Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tiina Pappel, Maili Lokk 22.03.2022, Tartu 3-21-1192 Sergei Luisti kaebus Viru Vangla kohustamiseks kaebajale elukaaslase ja lastega pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks Sergei Luisti määruskaebus Tartu Halduskohtu 21.01.2022. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja Sergei Luist Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta Sergei Luisti määruskaebus Tartu Halduskohtu 21.01.2022. a määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale rahuldamata.
2.Jätta läbi vaatamata Sergei Luisti taotlus tagastada talle kaebuse lisad.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole käesolev määrus edasi kaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sergei Luist esitas 30.05.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu, milles märkis, et talle ei võimaldatud mitme kuu jooksul pikaajalist kokkusaamist elukaaslase ja lastega. Kaebaja esitas vanglale vaide ja sai sellele vastuse nr 6-12/244-2, millega ta ei nõustu. Kaebaja selgitas, et kandis ka 2016. a karistust Viru Vanglas ja siis käis tema elukaaslane koos tütardega kaebaja juures lühiajalistel kokkusaamistel. Ka praegu käib ta kaebajaga lühiajalistel kokkusaamistel. Kaebaja soovib näha lapsi ja elukaaslast, kuid mitte läbi klaasi, nagu seda võimaldatakse lühiajalistel kokkusaamistel. Kaebaja lisas, et esitab kohtule avalduse 2021. a, kuna 2020. a olid pikaajalised kokkusaamised COVID-19 karantiini tõttu vanglas keelatud. Kuna praeguseks on taastatud pikaajaliste kokkusaamiste võimalused, palus kaebaja kohtul teha Viru Vanglale ettekirjutus talle pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks tema perekonnaga. Kaebaja lisas kaebusele Viru Vangla 20.07.2020. a vastuse nr 6-7/24861-2, millega vangla keeldus kaebajale pikaajalise kokkusaamise võimaldamisest tema elukaaslase ja lastega ning vangla 02.09.2020. a vaideotsuse nr 6-12/244-2, millega vangla jättis rahuldamata kaebaja vaide vangla keeldumisele.
2.Tartu Halduskohus jättis 21.01.2022. a määrusega kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata (resolutsiooni punkt 1) ja lõpetas menetluse haldusasjas kaebust menetlusse võtmata (resolutsiooni punkt 2).
3.Halduskohus leidis, et kaebaja esitas halduskohtule kaebuse Viru Vanglale ettekirjutuse tegemiseks võimaldada talle pikaajaline kokkusaamine elukaaslase ja lastega. Seega on tegemist kohustamiskaebusega HKMS § 37 lg 2 p 2 tähenduses. HKMS § 47 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et kui seadus näeb mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku kohtueelse menetluse ja isik pidas sellest korrast kinni, võib esitada kohtule kaebuse selle nõudega 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend. Praegusel juhul on kaebaja esitatud kohustamisnõudega kohtusse pöördumiseks ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 5. Selle sätte kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
4.Kaebusele lisatud materjalidest nähtub, et kaebaja taotles vanglalt pikaajalist kokkusaamist oma elukaaslase ja lastega 01.07.2020 esitatud pöördumises nr 6-7/2486-1 ning vangla jättis kaebaja taotluse rahuldamata 20.07.2020. a vastusega nr 6-7/24861-2. Seejärel esitas kaebaja 03.08.2020 vangla keeldumisele vaide, mille Viru Vangla jättis 02.09.2020. a vaideotsusega nr 6-12/244-2 rahuldamata. Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse koos eelnimetatud dokumentidega 30.05.2021, s.o ligi 9 kuud pärast vaideotsuse tegemist. Seega ei ole halduskohtule esitatud kaebus tähtaegne (vt HKMS § 47 lg 2).
5.Kaebaja selgitas kaebuses, et esitas kohtule avalduse (kaebuse) 2021. a, sest 2020. a olid pikaajalised kokkusaamised COVID-19 karantiini tõttu nagunii keelatud, kuid kaebuse esitamise ajaks oli see võimalus vanglas taastatud. HKMS § 2 lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Sellest tulenevalt tõlgendab kohus kaebaja avaldust selle kohta, miks ta ei esitanud kaebust kohtule 2020. a selliselt, et kaebaja palub kohtul ennistada sel põhjusel kaebuse esitamise tähtaeg.
6.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebetähtaja ennistamist saavad eelkõige õigustada objektiivset laadi takistused ehk tegemist peab olema sündmusega, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (Riigikohtu 24.01.2007. a määrus nr 3-2-1-148-06, p 12). Tähtaja ennistamine on võimalik seega juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks selleks ette nähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid (Riigikohtu 19.04.2006. a määrus nr 3-3-1-26-06, p 12). Üksnes erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida (Riigikohtu 16.01.2009. a määrus nr 3-3-1-75-08, p 16). Kohtupraktikas on käsitatud mõjuva põhjusena näiteks kogenematusest tingitud eksimust, mille tõttu isik ei saanud aru kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (vt nt Riigikohtu 11.05.2016. a määrus nr 3-3-1-18-16, p 13).
7.Kaebaja selgitas praegusel juhul kaebetähtaja järgimata jätmist sellega, et 2020. a olid pikaajalised kokkusaamised COVID-19 tõttu peatatud. Kohtu hinnangul ei kujuta see asjaolu endast mõjuvat põhjust kaebuse tähtaegselt esitamata jätmiseks. COVID-19 haiguse leviku tõttu pikaajaliste kokkusaamiste võimaldamise piiramine vanglas ei saanud takistada kaebajal pärast 02.09.2020. a vaideotsuse saamist kaebuse koostamist ja selle tähtaegselt halduskohtule edastamist. Muid objektiivseid asjaolusid, mis oleksid takistanud kaebajal kohustamiskaebusega kohtusse pöördumist, ei ole kaebaja välja toonud. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja avalduste pinnalt
ka usutav, et kaebajal oleks saanud selliseid olulisi ja kestvaid takistusi vaideotsuse kättesaamisest kuni halduskohtule kaebuse esitamise ajani esineda.
8.Kohus leidis, et kaebetähtaja ennistamine ei saa olla põhjendatud ka lähtuvalt kaebajaga seotud subjektiivsetest asjaoludest, sest vangla 02.09.2020. a vaideotsuses nr 6-12/244-2 osutatakse kaebaja võimalusele pöörduda 30 päeva jooksul vaideotsusest teadasaamisest kaebusega halduskohtusse. Samuti selgitas kaebajale seda, et tal on õigus esitada pärast vaidemenetluse läbimist HKMS-s sätestatud alustel ja korras (HKMS § 37 jj) kaebus halduskohtule, õiguskantsler oma 29.07.2020. a vastuses kaebaja 22.07.2020. a pöördumisele. Seega saab kaebusele lisatud materjalidest järeldada, et kaebaja pidi olema teadlik kaebusega kohtusse pöördumise tähtajast. Samas ei ole ka õiguslikult kogenematul isikul alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (Riigikohtu 16.01.2009. a määrus nr 3-3-1-75-08, p 17). Eeltoodust tulenevalt puuduvad praeguses asjas mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks ning tähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata.
9.HKMS § 152 lg 1 p-s 2 sätestatu kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 152 lg 3 järgi lõpetatakse menetlus juhul, kui HKMS § 152 lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, kaebust menetlusse võtmata. Nendest sätetest tulenevalt lõpetab kohus haldusasja menetluse enne kaebuse menetlusse võtmist.
10.Halduskohus selgitas kaebajale täiendavalt seda, et kuna Viru Vangla jättis ka 01.07.2021. a otsusega nr 6-7/18796-2 rahuldamata veel ühe kaebaja taotluse pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks, siis oleks kaebajal võimalik saavutada kaebuse eesmärk selliselt, et ta taotleb kohtult Viru Vangla 01.07.2021. a keelduva otsuse tühistamist ja vangla kohustamist tema taotluse uueks läbivaatamiseks või talle pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks (vt ka HKMS § 41 lg 3) pärast seda, kui ta on läbinud VangS § 11 lg-s 5 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse, s.o esitanud vanglale keeldumise peale vaide. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 75 kohaselt tuleb vaie haldusaktile või toimingule esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai. Seega peaks kaebaja Viru Vangla 01.07.2021. a otsuse peale vaiet esitades taotlema ka vaide esitamise tähtaja ennistamist koos tähtaja mööda laskmise põhjuste äratoomisega (HMS §-d 34 ja 77). Kaebaja õiguste kaitseks efektiivsem võimalus võiks aga olla see, kui ta esitab vanglale uue taotluse pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks ning juhul, kui vangla teeb taaskord keelduva otsuse, siis on kaebajal võimalik esitada tähtaegselt selle peale vaie ja pöörduda pärast vaidemenetluse läbimist vajadusel 30 päeva jooksul kaebusega halduskohtusse vangla keelduva otsuse tühistamiseks ja vangla kohustamiseks lahendada taotlus uuesti.
11.26.01.2022 esitas S. Luist Tartu Halduskohtu 21.01.2022. a määruse peale määruskaebuse, milles palub halduskohtu määrus tühistada ja ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Kaebaja leiab, et keeldumine asja menetleda on põhjendamatu, kuna ta on kõik kohtueelsed protseduurid läbinud ja Viru Vangla ei anna talle pikaajalisi kokkusaamisi juba rohkem kui kahe aasta jooksul. Kaebaja märgib, et on niigi palju kordi esitanud avaldusi pikaajalisteks kokkusaamisteks perega ja vangla ütleb pidevalt ära. Mis mõtet on siis edasi esitada kokkusaamiste avaldusi, kui tuleb jälle keeldumine. Kuna halduskohus keeldub asja läbi vaatamast, siis tuleb kõik materjalid kaebajale tagastada. Kaebaja arvates on tal õigus esitada see asi kohtule 3 aasta jooksul.
12.03.03.2022. a vastuses määruskaebusele ei nõustunud Viru Vangla sellega ja selgitas, et S. Luist esitas vanglale 01.07.2020 taotluse pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks, mille vangla jättis 20.07.2020. a otsusega nr 6-7/1879-2 rahuldamata. S. Luist keeldumisega ei nõustunud ja esitas 02.08.2020 vanglale vaide, mille vangla jättis 02.09.2020. a vaideotsusega nr 6-12/244-2 rahuldamata. Vaideotsus edastati S. Luistile 03.09.2020. HKMS § 47 lg-s 2 sätestatu kohaselt võib isik, kui ta on pidanud kinni nõude lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust kohtueelsest korrast, esitada kohtule kaebuse selle nõudega 30 päeva jooksul
arvates päevast, kui talle tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend. S. Luist sai vaideotsuse kätte 03.09.2020, kuid esitas halduskohtule kaebuse 30.05.2021. Seega ei ole kaebus esitatud tähtaegselt. Vangla on seisukohal, et esitatud kaebusest ei tulene põhjendusi, mis tingiks kaebuse esitamise tähtaja ennistamise. Vangla nõustub täielikult Tartu Halduskohtu 21.01.2022. a määruses esitatud halduskohtu seisukohtadega ja leiab, et kaebetähtaja ennistamise taotlus jäeti põhjendatult rahuldamata. Esitatud määruskaebusest ei tulene samuti põhjendusi kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ja seetõttu pole alust halduskohtu 21.01.2022. a määruse muutmiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 21.01.2022. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).
14.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ükski määruskaebuses esitatud väide alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu määruse tühistamiseks. Kaebaja tugineb määruskaebuses sisuliselt samadele argumentidele, mis ta on välja toonud halduskohtule esitatud kaebuses. Uusi asjaolusid või põhjendusi, miks ta ületas kaebuse esitamise tähtaega, pole S. Luist ringkonnakohtule esitanud. Nagu halduskohus juba õigesti märkis, on Viru Vangla jätnud 02.09.2020. a vaideotsusega rahuldamata S. Luisti 01.07.2020. a taotluse pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks ning vangla on vaideotsuses korrektselt ka selgitanud, mida kaebaja oma õiguste kaitsmiseks saab teha, kui ta vaideotsusega ei nõustu. Viru Vangla märkis vastuses määruskaebusele, et S. Luist sai 02.09.2020. a vaideotsuse kätte 03.09.2020, kuid esitas halduskohtule kaebuse alles 30.05.2021. Kaebaja ei ole vastu vaielnud sellele, et ta sai 02.09.2020. a vaideotsuse kätte 03.09.2020 ega ka sellele, et 30.05.2021 esitatud kohustamiskaebus on esitatud tähtaega ületades. Kaebaja märkis halduskohtule esitatud kaebuses ise, et esitab kohtule avalduse (kaebuse) 2021. a seetõttu, et 2020. a olid pikaajalised kokkusaamised COVID-19 karantiini tõttu vanglas nagunii keelatud, kuid kuna praeguseks ajaks on taastatud pikaajaliste kokkusaamiste võimalused, siis taotleb ta kohtult Viru Vanglale ettekirjutuse tegemist võimaldada talle pikaajaline kokkusaamine perekonnaga. Halduskohtus ega ka määruskaebemenetluses ei ole kaebaja esile toonud objektiivseid takistusi kohustamiskaebusega halduskohtusse pöördumiseks seadusest tuleneva 30 päeva jooksul vaideotsusest teadasaamisest arvates. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et kaebaja poolt käesolevas asjas esitatud menetlusdokumendid lubavad järeldada, et tal ei ole olulisi raskusi halduskohtumenetluse reeglitest arusaamisel, mistõttu ei näe ka ringkonnakohus võimalust lugeda kaebetähtaja möödalaskmist põhjendatuks kaebajast lähtuvate subjektiivsete asjaoludega.
15.Mis puudutab S. Luisti väiteid selle kohta, et ei ole mõtet üha uuesti pikaajalise kokkusaamise võimaldamise taotlustega vangla poole pöörduda, sest need jäetakse nagunii rahuldamata, siis leiab ringkonnakohus, et halduskohus selgitas vaidlusaluse määruse põhjendava osa punktides 14 ja 15 kaebajale igati põhjendatult, kuidas ta peaks HMS-i, VangS-i ja HKMS-i nõuete järgi käituma juhul, kui ta soovib, et vangla keeldumised võimaldada talle pikaajalist kokkusaamist elukaaslase ja lastega läbiksid ka kohtuliku kontrolli ning seda viisil, mis on kaebaja õiguste kaitseks kõige tõhusam. Kui kaebaja ei kasuta oma õiguste kaitseks ära kõiki seadusest tulenevaid võimalusi või ei järgi edasikaebamiseks seaduses sätestatud nõudeid, s.h kaebetähtajaga seotud nõudeid, siis jäävadki vangla poolt tehtud keelduvad otsused jõusse.
16.Vastuseks M. Luisti väitele, et tal oli õigus esitada kaebus kohtule 3 aasta jooksul, märgib ringkonnakohus, et HKMS § 46 võimaldab 3 aasta jooksul esitada kohtule hüvitamis- või tuvastamiskaebust ning juhul, kui hüvitamiskaebuse esitab kinnipeetav, tuleb tal enne kohtu poole pöördumist läbida kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt HKMS §-le 47 lg 1 ja VangS § 11 lg-le 8. Kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib tõesti esitada 3 aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu tegemisest arvates. Käesoleval juhul ei esitanud
kaebaja 30.05.2021 halduskohtule aga tuvastamiskaebust, vaid esitas kohustamiskaebuse, soovides, et kohus teeks vanglale ettekirjutuse talle pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks ligi 9 kuud pärast seda, kui vangla keeldus 02.09.2020. a vaideotsusega nr 6-12/244-2 rahuldamast S. Luisti vaiet algse 20.07.2020. a keeldumise peale.
17.Eeltoodud põhjendustel jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 21.01.2022. a määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2 muutmata.
18.Mis puudutab S. Luisti taotlust, et juhul, kui halduskohus keeldub tema kaebust läbi vaatamast, siis tuleb kõik kohtule esitatud materjalid talle tagastada, märgib ringkonnakohus, et jätab selle läbi vaatamata, kuna HKMS § 210 lg 3 ei võimalda ringkonnakohtul määruskaebemenetluses menetleda selliseid taotlusi, mis ei ole oma sisult määruskaebuse lahendamisega seotud. Kaebaja peab ilmselt esitatud taotlusega silmas seda, et juhul, kui kohtud tema kohustamiskaebust sisuliselt ei menetle, soovib ta tagasi saada halduskohtule esitatud kaebuse lisasid. Sellisel juhul tuleb tal sama taotlus esitada uuesti halduskohtule pärast seda, kui on lõplikult selge, et halduskohtu 21.01.2022. a määrus jõustub. Nagu juba märgitud, ei saa ringkonnakohus määruskaebemenetluse käigus tagastada kaebajale materjale, mille kaebaja esitas halduskohtule. HKMS § 179 lg 3 järgi jõustub määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse siis, kui seaduse järgi ei saa seda tähtaega ennistamata enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.