lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-959/20

Korrakaitse › Relvaload

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 25.04.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-959/20
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Relvaload
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
25.04.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3118
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. aprill 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-959

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 06.04.2021 otsuse nr 4.2-1/9427-17 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja avaldused uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – X, volitatud esindajad vandeadvokaadid Priit Palmiste ja Marko Tammann Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Irina Punko

Asja läbivaatamine

11.04.2022 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1.Võtta asjale juurde järgmised dokumendid: „Meeleoluhäired“, „Pervasiivsed arenguhäired“, „Psühhoaktiivsete ainete häired“, „Psüühikahäirete põhigrupid“.
2.Rahuldada X kaebus. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 06.04.2021 otsus nr 4.21/9427-17 ning kohustada Politsei- ja Piirivalveametit vaatama kaebaja avaldused uuesti läbi.
3.Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt X kasuks välja menetluskulu kokku summas 4020 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.05.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Politsei- ja Piirivalveamet (vastustaja) väljastas Xle (kaebaja):

3-21-959

a) 15.07.2020 relvaloa nr DL10008723 kehtivusega 12.10.2020, mille alusel oli kaebajal õigus vastava spordialaga tegelemise ning enese ja vara kaitse otstarbel omada ning kanda erinevaid püstoleid, revolvreid ja vintraudset püssi. A-klassi relvaga sportimise ning enese ja vara kaitse otstarbel on tal õigus omada ning kanda vintraudset püssi; b) 29.11.2016 kollektsioneerimisloa nr PA-0261 kehtivusega 29.11.2026; c) 15.07.2020 tulirelvapassi nr 005814 kehtivusega 12.10.2020.

2.Kaebaja esitas 05.08.2020 vastustajale relvaloa andmete muutmise taotluse. Samuti esitas kaebaja 04.09.2020 relvaloa pikendamise taotluse, kaks relvasoetamisloa taotlust ja tulirelvapassi pikendamise taotluse.
3.Vastustaja keeldus 06.04.2021 otsusega nr 4.2-1/9427-17 relvaseaduse (RelvS) § 26 lg 10, § 36 lg 1 p 2 ja § 41 lg 9 alusel kaebajale relvasoetamislubade ja relvaloa väljastamisest, relvaloa andmete muutmisest, tulirelvapassi pikendamisest ja tunnistas kehtetuks tema nimele väljastatud kollektsioneerimisloa nr PA-0261. Kaebajat kohustati relvad ja laskemoona 3 kuu jooksul võõrandama või alustama võõrandamist. Põhjendused:
3.1.Kaebajale Soomes ja Eestis väljastatud tõendid annavad vastuolulist teavet tema terviseseisundi kohta.  Marienthali Kliiniku 11.09.2020 tõendi nr 593 kohaselt on kaebajal diagnoositud bipolaarne meeleoluhäire (RHK-10 F31). Tõendi kohaselt on tegemist kroonilise psüühikahäirega, mille kulgu ei ole ravist sõltumata võimalik prognoosida. Anamneesis suitsiidikatse tulirelvaga. Praegusel ajal on haigus remissioonis, kuid häire näol on tegemist raskekujulise psüühikahäirega. Bipolaarse häire ägenemise korral võib isik olla iseendale ja teistele ohtlik. Lisaks kinnitas Marienthali Kliinik 14.01.2021 tõendiga nr 661, et kaebaja diagnoos ja epikriis edastati tervise infosüsteemi (TIS) dr Riinu Västriku poolt 21.08.2020, seega pidi diagnoos olema perearstile leitav ka tervisetõendi väljastamisel 04.09.2020.  Psühhiaater dr Aleksandr Rjumini tõend nr 2020/5076 kinnitab, et kaebajal ei esine relvaloa pikendamist välistavaid asjaolusid. Selle tõendi on võtnud aluseks perearst dr Sander Heidmets, kes on väljastanud 04.09.2020 tõendi nr 16, milles kinnitab, et kaebajal ei esine soetamis- või relvaloa saamist välistavaid tervisehäireid. Eesti Haigekassa andmetel on kaebaja perearst dr Ingrid Alt. Tervisetõendi väljastanud perearst dr Sander Heidmets oli asendusarst dr Ingrid Alti puhkuse ajal.  Vastustaja tegi 11.11.2020 perearst dr Ingrid Altile päringu, edastades kaebaja kohta kogutud tõendid. Dr Ingrid Alti 30.11.2020 vastuskirjast nähtub, et ta on läbi vaadanud vastustaja poolt edastatud dokumendid ja omapoolsed uuringumaterjalid ning teinud otsuse, et kaebaja võib jätkuvalt omada relvaluba.  Vastustaja küsis 13.01.2021 nii dr Ingrid Altilt kui ka dr Sander Heidmetsalt, kas nad on teadlikult Marienthali Kliinikus kaebajale pandud diagnoosist bipolaarne meeleoluhäire, kas see diagnoos oli enne tervisetõendi väljastamist nähtav TIS-is või oli kaebaja mingid dokumendid arstile vaatamiseks sulgenud ja kas arstide hinnangul on nimetatud tervisehäire raskekujuline psüühikahäire. Dr Ingrid Alti 19.01.2021 vastuskirjast nähtub, et ollakse teadlikud kaebajale 2017. a Marienthali Kliinikus pandud diagnoosist ja kinnitatakse, et kaebaja mingeid dokumente TIS-is sulgenud ei ole. Samuti kinnitatakse, et ollakse teadlikud kaebajale 01.08.2020 väljastatud tõendi sisust. Dr Ingrid Alt kinnitas, et kaebajale on tehtud nende kliinikus lisauuringud ja et kaebaja on olnud ravita. Arsti sõnul ei viita tehtud testid ja uuringud psüühilise seisundi 2(8)

