Kaebaja X kaebus töö- ja teenistussuhte ning avaliku teenistuse staaži tuvastamiseks, Sotsiaalkindlustusameti 23.03.2021 otsuse nr 1 "Pensioni määramine" (osaliseks) tühistamiseks ja vastustajale asja uueks otsustamiseks ettekirjutuse tegemiseks
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja X (end. X), esindaja Riho Sillar Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.04.2022 (k.a). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Kaebaja X esitas 21.04.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse töö- ja teenistussuhte ning avaliku teenistuse staaži tuvastamiseks, Sotsiaalkindlustusameti 23.03.2021 otsuse nr 1 "Pensioni määramine" (osaliseks) tühistamiseks ja vastustajale asja uueks otsustamiseks ettekirjutuse tegemiseks.
3-21-852
2.Tartu Halduskohus võttis 19.05.2021 määrusega kaebuse menetlusse.
3.Vastustaja esitas 10.06.2021 vastuse kaebusele.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja märgib, et Sotsiaalkindlustusamet tegi X ́ele (endise perekonnanimega X) 23.03.2021 teatavaks otsuse nr 1 "Pensioni määramine“, millega kaebajale määrati alates 05.03.2021 vanaduspension summas 775,99 eurot kuus. Otsuse järgi moodustab Kaebaja avaliku teenistuse staaž (kuni 31.03.2018 arvestatult) kokku 25 aastat 9 kuud 6 päeva ja otsuses on märgitud kaebaja pensioni suurendus avaliku teenistuse eest 25%.
5.Sotsiaalkindlustusameti 23.03.2021 otsusega nr 1 määrati kaebajale eluaegne vanaduspension alates 05.03.2021. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) §-st 27 tulenevalt oli arvesse võetud pensionistaaži suuruseks arvutatud 49,478 aastat, millest avaliku teenistuse staaž moodustas kokku 25 aastat 9 kuud ja 6 päeva, sh. enne 01.01.1996 arvestatud teenistusstaaž 5 aastat 5 kuud 28 päeva. Kaebaja päringu alusel koostas vastustaja 25.03.2021 õiendi, millest nähtuvalt on vastustaja arvestanud kaebajale pensionilisa suurendamise õigust andvat avaliku teenistuse staaži (s.o kuni 31.03.2018) järgmiselt : 15.06.1983 - 29.08.1984 teenistus KohtlaJärve RSN Täitevkomitees; 18.09.1991 - 15.01.1993 teenistus Kohtla-Järve LV Sotsiaalhooldusvalitsuses; 15.01.1993 28.02.2000 teenistus Kohtla-Järve LV Sotsiaalabikeskuses; 22.04.2002 - 31.03.2018 teenistus Jõhvi Vallavalitsuses.
6.Kaebaja ei nõustu otsuses märgitud avaliku teenistuse staaži pikkusega ning sellest tulenevalt temale määratud pensionilisa suurusega. Kaebaja leiab, et tema avaliku teenistuse staaž (kuni 31.03.2018 arvestatult) moodustab tegelikult kas 30 aastat 1 kuu 23 päeva ja makstav pensionlisa vastavalt 50%. Kaebaja leiab, et vastustaja on ekslikult teenistusstaažist välja jätnud järgmised ajavahemikud: 29.08.1984 - 24.01.1987 (s.o 2 aastat 4 kuud 26 päeva), mil kaebaja oli kooskõlas
ENSV TK
§-ga 115 suunatud Kohtla-Järve RSN Täitevkomiteest õppima Leningradi Kõrgeimasse Parteikooli (ENSV TK § 74 p 3 kohaselt oli see periood võrdsustatud töötamisega õppimiseks suunamise andnud asutuses, s.o Kohtla-Järve RSN Täitevkomitees); 29.02.2000 - 10 .03.2000 (s.o
aastat
kuud
päeva), mil kaebaja oli veel Kohtla-Järve LV Sotsiaalabikeskuse teenistuses (alates 11.03.2000 kujundati Sotsiaalabikeskus ümber Kohtla-Järve LV Sotsiaalhoolekandekeskuseks – Sotsiaalabikeskus ametiasutusena lakkas olemast); 11.03.2000 - 19.04.2002 (s.o 2 aastat 1 kuud 8 päeva), mil kaebaja täitis lastekaitseametniku (inspektori) teenistusülesandeid Kohtla-Järve LV Sotsiaalhoolekandekeskuses. Seega on vastustaja 23.03.2021 otsus kaebajale pensioni määramise kohta õigusvastane osas, milles kaebajale on arvestatud avaliku teenistuse staaži vähem kui üle 30 aasta ning määratud vanaduspensioni suurendamine väiksemas ulatuses kui 50%. Olulise menetlusliku veana haldusmenetluse läbiviimisel tuleb märkida, et vastustaja ei olnud enne otsuse tegemist kaebajat ära kuulanud. Nimetatud minetus tõi kaasa ebaõige otsuse, sest ärakuulamiskohustuse kohasel ning hoolsal täitmisel ei oleks vigast haldusakti tõenäoliselt antud. Vaidlustatud otsusega rikutakse kaebaja õigust vanaduspensioni suurendamisele üle 30-aastase teenistusstaaži korral 50% võrra (ATS § 113 lg 7 p 5).
7.Kaebaja leiab, et ta võeti 15.06.1983 tööle (teenistusse) Kohtla-Järve RSN Täitevkomiteesse ja 29.08.1984 suunati ta Kohtla-Järve RSN Täitevkomiteest kvalifikatsiooni tõstmisele
3-21-852 Leningradi Kõrgeimasse Parteikooli. Seejuures kõrgeimas parteikoolis õppimise ajaks säilitati talle töökoht ja jätkati seadusandlusega ettenähtud tasu maksmist. 24.01.1987, seoses rasedus- ja sünnituspuhkusele jäämisega (aprillis 1987 sündis tütar , novembris 1988 tüta rX), kutsuti kaebaja õpingutelt tagasi, arvati Leningradi Kõrgeima Parteikooli kuulajate hulgast välja ning viidi üle 5aastase kaugõppe osakonna III kursusele. Tollal kehtinud "Eesti NSV Töökoodeksi" (ENSV TK) § 115 sätestas, et töölistele ja teenistujatele nende suunamisel kvalifikatsiooni tõstmisele tööd katkestades, säilitatakse töö- või ametikoht ja makstakse seadusandlusega ettenähtud tasu. Kusjuures tööandja suunamise alusel (kõrg)koolis õppimise aeg arvestati ENSV TK § 74 p 3 järgi (vastava tööandja juures) tööstaaži hulka. Kaebaja meelest on sisuliselt tegemist analoogse regulatsiooniga, mille alates 01.01.1996 nägi ette ATS v.r § 153 p 4 (teenistusstaaži hulka arvatakse õpingute aeg, kui isiku suunas õppima riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutus). Kaebaja suunas õppima Kohtla-Järve RSN Täitevkomitee kui tollane ametiasutus. Seega ei peatunud kõrgeimasse parteikooli suunamise ja selles kuulajana õppimise ajal Kaebaja tööstaaž teda õppima suunanud ametiasutuses – Kohtla-Järve RSN Täitevkomitees. Järelikult ajavahemik 15.06.1983 – 24.01.1987 loetakse töötamiseks Kohtla-Järve RSN Täitevkomitees.
8.01.03.2000 määrusega nr 15 asutas Kohtla-Järve Linnavolikogu sotsiaalhoolekannet korraldava linnaeelarvest finantseeritava linna[ameti]asutusena Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse (vt. 01.03.2000 määrus nr 15 koos sellele lisatud põhimäärusega). Sama määrusega otsustati Sotsiaalabikeskus ümber kujundada Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuseks. Sotsiaalabikeskuse funktsioonid, sh. järelevalvepädevus ja -volitused, anti määrusega üle Sotsiaalhoolekandekeskusele.Sotsiaalhoolekandekeskuse ülesandeks oli muu hulgas "Eesti Vabariigi lastekaitse seaduses" ja "Sotsiaalhoolekande seaduses" omavalitsuslikule sotsiaalhoolekandele (sotsiaaltalitusele) ette nähtud võimuülesannete teostamine, nt. lastekaitse korraldamine, sotsiaaltoetuste määramise otsustamine jne. Põhimääruse kohaselt oli Sotsiaalhoolduskeskuse ülesanneteksmuu hulgas tema haldusalas olevate (hallatavate) asutuste töö korraldamine, toimetulekutoetuste ja täiendavate sotsiaaltoetuste määramine, lastega seotud küsimuste lahedamine, lapsele hooldus- või eestkostepere leidmine jne. 11.03.2000 jõustus ülalnimetatud Kohtla-Järve Linnavolikogu määrus nr 15 ja sellest hetkest alates Sotsiaalabikeskust eraldiseisva ametiasutusena enam ei eksisteerinud. Määrusele lisatud Sotsiaalhoolekandekeskuse põhimääruse kohaselt oli tööle (teenistusse) võtmise ja sellest vabastamise õigus Sotsiaalhoolekandekeskuse peadirektoril. Kaebaja jätkas Kohtla-Järve linna kui omavalitsusüksuse lastekaitseametniku teenistusülesannete täitmist, mis hõlmas seadusest tulenevalt avaliku võimu teostamist, ka pärast 10.03.2000, s.o pärast senise ametiasutuse (Sotsiaalabikeskuse) ümberkujundamist Sotsiaalhoolekandekeskuseks. Seda vaatamata asjaolule, et 28.04.2000 Kohtla-Järve Linnavalitsuse Sotsiaalabikeskuse nimel (mida alates 11.03.2000 enam ametiasutusena ei eksisteerinud) antud käskkiri nr 42 nägi ette kaebaja vabastamise Sotsiaalabikeskuse teenistusest (vt. 28.04.2000 käskkiri nr 42) ja KohtlaJärve Sotsiaalhoolekandekeskuse peadirektori 15.05.2000 käskkirjaga nr 16 vormistati kaebaja tagasiulatuvalt alates 02.05.2000 tööle Sotsiaalhoolekandekeskuse lastekaitseinspektori ametikohale. Sisuliselt toimus kaebaja ametikoha (lastekaitseametnik/lastekaitseinspektor) üleviimine reorganiseeritavast ametiasutusest (Kohtla-Järve Linnavalitsuse Sotsiaalabikeskusest) uude ametiasutusse (Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskusesse). 02.05.2000 sõlmis Sotsiaalhoolekandekeskuse peadirektori kohusetäitja kaebajaga määramata ajaks töölepingu, mille kohaselt kaebaja asus tööle "lastekaitse inspektorina" (s.o lastekaitseametnikuna) ning kaebaja põhipuhkuse kestuseks oli ette nähtud 35 kalendripäeva (vt Tööleping). Ametijuhendist tulenevalt olid kaebajal lastekaitseinspektorina Eesti Vabariigi lastekaitse seaduses sätestatud lastekaitseametniku (võimu)ülesanded (vt. Ametijuhend). Sisuliselt jätkas kaebaja töölepingu sõlmimise järgselt lastekaitseametniku seniste ametiülesannete täitmist. Eelnimetatud
3-21-852 volikogu määrusega nr 15 kujundati senine ametiasutus Sotsiaalabikeskus ümber uueks ametiasutuseks Sotsiaalhooldekandekeskuseks, andes uuele ametiasutusele üle seni Sotsiaalabikeskuse poolt täidetud funktsioonid. Kõnealuses volikogu määruses on viidatud tollal kehtinud "Avaliku teenistuse seaduse" (RT I 1995, 16, 228) (edaspidi ka: ATS v.r) § 115 lg-le 1, mis sätestab, et ametiasutuse reorganiseerimine (ühendamine, liitmine, jagamine, eraldamine ja ümberkujundamine) ei ole ametniku vabastamise aluseks. Ametiasutuse ümberkujundamise käigus viiakse senised ametnikud üle uude ametiasutusse. Kuivõrd tegemist oli ametiasutuse ümberkujundamisega ja kaebaja teenistussu he jätkus seadusest tulenevalt uues ametiasutuses, ei saanud vana ametiasutuse juht anda käskkirja Kaebaja (avalikust) teenistusest vabastamiseks. Kaebaja teenistussuhe oli tekkinud Kohtla-Järve linna kui kohaliku omavalitsusüksusega. Ametikoha üleviimine reorganiseerimise käigus teenistussuhet ei lõpeta. Kaebaja teenistusest vabastamise õigus oli alates 11.03.2000 Kohtla-Järve Linnavalitsuse sotsiaalhoolduskeskuse peadirektoril. Enamgi veel, 11.03.2000 jõustunud ümberkujundamisega lakkas Sotsiaalabikeskus ametiasutusena olemast ning ükski ametiisik ei saanud Sotsiaalabikeskuse kui ametiasutuse nimel enam anda mistahes õigusakte. Nimetatud põhjustel ei saanud Sotsaalabikeskuse (ametiasutusena ei olnud seda alates 11.03.2000 olemas) juhatajal olla pädevust kaebaja teenistusest vabastamiseks. Volikogu määruse ja avaliku teenistuse seaduse koosmõjust tulenevalt oli kaebaja juba alates 11.03.2000 lastekaitseametnikuna uue ametiasutuse – Sotsiaalhooldekandekeskuse – teenistuses. 28.04.2000 Kohtla-Järve Linnavalitsuse Sotsiaalabikeskuse (juhataja) käskkiri nr 42 on seetõttu õigustühine, õiguslikult kehtetu algusest peale. Järelikult ei peatunud 28.04.2000 kaebaja avaliku teenistuse staaži arvestus. Ka 02.05.2000 sõlmitud tööleping ja ametijuhend kinnitavad kaebaja poolt lastekaitseametniku (-inspektori) seniste ülesannete samas mahus täitmise jätkamist. 29.04.01.05.2000 olid puhkepäevad, mis tähendab, et teenistusülesannete täitmine ei peatunud ka faktiliselt. 19.04.2002 lõpetas kaebaja lastekaitseametniku ülesannete täitmise Kohtla-Järve Linnavalitsuses (Sotsiaalhoolekandekeskuses) seoses teenistuskoha vahetamisega. 22.04.2000 asus kaebaja lastekaitseinspektorina tööle (teenistusse) Jõhvi Vallavalitsusse, kus töötab lastekaitsespetsialisti ametikohal tänase päevani. Kaebaja leiab, et vastustaja on ekslikult teenistusstaažist välja perioodi 29.02.2000 - 10 .03.2000 (s.o 0 aastat 0 kuud 11 päeva), mil kaebaja oli veel Kohtla-Järve LV Sotsiaalabikeskuse teenistuses (alates 11.03.2000 kujundati Sotsiaalabikeskus ümber Kohtla-Järve LV Sotsiaalhoolekandekeskuseks – Sotsiaalabikeskus ametiasutusena lakkas olemast) ja perioodi 11.03.2000 - 19.04.2002 (s.o 2 aastat 1 kuud 8 päeva), mil kaebaja täitis lastekaitseametniku (inspektori) teenistusülesandeid Kohtla-Järve LV Sotsiaalhoolekandekeskuses.
9.Kaebaja palub kohtult tuvastusnõudes avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemiseks (s.o vanaduspensioni suurendamise õigust andva avaliku teenistuse staaži tuvastamiseks, vastavalt käesoleva otsuse punktis 6 märgitud perioodi osas); Tühistamisnõudes haldusakti osaliseks tühistamiseks (s.o Sotsiaalkindlustusameti 23.03.2021 otsuse nr 1 tühistamiseks osas, milles kaebajale on arvestatud avaliku teenistuse staaži kokku ainult 25 aastat 9 kuud ja 6 päeva ja sellest tulenevalt määratud vanaduspensioni suurendamine üksnes 25% võrra); Kohustamisnõudes tühistatud osas haldusakti uueks andmiseks (s.o Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks otsustama kaebajale vanaduspensioni suurendamist avaliku teenistuse staažist tulenevalt uuesti, osas, milles kaebaja teenistusstaaž ületab 25 aastat 9 kuud ja 6 päeva) ning jätta kõik menetluskulud tervikuna vastustaja kanda.
3-21-852
10.Vastustaja leiab vastuses, et kaebajale määrati 23.03.2021 otsusega nr 1 alates 05.03.2021 riiklik vanaduspension, mida suurendati avaliku teenistuse staaži 25 aastat 9 kuud 6 päeva alusel 25 % võrra. Pensioni suurendamise aluseks oleva avaliku teenistuse staaži hulka arvati töötamise perioodid 01.01.1996 kuni 28.04.2000 ja 22.04.2002 kuni 31.03.2018. Kaebaja 05.03.2021 otsusele lisatud staažiõiendist nähtuvalt on periood 29.02.2000 kuni 28.04.2000 arvatud kaebaja avaliku teenistuse staaži hulka. Vastustaja on seisukohal, et eeltoodud Riigikohtu seisukoht on lahendi 3-3-1-31-14 p-des 14 ja 15 kohaldatav ka käesoleval juhul, kuna dokumentidest (tööraamat, ametniku teenistusleht) nähtuvalt ei olnud kaebaja perioodil 29.04.2000 kuni 19.04.2002 teenistusse nimetatud. Seega ei kuulu eelnimetatud periood ka kaebaja avaliku teenistuse staaži hulka arvamisele. ATS v.r ette ei näe enne 01.01.1996 toimunud õppimise perioodi, s.h ka Eesti riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuse võimaliku suunamise korral, arvamist avaliku teenistuse staaži hulka, mistõttu ei kuulu ka periood 29.08.1984 kuni 24.01.1987 kaebaja avaliku teenistuse staaži hulka arvamisele. Haldusmenetluses kogutud dokumentide alusel arvati kaebaja avaliku teenistuse staaži hulka perioodid 01.01.1996 kuni 28.04.2000 ja 22.04.2002 kuni 31.03.2018, kokku 25 aastat 9 kuud 6 päeva. Põhjendused, miks kaebaja poolt vaidlustatud perioode avaliku teenistuse staaži hulka ei arvatud, on toodud 10.06.2021 vastuse p-des 1 ja 2. Eeltoodust tulenevalt kuulub kaebajale määratud vanaduspension avaliku teenistuse staaži alusel suurendamisele 25 % võrra. Sotsiaalkindlustusameti 23.03.2021 otsusega nr 1 määrati kaebajale vanaduspension, mida suurendati ATS § 113 lg 7 p 3 alusel 25 %. Seega on Sotsiaalkindlustusameti 23.03.2021 otsus nr 1 õiguspärane. Vastustaja palub jätta X e kaebus rahuldamata täies ulatuses ja tema poolt kantud menetluskulud tema enda kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Kaebaja nõudeks on avaliku teenistuse staaži tuvastamine. Kaebaja esitas nõude selleks, et panna maksma oma eeldatav õigus saada suuremat vanaduspensioni. Avaliku teenistuse staaži kui avalikõiguslikus suhtes olulise faktilise asjaolu kindlakstegemist on põhimõtteliselt võimalik taotleda nö üldise tuvastamiskaebusega HKMS § 5 lg 1 p 6 ja § 37 lg 2 p 6 järgi. Riigikohtu erikogu on selgitanud, et sellel alusel on võimalik tuvastada ka õiguslikke asjaolusid (20. jaanuari 2014. a määrus asjas nr 3-3-4-2-13, p 15).
12.HKMS § 17 lg 1 kohaselt on üldise tuvastamiskaebuse puhul vastustajaks riigiasutus või avaliku võimu kandja, kellega kaebajal on tekkinud või võib kõige tõenäolisemalt tekkida vaidlus asjaolu üle, mille tuvastamist taotletakse. See säte ei anna kohtule kaalutlusõigust küsimuses, kas ja milline vastustaja kohtumenetlusse kaasata. Vastustaja staatus tekib HKMS § 17 lg-s 1 märgitud haldusorganil või avaliku võimu kandjal vahetult seaduse alusel halduskohtumenetluse algusest, s.o kaebuse esitamisest alates. Kohus ei tee selleks kaasamismäärust. Kuna avaliku teenistuse staažist sõltub vanaduspensioni suurus ja kaebuse eesmärk on suurema pensioni saamine, on selles asjas HKMS § 17 lg 1 järgi vastustaja Sotsiaalkindlustusamet kui asutus, kes määrab pensioni suuruse. Asjaolu, et Sotsiaalkindlustusamet ei pruugi pärast avaliku teenistuse staaži kohtulikku tuvastamist esitada vastuväiteid suurendatud vanaduspensioni maksmisele, ei ole tähtis. Määrav on see, et ilma avaliku teenistuse staaži tuvastamiseta ei määra SKA suurendatud vanaduspensioni.
13.Halduskohus leiab, et tuvastamiskaebuse lahendamisel ei ole võimalik muuta väljakujunenud asjaolusid ja õigussuhteid, vaid üksnes teha kindlaks juba olemasolevaid asjaolusid ja suhteid. Seega ei ole tuvastamiskaebuse lahendamisel tähtsust sellel, milliseks oleks õigussuhted pidanud
3-21-852 asutuse õiguspärase käitumise korral kujunema, vaid üksnes sellel, millised nad tegelikult olid. Kaebaja märgib põhimõtteliselt õigesti, et kaebaja ei ole esitanud tuvastamisnõuet eesmärgiga esitada tulevikus hüvitamiskaebust. Kaebaja avaliku teenistuse staaži tuvastamine on talle vajalik ATS §
lg-s
sätestatud kaebaja subjektiivsete õiguste maksmapanekuks, sest protsendimäär, mille võrra riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel arvutatud kaebaja vanaduspensioni suurendatakse sõltub kaebaja teenistusstaaži kestusest. Kaebaja leiab, et subjektiivsete õiguste kaitseks tõhusamaid vahendeid ei leidu, sest ainuüksi tühistamisnõudega ei saavuta kaebaja oma eesmärki (milleks on 25%-st suurema pensionilisa saamine).
14.Halduskohus leiab, et tuvastamiskaebuse lahendamisel võib kohus asjaolu tuvastamisel tugineda igat liiki tõenditele, mitte ainult dokumentaalsetele tõenditele (HKMS § 56 lg 2, § 61 lg 1). Haldusasja materjalide järgi ilma teenistussuhet tekitava haldusaktita ei saanud teenistussuhe tekkida. Kui seaduse järgi on haldusõigussuhte tekkimiseks juriidilise faktina vajalik haldusakti andmine, siis ei asenda muude asjaolude tõendamine ükskõik mis liiki tõenditega haldusakti andmist kui õigussuhte tekkimise vältimatut eeldust.
15.Vaidlus on selles, et kaebaja leiab, et vastustaja on ekslikult jätnud avaliku teenistuse staaži hulka arvamata alljärgnevad perioodid: - 29.08.1984 kuni 24.01.1987 (s.o 2 aastat 4 kuud 26 päeva), mil kaebaja oli kooskõlas ENSV TK §-ga 115 suunatud Kohtla-Järve RSN Täitevkomiteest õppima Leningradi Kõrgeimasse Parteikooli (ENSV TK § 74 p 3 kohaselt oli see periood võrdsustatud töötamisega õppimiseks suunamise andnud asutuses, s.o Kohtla-Järve RSN Täitevkomitees); 29.02.2000 kuni 10.03.2000 (s.o 0 aastat 0 kuud 11 päeva), mil kaebaja oli veel Kohtla-Järve LV Sotsiaalabikeskuse teenistuses (alates 11.03.2000 kujundati Sotsiaalabikeskus ümber KohtlaJärve LV Sotsiaalhoolekandekeskuseks – Sotsiaalabikeskus ametiasutusena lakkas olemast); 11.03.2000 kuni 19.04.2002 (s.o 2 aastat 1 kuud 8 päeva), mil kaebaja täitis lastekaitseametniku (inspektori) teenistusülesandeid Kohtla-Järve LV Sotsiaalhoolekandekeskuses. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 113 lg 2 kohaselt säilib isikul, kellel on seisuga 01.04.2013 täitunud vajalik teenistusstaaž riikliku vanaduspensioni suurendamiseks enne 01.04.2013 kehtinud avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS v.r) alusel, õigus riikliku vanaduspensioni suurendamisele sõltuvalt teenistusstaaži pikkusest ja lg 3 sätestab, et kui ATS alusel sõlmitakse isikuga soodustingimustega tööleping või ta jätkab soodustingimustel teenistust või teenistust ATS § 2 lõikes 3 nimetatud ametikohal, siis jätkub tema teenistusstaaži arvestus viie aasta jooksul ATS jõustumisest.
16.Halduskohus nõustub vastustajaga selles, et kaebaja 05.03.2021 otsusele lisatud staažiõiendist nähtuvalt on periood 29.02.2000 kuni 28.04.2000 arvatud kaebaja avaliku teenistuse staaži hulka. Seega on avaliku teenistuse staaži hulka arvamata periood 29.04.2000 kuni 19.04.2002. Kaebaja teenistuslehele on kantud järgmised avaliku teenistuse perioodid: - 01.01.1996 kuni 28.04.2000 teenistus Kohtla-Järve Linnavalitsuse Sotsiaalkeskuses; - alates 22.04.2002 teenistus Jõhvi Linnavalitsuses. Tööraamatus on vaidlustatud perioodide kohta alljärgnevad kanded: - 02.05.2000 tööleping sõlmitud - 19.04.2002 tööleping lõpetatud. Õige on vastustaja seisukoht tuginedes Riigikohtu lahendi 3-3-1-31-14 p-dele 14 ja 15, et tuvastamiskaebuse lahendamisel ei ole võimalik muuta väljakujunenud asjaolusid ja õigussuhteid, vaid üksnes teha kindlaks juba olemasolevaid asjaolusid ja suhteid ning et kui seaduse järgi on haldusõigussuhte tekkimiseks juriidilise faktina vajalik haldusakti andmine, siis ei asenda muude asjaolude tõendamine ükskõik mis liiki tõenditega haldusakti andmist kui õigussuhte tekkimise vältimatut eeldust. Eelnimetatud haldusasjas oli kaebuse esemeks samuti avaliku teenistuse staaži tuvastamine olukorras, kus isikut ei olnud teenistusse nimetatud. Antud Riigikohtu seisukoht on kohaldatav ka käesoleval juhul, kuna haldusasja materjalides olevatest dokumentidest (tööraamat, ametniku teenistusleht) nähtuvalt ei olnud kaebaja ülalmärgitud perioodil teenistusse nimetatud. Seega ei kuulu
3-21-852 eelnimetatud periood ka kaebaja avaliku teenistuse staaži hulka arvamisele. Kohus rõhutab, et kui isikut avalikku teenistusse ei nimetatud, ei tekkinud teenistussuhet isegi siis, kui isik oleks tulnud töö iseloomu arvestades avalikku teenistusse nimetada. Isiku tööülesannete iseloom ei ole teenistussuhte tuvastamisel määrav.
17.Perioodi kohta 29.08.1984 kuni 24.01.1987 on tööraamatus alljärgnevad kanded: - 29.08.1984 vabastatud Kohtla-Järve Linna RSN TK sekretäri kohusetäitja ametikohalt seoses õppima asumisega kõrgemasse parteikooli; - 01.09.1984 arvatud kõrgema parteikooli 1. kursuse kuulajaks; - 24.01.1987 kustutatud kõrgema parteikooli kuulajate hulgast seoses kutsumisega Eesti NSV Kommunistliku Partei Keskkomiteesse praktilisele tööle ja viidud üle kaugõppesse; - 04.02.1987 võetud tööle Kohtla-Järve Leivakombinaati kompvekivalmistajaks.
18.Kaebaja väidab kaebuses, et kõrgemas parteikoolis õppimise ajaks säilitati kaebajale töökoht ja jätkati seadusandlusega ettenähtud tasu maksmist.
19.Haldusaja materjalis olevatest ühestki dokumendist ei nähtu, et kaebaja oleks õppima suunatud ja talle oleks perioodil 29.08.1984 kuni 24.01.1987 töökoht säilitatud ja tasu makstud. Tööraamatu kannetest ei nähtu, et kaebaja oleks suunatud õppima, vaid ta on ametist vabastatud ja samasse asutusse ta pole samuti tööle naasnud.
20.1996. aasta 1. jaanuarile eelnenud perioodide teenistusstaaži hulka arvamist reguleerib ATS v.r § 182, mille kohaselt arvatakse isikule, kes oli 01.01.1996 teenistuses, ATS v.r § 153 p-s 1 sätestatud tegevuse hulka enne ATS v.r jõustumist riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses töötatud aeg ja nimetatud asutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg, v.a teenistusaeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites või relvajõududes töötatud aeg.
21.Seega enne 01.01.1996 toimunud tegevustest arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka üksnes ATS v.r § 153 p-s 1 sätestatud tegevused. ATS v.r § 153 p 1 kohaselt arvatakse teenistusstaaži hulka Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volituste aeg, samuti teenistuse aeg Eesti riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustes ametniku, abiteenistuja või koosseisuvälise teenistujana. Seega ei näe ATS v.r ette enne 01.01.1996 toimunud õppimise perioodi, s.h ka Eesti riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuse võimaliku suunamise korral, arvamist avaliku teenistuse staaži hulka, mistõttu ei kuulu ka periood 29.08.1984 kuni 24.01.1987 kaebaja avaliku teenistuse staaži hulka arvamisele.
22.Vaidlustatud otsuse so Sotsiaalkindlustusameti 23.03.2021 otsuse nr 1 ATS § 113 lõigetest 2 ja 7 säilib isikul, kellel on seisuga 01.04.2013 täitunud vajalik teenistusstaaž riikliku vanaduspensioni suurendamiseks ATS v.r alusel, õigus riikliku vanaduspensioni suurendamiseks sõltuvalt teenistusstaaži pikkusest järgnevalt: 10–15-aastase teenistusstaaži korral – 10 protsenti; 16–20aastase teenistusstaaži korral – 20 protsenti; 21–25-aastase teenistusstaaži korral – 25 protsenti; 26–30-aastase teenistusstaaži korral – 40 protsenti; üle 30-aastase teenistusstaaži korral – 50 protsenti.
23.Haldusmenetluses kogutud dokumentide alusel arvati kaebaja avaliku teenistuse staaži hulka perioodid 01.01.1996 kuni 28.04.2000 ja 22.04.2002 kuni 31.03.2018, kokku 25 aastat 9 kuud 6 päeva. Põhjendused, miks kaebaja poolt vaidlustatud perioode avaliku teenistuse staaži hulka ei arvatud, on toodud käesoleva otsuse punktides 11 jj. Kirjeldatu alusel on vaidlustatud Sotsiaalkindlustusameti 23.03.2021 otsus nr 1 õiguspärane, millega määrati kaebajale
3-21-852 vanaduspension, mida suurendati ATS § 113 lg 7 p 3 alusel 25 %. X e kaebus jääb tervikuna rahuldamata.
24.Menetluskulud jäävad poolte endi kanda (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). HKMS § 175 lg 3 alusel asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga, sest kohtuotsuses on kajastatud eriliiki isikuandmeid (terviseandmeid) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 ja isikuandmete kaitse seaduse tähenduses. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.