess, kuid puuduvad näiteks maksmistingimused (nt kas on ettemaks, tasumise tähtaeg jms) ning millised on riskid erinevate arveldamiste puhul, kas pärast objekti valmimist on arvestatud garantiitöödega ja nende maksumusega jm).
17.Info töömahu, tähtaegade, materjalide tarnetingimuste, kohustuste, töötasu jmt kohta peaks selguma juba äriplaanist.
18.Kaebaja lisatud eelkokkulepped ei ole pooletele siduvad. Kui ka eelkokkulepped ja lepingud AS-ga Merko oleksid pädevad, siis loodava ettevõtte tegevuse toetumine suuresti ainult ühele kliendile/objektile sisaldab riski kogu äriplaanis plaanitud tegevuste elluviimiseks ega ole jätkusuutlik.
19.Kaebaja töökogemus ega haridus ei toeta äriplaanis planeeritud tegevuste teostamist, mis annaksid kindluse tööde teostamise kvaliteedile, tähtaegsusele jms. Äriplaani kohaselt on suurema osa ehitusalasest praktikast saanud kaebaja enda ja oma pere tarbeks tehtud töödest. See ei anna kindlust tiheda konkurentsiga turul püsivalt teenuse osutamiseks.
20.Vastustaja juhtis kaebaja tähelepanu asjaolule, et juhul kui kaebaja juba eraisikuna ehitusteenust osutab, ei ole tal õigus töötuna arvel olla ja toetust saada.
21.Turundamiskava äriplaanis on vajalik ka juhul, kui ka mõned potentsiaalsed kliendid oleksid juba olemas ja olenemata kaebaja kirjeldatud kogemusest turundamisel. Turundusplaanist peab selguma, kas olemasolevate tegevuste ja vahenditega on võimalik kliendini jõuda. Kuna turundamiskava on puudulik, ei saa olla kindel müügiprognoosides ja ettevõtte jätkusuutlikkuses.
22.Vastustaja ei nõustu, et ehitusteenuse alustamiseks tuleks toetuse eest olulise töövahendina soetada 8000 eurot maksev maastur. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks tal ei ole võimalik ehitustegevusega alustada ilma kirjeldatud maasturita.
23.Hinnang, kas äriplaan on suure riskiga või mitte, on vastustaja kaalutlusotsus. Selleks kaalub vastustaja kõiki äriplaanis toodud aspekte tervikuna ja koosmõjus. Vastustaja peab äriplaani alusel veenduma, et äriplaanis seatud eesmärke on selles toodu põhjal reaalselt võimalik ka ellu viia ning kas loodav ettevõte on jätkusuutlik. Kui äriplaani hinnates selgub, et loodav ettevõte pole jätkusuutlik või vastustajal puudub selle jätkusuutlikkuse suhtes kindlus, siis ongi tegemist suure riskiga äriplaaniga ning vastustajal tuleb selline taotlus jätta rahuldamata (vt. ka Tallinna Halduskohtu 23.04.2014 otsus nr 3-13-70007, p 10.). Vastustaja on vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses põhjendanud ning välja toonud äriplaani puudused, mis tingisid toetuse andmisest keelduva otsuse tegemise. Kaebaja äriplaan ei ole piisavalt detailne ega konkreetne, mistõttu ei tekkinud vastustajal otsuses ja vaideotsuses toodud põhjendustel veendumust äriplaani tegelikkuses realiseeritavuses ning äriplaan on seetõttu suure riskiga. Vastustaja on õiguspäraselt TTTS § 19 lg 4 p 5 alusel jätnud toetuse andmata.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
24.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
25.TTTS § 19 lg 1 sätestab, et Eesti Töötukassast võib ettevõtluse alustamise toetust taotleda töötu, kes: 1) on vähemalt 18-aastane ja; 2) on läbinud ettevõtluskoolituse või kellel on kutse4
või kõrgharidus majanduse alal või ettevõtluskogemus. Ettevõtluse alustamise toetust taotlev töötu esitab Eesti Töötukassale: 1) avalduse, 2) äriplaani, 3) koopiad dokumentidest, mis tõendavad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud nõude täitmist (TTTS § 19 lg 2). Ettevõtluse alustamise toetust antakse majandustegevuse alustamiseks uue asutatava äriühingu kaudu või füüsilisest isikust ettevõtjana (TTTS § 19 lg 21). Ettevõtluse alustamise toetuse andmise otsustab Eesti Töötukassa 30 tööpäeva jooksul toetuse avalduse esitamisest arvates (TTTS § 19 lg 3). TTTS § 19 lg 4 sätestab alused, mille esinemise korral ettevõtluse alustamise toetust ei anta. Üheks selliseks aluseks on mh olukord, kus isiku esitatud äriplaan on suure riskiga (p 5).
26.Vastustaja keeldus kaebajale ettevõtluse alustamise toetuse määramisest põhjusel, et vastustajal ei tekkinud kaebaja äriplaani põhjal veendumust äriplaani realiseeritavuses ning leidis seetõttu, et äriplaan on suure riskiga.
27.Vastustaja on asjakohaselt viidanud kohtupraktikale, mille kohaselt on hinnang, kas äriplaan on suure riskiga või mitte, vastustaja kaalutlusotsus. Vastustaja ülesanne on kaaluda äriplaanis toodud asjaolusid tervikuna. Kaalumise tulemus saab olla vastustaja veendumus, kas äriplaan on teostatav, selles toodud eesmärgid realistlikud ning kas äriplaani alusel loodav ettevõte saab tõenäoliselt olema jätkusuutlik. Juhul kui seda veendumust ei teki ning esineb kahtlus, et toetuse eest loodav ettevõte ei oleks jätkusuutlik ega suudaks tagada toetuse eesmärkide saavutamist, siis on äriplaan TTTS § 19 lg 4 p 5 tähenduses suure riskiga. TTTS § 9 lg 1 p 9 ja lg 3 kohaselt peab ettevõtluse alustamise toetuse andmine kui tööturuteenuse osutamine soodustama isiku tööle rakendumist, milline nõue oleks täidetud vaid olukorras, kus esineb piisav alus arvata, et alustatav ettevõtlus oleks perspektiivikas ja tagaks taotleja tööga kindlustamise.
28.HKMS § 158 lg 3 kohaselt kontrollib kohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kohus kontrollib seega vaid, kas vastustaja on oma otsust piisavalt põhjendanud ega ole otsuse tegemisel rikkunud kaalutlusreegleid.
29.Vastustaja leidis, et kaebaja äriplaanis on kirjeldatud üldised tööde mahud ja hinnad, finantsprognoosides on toodud ainult keskmine ühiku müügihind, materjalikulu, samas puuduvad andmed nt püsi- ja muutuvkuludest ja kuludest, mille alusel kujuneb täisomahind. Kohus, tutvudes kaebaja äriplaaniga (14.07.2021 esitatud kaebuse lisa 2), ei pea vastustaja sellist järeldust meelevaldseks. Kaebaja äriplaanis ja finantsprognoosis kasutatud üldistustase ei pruugi olla piisav, tekitamaks vastustajas veendumust äriplaani realiseeritavusest ning selle jätkusuutlikkusest. Loodava ettevõtte finantsiline toimetulek ja tegevuste põhjalik planeeritus on kahtlemata üks olulisemaid faktoreid ettevõtte jätkusuutlikkuse ning sellest tulenevalt toetuse maksmise põhjendatuse hindamisel.
30.Kohtu hinnangul on vastustaja välja toodud puudus – müügiprotsessi pealiskaudne kirjeldamine – asjakohane. Kohus nõustub vastustajaga, et äriplaani realiseeritavuse ja jätkusuutlikkuse hindamisel mängivad olulist rolli mh nt töö eest tasumise tingimused (kas rakendatakse ettemaksu, kuidas toimub arveldamine, tasumise tähtaeg, rakendatavad meetmed maksete viibimisel jm riskide maandamine), garantiitingimused jne. Need on tingimused, mis otseselt mõjutavad loodava ettevõtte tulubaasi – kas loodetavate tulude laekumine toimub vastavalt äriplaanis planeeritule.
Kohus leiab, et vastustaja seisukoht, et info töömahu, tähtaegade, materjalide tarnetingimuste, kohustuste, töötasu jmt kohta peaks selguma juba äriplaanist (mitte alles hinnapakkumises), on põhjendatud. Nimetatud tingimused on tihedalt seotud ettevõtte suutlikkusega täita oma kohustusi (nt töömahust ja tähtaegadest sõltub kokkulepetest kinnipidamine, materjali tarnetingimused on seotud nii ettevõtte kulude kui ka töökorraldusliku poolega, töötasu tingimused on jällegi otseselt seotud ettevõtte jätkusuutlikkusega). Kohus mõistab, et äriplaanis ei ole võimalik kõiki aspekte detailideni välja analüüsida, kuid vastustajal peaks tekkima võimalus veenduda, et toetuse taotleja on võimalikud olukorrad ja nende lahendused enda jaoks läbi mõelnud ning hinnanud nende mõju ettevõtte toimimisele.
31.Kohtu hinnangul on põhjendatud vastustaja kõhklused kaebaja sõlmitud eelkokkulepete osas. Kuigi kaebajal võivad juba olla olemas teatavad kokkulepped potentsiaalsete klientidega, siis on ettevõtluse alustamise toetuse andmise aspektist oluline, kas kliendibaas on olemas ka siis, kui mingil põhjusel eelkokkulepped ära langevad (eelkokkulepped ei ole siduvad) või kui olemasolevad kokkulepped juba realiseeritakse. Ettevõtte jätkusuutlikkuse aspektist on oluline, kas loodaval ettevõttel on turul koht (arvestades mh valdkonna konkurentsi tihedust), kes on ettevõtte potentsiaalne sihtgrupp jne. Seega ei ole ebamõistlik vastustaja nõue, et ettevõtte pakutava teenuse turundamisvõimalused ja -vahendid peaks olema äriplaanis selgelt ja piisavalt üksikasjalikult kajastatud. Seejuures ei saa vastustaja tugineda kaebaja kinnitusele, et kaebaja on läbinud turundamiskoolitusi ning vajadusel saab ettevõtte turundamisega hakkama. Äriplaanist peaksid selguma konkreetsed meetmed, mida kaebajal on võimalik ja otstarbekas (sh finantsiliselt turundamise aspektist) kasutusele võtta ning kelleni peaks konkreetsete vahendite abil info jõudma, et hoida stabiilset kliendibaasi. Kui turundamiskava on puudulik, ei saa olla kindel müügiprognoosides ja ettevõtte jätkusuutlikkuses.
32.Kohtu hinnangul ei ole asjakohatu vastustaja kaalutlus, mille kohaselt ei toeta kaebaja töökogemus ega haridus äriplaanis planeeritud tegevuste teostamist, mis annaksid kindluse tööde teostamise kvaliteedile, tähtaegsusele jms. Äriplaanist ei nähtu, et kaebajal oleks ehitusalane haridus või töökogemus. Kuigi kaebaja kogemus võib põhineda perele ning tuttavatele tehtud töödel, ei ole kohtu hinnangul meelevaldne vastustaja hinnang, et valdkonna hariduse ja töökogemusega on tihedalt seotud loodava ettevõtte usaldusväärsus potentsiaalsete klientide ja koostööpartnerite silmis ning konkurentsivõime võrreldes teiste sarnaste ettevõtetega ehitusvaldkonnas. Kohus on seisukohal, et perele ja tuttavatele tehtud tööd üksi ei pruugi olla piisavad näitamaks kaebaja pädevust ehitusvaldkonnas ettevõtlusega tegelemiseks – professionaalsel tasemel teenusepakkujalt oodatav soorituse tase on kahtlemata kõrgem, kui oma tarbeks ehitamisel, sh eeldatakse professionaalselt teenusepakkujalt tavapäraselt lisaks kogemusele ka valdkonnaga seotud muud kompetentsi - teadmiste omamist.
33.Kui kaebaja ei ole suutnud veenda vastustajat, et ettevõte tõenäoliselt õnnestub, siis on vastustajal õigus jätta toetus määramata, kui tegemist on vastustaja hinnangul riskantse ettevõtmisega. Seda toetab asjaolu, et toetust määratakse avalikest vahenditest, mistõttu peab vastustaja otsus toetuse määramisel olema põhjendatud ning ei saa tugineda puudulikele andmetele ja prognoosidele.
34.Kohtu hinnangul ei ole vastustaja otsustamisel arvestanud ilmselgelt asjakohatuid või meelevaldseid kaalutlusi. Vastustaja on põhjendanud, milles seisnevad kaebaja äriplaani puudused ja milles väljendub ettevõtte õnnestumise riskantsus. Olukorras, kus vastustaja hinnangul ei ole äriplaani realiseeritavus ja jätkusuutlikkus kaebaja äriplaanis toodud asjaolude ja tingimuste kohaselt tõenäoline, jättis vastustaja õiguspäraselt ettevõtluse alustamise toetuse määramata TTTS § 19 lg 4 p 5 alusel. Kuivõrd kohus ei tuvastanud käesoleva asja läbivaatamise käigus vastustaja poolset kaalutlusreeglite rikkumist, jätab kohus kaebuse rahuldamata.
35.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.