Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

3-22-802 5) ning julgeoleku või avaliku korra kaitsmise eesmärgil (p 6). VRKS § 361 lg 21 kohaselt tuleb põgenemisohtu tõlgendada koosmõjus VSS §-s 68 nimetatud asjaoludega. VSS § 68 lg 6 kohane põgenemisoht on juhul, kui isik on PPA-le teada andnud, et ei täida lahkumiskohustust. Eeltoodud normid on PPA taotluse õiguslikeks alusteks. Asjaolud on toodud kohtuotsuse eelnevas osas.

3-22-802 Kohtu hinnangul pole kohane varjupaigataotlejale ette heita, et ta ei soovi lahkuda riiki, kus tema elu on ohus. Seda võiks teha ilmselt põhjendamatu varjupaigataotluse esitamisel ja asjaoludel, mis selgelt sellel viitavad. 3) Kohus nõustub, et isikut ei saa VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel kinni pidada, kuna teda ei ole eelnevalt VSS § 15 alusel kinni peetud. Riigikohus on 15.04.2021 lahendis asjas nr 3-20-2119 ja varasemas 17.04.2020 lahendis asjas nr 319-1068 leidnud, et isikut saab VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel kinni pidada üksnes siis, kui ta on eelnevalt VSS-i alusel lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks kinni peetud. PPA esindaja viide haldusasjas nr 3-20-1275 tehtud lahenditele (Tln HK ja Tln Ringkonnakohtu määrused, tehtud 2020. a sügisel) ei lükka seda seisukohta ümber. Praegusel juhul pole X VSS alusel isegi 48-tunniks kinni peetud, et muuta tehtud vabatahtliku täitmisega lahkumisettekirjutus sundtäidetavaks, seega viidatud Riigikohtu praktika kohaselt VRKS § 361 lg 2 p 5 ei kohaldu. Hilisemas lahendis (p 15) on Riigikohus märkinud, et: „jääb varasema seisukoha juurde, et VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaldamise eelduseks on isiku eelnev kinnipidamine lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks VSS alusel. Praeguse asja materjalidest ei nähtu aga, et puudutatud isik oleks enne varjupaigataotluse esitamist peetud kinni VSS § 15 alusel. Kuigi PPA väitis seda halduskohtule esitatud loataotluses, on juba isiku VSS alusel kinnipidamise protokollis (dtl 13 jj) märgitud isiku vastuväide, et ta soovib rahvusvahelist kaitset, ning protokoll on allkirjastatud samal ajal VRKS alusel kinnipidamise protokolliga (dtl 17). Seega ei ole tõendatud, et isik oleks VSS alusel kinni peetud enne, kui ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse. Kuigi protokolli on kinnipidamise ajana märgitud „27.10.2020 kell 16:59“, viitab see üksnes ajale, mil PPA isikuga esimest korda kohtus. Isiku faktilise kinnipidamise hetkel ei saanud praegusel juhul veel selged olla asjaolud, mis annaks alust isiku kinnipidamiseks VSS ja direktiivi 2008/115/EÜ järgi, sh isiku riigis viibimise ebaseaduslikkus.“ 4) Täidetud pole ka VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaldamise eeldus. Selle sätte alusel võib rahvusvahelise kaitse taotleja vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Kohtuistungil ei suutnud PPA esindaja täpsustada konkreetseid aegu ja toiminguid, millisteks isik ei olnud PPA-le kättesaadav. PPA esindaja sõnul pidi isik elama oma peamises elukohas. X väitis, et tema elukoht on Pirital ning see on registreeritud ning tal on ka muid PPA-le teadaolevaid elukohti. PPA möönis, et isikul on mitu elukohta ning PPA ei teavitanud ette, et tuleb tema elukohta külastama. PPA esindaja väitis kohtuistungil, et teave, et isik ei ela püsivalt oma elukohas Otepääl pärines naabritel, keda küsitleti. Tõendeid kohtule selle kohta ei esitatud. PPA esindaja täpsustas, et esialgse õiguskaitse lõppemise järel tekkis selline ajavahemik, kus isik polnud kättesaadav. Seega pole kohtu hinnangul piisavat alust eeldada, et isik pole kättesaadav tema suhtes läbiviidava varjupaigataotluse menetluse ajal. Isikul on ka esindajad advokaatide näol. Isikul on rahvusvahelise kaitse menetluse ajal seadusest tulenev alus riiki jääda ja nagu ta on väljendanud ka soov jääda ning tema perekondlikud asjaolud ei anna alust järelduseks, et isik sooviks kuhugi lahkuda ja kättesaadav mitte olla. Nagu X esindaja on välja toonud, siis puudutatud isik saab käesoleva aasta mais 60-aastaseks. Ta elab Eestis oma kahe pensioniealise vanemaga, kelle eest ta kannab hoolt ja kellest ühel on progresseeruv haigus. Puudutatud isik omab Eestis nelja kinnisasja, millest kaht kasutab koos enda vanematega suvekoduna ja kaht koduna väljaspool suvist aega. Meelevaldne on viide põgenemisohu osas VSS § 68 p-le 6. 5) VRKS § 361 lg 2 p 6 ei kohaldu samuti. PPA on taotluses leidnud, et ei saa välistada puudutatud isiku ohtlikkust riigi julgeolekule ega avalikule korrale, ning et ringkonnakohus ei ole menetluses nr 3-19-1728 täheldanud, et puudutatud isiku Eestis viibimine oleks avalike huvidega kooskõlas. Kohus palus istungil põhjendada, milles seisneb isiku oht avalikkusele kui tal lubataks varjupaigataotluse menetlemise ajal viibida vabaduses. Kohus küsis ka PPA poolt nimetatud 3(4)

3-22-802 haldusasjas viidatud salastatud teavet või põhjendada, miks seda kohtule esitatud pole. Ühtegi mõistlikku põhjendust kohtule ei esitatud. Et mingid tõendid on kusagil arhiivis ning neid pole jõutud välja otsida pole adekvaatne põhjendus. Kohtul puudub sellest lähtuvalt isegi võimalus hinnata PPA väite sisulist põhjendatust ning põhistamata väitel tuginev taotlus ei saa olla põhjendatud.

Kohus leiab, et isiku kättesaadavuse tagamine rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimiseks on võimalik tagada muude VRKS-s sätestatud järelevalvemeetmega.

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.