X kaebus Terviseameti 25.10.2021 kirja nr 5-6/21/398-3 õigusvastasuse tuvastamiseks ning Terviseameti kohustamiseks lahendama X 19.07.2021 avaldus uuesti
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Terviseamet, volitatud esindaja Agne Ojassaar
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
Jätta X taotlus menetluse jätkamiseks rahuldamata.
2.Rahuldada Terviseameti menetluse lõpetamise taotlus. Lõpetada haldusasja nr 3-212497 menetlus.
3.Jätta kaebaja menetlusabikulu (riigilõiv) menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
riigi
kanda.
Muud
võimalikud
Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.
SELGITUSED
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Sekretäril saata määrus kaebajale ja vastustajale (esindaja kaudu).
1.Tallinna Halduskohtu menetluses on X kaebus Terviseameti 25.10.2021 kirja nr 5-6/21/3983 õigusvastasuse tuvastamiseks ning Terviseameti kohustamiseks lahendama X 19.07.2021 avaldus uuesti.
2.Terviseamet esitas 21.03.2022 menetluse lõpetamise taotluse (HKMS § 152 lg 1 p 4). Kuigi Terviseameti 21.03.2022 menetlusdokumendi pealkirjas on haldusasja numbriks märgitud nr 3-21-1871, siiski puudub kahtlus, et vastus on esitatud käesolevas haldusasjas. Nimelt on nii 21.03.2022 menetlusdokumendi faili nimes kui ka selle päises viidatud õigele
3-21-2497
haldusasja numbrile, mistõttu on tegemist ilmse kirjaveaga. Terviseameti seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. Terviseamet nõustub kohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleb haldusorganil erinevate avalduste saamisel esmalt välja selgitada avaldaja tegelik tahe lähtudes avalduse sisust, mitte avalduse pealkirjast. Käesoleval juhul oli kaebaja pealkirjastanud 19.07.2021 Terviseametile esitatud avalduse vaidena ning avaldust menetlev ametnik jättis ekslikult tähelepanuta, et kaebaja tegelik tahe oli seotud õigusaktide muutmisega viisil, et ka psühhoterapeudid oleksid tervishoiutöötajad, kelle üle Terviseametil oleks võimalik järelevalvet teostada. Seega soovis kaebaja, et loodaks regulatsioon, mille kohaselt saaks Terviseamet teostada järelevalvet psühhoteraapia teenust osutavate isikute üle. Sisuliselt on kaebaja 19.07.2021 avaldus käsitletav märgukirjana (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus (MSVS) § 2 lg 1 p 1), milles kaebaja on teinud Terviseametile ettepaneku tervishoiutöötajaid puuduva regulatsiooni muutmiseks. Vastustaja leiab, et arvestades asjaolu, et kaebaja soovitud regulatsiooni muutmine ei ole Terviseameti pädevuses, oleks Terviseamet pidanud vastavalt MSVS § 5 lg-le 3 edastama kaebaja avalduse viivitamata Sotsiaalministeeriumile kui vastamiseks pädevale asutusele ning teavitama sellest kaebajat MSVS § 5 lg-s 8 sätestatud korras. Käesolevaks hetkeks on Terviseamet kaebaja avalduse uuesti läbi vaadanud ning vastavalt kaebaja soovile tema avalduse Sotsiaalministeeriumile edastanud, samuti on kaebajat avalduse edastamisest teavitatud. Seega esineb Terviseameti hinnangul HKMS § 152 lg 1 p-st 4 tulenev alus haldusasja menetluse lõpetamiseks.
3.Tallinna Halduskohtu 22.03.2022 kohtunõudega paluti kaebajal esitada seisukoht menetluse lõpetamise taotlusele. Kohus andis kaebajale nimetatud seisukoha esitamiseks 10päevase tähtaja. Kohus selgitas, et menetluse lõpetamisel ei saa enam sama nõudega ja samal alusel (korduv kaebus) halduskohtusse pöörduda ning menetluse lõpetamisel HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel kannab menetluskulud vastustaja. Kuivõrd kaebaja on kaebuselt riigilõivu tasumisest vabastatud ning osaleb menetluses isiklikult, siis võib eeldada, et kaebajal menetluskulud puuduvad.
4.Kaebaja esitas 30.03.2022 kohtunõudele vastuse, milles palus menetlust kuni Sotsiaalministeeriumilt vastuse saabumiseni ja selle vastuse pinnalt kaebuse muutmiseni mitte lõpetada.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.
6.HKMS § 152 lg 1 p 4 annab aluse menetluse lõpetamiseks muu hulgas kui vastustaja on sooritanud toimingu, millega on kaebaja saavutanud eesmärgi, mis ajendas kaebusega kohtu poole pöörduma. Kohus asus 16.02.2022 määruses seisukohale, et kaebuse eesmärgiks on Terviseameti kohustamine edastama X 19.07.2021 märgukirjana käsitletav pöördumine nr 56/21/398-1 Sotsiaalministeeriumile vastamiseks, sobivaks nõudeks pidas kohus kohustamisnõuet. Kohustamisnõudega hõlmatuks luges kohus ka Terviseameti 25.10.2021 toimingu (kaebaja 19.07.2021 märgukirjale vastamine) õigusvastasuse tuvastamisnõude. Kohtu 16.02.2022 määrus on kaebajale kätte toimetatud 21.02.2022. Kaebaja pole kohtu tõlgendusele kaebuse eesmärgist vastu vaielnud. Eeltoodust lähtuvalt tuleb menetluse lõpetamise taotluse lahendamisel kontrollida, kas kaebuses taotletud toiming (kaebaja 19.07.2021 märgukirja Sotsiaalministeeriumile vastamiseks edastamine Terviseameti poolt) on sooritatud ning juhul, kui on, siis kas esineb aluseid menetluse jätkamiseks vastavalt HKMS § 152 lg-le 2. 2(4)
3-21-2497
7.Terviseamet on 22.02.2022 vabanduskirjaga nr 5-6/21/398-4 teavitanud kaebajat tema 19.07.2021 märgukirja nr 5-6/21/398-1 edastamisest 18.02.2022 Sotsiaalministeeriumile (vt Terviseameti 21.03.2022 menetlusdokumendi lisa 1; digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 47). Terviseamet vabandab nimetatud märgukirja edastamisel tekkinud viivituse pärast. Terviseamet on kohtule 21.03.2022 esitatud menetlusdokumendis toonud ära ka lingi (dtl 45) Sotsiaalministeeriumi avalikus dokumendiregistris 18.02.2022 registreeritud pöördumisele nr 5-6/21/398-1 (pöördumise esitaja nimi on asendatud initsiaalidega X.). Seega nähtub vastustaja esitatud materjalidest, et kaebaja 19.07.2021 märgukiri on edastatud vastamiseks Sotsiaalministeeriumile. Kuivõrd kaebusega taotletav eesmärk on kohtumenetluse kestel saavutatud, esineb alus menetluse lõpetamiseks vastavalt HKMS § 152 lg 1 p-le 4.
8.Menetluse jätkamiseks puudub alus. Tulenevalt HKMS § 152 lg-st 2 ei lõpeta kohus menetlust HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Käesoleval juhul on kaebaja oma 30.03.2022 menetlusdokumendis taotlenud menetluse jätkamist, kuid sooviga vajadusel tulevikus vaidlustada Sotsiaalministeeriumi vastust kaebaja märgukirjale. Seega on kaebaja huvi suunatud mitte vaidluse esemeks oleva toimingu õigusvastasuse tuvastamisele, vaid tulevikus sooritatava toimingu vaidlustamisele. HKMS § 152 lg 2 eelduseks on vaidluse esemeks oleva toimingu õigusvastasuse tuvastamisnõude lubatavus HKMS § 45 lg 2 kohaselt. Juhul kui on ilmne, et sellist õigust kaebajal olla ei saa, ei ole alust menetluse jätkamiseks ja menetlus tuleb lõpetada.
9.HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kohtu hinnangul puudub alus jätkata menetlust Terviseameti 25.10.2021 kirja õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Sellist põhjendatud huvi ei ole välja toonud ka kaebaja oma 30.03.2022 vastuses, vaid tema eesmärk on suunatud tulevikus Sotsiaalministeeriumi poolt antava vastuse vaidlustamise võimalusele. Sotsiaalministeeriumi vastuse vaidlustamine on kaebaja õiguste kaitseks tõhusam, kui Terviseameti 25.10.2021 kirja õigusvastasuse tuvastamine. Kohus selgitab, et juhul, kui kaebaja sooviks on vaidlustada edaspidi Sotsiaalministeeriumi vastust, siis seda võimalust ei võta ära käesoleva haldusasja menetluse lõpetamine. Sõltumata praeguse haldusasja lõpetamisest ei kaota kaebaja õigust soovi korral HKMS-s sätestatud korras kohtusse pöörduda, et vaidlustada Sotsiaalministeeriumi antavat vastust kaebaja 19.07.2021 märgukirjale. Tulevikus kaebuse muutmise soov ei ole aluseks HKMS § 152 lg 2 kohaselt menetluse jätkamiseks.
10.Arvestades, et kaebaja ei ole menetluse jätkamiseks toonud välja muud põhjendatud huvi või selgitanud, kuidas Terviseameti 25.10.2021 kirja õigusvastasuse tuvastamine aitab kaasa kaebaja õiguste kaitsele, siis jääb kaebaja taotlus menetluse jätkamiseks rahuldamata. Täiendavalt selgitab kohus, et Terviseameti kirja õigusvastasuse tuvastamine ei oleks põhjendatud ka preventiivsel eesmärgil, kuivõrd vastustaja on möönnud oma viga kaebaja avaldusele vastamisel ning vabandanud kaebaja märgukirja edastamisel tekkinud viivituse pärast (vt vastustaja 22.02.2022 kiri nr 5-6/21/398-4; dtl 47). Kujunenud on õiguslikult selge olukord. Kohus selgitab, et õiguslikult selges olukorras ei annaks Terviseameti tegevuse 19.07.2021 märgukirjale vastamisel õigusvastasuse tuvastamine kaebajale mingisugust eelist, kuna vaidlust pole selles, et rikkumine toimus. Haldusorganitel on kohustus järgida seaduses sätestatut ning olukorras, kus Terviseamet oma viga tunnistab, ei ole mingit alust arvata, et järgmisel korral Terviseamet seda viga kordab. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et käesolevas haldusasjas ei ole jätkutuvastuskaebuse menetlemine kaebaja õiguste kaitseks vajalik.
11.Seetõttu jätab kohus rahuldamata kaebaja taotluse jätkata menetlust vaidlusaluse toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudes ning rahuldab Terviseameti taotluse menetluse lõpetamiseks. Ülaltoodu kokkuvõtteks kuulub käesoleva haldusasja menetlus lõpetamisele. 3(4)
3-21-2497
12.Kohus selgitas menetluse lõpetamise tagajärgi oma 22.03.2022 kohtunõudes. Kohus selgitas, et menetluse lõpetamisel puudub kaebajal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2).
13.HKMS § 104 lg 5 p-st 4 tulenevalt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel. Kaebaja vabastati riigilõivu tasumise kohustusest 16.02.2022 määrusega, seega puudub alus riigilõivu tagastamiseks. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. HKMS § 118 lg 2 teise lause kohaselt, kui vastaspooleks on Eesti Vabariik, siis menetlusabikulusid riigi kasuks välja ei mõisteta. Eeltoodust lähtuvalt jäävad kaebaja menetlusabikulud (riigilõiv) riigi kanda. Menetlusosaliste muud võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1).
14.Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.