lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-21-2956/7

Sotsiaalõigus › Pensionid

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 29.04.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-2956/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Pensionid
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
29.04.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1415
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
RPKS § 28 lg 2, 4, 5HKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 182 lg 1Nõuded apellatsioonkaebuseleHKMS § 184 lg 3Vastuapellatsioonkaebuse esitamineHKMS § 2 lg 4Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedRPKS § 7 lg 1

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-21-2956

Otsuse kuupäev

29. aprill 2022

Kohtunik

Juhan Siider

Haldusasi

X. kaebus Sotsiaalkindlustusameti 24. augusti 2021. a otsuse nr 116734-1 ja 22. novembri 2021. a vaideotsuse nr 5.23/30237-2 tühistamiseks ning vanaduspensioni määramise taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X. Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Leila Siiroja

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta X. kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30. mail 2022 (halduskohtumenetluse (HKMS) § 181 lg 1, § 67 lg 4). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 9).

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 04.09.20263-26-2541/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.08.20263-26-1453/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 25.08.20263-26-128/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 25.08.20263-25-1870/27Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-2006/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-24-1169/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
HKMS § 184
HKMS § 182

3-21-2956

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X. (kaebaja) esitas 23. augustil 2021 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse ja dokumendid vanaduspensioni määramiseks. Kaebaja esitas pensioniõigusliku staaži tõendamiseks 31. märtsil 1986 välja antud tööraamatu CT-I 0358559, millest nähtub kande nr 1 alusel teenimise aeg NSV Liidu relvajõududes ajavahemikul 30. juuli 1974 kuni 12. detsember 1985. Kaebaja lõpetas kõrgema sõjakooli 12. juulil 1978 ja talle omistati kõrgema sõjalise haridusega ohvitseri kvalifikatsioon, seejärel jätkas kaebaja teenistust insenerivägede koosseisus ning talle omistati 1983. aastal vanemleitnandi auaste. Kaebaja vabastati teenistusest
12.detsembril 1985.
2.SKA ei arvestanud 24. augusti 2021. a otsusega nr 116734-1 kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka teenistuse aega NSV Liidu relvajõududes ajavahemikul 13. juuli 1978 kuni 12. detsember 1985. SKA asus seisukohale, et riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 28 lg 5 alusel saab pensioniõigusliku staaži hulka arvata ainult kohustusliku sõjaväeteenistuse aja NSV Liidu relvajõududes. Tööraamatu ja sõjaväepileti kannete kohaselt ei viibinud kaebaja asjakohasel ajavahemikul kohustuslikus sõjaväeteenistuses ega asendusteenistuses ja seetõttu ei kuulu nimetatud periood tema pensioniõigusliku staaži hulka arvamisele.
3.Kaebaja esitas 23. septembril 2021 SKA otsuse nr 116734-1 peale vaide, milles palus lisada tema pensionistaažile teenistuse aeg NSV Liidu relvajõududes ajavahemikul 13. juuli 1978 kuni 12. detsember 1985. Kaebaja selgitas, et ta on sündinud Eestis ja on Eesti kodanik. Sõjakõrgkooli astus ta 1974. aastal Eestist ja lõpetas selle 1978. aastal, misjärel jätkas teenistust ehitusvägedes Baikonuri kosmodroomil. Kaebaja arvati 1985. aastal tervislikel põhjustel tegevteenistusest välja ja seejärel naasis ta kodumaale Eestisse. Seoses sellega, et tegevteenistusest arvati kaebaja välja tervislikel põhjustel, ei saa ta selle aja eest Venemaa Föderatsioonilt pensioni. SKA otsuse tulemusena kaotab kaebaja ebaõigesti pensionistaažis seitse aastat.
4.SKA jättis 22. novembri 2021. a vaideotsusega nr 5.2-3/30237-2 vaide rahuldamata. Sõjaväepileti kannete alusel on kohustuslik sõjaväeteenistuses viibitud aeg ning kõrgemas sõjakoolis õppimise aeg arvestatud kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka. Ajavahemikul 13. juuli 1978 kuni 12. detsember 1985 teenis kaebaja NSV Liidu relvajõudude tegevteenistuses, mille arvamist pensioniõigusliku staaži hulka RPKS ette ei näe.
5.Kaebaja esitas 22. detsembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada SKA 24. augusti 2021. a otsuse nr 116734-1 ja 22. novembri 2021. a vaideotsuse nr 5.23/30237-2. Kaebaja ei nõustu sellega, et tema pensioniõigusliku staaži hulka ei arvestata teenistusaega NSV Liidu relvajõududes ajavahemikul 13. juuli 1978 kuni 12. detsember 1985.
6.Tartu Halduskohus tõlgendas HKMS § 2 lg 4 alusel kaebust ning võttis 27. detsembri 2021. a määrusega menetlusse X. kaebuse Sotsiaalkindlustusameti 24. augusti 2021. a otsuse nr 116734-1 ja 22. novembri 2021. a vaideotsuse nr 5.2-3/30237-2 tühistamiseks ning vanaduspensioni määramise taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks.
7.Vastustaja esitas 24. jaanuaril 2022 kohtule vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebuse rahuldamata.
8.Tartu Halduskohus määras 1. veebruari 2022. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning andis tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks.

3-21-2956

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

9.Kaebaja hinnangul on vastustaja ekslikult jätnud NSV Liidu relvajõududes üleajateenijana töötatud ajavahemiku pensioniõigusliku staaži arvestamisel arvestamata, mistõttu on vaidlustatud otsus ja vaideotsus õigusvastased ja tuleb tühistada. NSV Liidu relvajõududes peeti ohvitserkonda isikkoosseisuks, kaadriteenistus oli üheks tööalaseks tegevuseks. Relvajõudude tegevteenistuses viibitud aeg tuleb arvestada pensioniõigusliku staaži hulka. Kaebajale ei maksa nimetatud staaži eest pensioni teine riik, mistõttu tuleb RPKS § 28 lg 4 alusel arvestada see pensioniõigusliku staaži hulka, sest kaebajal on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži. Venemaa Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi pensionialase koostöö lepingu alusel arvestatakse lepinguosaliste territooriumil omandatud staaži.
10.Vastustaja hinnangul on vaidlustatud haldusaktid õiguspärased ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni pensionikindlustust käsitleva koostöölepingu järgi toimub pensionistaaži arvestamine ja kinnitamine vastavalt selle lepingupoole õigusaktidele, kes pensioni määrab. Eestis reguleerib vanaduspensioni määramist RPKS. RPKS § 7 lg 1 kohaselt on vanaduspensionile õigus isikul, kellel on vähemalt 15aastane Eestis omandatud RPKS 8. peatükis sätestatud pensionistaaž. NSV Liidu relvajõudude teenistuses oldud ajast saab pensioniõigusliku staaži hulka arvata üksnes kohustuslikus sõjaväeteenistuses viibitud aja, mitte sellele järgnenud sõjaväeteenistuses oldud aega (RPKS § 28 lg-d 4 ja 5). RPKS § 28 lg 4 alusel ei ole vaidlusalust ajavahemikku võimalik kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka arvata, sest ta ei ole teeninud Eesti kaitseväes.

KOHTU SEISUKOHT

11.Vaidlust ei ole selles, et SKA arvestas ajavahemiku 30. juuli 1974 kuni 12. juuli 1978 kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka. Vaidluse all on, kas kaebaja NSV Liidu relvajõudude teenistuses viibitud ajast saab ajavahemiku 13. juuli 1978 kuni 12. detsember 1985 arvestada kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka või mitte. Kaebaja on seisukohal, et NSV Liidu relvajõudude tegevteenistuses viibimine on sarnane teenimisega Eesti kaitseväeteenistuses ning tuleks RPKS § 28 lg 2 p 2 ja lg 4 alusel arvestada pensioniõigusliku staaži hulka. Vastustaja hinnangul ei ole see võimalik, sest kaebaja ei ole teeninud Eesti kaitseväeteenistuses ega Siseministeeriumi süsteemis, mistõttu ei ole vaidlusalune NSV Liidu relvajõududes viibitud teenistusaeg kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka arvatav.
12.Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni pensionikindlustust käsitleva koostöölepingu artikkel 5 lg 1 kohaselt arvestatakse lepingu alusel pensioni määramisel pensionistaaži, mis on omandatud lepingupoolte territooriumitel, sealhulgas võetakse arvesse endiste Eesti NSV ja Vene NFSV territooriumitel omandatud pensionistaaži. Sama artikli teise lõike kohaselt kui õigus saada pensioni tekib ühe lepingupoole õigusaktide alusel teise lepingupoole õigusaktide kohaselt täitunud pensionistaaži arvestamata, määrab vastav lepingupool pensioni ainult oma õigusaktide alusel arvessevõetava pensionistaaži eest, sõltumata sellest, kumma lepingupoole territooriumil isik elab. Sama reeglit rakendatakse juhul, kui lepingu alusel pensioni määramisel Venemaa Föderatsioonis on Venemaa Föderatsiooni territooriumil omandatud ja pensioniõiguste konverteerimisel arvestatav pensionistaaž meestel vähemalt 25 aastat ja naistel vähemalt 20 aastat. Pensionistaaži arvestamine ja kinnitamine toimub vastavalt selle lepingupoole õigusaktidele, kes pensioni määrab. Pensioniõigusliku staaži arvestamisel tuleb

3-21-2956 praegusel juhul seega lähtuda Eesti seadustest ning täpsemalt riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 28 sätestatust.

13.RPKS § 28 lg 4 alusel on võimalik arvestada pensioniõigusliku staaži hulka üksnes RPKS § 28 lõigetes 1–3 sätestatud tegevuse aeg endise NSV Liidu territooriumil kuni 1991. aasta
1.jaanuarini juhul, kui isikul on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži ja mõni muu riik ei maksa nimetatud staaži eest pensioni. Praegusel juhul kuuluks teenistusaega NSV Liidu relvajõududes (asjakohasel ajavahemikul) pensioniõigusliku staaži hulka arvestamisele juhul, kui see vastab RPKS § 28 lg 2 p 2 tingimustele. Nimetatud säte näeb ette, et pensioniõigusliku staaži hulka saab arvestada teenistusaega Eesti kaitseväes ning kooskõlas kaitseväeteenistuse seadusega selle teenistusega võrdsustatud teenistusaega, samuti teenistusaega Siseministeeriumi süsteemis.
14.RPKS § 28 lg 2 p 2, lg 4 ja 5 koostoimes kaitseväeteenistuse seaduse §-ga 91 ei võimalda asuda seisukohale, et pensioniõigusliku staaži hulka saab praegusel juhul arvata kaebaja NSV Liidu relvajõudude teenistuses viibitud vaidlusalust ajavahemikku. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et NSV Liidu relvajõudude teenistuses olemise aeg on pensioniõigusliku staaži hulka arvatav vaid siis, kui teenistusaeg oli arvatud Eesti kaitseväeteenistuse staaži hulka (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 22. aprilli 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-92-09 (p-d 37-38); Tallinna Ringkonnakohtu 17. oktoobri 2019. a otsus asjas nr 3-19-460 (p-d 9 ja 11); Tallinna Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2018. a otsus asjas nr 3-17-1871 (p 11)). Esitatud materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks olnud Eesti kaitseväe teenistuses ning et tema NSV Liidu relvajõudude tegevteenistusaeg oleks võrdsustatud teenistusega kaitseväes ning arvatud kaitseväeteenistuse staaži hulka. Seega ei saa praegusel juhul RPKS § 28 lg 4 alusel kaebaja NSV Liidu relvajõudude tegevteenistuses viibitud ajavahemikku (13. juuli 1978 kuni 12. detsember 1985) arvata pensioniõigusliku staaži hulka. Samuti ei saa nimetatud ajavahemikku arvestada pensioniõigusliku staaži hulka RPKS § 28 lg 5 alusel, sest nimetatud säte reguleerib üksnes kohustusliku sõjaväeteenistuse aega. Vaidlusalusel ajavahemikul ei olnud kaebaja NSV Liidu relvajõududes kohustuslikus korras.
15.Eelnevast tulenevalt ei ole SKA vaidlustatud haldusaktides asunud õigusvastastele seisukohtadele ning kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.08.20263-26-119/29Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20263-26-2129/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja