Kohus Kohtunik Otsuse kuupäev ja koht Haldusasja number
Tartu Halduskohus Ülle Polluks 11.04.2022, Jõhvi 3-22-481
Haldusasi: AS Hansab kaebus Sillamäe Kultuurikeskuse 9.02.2022 otsuste ja Riigihangete vaidlustuskomisjoni 17.02.2022 otsuse nr 220-22/243943 tühistamiseks ning 9.02.2022 sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamiseks (LED-ekraani soetamine (viitenumber 243943) Menetlusosalised: Kaebaja AS Hansab, esindaja vandeadvokaat Martin Männik Hankija Sillamäe Kultuurikeskus, esindaja Vladimir Võssotski Kolmas isik OÜ Maivel Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta AS Hansab kaebus tervikuna rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
3.Tühistada Tartu Halduskohtu 4.03.2022 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse.
EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.04.2022 vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg-le 1. Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioon- või vastukassatsioonkaebust. Apellatsioon-, kassatsioon- ja määruskaebuse võib hankeasjas vaadata läbi lihtmenetluses, sõltumata käesoleva seadustiku § 133 lõigetes 1 ja 2 sätestatust. Kui käesoleva seadustiku § 133 lõigetes 1 ja 2 sätestatud eeldused ei ole täidetud, ei tee ringkonnakohus hankeasjas otsust ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Apellatsioon-, kassatsioon- ja määruskaebuse esitaja vastaspool on kohustatud esitama kümne päeva jooksul edasikaebuse saamisest arvates kaebusele kirjaliku vastuse. Sama tähtaja jooksul on vastuse esitamise õigus ülejäänud menetlusosalistel (HKMS § 278-279).
1.Sillamäe Kultuurikeskus (vastustaja) avaldas 29.11.2021 riigihangete registris riigihanke „LED-ekraani soetamine“ (viitenumber 243943) hanketeate ning tegi kättesaadavaks kirjaliku ettepaneku ja selle lisad. Hanke eeldatav maksumus, mis avaldati riigihangete registris, on 29 500 eurot (ilma käibemaksuta).
2.Pakkumuse esitamise tähtajaks esitasid riigihangete registris oma pakkumused muu hulgas järgmises pakkujad: 1) OÜ Maivel (kolmas isik) pakkumise maksumus 20 920 eurot (ilma käibemaksuta) ja 2) AS Hansab (kaebaja) pakkumise maksumus on 36 915 eurot (ilma käibemaksuta).
3.Vastustaja tunnistas 9.02.2022 otsusega kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks ning sõlmis samal kuupäeval kolmanda isikuga hankelepingu.
4.Kaebaja esitas 10.02.2022 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse, milles palus: 1) tunnistada kehtetuks vastustaja 9.02.2022 otsus, millega tunnistati kolmanda isiku pakkumus vastavaks ja edukaks; 2) mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja vaidlustusmenetluses tasutud riigilõiv ja kaebaja poolt kantud menetluskulud.
5.VAKO tagastas 17.02.2022 otsusega nr 220-22/243943 kaebaja vaidlustuse sisuliselt läbi vaatamata. VAKO leidis, et tegemist on väikehankega, mis jääb alla lihthanke põhimäära. Seega puudus vastustajal riigihanke seaduses (RHS) sätestatud ooteaja kohaldamise kohustus ja tal oli õigus sõlmida kolmanda isikuga, kelle pakkumus tunnistati 9.02.2022 otsusega vastavaks, hankeleping. Sellel põhjusel ei saa VAKO arvates lugeda vastavalt RHS sõlmitud hankelepingut tühiseks. Kuna vaidlustuse esitamise ajal oli hankeleping kolmanda isikuga juba sõlmitud ja vaidlustusmenetluses seda tühistada ei saa, ei ole vaidlustusmenetluse läbiviimine kaebaja õiguste kaitseks vajalik.
6.Kaebaja pöördus 23.02.2022 kaebusega Tartu Halduskohtusse. Kaebaja esitas järgmised nõuded: 1) rahuldada taotlus kaebaja õiguste esialgse kaitse tagamiseks ning keelata vastustajal 9.02.2022 kolmanda isikuga allkirjastatud hankelepingu LED-ekraani soetamiseks täitmine kuni lõpplahendi jõustumiseni käesolevas haldusasjas; 2) tühistada VAKO 17.02.2022 otsus vaidlustuses nr 2020-22/243943 täies ulatuses, 3) tühistada vastustaja 9.02.2021 otsus nr 09, millega otsustati tunnistada kolmanda isiku pakkumus riigihangete „LED-ekraani soetamine“ (viitenumber 243943) tingimustele vastavaks ning vastustaja 9.02.2022 otsus kolmanda isiku pakkumise edukaks tunnistamise kohta; 4) tuvastada 9.02.2022 vastustaja ja kolmanda isiku vahel allkirjastatud hankelepingu tühisus; 5) mõista vastustajalt välja kaebaja kasuks vaidemenetluses tasutud riigilõiv ja kaebaja ja kaebaja menetluskulud vaidlustusmenetluses ning kaebuselt tasutud riigilõiv ja kaebaja menetluskulud halduskohtumenetluses.
7.Tartu Halduskohus võttis 25.02.2022 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Sillamäe Kultuurikeskuse ja kohustas vastustajat esitama kohtule seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse osas hiljemalt 2.03.2022 ja vastus kaebusele 7 päeva jooksul alates kaebuse kättesaamisest (määruse resolutsiooni punktid 1-4). Ühtlasi kaasas kohus halduskohtumenetlusse kolmanda isikuna OÜ Maivel ja andis talle võimaluse esialgse õiguskaitse taotluse osas seisukoha esitamiseks hiljemalt 2.03.2022 ja vastuse kaebusele esitamiseks 7 päeva jooksul alates kaebuse kättesaamisest (määruse resolutsiooni punktid 5-7). Lisaks kohustas kohus VAKO-d esitama kohtule vaidlustuse toimikud asjades nr 22021/243943 ja 220-22/243943 (määruse resolutsiooni punkti 8).
3-22-481
8.Vastustaja esitas kohtule 2.03.2022 seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse osas. Vastustaja leidis, et kaebaja ei saa saavutada enda kaebuse eesmärki ning ei kasuta enda õigust heauskselt. Vastustaja ei nõustunud kaebaja väitega, et kolmanda isiku pakkumise tagasilükkamise korral oleks kaebaja pakkumus tunnistatud hindamiskriteeriumide järgi edukaks pakkumiseks. Kaebaja pakkumus ületab hankelepingu eeldatavat maksumust (29 500) eurot. Seega, tulenevalt väikehankes koostatud alusdokumentidest (kirjaliku ettepaneku punkt 9.5.2), on vastustajal õigus kõik (sh kaebaja) pakkumised tagasi lükata, kui need ületavad hankelepingu eeldatavat maksumust.
10.Tartu Halduskohtu 16.03.2022 määrusega määrati hankeasja läbivaatamine kirjalikus menetluses, Kohus teeb kohtuotsuse haldusasjas nr 3-22-481 avalikult teatavaks 11.04.2022 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
11.Kaebaja palub kaebuses ja 28.03.2022 esitatud taotluses tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 17. veebruari 2022. aasta otsus vaidlustuses nr 22-22/243943 täies ulatuses; Tühistada Sillamäe Kultuurikeskuse 09. veebruari 2022. aasta otsus nr 09, millega otsustati tunnistada OÜ Maivel pakkumus riigihanke „LED-ekraani soetamine“ (viitenumber 243943) seadusest tulenevalt tingimustele vastavaks ning 09. veebruari 2022. aasta edukaks tunnistamise otsus lihthankes „LED-ekraani soetamine“ (viitenumber 243943); Tuvastada 09. veebruaril 2022. aastal Sillamäe Kultuurikeskuse ja OÜ Maivel vahel allkirjastatud hankelepingu LED-ekraani soetamiseks tühisus; mõista Sillamäe Kultuurikeskuselt välja ASi Hansab kasuks vaidlustusmenetluses tasutud riigilõiv summas 640 eurot ning kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv summas 660 eurot ja AS-i Hansab menetluskulud VAKO-s ja halduskohtus kokku summas 1 900,80 eurot, kõik kokku seega 3 200,80 eurot. Kaebaja eesmärgiks on 9.02.2022 sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamine ja otsuste sh VAKO otsuse tühistamine. Kaebaja leiab, et vastavalt RHS § 15 lg 12, kui hankija alustab riigihanget registris ilma seadusest tuleneva kohustuseta, on ta kohustatud järgima käesolevas seaduses sätestatud riigihanke menetluse korda. Seega teoreetiliselt, isegi juhul kui hanke näol ei oleks tegemist üle lihthanke piirmäära jääva Hankega, ei ole vaidluse all see, et hankija alustas Hanget riigihangete registris hanget lihthankena, mistõttu ta pidi Hanke läbiviimisel järgima RHS 3. peatüki 1. jaos sätestatud korda. Ka Tartu Ringkonnakohus on leidnud 24. augusti 2018. aasta lahendi asjas nr 3-18-1144 punktis 22, et olukorras, kus hankija otsustab kohaldada läbiviidavale hankele riigihangete seaduses sätestatud regulatsiooni, kuigi riigihangete seadus sellise hankelepingu sõlmimisel teda selleks ei kohusta, tuleb hankijal hankemenetluse läbiviimisel järgida riigihangete seaduses sätestatud vastava hankemenetluse läbiviimise korda täies ulatuses. Seega pidi Hankija järgima RHS § 15 lg 11 ja lg 12 kohaselt hankes lihthanke läbiviimise korda täies ulatuses. Võrreldes hankes esitatud teiste pakkumustega on OÜ Maivel pakkumus ca kaks korda odavam. Seejuures selgitab kaebaja, et Hanke tehnilise spetsifikatsiooni järgi peavad sisalduma Hankes pakutavas hinnas 15 m2 LED ekraan, transpordikastid ning riputusrauad (10 tk). Kui eeldada, et OÜ Maivel pakkumuses sisalduvate transpordikastide ja riputusraudade maksumus on ca 6500 eurot (Kaebaja pakkumuse osaks olev hind nimetatud toodetele) ja kui arvestada nende komponentide maksumus maha OÜ Maivel pakkumuse kogumaksumusest,
3-22-481 kujuneks OÜ Maivel LED ekraani maksumuseks ainult 15 400 eurot ehk ca 1000 EUR/m2 , mis on põhjendamatult madal hind ja ligi kaks korda odavam turuhinnast, mida tõendavad teised hankes esitatud pakkumused. Hankija oleks pidanud lükkama OÜ Maivel pakkumuse tagasi kui põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse. Seega 09. veebruaril 2022. aastal allkirjastatud hankeleping on tühine, kuna hankijal on kohustus järgida hankes RHS 3. peatüki 1. jaos sätestatud korda täies ulatuses. Kaebaja palub kaebuse rahuldamist.
12.Vastustaja ei nõustunud 2.03.2022 ja 4.03.2022 vastustes kaebaja väitega, et kolmanda isiku pakkumise tagasilükkamise korral oleks kaebaja pakkumus tunnistatud hindamiskriteeriumite järgi edukaks pakkumiseks. Kaebaja pakkumus ületab hankelepingu eeldatavat maksumust (29 500) eurot. Seega, tulenevalt väikehankes koostatud alusdokumentidest (kirjaliku ettepaneku punkt 9.5.2), on vastustajal õigus kõik (sh kaebaja) pakkumised tagasi lükata, kui need ületavad hankelepingu eeldavat maksumust. Nende asjaolude valguses tuleb pidada ilmselgelt ebatõenäoliseks, et kaebajal õnnestub asja sisulise läbivaatamise käigus kaebaja pakkumise edukaks tunnistamine. VAKO 17.02.2022 otsuse kohaselt on hankelepingu tühisuse alused toodud RHS §-s 121, kuid need ei ole praegu kohaldatavad. RHS ei näe alla riigihankes lihthanke piirmäära ülemata jätmise korral ette ooteaega hankelepingu sõlmimiseks. Kaebaja eesmärk on jõuda hankelepingu sõlmimiseni. See on võimalik seni, kuni kolmanda isikuga pole hankelepingut sõlmitud. Hankemenetlus on jõudnud etappi, kus hankeleping on sõlmitud ning kaebajal ei ole enam võimalust jätkata hankemenetluses pakkujana ning tal tuleb leppida kahjunõude esitamise võimalusega. Vastustaja selgitas, et hankelepingu täitmisega viibimine toob eraldatud toetuse tagasinõudmine Kuultuuriministri 11.05.2021 määruse § 17 lg 1 punkti 7 alusel ning vastustaja ei saa enam korraldada enam uut hanget seoses vahendite puudumisega. Vastustaja leidis, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et vastustaja pidas vajalikuks ja on läbi viinud kolmanda isiku madalamaga maksumusega pakkumuse kontrolli. Pooled vaidlevad selle üle, kas läbiviidud kontroll oli sisuline ning vastas õigusaktides esitatud kriteeriumidele. Vastustaja on oma 9. veebruaril 2022. a riigihangete registris koostatud vastavusotsusega tuvastas, et tegemist ei ole põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega. RHS § 115 ja ettepaneku punkt 9.4 võimaldavad jätta hankelepingu sõlmimata pakkujaga, kes ei suuda hiljem hankelepingut täita. Kolmanda isku poolt edastatud selgitustest ja selgitustele lisatud dokumentidest (sh 2.02.2022. a edastatud „Teostatud tööde või OÜ Maivel poolt paigaldatud varustuse kirjeldus“) on nähtav, et kolmas isik suudab hankelepingut täita. Kolmas isik on LED-ekraane omav, üritustele rentiv ja paigaldav firma, kes suve lõikes paigaldas kümneid kordi erinevatel kontserditele ja muudele üritustele ekraane. Kolmas isik hooldab AleCog arena suuri LED-ekraane. Eelmisel aastal osales kolmas isik Rally Estonia kus temal oli kokku 4 erinevat ekraani üleval. Vastustajal ei saanud tekkida kahtlust kolmanda isiku kompetentsuses ega hankelepingu täitmata jätmises. Vastustaja on täitnud kolmanda isiku pakkumuse hinna kontrolli kohustus, esitades vastava päringu ja sai vajalikud selgitused ja dokumendid. Vastustaja asus oma 9. veebruaril 2022. a riigihangete registris koostatud vastavusotsuses, et tegemist on RHS § 115 lõike 7 punktis 2 sätestatud olukorraga, mille kohaselt pakkumuse madal maksumus võib olla põhjendatud erakordselt soodsate tingimustega, mis on pakkujale hankelepingu täitmiseks kättesaadavad ning tänu suurele kogemusele on pakkuja võimeline valima tehnilised lahendused, mis muudavad kogu protsessi odavamaks. Kolmanda isiku poolt edastatud selgitused ja dokumendid annavad märku sellest, et pakkumuse madal maksumus ei kujuta endast
3-22-481 hankelepingu ebakohase täitmise täiendavat riski. Sellisel juhul ei tohiks vastustaja pakkumust tagasi lükata, kuna see oleks vastuolus riigihankedirektiivide nõudega valida välja majanduslikult soodsaim pakkumus. Samuti on vastustaja praktikas võtnud arvesse ning VAKO on pidanud asjakohaseks kaalutluseks mh seda, kas konkreetsel pakkujal on eelnev kogemus selliste tööde tegemiseks (VAKO 17.09.2015, 198-15/159580, p 13). Kolmanda isiku selgitusest tuleneb, et kolmas isik omab otsekontakte tehastes, kust saab tehnika odavama hinnaga ja soodsamate tingimustega. Euroopa Komisjon on hankijana pidanud relevantseks pakkuja võimalust saada hankelepingu täitmisel teenuse osutamiseks soodustusi teiselt ettevõtjatelt (EÜK T-148/04, p 45). Käesoleval juhul pakkujal on võimalik säästa raha täiendavate soodustuste näol. Riigikohus on leidnud, et põhjendamatult madala maksumuse kindlakstegemine on keerukas majanduslik otsus, mille üle kohtulik kontroll on üldjuhul piiratud (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-50-15, p 21). Vastustaja hindamisruum arvesse võetavate asjaolude osas on ka piiratud. Vastustaja on seisukohal, et kolmas isik on piisavalt põhjendanud, miks tema poolt pakutud hind on tema jaoks majanduslikult põhjendatud. Vastustaja tegevus RHS § 115 lõikes 8 nimetatud kontrolli läbiviimise osas koos järeldusega on jälgitav nii riigihangete registris kui ka vastustaja 9. veebruari 2022. a kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuses. Praegusel juhul nähtub kolmanda isiku selgitustest ja vastustaja otsuse põhjendustest, et kolmas isik on esitanud vastustajale konkreetsed andmeid enda pakkumuse maksumuse põhjendamiseks. Vastustaja leiab, et kolmanda isiku poolt esitatud selgituste ja tõendite põhjal oli vastustajal võimalus jõuda õige 4 järelduseni, et kolmanda isiku pakkumus ei ole põhjendatult madal. Vastustaja on võtnud arvesse kõiki kaalutavaid asjaolusid (RHS § 115 lõigetes 7-9) ning veenvalt põhjendanud, miks ta ei pea kolmanda isiku pakkumust alampakkumiseks. Vastustajal oli piisavalt andmeid sisulise otsuse tegemiseks. Lähtudes eeltoodust on vastustaja seisukohal, et kaebuse vastustaja 9. veebruari 2022. a vastavaks tunnistamise otsuse tühistamise osas tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd vastustaja 9. veebruari 2022. a vastavaks tunnistamise otsus on õige, ei pea vastustaja kaebaja tühistamiskaebust vastustaja 9. veebruari 2022. a edukaks tunnistamise otsuse osas ka põhjendatuks. Kaebaja palub tühistada VAKO 17. veebruari 2022. a otsus vaidlustusasjas nr 22-22/243943 täies ulatuses, kuna leiab, et VAKO on eksinud, et antud juhul viidi vastustaja poolt läbi hankemenetlus, mis jääb alla lihthanke piirmäära. Vastustaja kaebaja seisukohtadega ei nõustu. VAKO tuvastas, et hanke üldandmetes on viide, et see riigihange ei ületa lihthanke piirmäär ning ka kirjalikust ettepanekust tuleneb selgelt, et tegemist on alla lihthanke piirmäära jääva riigihankega. VAKO ja ka vastustaja hinnangul saab väikehanke eeldatavast maksumusest (29 500 eurot, ilma käibemaksuta) järeldada, et tegemist on alla lihthanke piirmäära jääva riigihankega (RHS § 14 lg 1 p 2). Vastustajal ei olnud õiguslikku takistust hankeleping sõlmida. Vastustajale ei tulene RHS-st ega ka muust õigusaktist (hoolsus)kohustust täiendavalt oodata hankelepingu sõlmimisega kuni kõik võimalikud vaidlustused on esitatud. Olukorras, kui hankeleping on sõlmitud ja RHS-s loetletud tühisuse tunnuseid ei esine, ei saa VAKO vaidlustust sisuliselt läbi vaadata. VAKO-l puudub võimalus kehtiva hankelepingu õigusjõudu murda. Vastustaja hinnangul ei ole VAKO rikkunud seadust, kuna VAKO-l on kohustus hinnata vaidlustuse vastavust RHS nõuetele. Kaebaja palub HKMS § 267 lõike 3 alusel tuvastada, et 9. veebruaril 2022. a vastustaja ja kolmanda isiku vahel allkirjastatud hankeleping on tühine RHS § 120 lõike 4 alusel. VAKO tuvastas oma 17. veebruari 2022. a otsusega vaidlustusasjas nr 2222/243943, et tegemist on alla lihthanke piirmäära jääva riigihankega. VAKO ka selgitas, et hankelepingu tühisuse alused on toodud RHS §-s 121, kuid need ei ole praegu kohaldatavad, kuna RHS ei näe alla lihthanke piirmäära riigihankes ette ooteaega hankelepingu sõlmimiseks.
3-22-481
13.Kolmas isik ei ole kohtule seisukohti esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Analüüsinud menetlusosaliste seisukohti, leiab halduskohus, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
15.Lihtsustatud hankes ei pea hankija järgima lepingu sõlmimiseks peale eduka pakkumuse otsuse tegemist 14-päevast ooteaega. Kui teistes hankemenetlustes oleks peale eduka pakkumuse otsuse tegemist, kuid enne 14 päeva möödumist, sõlmitud leping tühine, siis lihtsustatud hankes sellist tagajärge pole. Kui hankeleping on kehtivalt sõlmitud, siis VAKO vaidlustust läbi ei vaata.
16.Vastavalt RHS § 14 lg 1 p 1 lihthanke piirmäär käesoleva seaduse tähenduses on asjade või teenuste hankelepingu korral 30 000 eurot. Haldusasja materjalide järgi on riigihangete registris hanke üldandmetes, „Hankepass täiendavate selgitustega“ märge, et tegemist on lihthankega. Kuid samas on hanke üldandmetes viide, et see riigihange ei ületa lihthanke piirmäära ning „Kirjalikust ettepanekust“ tuleneb selgelt, et tegemist on alla lihthanke piirmäära jääva riigihankega, Esitatud materjalide alusel ja hanke eeldatavast maksumusest saab järeldada, et tegemist on alla lihthanke piirmäära jääva riigihankega. Hankijal on võimalik lihthanke reeglid lähtuvalt hankelepingu esemest ise kujundada. Hankija võib selleks kasutada erinevaid avatud hankemenetluse kui ka läbirääkimistega menetluse elemente. Hankija võib lihthanke korraldada järjestikuste etappidena või pidada lihthankes läbirääkimisi. Oluline on, et hankija on reeglid eelnevalt läbi mõelnud ning need ka lihthanke hanketeates, lihthanke dokumendis või hankekorras kirja pannud. Selliselt on tagatud riigihangete üldpõhimõtete järgimine, mis nõuavad riigihanke läbipaistvust, avalikkust, kontrollitavust ja pakkujate võrdset kohtlemist. Hankija on kohustatud avaldama lihthanke hanketeate riigihangete registris. Registris teate avaldamine võimaldab tagada konkurentsi ning parema juurdepääsu informatsioonile. Hankija esitab lihthanke hanketeate registrile avaldamiseks, kui hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne lihthanke piirmääraga või ületab seda.
17.Vaidlust ei ole selles, et RHS ei näe ette alla lihthanke piirmäära jääva riigihanke menetluses tehtavate otsuste vaidlustamise tähtaega.
18.Halduskohus lähtub analoogia korras RHS § 189 lg-st 4, mille kohaselt vaidlustus peab olema laekunud vaidlustuskomisjonile (VAKO) kolme tööpäeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist.
19.VAKO on 17. veebruari 2022. a otsusega vaidlustusasjas nr 22-22/243943 leidnud, et käesoleval juhul takistab vaidlustaja esitatud vaidlustuse läbivaatamist fakt, et hankeleping on juba sõlmitud ning vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus, kuna hankija on sõlminud kehtiva hankelepingu kolmanda isikuga. VAKO jättis kaebaja vaidlustuse läbi vaatamata RHS § 192 lg 3 p-i 7 alusel, sest vaidlustajal puudus vaidlustuse esitamise õigus.
20.Hankelepingu tühisuse alused on toodud RHS §-is 121, kuid need ei ole praegu kohaldatavad. RHS § 120 lg 4 kohaselt on enne ooteaja möödumist sõlmitud hankeleping
3-22-481 tühine, kuid RHS ei näe alla lihthanke piirmäära riigihankes ette ooteaega hankelepingu sõlmimiseks. Kehtiva hankelepingu sõlmimise tõttu ei ole kaebajal enam võimalik jõuda hankelepingu sõlmimiseni vastustajaga (hankijaga).
21.HKMS § 267 lg 4 sätestab, kui hankija on sõlminud kehtiva hankelepingu, ei tühista kohus hankelepingu aluseks olevat haldusakti. Kohtu hinnangul on võimalik HKMS § 267 lg 4 tõlgendada nii, et kohus ei tühista peale hankelepingu sõlmimist Sillamäe Kultuurikeskuse 09. veebruari 2022. aasta otsust nr 09, millega otsustati tunnistada OÜ Maivel pakkumus riigihanke „LED-ekraani soetamine“ (viitenumber 243943) seadusest tulenevalt tingimustele vastavaks ning 09. veebruari 2022. aasta edukaks tunnistamise otsus lihthankes „LED-ekraani soetamine“ (viitenumber 243943) ja vaidlustatud riigihangete vaidlustuskomisjoni 17. veebruari 2022. aasta otsust vaidlustuses nr 22-22/243943, kuna selle õiguslik mõju ammendub hankelepingu sõlmimisel. Samas nimetatud otsuse tühistamiseks puudub ka praktiline vajadus.
22.Riigikohus on leidnud, et kui haldusakt on aga täielikult ammendunud, on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu. Sellisel juhul tuleb lähtuda analoogiast HKMS § 152 lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2. Nendes sätetes käsitletud olukord on haldusakti kehtivusaja lõppemisele märksa lähedasem kui puudulikult põhjendatud haldusakti jõusse jätmine HMS § 58 alusel. Haldusakti ammendumisel saab kohus tühistamiskaebuselt haldusakti õigusvastasuse tuvastamisele üle minna vaid kaebaja taotlusel ja tema põhjendatud huvi korral (nt seoses võimaliku kahju hüvitamise nõudega - HKMS § 152 lg 2).1 Seonduvalt ülemineku lubamisega tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele leidis Riigikohus hilisemas lahendis, et õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminek HKMS § 152 lg 2 alusel teenib ressursside otstarbeka kasutamise eesmärki olukorras, kus kohus ja menetlusosalised on kohtuasja menetluse käigus olulise osa vaidluse lahendamiseks vajalikust tööst ära teinud. Samuti on säte abiks kaebajale, kes on valinud oma õiguste kaitseks õigel ajal õige õiguskaitsevahendi, kuid kelle esitatud nõuet pole temast sõltumatult muutunud asjaolude tõttu enam võimalik rahuldada. Nende eesmärkide valguses ei ole kohus, kes otsustab kaebuse muutmise lubatavuse üle HKMS § 152 lg 2 alusel, seotud tuvastamiskaebuse esitamise piirangutega, mis on sätestatud HKMS § 45 lg-s 2. Küll aga peab tuvastamiskaebuse menetlemine olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik. See võib nii olla näiteks juhul, kui kaebaja soovib esitada vaidlustatud haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamise nõude või kui tuvastamiskaebuse rahuldamine aitaks kaebajal muul moel oma õigusi tulevikus tõhusalt kaitsta.2
23.Pidades silmas käesolevas halduskohtumenetluses tekkinud olukorda ei ole kaebaja taotlenud kohtult vaidlustatud haldusaktide tühistamisnõudelt üleminekut tuvastamisnõudele ning kohus ei pea otstarbekaks kaebajat selleks ka suunata.
24.HKMS § 268 lg 2 sätestab, et VAKO otsuse peale võib kaebaja ilma vaidlustuse esemeks olnud haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus rikub kaebaja õigusi sõltumata vaidlustuse esemest. Sellest tulenevalt on iseenesest lubatud kaebuse esitamine VAKO otsuse peale, kui vaidluse all on endiselt vastustaja otsus, mille õiguspärasust on hinnanud ka VAKO.
25.Pooled vaidlevad selle üle, kas läbiviidud kontroll oli sisuline ning vastas õigusaktides esitatud kriteeriumidele.
RKHKo 3-3-1-44-14, p 12. RKHKm 3-20-580, p 12.
3-22-481
26.Halduskohus nõustub vastustajaga, et kolmanda isiku pakkumuse tagasilükkamise korral ei oleks kaebaja pakkumus tunnistatud hindamiskriteeriumite järgi edukaks pakkumiseks. Kaebaja pakkumus ületab hankelepingu eeldatavat maksumust (29 500) eurot. Seega, tulenevalt väikehankes koostatud alusdokumentidest (kirjaliku ettepaneku punkt 9.5.2), on vastustajal õigus kõik (sh kaebaja) pakkumised tagasi lükata, kui need ületavad hankelepingu eeldavat maksumust. Nende asjaolude valguses tuleb pidada ilmselgelt ebatõenäoliseks, et kaebajal õnnestub asja sisulise läbivaatamise käigus kaebaja pakkumuse edukaks tunnistamine. VAKO 17.02.2022 otsuse kohaselt on hankelepingu tühisuse alused toodud RHS §-s 121, kuid need ei ole praegu kohaldatavad. RHS ei näe alla riigihankes lihthanke piirmäära ülemata jätmise korral ette ooteaega hankelepingu sõlmimiseks. Kaebaja eesmärk on jõuda hankelepingu sõlmimiseni. See on võimalik seni, kuni kolmanda isikuga pole hankelepingut sõlmitud. Hankemenetlus on jõudnud etappi, kus hankeleping on sõlmitud ning kaebajal ei ole enam võimalust jätkata hankemenetluses pakkujana ning tal tuleb leppida kahjunõude esitamise võimalusega. Pooled vaidlevad selle üle, kas läbiviidud kontroll oli sisuline ning vastas õigusaktides esitatud kriteeriumidele. Vastustaja on oma 9. veebruaril 2022. a riigihangete registris koostatud vastavusotsusega tuvastanud, et tegemist ei ole põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega. RHS § 115 ja ettepaneku punkt 9.4 võimaldavad jätta hankelepingu sõlmimata pakkujaga, kes ei suuda hiljem hankelepingut täita. Kolmanda isiku poolt edastatud selgitustest ja selgitustele lisatud dokumentidest (sh 2.02.2022. a edastatud „Teostatud tööde või OÜ Maivel poolt paigaldatud varustuse kirjeldus“) on nähtav, et kolmas isik suudab hankelepingut täita. Kolmas isik on LED-ekraane omav, üritustele rentiv ja paigaldav firma, kes suve lõikes paigaldas kümneid kordi erinevatel kontserditele ja muudele üritustele ekraane. Kolmas isik hooldab AleCog arena suuri LED-ekraane. Eelmisel aastal osales kolmas isik Rally Estonia kus temal oli kokku 4 erinevat ekraani üleval. Vastustajal ei saanud tekkida kahtlust kolmanda isiku kompetentsuses ega hankelepingu täitmata jätmises. Kohus leiab, et vastustaja on täitnud kolmanda isiku pakkumuse hinna kontrolli kohustuse, esitades vastava päringu ja saanud vajalikud selgitused ja dokumendid. Vastustaja leidis 9. veebruaril 2022. a riigihangete registris koostatud vastavusotsuses, et tegemist on RHS § 115 lõike 7 punktis 2 sätestatud olukorraga, mille kohaselt pakkumuse madal maksumus võib olla põhjendatud erakordselt soodsate tingimustega, mis on pakkujale hankelepingu täitmiseks kättesaadavad ning tänu suurele kogemusele on pakkuja võimeline valima tehnilised lahendused, mis muudavad kogu protsessi odavamaks. Kolmanda isiku poolt edastatud selgitused ja dokumendid annavad märku sellest, et pakkumuse madal maksumus ei kujuta endast hankelepingu ebakohase täitmise täiendavat riski. Sellisel juhul ei tohiks vastustaja pakkumust tagasi lükata, kuna see oleks vastuolus riigihankedirektiivide nõudega valida välja majanduslikult soodsaim pakkumus. Samuti on vastustaja praktikas võtnud arvesse ning VAKO on pidanud asjakohaseks kaalutluseks mh seda, kas konkreetsel pakkujal on eelnev kogemus selliste tööde tegemiseks (VAKO 17.09.2015, 198-15/159580, p 13). Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vastustaja Sillamäe Kultuurikeskus on 09. veebruari 2022. aasta otsuses nr 09, millega otsustati tunnistada OÜ Maivel pakkumus riigihanke „LED-ekraani soetamine“ (viitenumber 243943) seadusest tulenevalt tingimustele vastavaks ning 09. veebruari 2022. aasta edukaks tunnistamise otsuses lihthankes „LED-ekraani soetamine“ (viitenumber 243943) toiminud õiguspäraselt. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks seejuures eksinud RHAD-st või RHS-st tulenevate nõuete ja tingimuste vastu. Eelpooltoodud põhjustel kohus leiab, et vaidlustatud hankija otsused ja VAKO otsus on õiguspärased ning kaebus tuleb jätta rahuldamata vastustaja otsuste ja VAKO otsuse tühistamise nõudes ning 09. veebruaril 2022. aastal Sillamäe Kultuurikeskuse ja OÜ Maivel
3-22-481 vahel allkirjastatud hankelepingu LED-ekraani soetamiseks tühisuse tuvastamise nõudes. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb esialgne õiguskaitse tühistada. Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsuse või menetlust lõpetava määrusega (HKMS § 253 lg 3).
27.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja ja kolmas isik ei ole menetluskulu nõuet kohtule esitanud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.