lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-204/24

Rahvastik › Välismaalased

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 08.04.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-204/24
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Välismaalased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
08.04.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
859
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. aprill 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-204 X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 25.01.2022 lahkumisettekirjutuse nr 1052251786 õigusvastasuse tuvastamiseks Kaebaja – X, esindajad vandeadvokaadid Sandor Elias, Ramon Pärdi Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Julia Novodevitšenski von Jung

Haldusasi Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 09.05.2022. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTU PÕHJENDUSED

20.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 2 järgi, kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. VMS § 43 lg s 1 on sätestatud seaduslikud alused Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et Eestisse saabumisel 18.01.2022 ei olnud kaebajal õiguslikku alust Eestis viibimiseks, vaatamata asjaolule, et PPA lubas tal Eestisse siseneda. Kaebaja ei vaidlusta ka, et lubatud 90päevane tähtaeg oli ületatud, viidates päevade valele arvestamisele. 1(3)
21.Tallinna Ringkonnakohus tõi 10.02.2022 määruses välja järgmise: „Asjaolu, et PPA on registreerinud kaebaja kui Eestis ajutiselt viibiva välismaalase lühiajalise töötamise perioodil 01.11.2021–29.01.2023 XXXXX OÜ-s, ei ole eraldiseisev Eestis viibimise õiguslik alus. VMS § 104 lg 3 sätestab, et Eestis seadusliku aluseta viibival välismaalasel on keelatud Eestis töötada. VMS § 106 lg 1 kohaselt võib lühiajaliselt Eestis töötada välismaalane, kellel on seaduslik alus Eestis ajutiseks viibimiseks ning kelle töötamine on enne tööle asumist registreeritud PPA-s. Mõlemast sättest tuleneb, et välismaalane, kelle lühiajaline töötamine on PPA-s registreeritud, peab ise hoolitsema selle eest, et tal oleks kogu töötamise aja Eestis viibimiseks seaduslik alus (viisavaba viibimise aeg, asjaomane viisa). Ka piirivalve poolt kaebaja 18.01.2022 ekslikult riiki siseneda lubamisega ei omandanud kaebaja õiguslikku alust Eestis viibida. Seadus ei anna isiku õigusliku aluseta riiki lubamisele kui õigusvastasele haldustoimingule sellist tähendust. Riik peab tagama, et Schengeni alale ei lubataks isikuid õigusliku aluseta, ning võtma meetmeid nende isikute Schengeni alalt lahkumiseks, kes ei tohiks seal viibida (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2008/115/EÜ art 3 p 2, art 6)./.../ Viibimisaluseta isik esitab pikaajalise viisa taotluse välisesinduses (VMS § 90 lg 2). Selge on ka see, et lahkumisettekirjutus ise või selle täitmise keelamine ei legaliseeri kaebaja viibimist Eestis – VMS § 43 lg 31 kohaselt ei ole haldusaktiga pandud kohustus Eestist lahkuda välismaalase Eestis viibimise seaduslik alus VMS § 43 lg 1 p 5 tähenduses. Eelnevast järeldub, et kaebajale lahkumisettekirjutuse tegemine VSS § 2 lg 1 ja § 7 lg 1 alusel oli õiguspärane. PPA määras kaebajale ka mõistliku tähtaja riigist vabatahtlikult lahkuda (7 päeva, mida hiljem pikendati 4 päeva võrra) kooskõlas VSS § 72 lg-tega 11 ja 4.“ Kaebaja ei ole esitanud uusi täiendavaid väiteid, mis lükkas ringkonnakohtu seisukohad ümber.
22.VSS § 74 lg 1 sätestab, et lahkumisettekirjutuses kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates. Kui sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne, võib lahkumisettekirjutuses kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks (VSS § 74 lg 3). Sissesõidukeelu võib jätta kohaldamata üksnes humaansetel kaalutlustel (VSS § 74 lg 4). Kohtupraktikas on välismaalase Eestis viibimise aega humaansetel kaalutlustel pikendatud näiteks tulenevalt isiku enda või tema lähedase haigusest, haiglas viibimisest või operatsioonijärgsest ravist arsti järelevalve all. Samuti võib sissesõidukeelu kohaldamise peatamine või tühistamine humaansetel kaalutlustel olla põhjendatud näiteks perekonnaliikmega seotud tõsise ja ootamatu õnnetuse puhul (Tartu Ringkonnakohtu 28.05.2019 kohtuotsus haldusasjas nr 3-17-1928).
23.PPA määras kaebajale väga lühikese sissesõidukeelu (1 kuuks). 25.01.2022 küsitluse protokolli kohaselt selgitas kaebaja, et tal ei ole vastuväiteid sissesõidukeelu kohaldamisele. Kaebaja selgitas, et tal ei ole Eestis ega Schengeni alal perekonnaliikmeid. Peale sissesõidukeelu lõppu soovis kaebaja tagasi tulla tööle. Samas palus kaebaja, et tema LTR-i ei tunnistataks kehtetuks (dtl 40). Seega on sisuliselt ainsaks asjaoluks, miks kaebajal oleks vajalik Eestis edasi viibida, toonud selle, et ta soovib Eestis töötada. Kohus ei saa seda soovi pidada sedavõrd kaalukaks asjaoluks, mis võimaldaks pidada sissesõidukeelu kohaldamist ebahumaanseks. Üksnes välismaalase soov Eestis töötada ei kaalu üles Eesti riigi õigust mitte lubada riiki mõne aja jooksul välismaalasi, kes on siin viibinud ilma õigusliku aluseta.
24.Vaidlustatud PPA 25.01.2022 lahkumisettekirjutus nr 1052251786 on õiguspärane.
25.Otsuse tegemise hetkeks on sissesõidukeelu tähtaeg möödunud, seega käesoleval hetkel see haldusakt kaebaja Eestisse sisenemist ei takista.
26.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 109 lg 1).

2(3)

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja