Sergei Luisti kaebus Viru Vangla kohustamiseks kaebajale elukaaslase ja lastega pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Sergei Luist Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta Sergei Luisti taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.
2.Lõpetada Sergei Luisti kaebuse menetlus kaebust menetlusse võtmata.
3.Jätta Sergei Luisti riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 3, § 155 lg 5, § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kaebajale kätte. Määrus edastatakse teadmiseks Viru Vanglale.
1.Sergei Luist esitas 30.05.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu, milles märgib, et talle ei võimaldatud mitme kuu jooksul pikaajalist kokkusaamist tema elukaaslase ja lastega. Kaebaja tõendas elukaaslasega kooselu, kuid vangla hinnangul ei olnud tõendeid piisavalt. Kaebaja esitas vanglale vaide ja sai sellele vastuse nr 6-12/244-2, millega ta ei nõustu. Kaebaja selgitab, et kandis ka 2016. aastal karistust Viru Vanglas, siis käis tema elukaaslane koos tütardega kaebaja juures lühiajalistel kokkusaamistel ning ka praegu käib ta kaebajaga lühiajalistel kokkusaamistel. Kaebaja soovib näha lapsi ja elukaaslast, kuid mitte läbi klaasi, nagu seda võimaldatakse lühiajalistel kokkusaamistel. Kaebaja sõnul võib tema perekond laguneda. Kaebaja lisab, et esitab kohtule avalduse 2021. aastal, kuna 2020. aastal olid ametlikult keelatud pikaajalised kokkusaamised COVID-19 karantiini tõttu. Kuna praeguseks on taastatud pikaajaliste kokkusaamiste võimalused, palub kaebaja kohtul teha Viru Vanglale ettekirjutus talle pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks tema perekonnaga. Kaebaja palub end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel.
3-21-1192 Kaebaja lisas kaebusele Viru Vangla 20.07.2020. a vastuse nr 6-7/24861-2, millega vangla keeldus kaebajale pikaajalise kokkusaamise võimaldamisest tema elukaaslase ja lastega (22.08.2020) ning vangla 02.09.2020. a vaideotsuse nr 6-12/244-2, millega vangla jättis rahuldamata kaebaja vaide vangla keeldumisele.
2.Kaebaja esitas 04.07.2021 kohtule avalduse, milles märgib, et Viru Vangla keeldus 01.07.2021. a vastusega nr 6-7/18796-2 veel kord kaebajale tema elukaaslase ja lastega pikaajalise kokkusaamise võimaldamisest (24.07.2021–25.07.2021). Kaebaja edastas kohtule ka Viru Vangla 01.07.2021. a vastuse nr 6-7/18796-2, milles vangla leidis, et kaebaja ei ole piisavalt tõendanud, et ta on oma elukaaslasega elanud koos vähemalt kaks aastat enne vangistuse algust või neil oleksid ühised lapsed.
3.Viru Vangla teatas 11.01.2022. a vastuses kohtunõudele, et kaebaja ei ole esitanud vangla 01.07.2021. a keeldumise peale vaiet. Vangla märkis veel, et kaebaja ei ole pärast 01.07.2021 esitanud vanglale pikaajalise kokkusaamise avaldusi.
KOHTU SEISUKOHT
4.HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kui kohtule ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist asjaolud, millest lähtuvalt tuleb menetlus kaebetähtaja ületamise tõttu lõpetada (HKMS § 152 lg 1 p 2), lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata (HKMS § 152 lg 3).
5.Kaebaja on esitanud kohtule kaebuse Viru Vanglale ettekirjutuse tegemiseks talle pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks tema elukaaslase ja lastega. Seega on tegemist kohustamiskaebusega HKMS § 37 lg 2 p 2 tähenduses. HKMS § 47 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et kui seadus näeb mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku kohtueelse menetluse ja isik pidas sellest korrast kinni, võib esitada kohtule kaebuse selle nõudega 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend. Praegusel juhul on kaebaja esitatud kohustamisnõudega kohtusse pöördumiseks ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 5. Selle sätte kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
6.Kaebusele lisatud materjalidest nähtub, et kaebaja taotles vanglalt pikaajalist kokkusaamist oma elukaaslase ja lastega 01.07.2020 esitatud pöördumises nr 6-7/2486-1 ning vangla jättis kaebaja selle taotluse rahuldamata 20.07.2020. a vastusega nr 6-7/24861-2. Seejärel on kaebaja esitanud 03.08.2020 vangla keeldumisele vaide, mille Viru Vangla jättis 02.09.2020. a vaideotsusega nr 6-12/244-2 rahuldamata. Kaebaja esitas kohtule kaebuse koos eelnimetatud dokumentidega 30.05.2021, s.o ligi 9 kuud pärast vaideotsuse tegemist. Seega ei ole kohtule esitatud kaebus tähtaegne (vt HKMS § 47 lg 2).
7.Kaebaja selgitab kaebuses, et esitas kohtule avalduse 2021. aastal, sest 2020. aastal olid pikaajalised kokkusaamised COVID-19 karantiini tõttu ametlikult keelatud, kuid kaebuse esitamise ajaks oli see võimalus taastatud. HKMS § 2 lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Sellest tulenevalt tõlgendab kohus kaebaja avaldust selle kohta, miks ta ei esitanud kaebust kohtule 2020. aastal, selliselt, et kaebaja palub kohtul ennistada sel põhjusel kaebuse esitamise tähtaeg. Seega tuleb kohtul lahendada kaebetähtaja ennistamise taotlus.
3-21-1192
8.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebetähtaja ennistamist saavad eelkõige õigustada objektiivset laadi takistused ehk tegemist peab olema sündmusega, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (Riigikohtu 24.01.2007. a määrus nr 3-2-1-148-06, p 12). Tähtaja ennistamine on võimalik seega juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks selleks ette nähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid (Riigikohtu 19.04.2006. a määrus nr 3-3-1-26-06, p 12). Üksnes erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida (Riigikohtu 16.01.2009. a määrus nr 3-3-1-75-08, p 16). Kohtupraktikas on käsitatud mõjuva põhjusena näiteks kogenematusest tingitud eksimust, mille tõttu isik ei saanud aru kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (vt nt Riigikohtu 11.05.2016. a määrus nr 3-3-1-18-16, p 13).
9.Kaebaja selgitab praegusel juhul kaebetähtaja järgimata jätmist sellega, et 2020. aastal olid pikaajalised kokkusaamised COVID-19 tõttu peatatud. Kohtu hinnangul ei kujuta see asjaolu endast mõjuvat põhjust kaebuse tähtaegselt esitamata jätmiseks. COVID-19 haiguse leviku tõttu pikaajaliste kokkusaamiste võimaldamise piiramine ei saanud takistada kaebajal kaebuse koostamist ja selle tähtaegselt kohtule edastamist. Muid objektiivseid asjaolusid, mis oleksid takistanud kaebajal kaebusega kohtusse pöördumist, ei ole kaebaja välja toonud. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja avalduste pinnalt ka usutav, et kaebajal oleks saanud selliseid olulisi ja kestvaid takistusi vaideotsuse kättesaamisest kuni kohtule kaebuse esitamise ajani esineda.
10.Kohus leiab, et kaebetähtaja ennistamine ei saa olla põhjendatud ka lähtuvalt kaebajaga seotud subjektiivsetest asjaoludest. Viru Vangla 02.09.2020. a vaideotsuses nr 6-12/244-2 on osutatud kaebaja võimalusele pöörduda 30 päeva jooksul vaideotsusest teadasaamisest kaebusega halduskohtusse. Samuti selgitas kaebajale seda, et tal on õigus esitada pärast vaidemenetluse läbimist HKMS-s sätestatud alustel ja korras (HKMS § 37 jj) kaebus halduskohtule, õiguskantsler oma 29.07.2020. a vastuses kaebaja 22.07.2020. a pöördumisele. Seega saab kaebusele lisatud materjalidest järeldada, et kaebaja pidi olema teadlik kaebusega kohtusse pöördumise tähtajast. Samas ei ole ka õiguslikult kogenematul isikul alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (Riigikohtu 16.01.2009. a määrus nr 3-3-1-75-08, p 17).
11.Eeltoodust tulenevalt puuduvad praeguses asjas mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks ning tähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata.
12.HKMS § 152 lg 1 p-s 2 sätestatu kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 152 lg 3 järgi lõpetatakse menetlus juhul, kui HKMS § 152 lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, kaebust menetlusse võtmata. Nendest sätetest tulenevalt lõpetab kohus haldusasja menetluse enne kaebuse menetlusse võtmist.
13.HKMS 120 lg 1 p 3 järgi tuleb kohtul kaebuse saamisel kontrollida muu hulgas seda, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused, ning teha vajaduse korral kaebajale ettepanek kaebust muuta. Kohus selgitab sellest tulenevalt kaebajale järgmist.
14.Kaebaja teavitas 04.07.2021 kohut, et Viru Vangla jättis 01.07.2021. a otsusega nr 6-7/18796-2 rahuldamata veel ühe kaebaja taotluse elukaaslase ja lastega pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks. Seega oleks kaebajal võimalik saavutada kaebuse eesmärki ka
3-21-1192 selliselt, kui ta taotleks Viru Vangla 01.07.2021. a keelduva otsuse tühistamist ja Viru Vangla kohustamist tema taotluse uueks läbivaatamiseks või talle pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks (vt ka HKMS § 41 lg 3), ning selline kaebus oleks HKMS-i kohaselt lubatav. Praegusel juhul ei pea aga kohus võimalikuks suunata kaebajat eelnimetatud nõuete esitamisele, kuna kaebajal on nende nõuetega kohtusse pöördumiseks läbimata VangS § 11 lg-s 5 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus. Viru Vangla kinnitas 11.01.2022. a vastuses kohtule, et kaebaja ei ole esitanud Viru Vangla 01.07.2021. a keelduvale otsusele vaiet.
15.Kohus juhib kaebaja tähelepanu sellele, et haldusmenetluse seaduse (HMS) § 75 kohaselt tuleb vaie haldusaktile või toimingule esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai. Seega peaks kaebaja Viru Vangla 01.07.2021. a otsuse peale vaiet esitades taotlema ka vaide esitamise tähtaja ennistamist koos tähtaja mööda laskmise põhjuste äratoomisega (HMS §-d 34 ja 77). Kohtu hinnangul võib olla kaebaja õiguste kaitseks efektiivsem esitada vanglale kaebuse asjaoludega seonduvalt uus taotlus ning kui vangla teeb taaskord keelduva otsuse, siis on kaebajal võimalik esitada selle peale vaie ja pöörduda pärast vaidemenetluse läbimist vajadusel halduskohtusse kaebusega vangla otsuse tühistamiseks ja vangla kohustamiseks tema taotluse uuesti lahendamiseks. Seejuures tuleb kaebuse esitamisel arvestada selleks ette nähtud tähtaegadega ning esitada kaebus 30 päeva jooksul arvates päevast, kui kaebajale tehakse teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend.
16.Kuna kohus lõpetab haldusasja menetluse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning see taotlus jääb läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.