3-21-959

ebastabiilsusele, pigem on jäänud arvamus, et diagnoos bipolaarne meeleoluhäire on ekslik diagnoos, mis on pandud sotsiaalse ebastabiilsuse ja depressiivse episoodi seisundis, millest kaebaja on paranenud. Sellele viitab ka töövõimetuslehe lõpetamine ja kaebaja naasmine 100%-lt tööle. Kaebaja on olnud perearsti sõnul viimased 3 aastat kokkupuutes tulirelvadega ja vajab oma töö tõttu relvaluba. Arst jäi kindlaks oma 31.11.2020 otsusele, et kaebaja võib jätkuvalt omada relvaluba.

3.2.Vastustaja hindas Marienthali Kliinikust saadud teavet usaldusväärsemaks.
3.2.1.Marienthali Kliinik andis teada, et kaebaja on aastatel 2015-2017 aeg-ajalt käinud psühhiaater dr Riinu Västriku vastuvõtul. 29.05.2020 pöördus kaebaja Marienthali Kliinikusse seoses relvaloa pikendamise taotlemisega. Marienthali Kliinikus läbi viidud isiksuse- ja kognitiivsete funktsioonide uuringu kokkuvõttest nähtub, et uuringule on kaebaja suunatud dr Riinu Västriku poolt. Seega ei olnud Marienthali Kliiniku seisukohtade aluseks ühekordne kokkupuude isikuga. Psühhiaater on oma seisukoha juurde jäänud ka pärast isiksuse- ja kognitiivsete funktsioonide uuringut. Seega pole põhjust arvata, et diagnoos on pandud justkui hooletu töö tulemusena. Marienthali Kliinik jäi diagnoosile kindlaks ka pärast mitmeid vastustaja järelepärimisi. See annab alust arvata, et vastustajale antud vastus on läbi mõeldud ja kaalutletud, kliinik pole teatanud, et tegemist on ekslikult pandud diagnoosiga.
3.2.2.Psühhiaater dr Aleksander Rjumini väljastatud tõend nr 2020/5076 kinnitab küll, et kaebajal relvaloa pikendamist välistavaid asjaolusid ei ole, kuid samas on teada, et isikul diagnoositud bipolaarse meeleoluhäire diagnoos oli tõendi väljastamise ajal nähtav TIS-is. Jääb arusaamatuks, miks ei tekkinud arstil küsimust või kahtlust kaebaja varasema diagnoosi osas. Antud olukorras, kus kaks psühhiaatrit on andnud isikule erineva hinnangu, on usaldusväärsem arsti arvamus, kel on isikuga olnud ka varasem ja pikemaajalisem kokkupuude. Kogutud tõendite alusel nähtub, et kaebaja on käinud dr Riinu Västriku vastuvõtul aastate jooksul korduvalt. Dr Aleksander Rjumini vastuvõtule pöördus vaid relvaloa tervisetõendi saamiseks.
3.2.3.Perearst ei ole tervisetõendi väljastamisel teinud otsust ainult dr Aleksander Rjumini tõendi põhjal, teadmata kaebaja tausta, vaid kinnitas, et kaebajale pandud loa andmist välistav diagnoos oli talle teada. Arst selgitas, et kaebajale on tehtud nende kliinikus lisauuringud ja testid ning pigem on arvamus, et bipolaarne meeleolu häire on ekslik diagnoos. Perearsti sellised järeldused on tõendamata ja ebausaldusväärsed. Perearst ei selgita, milliseid uuringuid on ta teinud, ei selgita adekvaatselt oma otsust, miks ta eelistab ühe psühhiaatri arvamust teisele, välistab eriarsti arvamuse, kellel on olnud patsiendiga pikemajalisem kokkupuude. Samuti on oluline tähele panna, et perearst annab hinnanguid patsiendi vaimsele seisundile, mis ei ole tema pädevuses. Perearst ei tee ka kohast järeldusotsust, kas isikul on loa andmist välistavad asjaolud või mitte, vaid sedastab korduvalt, et kaebaja võib jätkuvalt omada relvaluba. Arst selgitas ka, et kaebaja vajab relvaluba oma töö tõttu. Perearsti 19.01.2021 vastuskiri ei ole korrektne. See on vormistatud vastustaja kirjaplangil, kuupäevad on ebatäpsused ja kiri sisaldab kirjavigu (sh diagnoosi osas). Need asjaolud viitavad, et asjasse ei ole süvenetud, ega lisa arsti arvamusele usaldusväärsust.
3.2.4.Asjaolu, et bipolaarse meeleoluhäire diagnoos välistab täielikult relvaloa andmise, kinnitab ka Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaater dr Peeter Valvur, kellega vastustaja konsulteeris Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi soovitusel. Dr Peeter Valvuri sõnul välistab bipolaarse meeleoluhäire diagnoos täielikult relvaloa andmise olenemata, kas haigus on remissioonis või mitte. Samuti olenemata sellest, kas isik tarvitab hetkel ravimeid või mitte.
3.3.Kaebaja esitatud tõendid Soome Vabariigist kinnitavad, et tervishoiuteenuse osutaja on kontrollinud, et kaebajal ei esine relvaloa väljastamiseks välistavaid asjaolusid. Nende tõendite sisu võetakse teadmiseks, kuid RelvS-i kohaselt korraldab soetamis- ja relvaloa taotleja 3(8)

3-21-959

tervisekontrolli Eesti Vabariigis perearst kaasates eriarste. Vastustajale ei ole teada, millistele kriteeriumitele peab Soome Vabariigis vastama relvaloa omaja terviseseisund. Seega täiendavat väärtust need teiste tõendite kõrval ei oma.

3.4.Vastustajal lasub vastutus, et relva omaks isik, kes vastab kehtestatud tervisenõuetele. Nõuded relvaomaniku tervisele on seatud selleks, et välistada relva sattumine isiku kätte, kes võib olla sellega ohuks nii iseendale kui ka teistele inimestele. Olukorras, kus vähemalt üks tõend kinnitab, et kaebajal on diagnoositud relvaloa andmist välistav tervisehäire, ning perearst ja kaebaja ei ole suutnud veenvalt kinnitada vastupidist, selle tõendi usaldusväärsust ümber lükata, leiab vastustaja, et kaebajal esineb loa andmist välistav asjaolu (RelvS § 36 lg 1 p 2).
3.5.Vastustaja võtab arvesse kaebaja vastuväidetes toodud isikut positiivselt iseloomustavat teavet, kuid see ei muuda vastustaja seisukohta. Positiivne eraelu ei kaalu antud juhul üles teavet, et isikul on diagnoositud relvaloa andmist välistav tervisehäire.
4.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 06.04.2021 otsuse tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja avaldused uuesti läbi. Põhjendused:
4.1.Kaebaja omab relvaluba enese ja vara kaitseks ning on aktiivne laskesportlane ja -instruktor. Kaebaja on MTÜ Eesti Practical-laskmise Ühing (EPLÜ) liige. EPLÜ-s kontrollitakse liikmete relvakasutamise oskusi kõrgendatult ning suurt tähelepanu osutatakse ka laskurite oskusele relva turvaliselt, metoodiliselt ja ohutult kasutada. Kaebaja on perioodil 2016-2020 osalenud 90 laskevõitlusel ja olnud kohtunik või kohtuniku abi ligi 58 laskevõitlusel. Laskurina, kohtunikuna ja treenerina tegutsemine on kaebajale ka elatusallikaks. Relvaloa kehtimise ajal treenis kaebaja oma poega, kes on samuti laskur. Nüüd peab ta palkama eraldi treeneri, mis on kulukas. Kaebaja kaalub kahju hüvitamise kaebuse esitamist.
4.2.EPLÜ juhatus iseloomustab kaebajat kui adekvaatset, rahulikku ja abivalmit isikut. Samuti on kaebajal tugevad perekondlikud sidemed oma lähedastega, ta on õnnelikus abielus, 5 lapse isa ja leibkonnas kasvab abikaasa eelmisest kooselust sündinud laps.
4.3.Vastustaja on jõudnud ebaõige järelduseni ning tehtud otsus ei ole kehtiva õigusega kooskõlas, on ebaproportsionaalne ja kaalutlusvigadega. Seetõttu tuleb vastustaja otsus kehtetuks tunnistada ja kaebaja taotlused rahuldada. Kaebaja on läbinud RelvS § 351 lg 1 kohaselt tervisekontrolli ja selle tulemusena on väljastanud perearst tervisetõendi. Perearst on tervisetõendi tegemisse kaasanud ka eriarste (RelvS § 351 lg 2). Vabariigi Valitsuse 21.06.2007 määruse nr 179 „Soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontrolli kord, loa andmist välistavate tervisehäirete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ (määrus nr 179) § 3 järgi loetakse pädevaks tervisekontrolli teostajaks perearsti. Tervisekontrolli tulemusena ei ole tuvastatud soetamis- või relvaloa andmist välistavaid tervisehäireid (määruse nr 179 § 2, RelvS § 26 lg 1 p-d 2 ja 3). Meeleoluhäired (sh bipolaarne meeleoluhäire) on määruse nr 179 loetelust kas teadlikult või kogemata välja jäänud. Täitevvõimul ja kohtul puudub alus määruses nr 179 toodud loetelu laiendada. Peaaegu võimatu on tõendada, kas isikul esinevad tavapärased meeleolu kõikumised või on tegemist psüühikahäirega, mis välistab relvaloa andmise. Vastustaja ei ole pädev hindama erinevate arstide poolt väljastatud tõendite õigsust. Väited, et kaebajal esineb psüühikahäire, on spekulatiivsed ja ebaõiged. Kaebaja on selle kummutanud ning perearsti teadmisel läbinud isiksuse- ja kognitiivsete funktsioonide uuringu tõendamaks, et tal puuduvad psüühika- ja käitumishäired. Kaebaja ei ole viibinud 2020. a ega 2021. a Marienthali Kliinikus dr Riinu Västriku ega dr Peep Piiberi vastuvõtul. Seetõttu ei saa tõendid nr 593, 584 ja 661 kajatada objektiivselt kaebaja tervislikku seisundit. Nimetatud arstid ei ole kaebajaga isegi vestelnud. Kaebaja viibis dr Riinu Västriku vastuvõtul üksnes 2015-2017 (sellest oli teadlik ka perearst tervisetõendit väljastades), kuid ei ole läbinud ega osalenud dr Riinu Västriku poolt läbiviidavad isiksuse- ja kognitiivsete funktsioonide uuringus. Samuti 4(8)

3-21-959

ei ole dr Riinu Västrik teinud või suunanud kaebajat muudele uuringutele. Kaebaja viibis 27.07.-31.07.2020 MPPK OÜ-s neuropsühholoog Tiina Kalda läbi viidud isiksuse- ja kognitiivsete funktsioonide uuringul, mille tulemusel dr Tiina Kalda leidis, et kaebajal ei esine psüühika- ega käitumishäireid. Järelikult on kaebajale väljastatud tervisetõend õige. Samuti on nii perearst kui asendusarst kontrollinud laiapõhjaliselt kaebaja tervislikku seisundit. Samuti on usaldusväärsemad perearsti ja asendusarsti selgitused selles osas, et Marienthali Kliinik on määranud kaebajale eksliku diagnoosi, jättes tähelepanuta, et kaebaja esineb sotsiaalne ebastabiilsus ja depressiivse episoodi seisund, mitte raskekujuline psüühikahäire. Tekkinud olukorras puudub vastustajal õigus valida või eelistada ühtesid terviseandmeid teistele. RelvS sellist diskretsiooni haldusorganile ette ei näe.

Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

6.Vaidlus toimub selle üle, kas kaebajal on diagnoositud tervisehäire, mis välistaks talle relvaloa väljastamise.
7.Vastustaja tugines vaidlusaluse otsuse tegemisel RelvS § 26 lg-le 10, § 36 lg 1 p-le 2 ja § 41 lg-le 9. RelvS § 26 lg 10 järgi tunnistab Politsei- ja Piirivalveamet kollektsioneerimisloa kehtetuks, kui esineb sama seaduse § 36 lg 1 p-s 1, 2, 4–6, 9 või 10 või § 43 lg 3 p-s 1, 3–6 või 9 sätestatud asjaolu. RelvS § 41 lg 9 järgi väljastatakse relvaluba või relvakandmisluba, kui ei esine sama seaduse §-s 36 või 40 sätestatud loa andmist välistavaid asjaolusid. RelvS § 36 lg 1 p 2 järgi ei anta soetamisluba ega relvaluba füüsilisele isikule, kes on raskekujulise psüühikahäirega.

RelvS ise ei reguleeri, milline psüühikahäire loetakse raskekujuliseks.

RelvS § 351 lg 1 järgi peab soetamisloa ja relvaloa taotleja läbima tervisekontrolli, mille eesmärk on teha kindlaks tal sama seaduse § 36 lg 1 p-des 1–3 nimetatud tervisehäirete puudumine. Sama paragrahvi lg 4 järgi kehtestab soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontrolli korra, loa andmist välistavate tervisehäirete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded Vabariigi Valitsus määrusega. Viimati nimetatud sätte alusel on vastu võetud määrus nr 179.

9.Relvaloa andmist välistavad psüühika- ja käitumishäired on sätestatud määruse nr 179 § 2 lg-s 1. Nimetatud sätte kohaselt välistavad soetamisloa ja relvaloa andmist järgmised psüühikaja käitumishäired: 1) kõik orgaanilised psüühikahäired (välja arvatud kerged mööduvad lühiajalised häired); 2) psühhoaktiivsete (välja arvatud tubakas) ainete kasutamisest tingitud psüühika- või käitumishäired; 3) alkoholi liigtarbimisest tingitud käitumishäired; 4) skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired; 5) neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired; 6) täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired; 5(8)

3-21-959

7) vaimne alaareng; 8) pervasiivsed arenguhäired ja muud rasked lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired.

10.Rahvusvahelise põhigruppideks:

F00-F09

F10-F19

F20-F29

F30-F39

F40-F49

F50-F59

F60-F69

F70-F79

F80-F89

F90-F98

haiguste

klassifikatsiooni

RHK-101

järgi

on

psüühikahäirete

Orgaanilised – k.a. sümptomaatilised – psüühikahäired Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired Meeleoluhäired Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired Füsioloogiliste funktsioonide häirete ja füüsiliste e. somaatiliste teguritega seotud käitumissündroomid Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired Vaimne alaareng Psühholoogilise arengu häired e. psüühilise arengu spetsiifilised häired Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired

11.Vastustaja esitatud tõendite kohaselt on kaebajal diagnoositud bipolaarne meeleoluhäire. Tegemist on meeleoluhäirete põhigruppi kuuluva häirega koodiga F312. Kohus nõustub kaebajaga, et meeleoluhäireid määruse nr 179 § 2 lg-s 1 toodud loetelu ei kajasta.
12.Võrreldes määruse nr 179 § 2 lg-s 1 ja rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni psüühikahäirete põhigruppe, võib näha, et määruse nr 179 § 2 lg-s 1 on samas järjekorras välja toodud pea kõik rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni psüühikahäired, v.a meeleoluhäired (F30-F39) ning füsioloogiliste funktsioonide häirete ja füüsiliste ehk somaatiliste teguritega seotud käitumissündroomid (F50-F59). Määruse nr 179 § 2 lg 1 p-s 3 välja toodud alkoholi liigtarbimisest tingitud käitumishäired on rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni järgi liigitatud samuti psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäirete alla koodiga F103. Määruse nr 179 § 2 lg 1 p-s 8 nimetatud pervasiivsed arenguhäired on rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni järgi liigitatud psühholoogilise arengu häirete ehk psüühilise arengu spetsiifiliste häirete alla koodiga F844. Muid psühholoogilise arengu häireid ehk psüühilise arengu spetsiifilisi häireid ei ole määruse nr 179 § 2 lg-s 1 välja toodud.
13.Eeltoodust järeldub, et seadusandja ei ole kas teadlikult või kogemata lisanud meeleoluhäireid selliste psüühikahäirete hulka, mis välistaksid relvaloa, soetamisloa ja kollektsioneerimisloa väljastamist. Meeleoluhäired välistasid relvaloa andmist enne määruse nr 179 kehtinud sotsiaalministri 21.12.2001 määruse nr 155 „Soetamisloa või relvaloa taotleja arstliku läbivaatuse ja järeldusotsuse vormistamise kord, psüühika- ja käitumishäirete ning füüsiliste puuete loetelu“ (kehtis kuni 26.04.2007) § 5 lg 1 p 4 alusel. Kuna meeleoluhäireid ei ole uus määruses välja toodud, võib arvata, et seadusandja ei ole pidanud seda häiret sedavõrd raskekujuliseks, et õigustaks relvaloa andmata jätmist. Vastustaja viide Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaater dr Peeter Valvuri arvamusele ei ole asjakohane, sest vastustaja peab relvaloa lahendama kehtivate õigusnormide, mitte erialaarstide arvamusele tuginedes. Vastustajal ja ka kohtul puudub õigus määruse nr 179 § 2 lg-s 1 toodud loetelu muude

Kohtu poolt juurde võetud dokument „Psüühikahäirete põhigrupid“. Kättesaadav Tartu Ülikooli Kliinikumi veebilehel https://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/RHK/RHK10-FR17.htm.

Kohtu poolt juurde võetud dokument „Meeleoluhäired“. Kättesaadav Tartu Ülikooli Kliinikumi veebilehel https://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/RHK/RHK10-FR17.htm.

Kohtu poolt juurde võetud dokument „Psühhoaktiivsete ainete häired“. Kättesaadav Tartu Ülikooli Kliinikumi veebilehel https://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/RHK/RHK10-FR17.htm.

Kohtu poolt juurde võetud dokument „Pervasiivsed arenguhäired“. Kättesaadav Tartu Ülikooli Kliinikumi veebilehel https://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/RHK/RHK10-FR17.htm.

6(8)

3-21-959

psüühikahäiretega täiendada. Tegemist ei ole lahtise loeteluga. Võimalik, et meeleoluhäire on selline psüühikahäire, mis vajaks nimetatud loetelus välja toomist. Kuid sellise täienduse saab nimetatud loetellu teha vaid seadusandja.

