Määruse avalikult teatavaks- 15. märts 2022, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-22-614
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised
Taotleja Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Katri Bergmann Puudutatud isik X (sünd. xx xx xxxx)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses; 15.03.2022 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti 14.03.2022 taotlus.
2.Anda luba Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 15.05.2022 (kaasa arvatud).
3.Asendada avaldatavas kohtumääruses puudutatud isiku nimi tähemärkidega.
SELGITUSED
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5 ja § 204 lg 1). Avaldus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1). Sekretäril saata määrus Xile ning Politsei- ja Piirivalveametile (esindaja kaudu).
1.Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) Põhja prefektuuri politseiametnikud said 13.03.2022 kell 12:41 väljakutse aadressile xxxxxxxxx. Väljakutse sisuks oli järgmine: „M30 – võib olla narkojoobes või ebaadekvaatne, karjub, et teda soovitakse tappa, olevat Moldova elanik, telefoni endal pole, ootab politseid. Käes välismaine sim-kaart. Oli siia tööle tulnud, sõbra juures, dokument kaasas. Oli paljajalu. Moldova kodanik X (sünd. xx xx xxxx, tel. xxxxxxxxx). X oli nähtavalt alkoholijoobes, indikaatorvahendi näit 0,83 mg/l ning ei suutnud adekvaatselt selgitada kuidas, kellega koos ja milleks ta Eestisse saabus. Väitis, et oli sõpradega koos autoga saabunud, et siin tööd teha /.../.“
3-22-614
2.PPA 13.03.2022 otsusega nr 0512/2022 lõpetati Xi viisavaba lubatud viibimisaeg ja lühendati seda ühekordselt. Viimane lubatud viibimispäev oli 13.03.2022.
3.Puudutatud isik peeti 13.03.2022 kell 14.00 kuni 48-tunniks kinni (väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus (VSS) § 15 lg 1, § 15 lg 2 p 1, § 15 lg 3 ja § 19 lg 1; välismaalaste seadus (VMS) § 43 lg 1). Puudutatud isikule selgitati, et tal puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus ning sellest tulenevalt on ta kohustatud lahkuma päritoluriiki Moldovasse.
4.PPA tegi 14.03.2022 puudutatud isikule ettekirjutuse nr 1052253421 Eestist lahkuda, kuna ta viibis Eestis seadusliku aluseta. Tegemist on sundtäidetava lahkumisettekirjutusega, mis kohaldub kohe.
5.PPA esitas 14.03.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse puudutatud isiku VSS § 23 lg 1 alusel kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks, sest isiku väljasaatmist ei ole võimalik teostada 48 h jooksul, kuivõrd Moldova õhuruum on suletud ning isiku suhtes esineb oht, et vabaduses viibides võib ta hakata väljasaatmisest kõrvale hoidma. Taotlust põhjendatakse kokkuvõtlikult järgmiselt. Puudutatud isiku suhtes esineb VSS § 15 lg 2 p-s 1 sätestatud kinnipidamise alus. VSS § 68 p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on PPA või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik on väitnud 14.03.2022 läbi viidud küsitlusel, et pigem ei lahkuks ta Eestist ja otsiks siin tööd. Puudutatud isik saabus Eestisse 12.03.2022. Puudutatud isiku ütluste kohaselt tarvitas ta terve tee Eestisse sõites alkoholi ning Eestis jätkas sõbra juures alkoholi tarvitamist. Xl on selgelt probleemid alkoholi kuritarvitamisega. Oma käitumisega võib puudutatud isik toime panna süütegusid või langeda ise süüteo ohvriks. Puudutatud isik väitis oma ütlustes, et soovis tulla Eestisse tööle, kuid varasemaid samme, et seaduslikult tööle asuda, isik ei olnud teinud. Puudutatud isik ei oma ühtegi lühiajalise töötamise registreeringut PPA-s. Seega ei vasta isiku reisieesmärk tõele. Samuti puuduvad isikul piisavad rahalised vahendid enda ülalpidamiseks ning kindel elukoht. Puudutatud isiku käitumist iseloomustab 14.03.2022 öösel kinnipidamiskeskuses toimunud vahejuhtum, kus puudutatud isik vigastas ennast raseerimisvahendiga, et saada soodsamasse keskkonda ehk haiglasse. Ohu olemasolu tuvastamist ei saa jäigalt siduda selles asjas loetletud alustega, vaid seda tuleb alati hinnata konkreetsest isikust ja olukorrast lähtudes (vt Euroopa Kohtu 06.12.2012 lahend asjas nr C-430/11, p 41). PPA lähtub põgenemisohu hindamisel VSS § 68 sätestatud alustest ning asjaoludest, et isikul puuduvad Eestiga majanduslikud, sotsiaalsed ja perekondlikud sidemed, piisavad rahalised vahendid. Puudutatud isikul ei ole Eesti selliseid sidemeid, mis takistaksid tal siit lahkumast. Seega on põhjust arvata, et vabaduses viibides ei ole isik väljasaatmismenetluse lõpuni viimiseks kättesaadav ning ta võib lahkuda talle sobivasse liikmesriiki. Kuna Schengeni territooriumil liikudes puudub piirikontroll, siis on isikul võimalik liikuda ühest liikmesriigist teise ilma, et teda politsei või piirivalve poolt kinni peetakse. Puudutatud isiku väljasaatmist ei ole võimalik teostada 48h jooksul, kuna Moldova õhuruum on käesoleval ajal suletud. VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna tema suhtes esineb põgenemisoht. Ka mitme erineva järelevalvemeetme samaaegne kohaldamine ei oleks tõhus, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Põgenemisohu prognoosotsus ei hõlma endas ainult võimalust isiku omavoliliseks lahkumiseks Eestist, vaid
2(6)
3-22-614
ka võimalust, et isik võib end siseriiklikult hakata ametivõimude eest varjama eesmärgiga oma lahkumiskohustust edasi lükata. Puudutatud isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega ning on proportsionaalne meede taotletava eesmärgi suhtes.
6.PPA selgitas 15.03.2022 toimunud istungil, et kinnipidamine on vajalik ka eesmärgil, et selgitada välja alternatiivid, kuidas saata puudutatud isik päritoluriiki. Võimalusi on mitmeid, näiteks maismaad mööda, kuid see on väga kurnav või läbi Rumeenia ja taotleda ametiabi isiku transportimiseks Rumeeniast Moldovasse. Nende asjaolude väljaselgitamine aga võtab aega. Ühtlasi selgitas PPA, et kinnipidamiskeskuses viibib puudutatud isik esimesed 10 päeva üksinda kambris seoses võimaliku koroonaviiruse peiteajaga. Kambris on videokaamera, mistõttu on isik pidevalt järelevalve all, arvestades varasemalt juhtunut, mil isik vigastas ennast kambris tahtlikult.
7.Puudutatud isik selgitas 15.03.2022 toimunud istungil, et ta ei soovi põgeneda, vaid tahab koju minna. Eestisse saabus isik 11.03.2022 bussiga. Vastuseks küsimusele, et kuhu ta läheks, kui ta kinnipidamiskeskusest vabastatakse, ütles puudutatud isik, et läheks kõigepealt sõbra M. juurde ja seejärel koju. Puudutatud isik helistaks oma sõbrale M. Telefoninumber on tal olemas. Rahalised vahendid puudutatud isikul puuduvad. Seega ei saa ta ise piletit kojusõiduks osta. Küll aga on puudutatud isikul Eestis palju tuttavaid. Eestisse tulemise eesmärgiks oli siin töötada, kahjuks aga ei tea, kus, sest ei jõudnud enne kinnipidamist tööle asuda.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et PPA taotlus puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada (VSS § 23 lg-d 1 ja 11, HKMS § 264 lg-d 1, 3, 5 ning § 265 lg 1). Kohus põhjendab seda järgmiselt.
9.VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus ning välismaalase Eestis viibimine ilma seadusliku aluseta on keelatud. Vastavalt välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Käesoleval juhul on puudutatud isiku viibimisaeg ennetähtaegselt 13.03.2022 lõpetatud teatisega nr 0512/2022 ning lubatud viimane viibimispäev oli 13.03.2022 (vt PPA 14.03.2022 taotluse lisa 4, lk 3; dtl 15). Seega viibib puudutatud isik Eestis seadusliku aluseta.
10.Puudutatud isikule on tehtud lahkumisettekirjutus, mis on sundtäidetav (PPA 14.03.2022 taotluse lisa 3, digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 3). Puudutatud isikule lahkumisettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks tähtaega ei määratud. Lahkumisettekirjutus ei ole oma kehtivust kaotanud või muul viisil peatunud selle täitmine või õiguslik toime. Riigil on õigus väljasaadetavat isikut kinni pidada selleks, et tagada lahkumisettekirjutuse täitmine. VSS § 18 lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. Eestist välja saadetava isiku kinnipidamiseks üle 48 tunni on vajalik halduskohtu luba (VSS § 23 lg 1), mille andmisel tuleb halduskohtul välismaalasega seotud olulisi asjaolusid arvestades hinnata muu hulgas kinnipidamisaluste esinemist, leebemate järelevalvemeetmete kohaldamise võimalikkust ning kinnipidamise proportsionaalsust.
11.Puudutatud isik peeti kinni 13.03.2022 kell 14.00 (PPA 14.03.2022 taotluse lisa 2, lk 3; dtl 19). PPA taotluse kohaselt ei ole võimalik puudutatud isiku väljasaatmist 48 tunni jooksul lõpule viia, kuivõrd Moldova õhuruum on käesoleval ajal suletud. Kohtul puudub alus selles
3(6)
3-22-614
väites kahelda, arvestades Venemaa sõjalist rünnakut Ukraina vastu ning meedias avaldatut1. Usutav on PPA väide, et alternatiivsete väljasaatmisvõimaluste väljaselgitamine võtab aega.
12.VSS § 15 lg 1 kohaselt võib välismaalast kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 15 lg 2 p 1 kohaselt võib välismaalast kinni pidada, kui muude seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui esineb välismaalase põgenemisoht.
13.PPA hinnangul esineb isiku kinnipidamiseks VSS § 15 lg 1 p-s 1 sätestatud alus – esineb välismaalase põgenemisoht, kuivõrd puudutatud isik on 14.03.2022 läbi viidud küsitlusel väitnud, et pigem ei lahkuks ta Eestist ja otsiks siin tööd (VSS § 68 p 6).
14.Põgenemise ohu olemasolu hindamisel peavad liikmesriigid võtma aluseks siseriiklikes õigusaktides kindlaks määratud objektiivsed kriteeriumid2. Sellised kriteeriumid on toodud VSS §-s 68, mille punkti 6 kohaselt esineb põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Lisaks võib põgenemisohu tuvastamiseks arvesse võtta ka muid isiku seotud asjaolusid. Tagasisaatmise käsiraamatus on peetud põgenemisohule viitavateks teguriteks näiteks elukoha, püsiva viibimiskoha või usaldusväärse aadressi puudumist, rahaliste vahendite puudumist, aga ka varasemat käitumist (st põgenemine)3.
15.Nähtuvalt kohtule esitatud 14.03.2022 küsitluse protokollist on puudutatud isik vastanud küsimusele „Kas olete nõus vabatahtlikult lahkuma Eesti Vabariigist?“ järgmist: „Ma sooviksin jääda Eestisse tööle, olen nõus vabatahtlikult lahkuma, kui muud valikut ei ole.“ (PPA 14.03.2022 taotluse lisa 3, lk 7; dtl 9). Küsimusele, kas on avaldusi või vastuväiteid osas, et PPA otsustas koostada puudutatud isikule sundtäidetava lahkumisettekirjutuse sissesõidukeeluga kogu Schengeni alale kuni 5. aastaks, on puudutatud isik vastanud, et on arusaadav ja vastuväiteid ei ole (PPA 14.03.2022 taotluse lisa 3, lk 8; dtl 10). Samas on puudutatud isik selgitanud vastuseks küsimusele „Kui täna Teid vabastatakse, kas Teil on kuhugi minna?“ järgmist: „Mul on olemas tuttav M., kuid ma üldse ei tea kus ta elab, mul puudub M. telefoninumber, kuid mul on olemas mobiiltelefon ja kui ma leiaks tema WiFi, siis saaks temaga ühendust võtta läbi sotsiaalmeedia. Ma ei saa aru, kus ma olen ning ma ei tea, mis ma teen, kui mind vabastatakse.“ (PPA 14.03.2022 taotluse lisa 3, lk 7; dtl 9).
16.Arvestades kaebajaga seotud konkreetseid asjaolusid nõustub kohus PPA-ga, et kaebaja osas esineb põgenemisoht. Kuigi kaebaja on 14.03.2022 läbiviidud küsitlusel märkinud, et kui muud valikut ei ole, siis ta on nõus Eestist vabatahtlikult lahkuma ning seda on puudutatud isik kinnitanud ka 15.03.2022 kohtuistungil, ei pea kohus seda siiski usutavaks. Nii on näiteks puudutatud isik märkinud 14.03.2022 läbiviidud küsitlusel, et samas eelistaks ta jääda Eestisse tööle. Lisaks puuduvad puudutatud isikul rahalised vahendid, et ennast siin ülalpidada. Rahaliste vahendite puudumist kinnitas puudutatud isik ka istungil ning selgitanud, et tal ei ole võimalik osta piletit koju minemiseks. Puudutatud isiku väitel on tal hetkel 10 eurot (vt PPA 14.03.2022 taotluse lisa 3, lk 7; dtl 9). Kuigi 15.03.2022 toimunud kohtuistungil on puudutatud isik selgitanud, et võib helista ja siis saadetakse talle raha, ei ole see piisav, et kummutada põgenemisohtu.
https://maailm.postimees.ee/7463744/eesti-sulgeb-oma-ohuruumi-vene-lennukitele Komisjoni soovitus (EL) 2017/2338, 16.11.2017, millega võetakse kasutusele ühine tagasisaatmise käsiraamat, mida liikmesriikide pädevad asutused peavad kasutama tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel (edaspidi Euroopa Komisjoni 2017. a tagasisaatmise käsiraamat), p 1.6.
Samas.
4(6)
3-22-614
17.Oluline on ka asjaolu, et puudutatud isikul ei ole Eestis kindlat elukohta ega ka lähedasi, kelle juures viibida. Seega puuduvad tal igasugused perekondlikud ja majanduslikud sidemed Eestiga. Kuigi puudutatud isik on väitnud, et tal on olemas tuttav M., siis 14.03.2022 küsitlusel selgitas puudutatud isik, et tal puudub M. telefoninumber ning ta ei tea, kus M. elab; ainuke viis nimetatud isikuga ühendust saada on sotsiaalmeedia vahendusel (PPA 14.03.2022 taotluse lisa 3, lk 7; dtl 9). Teisalt 15.03.2022 istungil kinnitas puudutatud isik, et tal on M. telefoninumber olemas, kuid ta ei tea, kus M. elab. Seega on puudutatud isiku väited vastuolulised. Veelgi enam, kohtuistungil teatas puudutatud isik, et saabus Eestisse 11.03.2022, kuid 14.03.2022 lahkumisettekirjutuse kohaselt saabus isik Eestisse 12.03.2022 (vt PPA 14.03.2022 taotluse lisa 3 lk 1; dtl 3). Kui 13.03.2022 ettekande kohaselt väitis puudutatud isik, et saabus Eestisse koos sõpradega autoga (PPA 14.03.2022 taotluse lisa 2, lk 1; dtl 17), siis 14.03.2022 läbi viidud küsitlusel selgitas, et saabus Eestisse bussiga (PPA 14.03.2022 taotluse lisa 3, lk 6; dtl 8). Eelnevalt väljatoodu vähendab puudutatud isiku ütluste usaldusväärsust ning tema käitumine ja hoiakud annavad alust kahtluseks, et isik hakkaks vabaduses viibides väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma. Puudutatud isiku väidete usaldusväärsust vähendab tema ütluste vastuolulisus. Vähem tähtis ei ole ka asjaolu, et isik ei ole varasemalt õiguskuulekalt käitunud (nt jätnud Eestis töötamise registreerimata) ning on vabadusse saades valmis jätkama varasemat eluviisi (soovib Eestis ebaseaduslikult töötada; vt PPA 14.03.2022 taotluse lisa 3, lk 7; dtl 9).
18.Väljasaatmise tulemuslikkuse (vt VSS § 15 lg 2) võib ohtu seada ka asjaolu, et puudutatud isikul on alkoholiprobleemid, mistõttu võib ta sattuda süüteo ohvriks või ise toime panna süütegusid. Kuriteo uurimine ja selle eest karistamine lükkab teadmata ajaks edasi isiku väljasaatmise, raskendades oluliselt väljasaatmise läbiviimist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 30.03.2021 määrus nr 3-20-2004, p 26).
19.Eeltoodust lähtuvalt nõustub kohus PPA-ga, et isiku kinnipidamiseks esineb õiguslik alus (VSS § 15 lg 2 p 1), kuivõrd puudutatud isik võib vabaduses viibides asuda väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma, sh siseriiklikult ennast varjama ning ebaseaduslikult Eestis tööle asuda.
20.Viimaks nõustub kohus PPA-ga, et väljasaatmise tulemuslikkust pole võimalik tõhusalt tagada leebemate järelevalvemeetmetega.
21.Tagasisaatmisdirektiivi artikli 15 lg 1 kohaselt peavad leebemad meetmed olema „piisavad“ ja neid peab olema võimalik asjaomase kolmanda riigi kodaniku suhtes „tulemuslikult“ kohaldada. See tähendab, et kinnipidamise tulemuslike alternatiivide tagamise kohustuse täitmiseks peavad liikmesriigid siseriiklikus õiguses sätestama kinnipidamise alternatiivid, millega saavutatakse kinnipidamisega samad eesmärgid (st hoida ära põgenemine, vältida seda, et kolmanda riigi kodanik hoiab kõrvale tagasisaatmisest või takistab seda), kasutades vahendeid, mis riivavad vähem üksikisiku õigust vabadusele (Tagasisaatmise käsiraamat, lk 58).
22.Praegusel juhul pole leebemate järelevalvemeetmete (VSS § 10 lg 2) kohaldamine põhjendatud, kuna eelduslikult ei aita need tagada kaasaaitamiskohustuse täitmist. Isikul puudub elukoht Eestis, tal ei ole piisavaid rahalisi vahendeid ning isiku vastu puudub usaldus. Samas on isikul alkoholiprobleemid.
23.Väljasaatmise eesmärgil kinnipidamise kasutamist tuleks piirata ja selle suhtes tuleks kohaldada proportsionaalsuse põhimõtet seoses võetud abinõude ja taotletavate eesmärkidega; kinnipidamine on õigustatud ainult tagasisaatmise ettevalmistamiseks või väljasaatmise läbiviimiseks ja kui leebemate sunnimeetmete võtmine ei oleks piisav (direktiivi 2008/115 preambula punkt 16). Ülaltoodust ilmneb, et kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist taotletakse eesmärgiga tagada puudutatud isiku lahkumiskohustuse täitmise 5(6)
3-22-614
tulemuslikkus ja võimalikkus. Seejuures on PPA kaalunud, kas esineb puudutatud isikut vähem riivavaid, sama tõhusaid meetmeid ning õiguspäraselt järeldanud, et alternatiivid kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks puudutavad. Kohtu hinnangul on kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne meede. Kohtule teadaolevate asjaolude valguses ei saa väljasaatmist pidada ilmselgelt perspektiivituks, kuivõrd väljasaatmist on võimalik teostada ka maismaad kaudu või rahvusvahelise ametiabi korras.
24.Kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega (VSS § 261 lg 3 ja § 2615). PPA on 15.03.2022 toimunud kohtuistungil selgitanud, et kinnipidamiskeskuse kambris on videokaamera ning arvestades, et isikul on varasemalt olnud intsident seoses enese tahtlikult vigastamisega, siis on ta automaatselt ka pideva järelevalve all.
25.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA 14.03.2022 taotluse ning annab loa Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 15.05.2022 (k.a.).
26.Kohus asendab avaldatavas kohtumääruses puudutatud isiku nime tähemärkidega.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.