Riigihanked › Riigihanked

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-21-1384 hankemenetlusest huvitatud isikule teadaolevalt selliseid isikuid, kel oleks mõlemad kutsed, kuna enamasti on nõuded tööspetsiifikast erinevad ja kutse aluseks on nõutud varasem töökogemus just vastava eriosa valdkonnas“. Hankija vastas 04.12.2019 pakkujale, et kuna väliskanalisatsiooniga tegemist ei ole, siis antud tingimuse täitmisel piisab spetsialistist, kellel on „hoonesisene või selle juurde kuuluv veevarustuse või kanalisatsioonisüsteem" registreering. Lisaks juhtis AS Eston Ehitus 29.11.2019 hankija tähelepanu vastuolule hankepassis, mille alajaotuses C „Tehniline ja kutsealane suutlikkus“ on tingimuse „Ehitustööde hankelepingute puhul: täpsustatud liiki ehitustööde teostamine“ kirjeldus vastuolus tingimuse selgitusega ning hankija poolt hankemenetluse käigus antud selgitustega. Hankija vastas 04.12.2019 pakkujale, et õige on tingimuse selgitus – sarnaseks ehitiseks loetakse kõik hooned ehitusliku maksumusega üle 600 000 euro. 2) Rakendusüksuse hinnangul ei ole hankija vastused kooskõlas riigihangete seaduse (RHS) § 46 lg-ga 3, mille kohaselt ei tohi selgitused sisaldada uut teavet, ilma milleta ei oleks pakkumuste esitamine võimalik või muutuksid juba esitatud pakkumused riigihanke alusdokumentidele mittevastavaks või muutuks nende sisu. 3) Toetuse saaja on kohustatud RHS-i järgima tulenevalt meetme määruse § 17 esimesest lausest. RHS § 3 järgi on hankija kohustatud järgima riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, sh peab hankija tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse ja kohtlema kõiki isikuid võrdselt, mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud oleks riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. RHS §-s 3 kirjeldatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte eesmärk on, et pakkujad teaksid täpselt hanke tingimusi ning menetlus ise oleks läbipaistev ja kontrollitav toetuse andjate ning pädevate asutuste poolt. Seadusandja on mh rõhutanud, et hankemenetlus peab olema läbiviidud selgete ja üheste reeglite alusel, mille järgimine on nii sisu kui ka vormi poolest tagantjärgi tuvastatav. Isikute võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et toetuse saaja ei tohi luua ühelegi võimalikule pakkujale soodsamat olukorda. 4) Selleks, et täita RHS § 3 p-s 1 nimetatud üldpõhimõtet, peaks hankija hoolitsema selle eest, et hankedokumendid kirjeldaksid juba hanketeate avaldamise ajal riigihanke objekti võimalikult täpselt. Käesoleval juhul esitasid huvitatud isikud hankijale pidevalt suuremahulisi täpsustavaid küsimusi, mistõttu oleks hankija pidanud mõistma, et on tehnilise kirjelduse ebapiisavalt koostanud ning peab seda täiendama. Sellise täiendamise viis ei ole aga selgituste andmine riigihangete registri teabevahetuse alajaotuses, kuna RHS § 81 lg-d 1, 5 ja 6 kohustavad hankijat muutma hankedokumente, mitte aga esitama muudatusi selgituste kaudu. Selgituste kaudu hankedokumentide muutmine on lubamatu, kuna huvitatud isikutel pole kohustust „Teabevahetuse“ alajaotuses sisalduvate küsimuste-vastustega tutvuda ning selleks, et kõigile huvitatud isikutele oleks kättesaadav sama informatsioon riigihanke objekti kohta, peab vastav teave olema esitatud riigihanke dokumentides (või hanketeates). Hankija peaks huvitatud isikute küsimustele vastamisel igakordselt kaaluma, kas tema poolt edastatav informatsioon sisaldus juba hankedokumentides (sh hanketeates) või edastab hankija oma selgitustega täiendavat informatsiooni, mis võiks koostatavat pakkumust oluliselt muuta. 5) Juhul kui hankija pole hankedokumentides sisalduvat puudulikku infot märganud enne kui huvitatud isik sellele tähelepanu juhib, on hankija RHS § 81 lg-d 1, 5 ja 6 koosmõjus RHS § 46 lg-ga 3 kohustatud muutma hankedokumente enne hanketeates määratud pakkumuste esitamise tähtpäeva ning teavitama hankedokumentides tehtud muudatustest ja edastama muudetud hankedokumendid üheaegselt kohe kõigile pakkujatele ja huvitatud isikutele. Eeltoodust tulenevalt on selgituste kaudu hankedokumentide muutmine vastuolus RHS § 81 lg-tega 1, 5 ja 6 ja § 46 lg-ga 3 ning RHS § 3 kohaste riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega.

3(12)

3-21-1384 6) Meetme määruse § 19 lg 2 kohaselt nõutakse sõltuvalt rikkumise raskusest tagasi 2, 5, 10, 25 või 100% hankelepingule eraldatud toetusest, kui toetuse saaja on rikkunud seoses hangete läbiviimisega talle meetme määruses kehtestatud kohustusi. Kirjeldatud rikkumiste olulisust ja raskust hinnates ei ole proportsionaalne rakendada kõige rangemat finantskorrektsiooni määra, kuivõrd hankes oli tagatud piisav läbipaistvus ja toetuse saaja tegevus ei olnud eelduslikult pahatahtlik. Seega ei esine raskendavaid asjaolusid, mille puhul oleks õigustatud ja põhjendatud kohaldada 100% või 25% tagasinõudmise määra. Teisalt ei anna eeltoodud põhjendused alust otsuses kirjeldatud rikkumise osas rakendada 5% ja 2% finantskorrektsiooni määra. Praegusel juhul ei ole kindlustunnet, milliseks oleks kujunenud hankes osalevate pakkujate ring ja hanke tulemus, kui hankija ei oleks selgitustega muutnud riigihanke alusdokumente. Riigihanke raames esitati kuus pakkumust, mistõttu oli võimalik pakkumuste võrdlemine. Seega on põhjendatud ja proportsionaalne rakendada 10%-list finantskorrektsiooni määra. Toetuse saaja on hanke alusel tekkinud kulusid kajastanud projekti maksetaotlustes nr 63275, 64840, 65552 ja 66811 summas 290 914,12 eurot. Seega loeb rakendusüksus nendest kuludest mitteabikõlblikuks 29 091,42 eurot, millest toetus moodustab 20 073,08 eurot ja omafinantseering 9018,34 eurot.

4(12)

3-21-1384

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3-21-1384 võimalik samal isikul kahte erinevat spetsialiseerumist omada. AS Eston Ehitus on esitanud spetsialisti, kellel on kutsekoja andmetel samuti nii hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni kui ka välisveevarustuse ja kanalisatsiooni spetsialiseerumine. Seega ei ole hankija poolt selgitustena antud teave kuidagi eksitanud pakkujaid, kes on lähtunud hanke alusdokumentides sisalduvatest tingimustest. Teoreetiliselt võinuks tekkida probleem ainult sellisel juhul, kui edukas pakkuja oleks esitanud ainult hoonesisese veevarustuse ja kanalisatsiooni spetsialisti ning hankijal tulnuks pakkuja jätta kvalifitseerimata. Käesoleval juhul aga sellist olukorda ei tekkinud. 6) AS Eston Ehitus juhtis veel tähelepanu, et hankepassi alajaotuses C on tingimuse kirjeldus vastuolus tingimuse selgitusega. Kaebaja vastas huvitatud isikule, et õige on tingimuse selgitus – sarnaseks ehitiseks loetakse kõik hooned ehitusliku maksumusega üle 600 000 eurot. Tingimuse selgitus oli järgmine: „Pakkuja peab viimase viie aasta jooksul olema nõuetekohaselt teostanud vähemalt ühe sarnase ehitise projekteerimis ja ehitustööd. Sarnaseks ehitiseks loetakse kõik hooned ehitusliku maksumusega üle 600000 euro.“ Seega oli vastav tingimus olemas ning hankija ei ole seda vastusega muutnud. Tingimuse kirjeldus: „Minimaalne teostatud tööde arv: 1“. Ka seda ei ole muudetud. Tingimuse kirjelduse alapunkti kirjeldus on „11310 Hoolekandeasutuse hooned“. Kuivõrd algtingimuses on viidatud samaväärsusele, siis viide „11310 Hoolekandeasutuse hooned“, on igati loogiline ning pigem võib nentida, et huvitatud isik on ise ekslikult soovinud muudatust. Nimelt, tingimust on võimalik esitleda mitmel moel, aga kuna hankija on tingimuse igakülgselt ära selgitanud, siis taolise muudatuse sisseviimine ei ole obligatoorne. Eeltoodust tulenevalt ei ole vastusega muudetud hanke alusdokumente ja tingimusi, mistõttu on haldusaktis esitatud väide väär. 7) Kaebajale rakendati finantskorrektsiooni määra 10%. Vastustaja on rõhutanud, et antud juhul ei ole kindlustunnet, milliseks oleks kujunenud hankes osalevate pakkujate ring ja hanke tulemus, kui hankija ei oleks selgitustega muutnud riigihanke alusdokumente. Kaebaja on seisukohal, et tegemist on põhistamata ja spekulatiivse käsitlusega. Tegemist on spetsiifilise objektiga ning kvalifitseerimistingimustele vastamiseks peab pakkujal olema varasem kogemus analoogsete objektide ehitamisel. Seega ei saaks iga huvitatud isik kvalifitseeruda, kuivõrd esitatud nõuded olid keskendunud hooldekodu ehitamise kogemusele. Kaebajale teadaolevalt käsitletakse projektide elluviimisel aset leidnud rikkumisi nii, et esmakordne rikkumine on madalaima määraga tagasinõude protsent (2%) ning iga järgnev rikkumine suurendab tagasinõude protsendimäära, vastavalt siis järgmine 5%, seejärel 10%. Seetõttu jääb arusaamatuks, millega on põhjendatud esmase ja ilmselgelt tahtmatu rikkumise eest 10%-line finantskorrektsiooni määr. See on vastustaja poolt argumenteerimata. 8) Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on kohustatud järgima RHS-s sätestatut. Vale on väide, et kaebaja edastas hankemenetluses pakkujatele vastustena uut teavet. Nagu kaebaja eelnevalt märkis, siis energiamärgis „C“ ei ole uus teave, vaid see teave oli kõigile huvitatud isikutele kättesaadav ca 24 kuud enne hankemenetluse algust. Spetsialisti kutset ei muudetud, sest kaebaja ei välistanud ühtki spetsialisti. Kvalifitseerimistingimus on sama, mis riigihangete registris ning pakkumuste hindamisel ning pakkuja kvalifitseerimisel kohaldati just seda tingimust. Kokkuvõttes ühtki uut teavet hankemenetluses vastustena ei esitatud ning pakkumuste hindamisel kohaldati neid tingimusi, mis olid riigihangete registris kõigile kättesaadavad ja ühtki pakkumust ei tunnistatud mittevastavaks. RHS § 46 lg 3 mõte on mh see, et kuivõrd selgitustega ei saa muuta hanke alusdokumente, siis kohaldatakse pakkumuste menetlemisel neid tingimusi, mis on alusdokumentides esitatud. Vaidluse korral tühistataks igasugused hankija otsused, mis ei tugine hanke alusdokumentidele, vaid selgitustele, sest selgitused ei ole hanke alusdokumentide koosseisus olevad hindamise alused.

6(12)

3-21-1384

RTK palub 31.07.2021 vastuses (täiendatud 02.03.2022) jätta kaebus rahuldamata.

1) Vastustaja jääb 31.03.2021 finantskorrektsiooni otsuses ja 21.05.2021 vaideotsuses esitatud põhjenduste juurde ning täpsustab neid alljärgnevalt. Vastustaja on finantskorrektsiooni otsuses viidanud korrektselt meetme määruse §-le 17, § 19 lg-le 2 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 69 lg-le 1. Meetme määruse § 17 esimene lause sätestab, et toetuse saaja on kohustatud projekti ellu viima vastavalt esitatud taotlusele, taotluse rahuldamise otsusele ja õigusaktidele. Õigusaktide all tuleb mõista kõiki õigusakte, mis toetuse saajale on kohustuslikud järgida, sh RHS-i, kui toetuse saaja on hankija RHS-i mõistes. Kaebajaks on Häädemeeste vald, kes on avaliku sektori hankija RHS § 5 lg 1 p 2 tähenduses. Järelikult tuleb kaebajal hankemenetluse läbiviimisel järgida RHS-is sätestatud regulatsiooni. Kaebaja ei saa meetme määruse § 17 p-i 2 tõlgendada selliselt, et lihthanke piirmäära ületavad projektiga seotud hanked tuleb teostada läbi riigihangete registri ilma, et peaks järgima RHS-i. Lähtuvalt eeltoodust pidi kaebaja toetuse saajana järgima hankemenetluses RHS §-s 3 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning isikute võrdse kohtlemise põhimõtteid. 2) Kuigi hankija ei pruugi riigihanke alusdokumente koostama asudes olla täpselt teadlik kõikidest riigihanke objekti puudutavatest asjaoludest, siis ei tähenda see, et juhul kui alusdokumentides kirjeldatud asjaolud ja informatsioon on muutunud või täienenud, ei peaks hankija alusdokumentides sisalduvat informatsiooni kaasajastama. Vastupidi, selleks et oleks täidetud RHS § 3 p-s 1 nimetatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõte, peab hankija hoolitsema, et riigihanke alusdokumendid kirjeldaksid kõiki asjaolusid ja tingimusi võimalikult täpselt ning vajadusel muutma alusdokumente. Riigihanke alusdokumentide muutmise regulatsioon on sätestatud RHS § 81 lg-tes 1, 5 ja 6, millest tulenevalt on hankija kohustatud muutma hankedokumente enne hanketeates määratud pakkumuste esitamise tähtpäeva ning teavitama alusdokumentides tehtud muudatustest ja edastama muudetud alusdokumendid üheaegselt kõigile pakkujatele ja riigihankest huvitatud isikutele. RHS § 46 lg 3 keelab riigihanke alusdokumentide muutmise selgituste andmisega, seda ka riigihange registris teabevahetuse rubriigi vahendusel. 3) Vaidlustatud otsuses on õigesti märgitud, et kaebaja on riigihankes nr 215094 muutnud selgituste andmise teel riigihanke alusdokumente. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et Remart Ehituse OÜ-le hoone energiamärgistuse osas antud selgitust saaks lugeda selliseks, millega ei muudeta hanke alusdokumentides esitatud tingimusi. Võttes arvesse, et erineva energiatõhususega hoonete ehitamine toob kaasa erinevused kasutatavate materjalide, nende koguse ja kvaliteedi osas, on pakkuja jaoks nii sisu kui hinna poolest oluline vahe, kas ta peab pakkumuse koostama hoonele, mille energiamärgis on A, C või H. Ainuüksi asjaolust, et renoveeritav hoone oli ehitisregistri kohaselt C-klassi energiamärgisega, ei saa järeldada, et pakkujad pidid mõistma, millist energiatõhusust soovib hankija renoveerimise järgselt saavutada. Hankest potentsiaalselt huvitatud isikutele, kes soovinuks pakkumuse koostada madalamast energiamärgise klassist lähtudes, muutunuks hankija selgituste järgselt pakkumuse esitamine võimatuks või juba esitatud pakkumus riigihanke alusdokumentidele mittevastavaks. Samuti võinuks C-klassist kõrgemat energiamärgist pakkunud ettevõte soovida hankija uue info valguses muuta oma esialgset pakkumust ning teha oluliselt madalama maksumuse ja teistsuguse sisuga pakkumuse, kui teadnuks, et hankija aktsepteerib renoveeritava hoone energiatõhususe osas C-klassi energiamärgist. 4) AS Eston Ehitus juhtis 29.11.2019 esitatud küsimuses hankija tähelepanu kvalifitseerimise tingimuses sisaldunud spetsialisti pädevusnõudele, mis on võrreldes riigihanke esemeks olevate ehitustöödega rangemad, s.o hanke ese ei sisalda välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni ehitust ega projekteerimist. Kaebaja tunnistas vastuses pakkujale, et väliskanalisatsiooniga tegemist ei ole ning antud tingimuse täitmisest piisab spetsialistist, kellel on "hoonesisene või selle juurde 7(12)

3-21-1384 kuuluv veevarustuse või kanalisatsioonisüsteem" registreering. Hankija on selgituste teel oluliselt avardanud tingimuse sisu ning see võinuks laiendada võimalike riigihankes osalejate või vastavaks tunnistamisele kuuluvate pakkumuste hulka. Kui riigihanke alusdokumendid oleks sisaldanud kvalifitseerimise tingimusena spetsialisti pädevusnõuet üksnes hoonesisene või selle juurde kuuluva veevarustuse või kanalisatsioonisüsteemi kohta, siis oleks hankes saanud osaleda ka sellised pakkujad, kellel kvalifitseerimise tingimuses märgitud välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni osas pädev spetsialist puudus. Seetõttu on RHS § 46 lg 3 mõistes tegemist uue teabega, ilma milleta ei olnud hankes osalemine eelviidatud pakkujatel võimalik. 5) Samuti on hankija selgituste teel avardanud pakkuja AS Eston Ehitus küsimusele vastates riigihanke alusdokumentides sisaldunud sarnase ehitise mõistet. Hanketeate ja hankepassi kohaselt loetakse sarnaseks ehitiseks kõik hooned ehitusliku maksumusega üle 600 000 euro, kuid sama tingimuse kirjelduses on sarnase ehitise definitsiooni täiendatud viitega ehitise kasutamise otstarbe koodile 11310 „Hoolekandeasutuste hooned“. Pakkuja küsimusele vastates hankija sisuliselt taganes viitest hoolekandeasutuste hoonele ning kinnitas, et „õige on tingimuse selgitus - Sarnaseks ehitiseks loetakse kõik hooned ehitusliku maksumusega üle 600000 euro.“ Seega on taaskord tegemist uue teabega, ilma milleta ei olnud pakkumuste esitamine võimalik neil hankest huvitatud isikutel, kel sarnase ehitustööna polnud referentsobjektina ette näidata hoolekandeasutuste hoonete projekteerimis- ja ehitustööd. 6) Vastustaja rõhutab, et läbi riigihanke alusdokumentide aidatakse tagada hankemenetluse läbipaistvus ja pakkujate võrdne kohtlemine, kuna pakkujatele on juba mahuka hankedokumentatsiooniga tutvumata teada, mida hankija nõuab nii pakkujat puudutava kvalifikatsiooni kui hankelepingu eseme osas (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.02.2012 otsus asjas nr 3-3-1-2-12, p 15.3.). Hankeprotsessis on juhtiv roll hankijal ning ebapiisavalt koostatud riigihanke alusdokumentide eest vastutab seetõttu alati hankija (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-24-13, p 39). Hanke alusdokumentides kehtestatud tingimused ei või olla eksitavad ega vastuolulised. Vastuolud riigihanke alusdokumentides on ühemõtteliselt lubamatud ning see ei ole kooskõlas RHS § 3 sätestatud riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning isikute võrdse kohtlemise põhimõtetega. 7) Puudub igasugune kindlustunne, et korrektselt sõnastatud või muudetud riigihanke alusdokumentide korral oleks võimalik riigihankes osalejate hulk võinud suurem olla. Hankest huvitatud isikute ringi ei ole võimalik faktiliselt kontrollida ega kindlaks määrata, kuivõrd sinna ei kuulu üksnes hanke juurde registreerunud isikud või pakkujad, vaid ka kõik need isikud, kes oleksid saanud iseenesest hankelepingu täitmisega hakkama ja kes oleksid vastanud ka hankes osalemise nõuetele, kuid kes mingil põhjusel hanke juurde ei registreerinud või pakkumust ei esitanud. Seetõttu ei ole võimalike riigihankes osalejate hulga laienemist võimalik välistada. 8) Ekslik on kaebaja tõlgendus, mille kohaselt peab meetme määruse § 19 lg-s 2 kehtestatud tagasinõudemäärasid rakendama selliselt, et esmakordse rikkumise korral tuleb rakendada madalaimat tagasinõude protsenti ning iga järgneva rikkumise korral astme võrra rangemat protsendimäära. Meetme määruse § 19 lg 2 sõnastusest nähtuvalt tuleb rakendatava protsendimäära suuruse valikul võtta arvesse rikkumise raskust, mitte rikkumiste arvu ega järjekorda. Seega seisneb finantskorrektsiooni otsuses nimetatud rikkumise puhul vastustaja kaalutlusruum viie võimaliku tagasinõudeprotsendi vahel valiku tegemises. Vastustaja on finantskorrektsiooni otsuse toonud välja põhjendused, miks ei olnud käesoleva hankerikkumise raskust arvestades põhjendatud madalamate 2 ja 5 protsendiste määrade kohaldamine. Madalama tagasinõudemäära rakendamist ei näe käesoleva rikkumisega sarnaste juhtumite puhul ette ka Euroopa Komisjon. Vastavalt Euroopa Komisjoni 14.05.2019 rikkumiste juhendi nr C(2019) 3452 p 2.1 ap-le 4 tuleb rikkumise puhul, kus hankedokumentides oluliste muudatuste tegemisel ei pikendatud pakkumuste esitamise tähtaegu, kohaldada 10%-list tagasinõudemäära. 8(12)

3-21-1384

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et Häädemeeste Valla kaebus tuleb jätta rahuldamata.

3-21-1384

vt riigihanke nr 215094 hindamiskriteeriume, https://riigihanked.riik.ee/rhrweb/#/procurement/1614711/evaluation

10(12)

3-21-1384 hankija tähelepanu asjaolule, et kõnesolev hange hõlmab ainult hoonesisese veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitust ega sisalda välisveevarustuse ja kanalisatsiooni süsteemi ehitust ega projekteerimist, mistõttu tuleks hankijal VK spetsialisti nõuded viia vastavusse hanke esemeks olevate töödega. Hankija vastas 04.12.2019 AS-le Eston Ehitus, et „Kuna väliskanalisatsiooniga tegemist ei ole, siis antud tingimuse täitmisel piisab spetsialistist, kellel on „hoonesisene või selle juurde kuuluv veevarustuse või kanalisatsioonisüsteem" registreering“. Eeltoodust nähtub ka kohtule selgelt, et 04.12.2019 vastusega AS-le Eston Ehitus on hankija muutnud (avardanud) kõnesolevat kvalifitseerimistingimust. Nimelt diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri 7. taseme kutse saamiseks peab valima vähemalt ühe spetsialiseerumise, s.o kas hoone veevarustus ja kanalisatsiooni või välisveevarustus ja kanalisatsioon. See aga ei tähenda, et kutse saamiseks ei võiks valida ka mõlemat spetsialiseerumist / kompetentsi.2 Kuivõrd hankija kvalifitseerimistingimuse sõnastus viitab selgelt ka välisveevarustuse ja kanalisatsiooni kompetentsi olemasolu vajadusele, siis oli hankija 04.12.2019 vastusel tingmust muutev toime. Hoolas hankija peab olema suuteline oma tegeliku tahte riigihanke alusdokumentidesse vastavalt kirja panema. Kui hankija on tingimuse kirjalikul formuleerimisel ebaõnnestunud, siis peab ta oma vea parandamiseks riigihanke alusdokumente selleks ette nähtud tähtajal ja korras muutma (RHS § 81 lg-d 1, 5 ja 6). Sarnaselt vastustajale leiab kohus, et nimetatud tingimuse korrektsel sõnastamisel / formuleerimisel oleks võinud huvitatud isikute ja pakkujate ring kõnesolevas hankes olla suurem, sh oleks võinud olla erinev ka hankemenetluse tulem. Sealjuures ei saa pidada põhjendatuks kaebaja väiteid, justkui esitasid edukas pakkuja Optimus Ehitus OÜ ja AS Eston Ehitus hankijale / kaebajale spetsialistid, kellel olid olemas mõlemad diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri kutses ette nähtud kompetentsid. Kutseregistri veebilehelt3 ei nähtu, et kaebaja mainitud spetsialistidel oleks olemas spetsialiseerumine ka välisveevarustuse ja kanalisatsiooni erialale. See asjaolu aga viitab, et hankija ei ole sellisel juhul ka ise tegelikkuses järginud enda poolt kehtestatud hanketingimust (mille osas kaebaja selgitas kohtumenetluses, et seda ei ole muudetud), mis ei ole kooskõlas eeskätt RHS § 3 p-s 1 sätestatud läbipaistvuse põhimõttega.

vt https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10730161 vt https://www.kutseregister.ee/et/kutsed/avalik_kutsetunnistused/?

11(12)

3-21-1384 äranägemisel sisustamiseks4. Eeltoodud seisukohti ei muuda ka kaebuses toodud paljasõnalised väited, justkui hankija pidas siiski õigeks nii tingimuse selgitust kui ka kirjeldust („algtingimuses on viidatud samaväärsusele, siis viide „11310 Hoolekandeasutuse hooned“, on igati loogiline“ ja „Tegemist on spetsiifilise objektiga ning kvalifitseerimistingimustele vastamiseks peab pakkujal olema varasem kogemus analoogsete objektide ehitamisel“).

M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2019, lk 55

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.