14.Kuna kehtiva õiguskorra kohaselt ei ole bipolaarne meeleoluhäire relvaloa andmist välistavaks psüühikahäireks, siis puudus vastustajal sellele viidates õiguslik alus keelduda kaebajale relvaluba väljastamast. Vastustaja kinnitas kohtuistungil, et tegemist oli relvaloa väljastamisest keeldumise ainsa põhjusega. Vastustaja ei ole vaidlusaluses otsuses analüüsinud ega põhjendanud relvaloa väljastamisest keeldumist kaebajast tuleneva muu võimaliku ohuga. Samuti ei ole kaebajal tuvastatud muid relvaloa väljastamist välistavaid tervisehäireid või muid asjaolusid, mis põhjendaks relvaloa andmata jätmist.
15.Kohus jätab asjas tähelepanuta kõik vastustaja ja kaebaja esitatud tervisedokumendid ja väited selle kohta, kas kaebajale pandud diagnoos on õige või mitte ning kas vastustajal tuleks vastuoluliste terviseandmete korral lähtuda perearsti või psühhiaatri hinnangust. Isegi kui kaebajale pandud diagnoos on õige, ei välista see kaebajale relvaloa väljastamist. Ka tervisetõendi väljastanud arst peab lähtuma kehtivast õiguskorrast. Seega ei saa psühhiaater väljastada tervisetõendit, mis ei järgi määruses nr 179 toodut.
16.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja 06.04.2021 otsus on õigusvastane. Kohus rahuldab kaebuse, tühistab vastustaja 06.04.2021 otsuse ja kohustab vastustaja vaatama kaebaja avaldused uuesti läbi. Menetluskulude jaotus
17.Kuna kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).
18.Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.
19.Kaebaja taotleb õigusabikulude väljamõistmist summas 4365 eurot. Kulude tõendamiseks on esitatud Priit Palmiste Advokaadibüroo OÜ 07.05.2021 arve nr 2446 summas 2250 eurot, 08.02.2022 arve nr 2632 summas 1800 eurot ja 12.04.2022 arve nr 2674 summas 315 eurot. Arved sisaldavad käibemaksu.
20.Arve nr 2446 kohaselt koosneb osutatud õigusteenus suhtlusest ja läbirääkimistest vastustajaga relvaloa küsimuses (2 tundi), vastustaja 06.04.2021 otsusega tutvumises, kohtupraktika analüüsis, menetluspositsiooni kujundamises (1 tund), vastustaja 06.04.2021 otsuse vaidlustamises (9 tundi), lisade komplekteerimises ja kohtunõudele vastuse koostamises (0,5 tundi), kokku 12,5 tundi. Kohus nõustub vastustajaga, et kohtus väljamõistetavate menetluskulude all mõistetakse kohtumenetluses kantud kulusid, mitte enne kohtumenetluse algatamist haldusmenetluses kantud kulusid. Haldusmenetluses kantud kulud ei ole kohtus väljamõistetavad. Seetõttu jätab kohus arvestama arvelt nr 2446 nähtuva õigusteenusega 2 tunni ulatuses summas 300 eurot. Muus osas ei pea kohus välja toodud kulusid ebamõistlikuks. Seega saab arve nr 2446 alusel arvestada õigusabikuluga kokku summas (10,5 h × 150 €/h × 1,2 (20% km)) 1890 eurot.
21.Arve nr 2632 järgi koosneb osutatud õigusabiteenus halduskohtu 16.08.2021 määrusega (kohtuistungi aja kindlaksmääramine) tutvumises, kliendiga täiendavate faktiliste asjaolude läbiarutamises ja täpsustamises ning õigusliku positsiooni kanaliseerimises (0,5 tundi), täiendava õigusliku normistiku ja asjakohase kohtupraktika läbivaatamises ja analüüsimises 7(8)

3-21-959

(1,74 tundi), täiendavate seisukohtade koostamises (7,75 tundi), kokku 10 tundi. Kohtu hinnangul ei saa nimetatud kulu pidada ebamõistlikuks.

22.Arve nr 2674 järgi koosneb osutatud õigusabiteenus kohtuistungiks ettevalmistumises, sh kliendiga istungil osalemiseks vajalike asjaolude läbiarutamises (1 tund), kohtuistungil osalemises (0,5 tundi) ja menetluskulude nimekirja koostamises (0,25 tundi), kokku 1,75 tundi. Kohtu hinnangul ei saa nimetatud kulu pidada ebamõistlikuks.
23.Seega loeb kohus mõistlikuks õigusabikuluks 4005 eurot. Tegemist ei ole kohtuasja mahtu ja keerukust arvestades põhjendamatult suure kuluga. Arvestades vastustaja kogutud arvukaid tõendeid ja pikki põhjendusi, võib ka kaebaja esindajate pikemalt kaebuse ja täiendavate seisukohtade koostamiseks kulunud aega pidada õigustatuks. Nimetatud kulu tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium