1.Kaebaja Vello Kask esitas 30.08.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja kirjeldas 28.06.2022 toimunud sõnavahetust: vanglaametnik käskis ära võtta käteräti kuivatustorult peegli eest, kaebaja keeldus ning vanglaametnik ütles, et on järgmised kaks ööd tööl ja küll ta midagi välja mõtleb. Kaebaja hinnangul vanglaametnik ähvardas teda. Kaebaja esitas vanglale kaks kaebust, mis jäid tagajärjetuks. Kaebaja viitas vangla kodukorrale, karistusseadustiku § 120 (ähvardamine) ja § 324 (kinnipeetud isiku ebaseaduslik kohtlemine) ning riigivastutuse seaduse kahju hüvitamist reguleerivatele sätetele. Kaebaja märkis, et ka korduvale teabenõudele tuleb vastata. Kaebaja palus kohtul välja nõuda vajalikud dokumendid, määrata õigusabi ja vabastada riigilõivust.
2.Kohus tegi kindlaks järgmised asjaolud.
2.1.Kaebaja esitas Tartu Vangla direktorile adresseeritud kaebuse, mis registreeriti 04.07.2022 numbriga 2-3/2029-1 (tl 7). Kaebaja kirjeldas 28.06.2022.a juhtumit, tõi välja samad karistusseadustiku sätted nagu kaebuses ning taotles, et soovib ise arutluse juures viibida. Kaebaja avaldas ka rahulolematust seoses kambrisse paigaldatud peegliga ja esemete kuivatamise korraldusega.
2.2.Tartu Vangla andis 25.07.2022 vastuse selgitustaotlusele (tl 8). Vangla hinnangul ei ole valvur kaebajat ähvardanud. Vangla märkis, et on korduvalt selgitanud kaebajale peeglite vajadust kambris.
2.3.Kaebaja esitas Tartu Vangla direktorile adresseeritud kaebuse, mis registreeriti 01.08.2022 numbriga 2-3/2590-1 (tl 10). Kaebaja viitas määruse punktis 2.2. nimetatud vangla vastusele ja selgitas, et mõistis 28.06.2022 siiski valvuri sõnu ähvardusena. Kaebaja ei nõustunud vanglaga, et tegemist pole ähvardusega. Kaebaja viitas taas samadele karistusseadustiku sätetele ja soovis saada menetluse jaoks paberkandjal vastust.
2.4.Tartu Vangla andis 26.08.2022 vastuse märgukirjale (tl 11) ja jäi määruse punktis 2.2 toodu juurde. Vangla märkis, et kaebus on halduskohtumenetluses esitatav pöördumine kohtumenetluse algatamiseks ja see tuleb esitada halduskohtule.
2.5.Kaebaja ei ole vanglale esitanud antud teemaga seotud kahju hüvitamise taotlust (tl 6).
2.6.Kohtute infosüsteemi andmetel (kohtuasi 3-22-1856) on kaebuses viidatud dokument nr 2-3/228-2 seotud kaebaja majandusliku seisukorra hindamisega. Kohtu seisukoht Kaebuse tagastamine
3.Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud ühtegi halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 nimetatud nõuet. Kaebust saab mõista nii, et kaebaja taotleb väärikuse alandamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist ning nõude aluseks on kaebajale 28.06.2022 öeldud sõnad, mida kaebaja tajus ähvardusena.
4.Kohus tagastab kaebuse kahju hüvitamise nõudes HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust korrast (vangistusseaduse § 11 lg 8). Vangla kinnitusel ei ole kaebaja kaebuse asjaoludel kahju hüvitamise taotlusi esitanud. Kaebaja nimetatud vanglale esitatud avaldustest ei nähtu, et kaebaja oleks taotlenud kahju hüvitamist. Kaebaja saab hüvitamisnõude kohtule uuesti esitada pärast seda, kui ta on esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on selle õigusvastaselt tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
5.Kaebust saab mõista ka nii, et kaebaja soovib vaidlustada kriminaalmenetluse algatamata jätmise. Määruse punktis 2.1 ja 2.3 nimetatud kaebaja avaldusi võib mõista kuriteokaebustena vanglale kui uurimisasutusele kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 195 lg 2 tähenduses. Sel juhul kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kuriteokaebuse alusel kriminaalmenetluse algatamata jätmise peale saab esitada kaebuse prokuratuurile (KrMS § 207 lg 1). Kohus selgitab kaebajale, et tähtaeg vaidlustada kriminaalmenetluse algatamata jätmine võib olla praeguseks möödas. Kaebajal on võimalus kaebus prokuratuurile siiski esitada ning viidata sellele, et vangla ei käsitlenud kaebaja avaldust õigesti ja andis kaebajale eksitavaid selgitusi. Õige ei ole vangla seisukoht, et kui avalduse pealkiri on „kaebus“, siis saab see olla üksnes halduskohtumenetluses esitatav pöördumine kohtumenetluse algatamiseks.
6.Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna. Sel juhul puudub vajadus lahendada kaebaja riigilõivust vabastamise taotlust.
7.Kaebaja ei ole kaebuses nimetanud vaidlust vanglaga kambrisse paigutatud peegli ja esemete kuivatamise võimaluste üle. Kohtute infosüsteemi andmetel esitas kaebaja nõude eemaldada kambri seinalt peegel kohtuasjas 3-22-536. Kohus lõpetas selles nõudes menetluse, kohtumäärus on jõustunud. Kui kaebaja soovib tuua kohtusse vaidluse esemete kuivatamise võimaluse loomiseks või kasutamiseks, siis tuleb kaebajal eelnevalt läbida kohtueelne menetlus, nii nagu kaebaja tegi seda enne kaebuse esitamist kohtuasjas 3-22-536 - esitada vanglale vastav taotlus ning taotluse rahuldamata jätmise korral vaie. Kui vangla tagastab vaide õigusvastaselt või jätab selle rahuldamata või tähtaegselt lahendamata, siis tekib kaebajal õigus esitada kaebus kohtule. Kaebaja märgib, et vastata tuleb ka korduvale teabenõudele. Samas asjaoludest ei nähtu ühegi teabenõude esitamist (s.t vanglalt mingite konkreetsete andmete või dokumentide küsimist) või vaidlust selle täitmise üle. Kohus märgib selguse huvides, et kui vaidlus toimuks teabenõude täitmise üle, siis teabenõude korduv esitamine põhimõtteliselt saab olla selle täitmisest keeldumise aluseks (avaliku teabe seaduse § 23 lg 2 p 1). Riigi õigusabi taotluse lahendamine
8.Kohus jätab kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Kaebajale riigi õigusabi andmine ei ole võimalik kahel alusel. Esiteks ei anta riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel riigi õigusabi, kui kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohtute infosüsteemi andmetel on kaebaja käesoleval aastal algatanud halduskohtus 25 kohtuasja ja neist vähemalt kaks on menetlusse võetud. Ka praeguses asjas koostas kaebaja iseseisvalt kaebuse. Kohus andis kaebajale käesolevas määruses juhiseid, mida ta saab edasises menetluses arvestada. Teiseks RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel ei anta riigi õigusabi mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks, kui asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kohtu hinnangul praeguses asjas tungivat avalikku huvi ei esine.
9.RÕS § 7 lg 1 sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. Selles sättes toodud aluse esinemisel ei anta isikule riigi õigusabi ka juhul, kui ta on oma majandusliku seisundi poolest riigi õigusabi saama õigustatud isik.
10.Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5). /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.