Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

ja vaideotsuse õigusvastasuse tuvastamist ja tühistamist. Taotluse uuesti läbivaatamise nõudest kaebaja loobus, põhjendades seda asjaoluga, et vastustaja esitas kaebusele 07.09.2021 seisukoha, milles nimetas muutunud asjaolusid ning esitas tõendid, millest tulenevalt oli kaebajal võimalik järeldada, et on võimatu lahendada uuesti kaebaja 21.12.2020 taotlust, nimelt kaebaja 21.12.2020 taotlus puudutas konkreetse isiku tööle võtmiseks palgatoetuse saamist. Nõude muutmise osas kaebaja selgitab, et see on vajalik selleks, et vältida olukorda, kus kaebaja õigused oleksid kohtumenetluses vähem kaitstud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja selgitab, et NorthPro OÜ (kaebaja) esitas 21.12.2020 Eesti Töötukassale (vastustaja) avalduse palgatoetuse saamiseks X tööle rakendamiseks. Eesti Töötukassa jättis 28.12.2020 otsusega nr 7-6.1/20/3785 avalduse rahuldamata. Kaebaja esitas vaide Eesti Töötukassa 28.12.2020 otsuse nr. 7-6.1/20/3785 peale.Eesti Töötukassa jättis 19.03.2021 vaideotsusega vaide rahuldamata. Kaebaja leiab, et vastustaja haldusmenetluse läbiviimisel kui ka vaidemenetluse läbiviimisel on oluliselt rikkunud materiaal- ja menetlusõigust. Vastustaja 28.12.2020 otsuses viitab Tervise- ja Töökaitseministri 04.12.2014 käskkirja nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ p-le 2.5, mille alusel makstakse tööandjale piirkondliku töökoha loomise toetust. TTTS §-s 18 on sätestatud täpsed kriteeriumid, millest tuleb lähtuda tööandjale palgatoetuse määramisel. Vastustaja asus 28.12.2020 otsuses seisukohale, et X vastas TTTS §-s 18 sätestatud nõuetele, kuid leidis, et ei ole põhjendatud ega eesmärgipärane maksta kaebajale palgatoetust. Vastustaja ametnik TTTS §-s 18 sätestatud nõuete kontrollimisest kaldus kõrvale ja langetas otsustus isiklikust äranägemisest. Nimelt otsuses ei ole viidatud õigusnormile, mis lubaks hinnata X sobivust teistmoodi, kui on ette nähtud TTTS §-s 18. HMS § 56 lg 3 näeb ette, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Kaebaja leiab, et 28.12.2020 otsuses ei ole tuvastavad asjakohased kaalutlused seoses X sobivuse hindamisega vastavalt TTTS §-le 18. Samuti on jäänud kaebaja jaoks ebaselgeks, mis õigusnormi alusel saab vastustaja mitte maksta kaebajale palgatoetust olukorras, kui tööle rakendatav töötu vastab TTTS §-s 18 ettenähtud nõuetele. HMS § 86 lg 2 kohaselt vaideotsus lisaks HMS § 86 lg-s 1 sätestatud nõuetele peab olema põhjendatud. Kaebaja 27.01.2021 vaide lahendamisel otsuse põhjendamiseks viitas vastustaja peale TTTS §-i 18 muuhulgas ESF programmi p-dele 7.2.3 ning 7.2.4.13. Kaebaja märgib, et tegemist ei ole kehtiva õigusaktiga ega üldse õigusallikaga, sest sellise nimega õigusallikat nagu ESF programm ei eksisteeri. Seega ei saa pidada vaideotsuses tehtud viited ESF programmi pdele 7.2.3 ning 7.2.4.13 õiguslikeks põhjendusteks. Vaideotsuse kohaselt X ei ole väiksema konkurentsivõimega inimene, sest tema on töötanud ajaperioodil 08.02.2016-03.04.2017 ja VÕS lepinguga 10.05.2017 kuni 30.04.2019 kaebaja juures. Samuti ka põhjusel, et X oli 2016. aastal 6 kuu vältel kaebaja juhatuse liige. Kaebaja poolt taotluse esitamisel oli X Eesti Töötukassa töötuna arvel olnud juba 6 kuu vältel, mistõttu on tegemist töötu isikuna. Vastustaja 21.12.2020 kaebaja palgatoetuse taotlust läbi vaadates võis küsida temalt selgitusi X töötajana valiku osas, millega oleks vastustaja taganud kaebajale ärakuulamisõiguse. Vastustaja ei küsinud kaebajalt mingeid põhjendusi ega seletusi. ning kaebaja jaoks jääb arusaamatuks, mis kriteeriumide alusel on vastustaja jõudnud järeldusele X sobimatuse kohta ja mis teadmistele tuginedes vastustaja hindas X konkurentsivõimet. HMS § 83 lg 2 kohaselt vaiet läbi vaadates uuritakse dokumentaalseid tõendeid, kuulatakse ära asjast huvitatud isikute seletused ja ekspertide arvamused ning tunnistajate ütlused, vaadeldakse asitõendeid ja teostatakse paikvaatlusi. Vastustaja ei ole 21.12.2020 taotluse ega 27.01.2021 vaide läbivaatamisel taganud kaebajale HMS § 40 lg 1 ega § 83 lg-s 2 ettenähtud ärakuulamisõiguse. Ärakuulamisõiguse rikkumine on väga oluline menetlusviga (Riigikohtu otsused nr 3-3-1-58-09, p-d 15-16 ja 3-3-180-06 p-s 20) ning arvestades kaebaja otsest puutumust vaidlustatava

haldusaktiga, toob kaebaja haldusmenetlusse kaasamata jätmine igal juhul kaasa sellise menetluse tulemusel antud haldusakti tühistamise, sõltumata haldusakti sisulisest õiguspärasusest või õigusvastasusest. Vastustaja selgitab, et vaidlustatud otsuses on muuhulgas välja toodud palgatoetuse eesmärk, s.o aidata pikaajalisel töötul tööturule siseneda ja motiveerida tööandjat võtma tööle pikka aega töölt eemal olnud isiku, kogemusteta noore, vanglast vabanenu või vähenenud töövõimega inimese. Olukord, kus X on töötanud töölepinguga NorthPro OÜ-s ajavahemikus 08.02.2016-30.04.2017 ja võlaõigusliku lepinguga 10.05.2017-30.04.2019 ning olnud ettevõttes juhatuse liige 05.05.2016 - 29.11.2016 ning tööandja taotleb tema töölevõtmiseks palgatoetust, ei täitnud vaidlustatud otsuse tegemise ajal kirjeldatud palgatoetuse eesmärki. Lisaks eelnevale on X 2020. aastal töötanud Moet OÜ-s, kus tööle võtmise ajal oli tööandja juhatuse liige L. S., kes on ühtlasi NorthPro OÜ juhatuse liige. Seega ka ühise juhatuse liikme kaudu teab ja tunneb NorthPro OÜ piisavalt tööle võetava isiku kogemust, oskusi ja isikuomadusi, mistõttu ei ole antud juhul toetuse maksmine eesmärgipärane, kuna ei motiveeri tööandjat tegema töötaja valikut justnimelt pikaajaliste töötute seast, vaid tööandja on töötaja valinud juba varasema koostöö kogemuse põhjal. Tööandjale olid varasemalt teada Xi oskused ja võimekus ning tööandjal oli võimalik hinnata tema sobivust ametikohale. Vastustaja leiab, et X oma eelneva töökogemusega ja varasema seotusega NorthPro OÜ-ga ja olemasolevate oskustega (juhiload, keelteoskus) ei olnud vaidlustatud otsuse tegemise ajal sobiv palgatoetusega tööle rakendamiseks tööandja - NorthPro OÜ- juures, kuna palgatoetus ei täitnuks eesmärki. Tegemist on vastustaja põhjendatud kaalutlusotsusega. Kaebajal on tähelepanuta jäänud, et vastustaja on kasutanud ESF programm lühendina 04.12.2014 käskkirjale nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“, mitte viidanud olematule õigusaktile. Vastustaja selgitab, et nimetatud käskkirjaga on esmakordselt kinnitatud programm teenuste osutamiseks ja toetuse andmiseks, mis on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse alusel. Vastustaja märgib, et asjaolud Xi palgatoetusega tööle võtmiseks on muutunud. Eesti Töötukassa 23.08.2021 otsusega nr TA21-0112236 lõpetati Xi töötuna arvelolek, kuna töötamise registri 23.08.2021 andmetel töötab X TEST-DIAGNOSTIK OÜ-s töölepinguga alates 18.08.2021, millest tulenevalt, juhindudes Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) § 7 lg 1 p-st 3, lõpetati X töötuna arvelolek. Eesti Töötukassa ja TEST-DIAGNOSTIK OÜ sõlmisid 12.08.2021 palgatoetuse halduslepingu nr 7-6.1/21/3270 Xi TEST-DIAGNOSTIK OÜ-sse palgatoetusega töölevõtmiseks tähtajatu töölepinguga alates 18.08.2021. Nimetatud palgatoetuse lepingu sõlmimine oli antud juhul põhjendatud, kuna X on olnud töötuna arvel üle ühe aasta ning vaatamata varasemale töökogemusele ja tööotsingutele ei ole tööd leidnud. Palgatoetusega saab TTTS § 18 lg 2 alusel tööle rakendada töötu, kes on: 1) olnud töötuna arvel järjest vähemalt 12 kuud; 2) 16–24-aastane ja olnud töötuna arvel järjest vähemalt kuus kuud; 3) olnud töötuna arvel 15 kuu jooksul vähemalt 12 kuud ja kelle töötuna arvelolek on vahepeal lõpetatud TTTS § 6 lõike 5 punktides 3–32 või 7 sätestatud asjaoludel; 4) töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vanglast vabanenud. Vastustaja osundab, et Töötukassa ei saaks palgatoetuse lepingut Xi tööle võtmiseks NorthPro OÜ-ga sõlmida, kuna X ei ole enam töötuna arvel ning töötab juba palgatoetusega teise tööandja juures. Kaebaja etteheited ärakuulamise kohustuse rikkumise osas on alusetud, kuna kogu informatsioon kaebaja ja töötuna arvel oleva Xi kohta oli vastustajal olemas. Haldusmenetluse seaduse § 40 lg 3 p 2 sätestab, et haldusmenetluse võib läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Antud juhul ei oleks saanud kaebaja mistahes selgitused töötaja sobivuse osas muuta vastustaja otsuseid, kuna faktid palgatoetuse tingimuste vastavuse ja eesmärgipärasuse kaalumiseks olid vastustajal olemas ega esinenud vaieldavaid asjaolusid. Kui kaebaja olekski esitanud põhjendused, miks on X talle sobiv töötaja, ei oleks see saanud muuta vastustaja otsust. Tööandja ja töötaja sobivust palgatoetusele saab otsustada üksnes Töötukassa, kes teeb seda olemasolevate faktide põhjal, mitte tööandja/kaebaja subjektiivse hinnangu alusel.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjalike seisukohtadega, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Eesti Töötukassa (edaspidi Töötukassa) 10.07.2020 otsusega nr TA20-0095995 X võeti töötuna arvele 04.07.2020 Ida-Viru maakonnas Jõhvis. NorthPro OÜ esitas 21.12.2020 Töötukassale avalduse, milles taotles Xi tööle võtmiseks terviseja tööministri 04.12.2014 käskkirja nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ (lühendatult ESF programm) p. 2.5 alusel piirkondliku töökoha loomise toetust (edaspidi palgatoetus). NorthPro OÜ soovis palgatoetuse avalduse kohaselt võtta tööle Xi tähtajatu töölepingu alusel alates 31.12.2020 kvaliteedijuhi ametikohale töötasuga 2080 eurot kuus. Töökoha asukoht Ida-Viru maakonnas. Eesti Töötukassa 28.12.2020 otsusega nr 76.1/20/3785 jäeti OÜ NorthPro palgatoetuse avaldus rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud otsuse tegemise ajal ei olnud toetuse maksmine põhjendatud ja eesmärgipärane. Vaidlustatud otsuses on välja toodud palgatoetuse eesmärk, s.o aidata pikaajalisel töötul tööturule siseneda ja motiveerida tööandjat võtma tööle pikka aega töölt eemal olnud isiku, kogemusteta noore, vanglast vabanenu või vähenenud töövõimega inimese. Vastustaja arvates olukord, kus X oli töötanud NorthPro OÜ-s töölepinguga ajavahemikus 08.02.2016 - 30.04.2017 ning võlaõigusliku lepinguga 10.05.2017 -30.04.2019, samuti olnud ettevõttes juhatuse liige perioodil 05.05.2016 - 29.11.2016 ning tööandja taotleb tema tööle võtmiseks palgatoetust, ei täitnud vaidlustatud otsuse tegemise ajal kirjeldatud palgatoetuse eesmärki. Lisaks eelnevale on X 2020. aastal töötanud Moet OÜ-s, kus tööle võtmise ajal oli tööandja juhatuse liige L.S., kes on ühtlasi ka NorthPro OÜ juhatuse liige. Seega vastustaja väitel ka ühise juhatuse liikme kaudu teab NorthPro OÜ piisavalt tööle võetava isiku kogemust, oskusi ja isikuomadusi, mistõttu ei ole toetuse maksmine eesmärgipärane, kuna ei motiveeri tööandjat tegema töötaja valikut just pikaajaliste töötute seast, vaid tööandja on töötaja valinud juba varasema koostöö kogemuse põhjal. Vastustaja hinnangul X oma eelneva töökogemusega ja varasema seotusega NorthPro OÜ-ga, olemasolevate oskustega (juhiload, keelteoskus) ei olnud vaidlustatud otsuse tegemise ajal sobiv palgatoetusega tööle rakendamiseks tööandja - NorthPro OÜ- juures, kuna palgatoetus ei oleks täitnud ülalkirjeldatud eesmärki. Kohus nõustub, et palgatoetus on mõeldud selleks, et tööandja eelistaks tööle võtta väiksema konkurentsivõimega kandidaati ning et inimest, kes on varem juba samas ettevõttes töötanud ning omab (vajalikku) töökogemust, ei saa pidada väiksema konkurentsivõimega kandidaadiks. Kohus leiab, et vastustaja põhjendatult jättis kaebaja avalduse Xi piirkondliku töökoha loomise toetusega tööle rakendamiseks rahuldamata. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja nii haldusmenetluse kui ka vaidemenetluse läbiviimisel on oluliselt rikkunud materiaal- ja menetlusõigust. Kaebaja leiab, et vastustaja ametnik TTTS §-s 18 sätestatud nõuete kontrollimisest kaldus kõrvale ja langetas otsustuse isiklikust äranägemisest, kuna otsuses ei viidanud õigusnormile, mis lubaks hinnata Xi sobivust teistmoodi, kui on ette nähtud TTTS §-s 18. Lisaks vastustaja ei ole kaebaja 21.12.2020 taotluse ega 27.01.2021 vaide läbivaatamisel taganud kaebajale ärakuulamisõiguse. Samuti kaebaja arvates ESF programm ei ole kehtiv õigusakt, sest sellise nimega õigusallikat nagu ESF programm ei eksisteeri, see ei ole ka ametlik lühend. Kohus kaebaja poolt väidetuga ei nõustu. Vastustaja on selgitanud, et on kasutanud nimetust „ESF programm“ lühendina 04.12.2014 käskkirja nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ suhtes. Vastustaja selgituse kohaselt nimetatud käskkirjaga on esmakordselt kinnitatud programm teenuste osutamiseks ja toetuse andmiseks, mis on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse alusel. Kohus on samuti otsuses sarnaselt vastustajaga kasutanud lühendina „ESF programm“ (ESF - Euroopa Sotsiaalfond). Kohus märgib, et ESF raames rahastatakse projekte, mis on suunatud inimeste tööalaste oskuste ja töö saamise võimaluste parandamisele.

Samuti kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja on rikkunud ärakuulamisõigust. Kohus nõustub vastustaja sellekohaste põhjendustega. Vastustaja kinnitas, et kogu vajalik informatsioon kaebaja ja töötuna arvel oleva Xi kohta oli Töötukassal olemas. Vastustaja on põhjendatult viidanud Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 3 p-le 2, mille kohaselt haldusmenetluse võib läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Vastustaja selgituse kohaselt antud juhul ei oleks saanud kaebaja mistahes selgitused töötaja sobivuse osas muuta vastustaja otsuseid, kuna faktid palgatoetuse tingimuste vastavuse ja eesmärgipärasuse kaalumiseks olid olemas ega esinenud vaieldavaid asjaolusid. Vastustaja väitel kui kaebaja oleks esitanud põhjendused, miks on X talle sobiv töötaja, ei oleks see saanud muuta Töötukassa otsust, kuna tööandja ja töötaja sobivust palgatoetusele saab otsustada/hinnata üksnes Töötukassa, kes teeb seda olemasolevate faktide põhjal, mitte tööandja/kaebaja subjektiivse hinnangu alusel. Vastustaja on hinnanud tööandja ja töötaja sobivust palgatoetusele ning leidnud, et palgatoetuse maksmine antud juhul ei oleks olnud põhjendatud ega eesmärgipärane, mida on selgitanud vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses, millega nõustub ka kohus. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) § 1 lg 1 kohaselt on seaduse eesmärk tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive saavutamine ning pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamine tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise kaudu. TTTS § 2 p 1 sätestab, et tööturuteenus on teenus, mida osutatakse töötule töö leidmiseks ja tööalase arengu soodustamiseks ning tööandjale sobiva tööjõu saamiseks. TTTS § 9 lg 2 p 8 alusel üheks tööturuteenuse liigiks on palgatoetus. Tulenevalt TTTS § 9 lg-st 4 tööturuteenuseid osutades lähtutakse isiku erialast, töökogemusest, vajadustest, võimalustest ja õigusest vabalt tööd valida ning tööandja vajadustest ja õigusest vabalt valida endale tööjõudu ning tööturu olukorrast. Tervise- ja tööministri 04.12.2014 käskkirja nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ p. 7.2.3 kohaselt osutatakse teenuseid TTTS-s sätestatud põhimõtetel, tingimustel ja korras, kui ESF programmis ei ole sätestatud teisiti. ESF programmi p. 7.2.4.13 kohaselt on piirkondliku töökoha loomise toetuse raames palgakulude hüvitamine palgatoetuse teenus ning seega kohaldub sellele TTTS § 18 (palgatoetus). Töötukassa on kohustatud konkreetse tööturuteenuse, praegusel juhul palgatoetuse, osutamise vajaduse otsustamiseks selgitama välja, kas on täidetud eelnimetatud TTTS, sh ESF programmis, sätestatud toetuse saamise tingimused ning lisaks toetuse eesmärgipärasuse. ESF programmi p

TTTS § 18 lg 1 kohaselt palgatoetus on tööandjale töötu tööle rakendamiseks makstav toetus. Palgatoetusega saab TTTS § 18 lg 2 alusel tööle rakendada töötu, kes on: 1) olnud töötuna arvel järjest vähemalt 12 kuud; 2) 16–24-aastane ja olnud töötuna arvel järjest vähemalt kuus kuud; 3) olnud töötuna arvel 15 kuu jooksul vähemalt 12 kuud ja kelle töötuna arvel olek on vahepeal lõpetatud TTTS § 6 lg 5 p-des 3–32 või 7 sätestatud asjaoludel; 4) töötuna arvele võtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vanglast vabanenud. Vastustaja selgituse kohaselt Töötukassa ei saaks palgatoetuse lepingut NorthPro OÜ-ga sõlmida Xi tööle võtmiseks, kuna isik ei ole enam töötuna arvel ning X töötab juba palgatoetusega teise tööandja juures. Kohtu hinnangul kaevatavas otsuses ja vaideotsuses on toodud põhjendused ja õiguslik alus ning tuginetakse faktilistele asjaoludele. Vastustaja on piisavalt põhjendanud oma seisukohti nii vaidlustatud otsuses kui ka vaideotsuses, millega nõustub ka kohus. Kohus leiab, et puudub alus kaebaja nõuete rahuldamiseks. Vaideotsuse osas kohus märgib, et vaideotsus ei ole haldusakt, mis looks, muudaks või lõpetaks õigussuhteid ning vaideotsuse kohtus vaidlustamisel, sh koos haldusaktiga, on mõtet siis, kui vaideotsus võib eraldiseisvalt (sõltumata vaide esemest) rikkuda kaebaja õigusi (nt vaidemenetluses oluline menetlusnormide rikkumine), samuti kui vaidemenetluses on selgunud uued õiguslikud/faktilised asjaolud, uute tõendite esitamine jms, mis võiks olla aluseks vaidemenetluses vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamisele. Praegusel juhul kohus ei ole tuvastanud kaebaja õiguste rikkumist vaideotsuse alusel, sh läbiviidud vaidemenetluses.

MENETLUSKULUD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. Vastustaja menetluskulude hüvitamist ei taotlenud. Seega menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.