X kaebus Maksu- ja Tolliameti 5. oktoobri 2021. a otsuse nr 12.2-3/055028-30 osaliseks tühistamiseks, 22. novembri 2021. a vaideotsuse nr 6-1/5037-2 tühistamiseks ja Maksuja Tolliameti kohustamiseks
Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni p-de 1, 2 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) jättis 5. oktoobri 2021. a maksuotsusega nr 12.2-3/055028-30 rahuldamata X jaanuar 2021 tagastusnõude 2761,54 eurot ja märts 2021 tagastusnõude 148 eurot, kokku 2909,54 eurot. MTA kohustas X tasuma maksusumma 70 885,87 eurot, sh nõudis X-lt tagasi ettemaksukontole täidetud ja pangakontole tagastatud juuni-detsember 2020 tagastusnõuded kokku summas 5774,10 eurot.
2.X esitas 26. oktoobril 2021 MTA 5. oktoobri 2021. a maksuotsusele nr 12.2-3/055028-30 vaide, mille MTA jättis 22. novembri 2021. a vaideotsusega nr 6-1/5037-2 rahuldamata.
3.X esitas 7. märtsil 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 5. oktoobri 2021. a otsuse nr 12.2-3/055028-30 osaliseks tühistamiseks ja 22. novembri 2021. a otsuse nr 6-1/5037-2 tühistamiseks. Kaebaja leidis, et MTA kohustas kaebajat tasuma maksusumma 70 885,85 eurot, jättes arvestusest välja OÜ-le MAILEMA esitatud arvete alusel tekkinud käibemaksu tasumise kohustuse. Kaebaja on seisukohal, et tegelikkuses on tal kohustus tasuda 99 265,87 eurot
(maksuotsusega välja mõistetud 70 885,87 eurot + 28 380 eurot). Kuivõrd aga maksuotsuse resolutsioonis on maksusummaks määratud 70 885,87 eurot, peab kaebaja ainuõigeks lahenduseks tühistada maksuotsus maksusumma suuruse osas ja kohustada vastustajat uue otsuse tegemiseks, millega kohustada kaebajat tasuma maksusumma 99 265,87 eurot. Seejuures esitas kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks.
4.Tartu Halduskohus kohustas 8. märtsi 2022. a määrusega MTA-d esitama seisukoha kaebetähtaja ennistamise taotluse kohta.
5.MTA esitas 18. märtsil 2022 vastuse kohtumäärusele, milles palus jätta kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata.
KOHTU SEISUKOHT
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 1 alusel kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt. HKMS § 152 lg-st 3 tulenevalt võib kohus kaebetähtaja järgimist kontrollida ja ennistamise taotluse lahendada ka enne kaebuse menetlusse võtmist. Menetluse lõpetamise aluseks sellises olukorras on HKMS § 152 lg 1 p 2, mille kohaselt lõpetab kohus menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2.
7.HKMS § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Arvestades, et MTA 18. märtsi 2022. a vastuse lisa 2 kohaselt sai kaebaja MTA 22. novembri 2021. a vaideotsuse nr 6-1/5037-2 kätte 24. novembril 2021, tuli kaebajal esitada halduskohtule kaebus hiljemalt 27. detsembril 2021.
8.Seega kaebaja, esitades 7. märtsil 2022 halduskohtule kaebuse MTA 5. oktoobri 2021. a otsuse nr 12.2-3/055028-30 osaliseks tühistamiseks ja MTA 22. novembri 2021. a vaideotsuse nr 6-1/5037-2 tühistamiseks ning MTA kohustamiseks, on ületanud kaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaega.
9.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. HKMS § 71 lg 3 kohaselt märgitakse tähtaja ennistamise avalduses tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhjus.
10.Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on esitatud HKMS §-s 150. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Subjektiivse asjaoluna on Riigikohus pidanud mõjuvaks põhjuseks õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimust protsessitoimingutes, kuid on rõhutanud, et ka sel juhul ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Kahtluse korral oma õiguslikes teadmistes peab õiguslikes küsimustes kogenematu isik mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi (vt Riigikohtu 1. oktoobri 2002. a määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19; 16. jaanuari 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p 17). Kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused
kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid (nt Riigikohtu 21. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12; 19. aprilli 2006. a määrus asjas nr 3-3-1-26-06, p 12).
11.Kaebaja esitas kaebuses taotluse kaebetähtaja ennistamiseks, milles põhjendas, et kaebaja seaduslikul esindajal tekkis kohtueelse menetluse ajal järjekordne depressiooniepisood, mille tõttu tekkisid tal tõsised raskused sotsiaalses, tööalases ja koduses tegevuses toimetamisel. Kuivõrd seaduslik esindaja kannatas kaebuse esitamise tähtaja kulgemise ajal depressiooni all, mille tõttu ei olnud ta võimeline mh tööalaseid tegevusi tegema, ei olnud tal võimalik esitada ka kohtule tähtaegselt kaebust maksuotsuse peale. Nagu näitab väljastatud retseptide loetelu, ei ole seaduslikul esindajal kohtueelse menetluse ajal tekkinud depressiooniepisood möödunud, mistõttu esineb tal oluline ja kestev takistus kaebeõiguse kasutamiseks. Kaebaja pöördus pärast kaebuse esitamise tähtaja möödumist mõistliku aja jooksul, s.o umbes kahe kuu jooksul, advokaadibüroo GAVER OÜ poole professionaalse abi saamiseks. Kuivõrd seaduslik esindaja tegi ise haige olles enda teadmiste ja kogemuste põhjal endast oleneva vaidluse lahendamiseks, on tähtaja ületamine vabandatav.
12.Kohtu hinnangul puuduvad objektiivselt mõjuvad põhjused õigustamaks tähtaegselt kaebuse esitamata jätmist. Kohus leiab, et antud juhul ei saanud kohtusse pöördumise takistuseks olla asjaolu, et kaebaja seaduslikul esindajal oli depressioon. Kohus nõustub esmalt MTA 18. märtsi 2022. a vastuses väljatooduga, mille kohaselt ei ole praegusel juhul kaebaja seadusliku esindaja depressiooni esinemine kaebuse esitamise tähtaja jooksul tõendamist leidnud. Kaebaja seaduslikul esindajal depressiooni esinemist ja tema tervislikku seisundit konkreetsel ajahetkel ei saa kinnitada kaebaja esitatud depressiooni ravijuhend ega ka kaebaja esindajale välja kirjutatud ravimite loetelu. Tervislikku seisundit saaks kinnitada tervishoiutöötaja tõend, mida praeguses asjas esitatud ei ole. Samas isegi kui jaatada kaebetähtaja jooksul kaebaja seaduslikul esindajal depressiooni esinemist, ei saa MTA poolt kohtule esitatud tõenditele tuginedes väita, et kaebaja seadusliku esindaja tervislik seisund ei võimaldanud tal kaebust õigeaegselt esitada. Nimelt nähtub kohtule esitatud MTA tõenditest, et kaebaja seaduslik esindaja esitas kaebetähtaja jooksul, täpsemalt 8. detsembril 2021 maksudeklaratsiooni ning 17. detsembril 2021 Tartu Maakohtu registriosakonnale kandeavalduse. Kohus nõustub MTA-ga ning leiab, et kui kaebaja seaduslik esindaja sai eeltoodud asjaajamisega tegeleda, siis minimaalselt oleks saanud ta ka mõistliku aja jooksul otsida juriidilist professionaalset abi või esitada iseseisvalt kaebuse halduskohtule. Seega võib öelda, et kaebuse esitamine võis kaebajal olla küll raskendatud ja ebamugav, kuid siiski võimalik, mistõttu ei ole kaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja ületamine vabandatav. Lisaks märgib kohus, et vaatamata sellele, et kaebaja vaidlustab MTA 5. oktoobri 2021. a otsust nr 12.2-3/055028-30 osas, millega talle määrati maksukohustus, on kaebuse põhjendustest ja eesmärgist lähtuvalt vaidlusaluse otsuse puhul tegemist kaebajat soodustava haldusaktiga. Kuna vaidlustatud otsusega kohustati kaebajat tasuma maksusumma väiksemas summas kui kaebaja soovib seda tasuda, ei kaalu kaebaja eelduslikult rikutud õigus mh üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid.
13.Eeltoodud põhjendustele tuginedes jätab kohus kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ning lõpetab praeguse haldusasja menetluse.
14.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.
15.HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel. Võttes arvesse, et kaebaja eest on tasutud riigilõivu 1050 eurot ning kohus lõpetas menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel, kuulub tasutud riigilõiv
tagastamisele. Seetõttu palub kohus kaebajal esitada andmed arvelduskonto kohta, kuhu kaebaja soovib riigilõivu tagastamist.
16.HKMS § 108 lg 4 sätestab, et kaebaja kannab menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui HKMS §-s 108 ei sätestata teisiti. Et MTA ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks, siis jäävad poolte võimalikud muud menetluskulud nende endi kanda.
17.Ühtlasi peab kohus vajalikuks kuulutada käesoleva haldusasja menetluse kinniseks, kuna haldusasja toimikusse liidetud dokumendid sisaldavad andmeid kaebaja seadusliku esindaja tervise kohta. HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Asja kinniseks kuulutamine on vajalik seega kaebaja seadusliku isiku eraelu kaitseks ning antud juhul puudub huvi asja avaliku arutelu vastu.
18.HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.