Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi paigutamiseks Politseija Piirivalveameti kinnipidamis-keskusesse
Menetlusosalised ja esindajad
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad – Mari Sepp ja Mark Pilin Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses; kinniseks kuulutatud kohtuistungil 11. märtsil 2022
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda luba Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 11. maini 2022 (kaasa arvatud).
3.Kohtulahendi avalikustamisel asendada isiku, kelle paigutamiseks luba taotletakse, nimi tähemärgiga.
4.Tunnistada haldusasja nr 3-22-597 menetlus kinniseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 265 lg 5, § 204 lg 1).
1.Tartu Halduskohtule saabus 10. märtsil 2022 Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) taotlus Xi paigutamiseks PPA kinnipidamiskeskusesse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 2 alusel kuni kaheks kuuks, sest isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused. Taotluses märgitakse järgmist.
1.1.Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) Lõuna prefektuuri politseiametnik peatas 9. märtsil 2022 kella 15.00 paiku Valga-2 piiripunktis ajutiseks piirikontrolliks sõiduki kahe isikuga. Politseiametnik tuvastas, et neist üks oli Nigeeria kodanik X (sünd Y; Nigeeria kodaniku pass nr Z, kehtiv alates 12.04.2017 kuni 11.04.2022), kelle puhul tekkis kahtlus, et ta viibib ebaseaduslikult Eesti Vabariigis. Lõuna prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalveametnikud pidasid isiku kell 17.20 kinni väljasõidukohustuse ja sissesõidukeeluseaduse (VSS) § 15 lg 2 p 1 ja 3 alusel kinni ning tuvastasid, et isikul puudub välismaalaste seaduses (VS) sätestatud alus Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks.
1.2.Isiku sõnul viibis ta Ukrainas õppimiseks elamisloa nr 800193254 (väljastatud 17.02.2021, kehtiv kuni 31.01.2022) alusel. Isik selgitas, et on sisse andnud elamisloa pikendamise taotluse, kuid sõja puhkemise tõttu Ukrainas ei saanud ta seda kätte. Samuti seda, et abiellus 28.12.2021 Ukraina kodanikuga ning sõja puhkedes lahkus Ukrainast Slovakkiasse koos oma abikaasa, tema lapse ja perega. Seejärel otsustas isik, et tal on turvalisem viibida Eestis koos oma siin elava sugulasega ning kohtus temaga Ungaris, kust sõitsid koos Eestisse.
1.3.Ametnikud selgitasid isikule, et tal puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks, mistõttu koostatakse talle lahkumisettekirjutus. Isik väitis, et ei soovi lahkuda, vaid soovib jääda Eestisse ning väitis, et sõjapõgenikuna on tal õigus viibida terves Euroopas. Ebaseaduslikult riigis viibiva välismaalase arvele võtmiseks vajalike toimingutega alustades keeldus isik täitmast ametnike korraldusi ning allus alles pärast lisajõudude kohale saabumist ja sunni kohaldamise hoiatust.
1.4.Isik ütles, et ei soovi minna Nigeeriasse ohu tõttu tema elule. Pärast teavitust, et talle vormistatakse sundtäidetav lahkumisettekirjutus, palus isik vabatahtlikku lahkumisettekirjutust Slovakkiasse, väites, et ta on nõus sellisel juhul Nigeeriasse tagasi minema. Kui ametnik asus sundtäidetavat ettekirjutust vormistama, esitas isik kell 21:40 soovi saada rahvusvahelist kaitset ning ta peeti kinni kuni 48 tunniks VRKS alusel.
1.5.X on sündinud Nigeerias, omab bakalaureusekraadi ning saabus Eestisse koos oma Eestis õppimiseks tähtajalist elamisluba omava sugulasega. Isik soovib rahvusvahelist kaitset, sest Nigeerias on oht tema elule. Tema sõnul tapeti tema vanemad toidumürgitusega ja peale nende surma hakati nende kruntide pärast terroriseerima isikut, tema õde ja venda. Isiku vend elab Suurbritannias ja õde elab Nigeerias. Isik ei suuda seletada, miks Eestis on turvalisem kui Slovakkias koos abikaasaga. Ütleb vaid, et siin on turvalisem, sest siin on tema sugulane.
1.6.Arvestades ADEBAYO selgitusi, pole võimalik olemasoleva info pinnalt hinnata, kas isiku suhtes esineb kaitsevajadus või mitte. Kuna isiku suhtes esineb ka põgenemisoht ning on alus arvata, et vabaduses viibides ei pruugi ta menetluse lõpuni olla kättesaadav, on põhjendatud isiku kinnipidamine VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel, et välja selgitada menetluses tähtsust omavad asjaolud.
1.7.Käesoleval juhul kohaldub ka VRKS § 361 lg 2 p- s 5sätestatud alus. Isikule oli ebaseadusliku viibimise tõttu teostatud menetlustoimingute käigus korduvalt öeldud, et talle vormistatakse lahkumisettekirjutus ja tal on kohustus lahkuda Nigeeriasse. Isik väitis korduvalt, et tahab jääda Eestisse ning asus pakkuma variante, mis riikidesse ta on nõus minema vabatahtliku lahkumisettekirjutusega. Ta muutis järjest oma ütlusi, kuni oli nõus minema ka Nigeeriasse, kui saab vabatahtliku lahkumisettekirjutuse. Küsitluse käigus oli isikule selgesõnaliselt öeldud, et talle koostatakse sundtäidetav lahkumisettekirjutus Nigeeriasse ja kohaldatakse sissesõidukeeld viis aastat. Isik ootas seega rahvusvahelise kaitse soovi avaldamisega viimase hetkeni lootuses jõuda kokkuleppele vabatahtliku lahkumisettekirjutuse osas. See näitab selgelt, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse väljasaatmise vältimiseks. VRKS § 14 lg 1 kohaselt tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus esitada PPPA-le viivitamatult pärast Eestisse saabumist. Isik peatati piirikontrolliks kell 15.00 paiku ning ootas piiripunktis migratsioonijärelevalveametnikke, kes pidasid isiku kinni kell 17.20. Isikul oli aega ja võimalus esitada rahvusvahelise kaitse taotlus nii piiripunktis kui menetlustoimingute ajal, kuid ta tegi seda alles kell 21.40, mis kinnitab, et tegu
on selgelt põhjendamatu taotlusega, mis esitati vaid väljasaatmise vältimiseks. Isiku kinnipidamine eelnimetatud sätte alusel on võimalik ka olukorras, kus PPA ei jõudnud isikule lahkumisettekirjutust vormistada ja teda ei ole kinni peetud väljasaatmise eesmärgil.
1.8.Käesoleval juhul ei taotle isik rahvusvahelist kaitset Slovakkia Vabariigi eest, kuhu ta läks Ukraina sõjaolukorrast tingitult, vaid väidetava terroriseerimise eest Nigeerias. Isik on hiljuti abiellunud ning tema selgitustest ei nähtu, miks ei soovinud ta jääda koos oma Ukraina kodanikust abikaasaga Slovakkiasse, kus tal väidetavalt sõjapõgenikuna viibimisõigus olemas on. Jääb arusaamatuks, miks isik otsustas selle asemel tulla sugulase juurde Eestisse, kus viibimise seaduslikusse osas ei olnud tal kindlat teadmist. Arvestades, et isiku abikaasa otsustas koos oma lapse ja perega jääda Slovakkiasse, ei ole usutav, et tal on turvalisem viibida Eestis kui Slovakkias.
1.9.VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna esineb põgenemisoht. Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine Põgenemisohu tuvastamisel ei suuda isiku paigutamine majutuskeskusesse ning leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põgenemist eelduslikult ära hoida. Kuigi PPA-l on ühe järelevalvemeetmena võimalik võtta hoiule isiku kehtiv reisidokument, ei taga see isiku kättesaadavust menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ja võimaliku tulevikus aset leidva väljasaatmise lõpuleviimiseks. Kuna kehtiv reisidokument ei takistanud isikut ilma seadusliku aluseta Eestisse sisenemast, on aluse arvata, et see ei takista isikul ka soovi korral omavoliliselt ja ebaseaduslikult mõnda teise liikmesriiki liikumast.
1.10.Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega.
2.Kohtuistungil jäi PPA esitatud taotluse juurde. Esindaja täpsustas lisaks taotluses esitatule, et edasises menetluses vajab väljaselgitamist, kas isikul on rahvusvahelise kaitse vajadus, kas tema väited tagakiusust ja ohust elule Nigeerias on tõesed. PPA esindajad selgitasid ka, et vastavalt PPA peadirektori 24. veebruari 2022. a korraldusele nr 1.1-4.1/8 (muudetud 02.03.2022 korraldusega nr 1.1-4.1/9) lubatakse Eesti Vabariigis ajutiselt seaduslikult viibida Ukraina kodanikul ning temaga koos liikuval abikaasal, kellel puudub muu seaduslik alus Eesti Vabariiki saabumiseks või kelle seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks on lõppenud või lõppeb1. PPA esindajad selgitasid ka vastuseks Xi väidetele, et Välisinvesteeringute keskusega peetud kirjavahetuses talle antud selgitused Eestis töötamise kohta ei kujuta endast riigiametnike antud eksitavaid selgitusi või lubadusi, mis loonuks kindluse Eestis töötamise suhtes.
3.X selgitas kohtuistungil, et oli esitanud Internetis taotluse, milles väljendas soovi Eestis töötada ja sai sellele positiivse vastuse. Uskus, et saab tulla Eestisse sõjapõgenikuna, kuna on abielus Ukraina kodanikuga. Ei saa pöörduda tagasi Nigeeriasse ohu tõttu. Ta hankis infot internetis ja uskus, et tal on täielik teave võimaluste kohta Eestisse tulla ja siin töötada. Kohtu küsimusele, miks isik lahkus pere juurest Slovakkiast, selgitas ta, et soovis Eestis töötada ja raha teenida.
4.Kohus koostas esmalt 11. märtsil 2022 määruse, mille resolutsioonis otsustas taotluse rahuldada ja anda loa Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 11. maini 2022 (kaasa arvatud). Käesoleva määrusega täiendab kohus vastavalt HKMS § 169 lg-le 2 määrust kirjeldava ja põhjendava osaga.
5.PPA taotleb luba isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks, tuginedes VRKS § 361 lg 2 p-dele 4 ja 5. X on esitanud 9. märtsil 2022 rahvusvahelise kaitse taotluse.
6.VRKS § 361 lõike 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alustel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, ja paigutada ta halduskohtu loal kinnipidamiskeskusesse. VRKS § 362 lõike 2 kohaselt taotleb Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet, juhul kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. Seejuures peavad nii PPA kui kohus tegutsema esialgse ja sageli veel mittetäieliku informatsiooni alusel ning tegemist on kohtu prognoosotsusega.
7.VRKS § 361 lg 2 p 4 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada, kui on vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht.
7.1.Halduskohus teeb kinnipidamiskeskusesse paigutamise otsustuse piiratud informatsiooni tingimustes. Taotluse ja PPA istungil esitatud täienduste kohaselt vajab rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses välja selgitamist, kas isikul on vajadus rahvusvahelise kaitse järele, kas tema väited tagakiusust ja ohust elule Nigeerias on tõesed. Ebaselge on ka, kas isik alustas Ukrainas elamisloa pikendamise menetlust.
7.2.Asjas kogutud tõendeid arvestades on põhjendatud PPA kahtlus, et vabaduses viibides võib isik Eestist lahkuda ega oleks edasiseks menetluseks, sh tema rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks kättesaadav.
7.2.1.Põgenemisohuna VRKS § 361 lg 2 tähenduses käsitatakse seda, kui esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist (VRKS § 361 lg 21). VSS § 68 järgi esineb põgenemisoht muuhulgas kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6) või kui ta on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida (p 8).
7.2.2.Kohus nõustub PPA-ga, et Xil puudub seaduslik alus Eestisse sisenemiseks ja siin viibides. Eelnevalt viidatud PPA peadirektori korralduse, mis tugineb omakorda asjakohasel Euroopa Liidu õigusel2, järgi on ajutise kaitse saamise õigus ette nähtud Ukraina kodanikele ning temaga koos liikuvale otsejoones alanejal või ülenejal sugulasel või abikaasal, kellel puudub muu seaduslik alus Eesti Vabariiki saabumiseks või kelle seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks on lõppenud või lõppeb. Vaidlust ei ole, et isik on abielus ning ukrainakeelselt abielutunnistuselt saab järeldada, et tema abikaasa on Ukraina kodanik. Samas ei ole vaidlust ka selle üle, et tema abikaasa koos oma muude perekonnaliikmetega asub Sloveenias ning X saabus Eestisse abikaasast eraldi
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad) artikli 6 lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud tingimustest; vt ka VMS § 43 lg 1 p 5.
7.2.3.Praegusel juhul ületas isik riigipiiri selleks seaduslikku alust omamata. Ta on kinnipidamisel ja lahkumisettekirjutuse koostamise staadiumis korduvalt avaldanud, et ei soovi Eestist lahkuda. Mitte nõustudes sundtäidetava lahkumisettekirjutusega, on ta teinud ebaselgeid avaldusi selle kohta, millisesse riiki ta sooviks vabatahtliku lahkumise korral minna. Ebaveenvad on isiku selgitused selle kohta, miks ta on eelistanud oma abikaasa ja tema perega Slovakkiasse jäämise asemel tulla koos tuttavaga Eestisse, kus elab tema sugulane (nõbu). Väites, et Ukraina kodanikuga abielus olles on tal sõjapõgenikuna kaitse kogu Euroopas, jääb arusaamatuks, miks ta ei ole jäänud kokku oma abikaasaga, mida tuleks pidada sõjaohu eest põgenevate isikute puhul mõistlikuks. Ebaselge on ka, miks isik peab Eestit Slovakkiast turvalisemaks.
7.2.4.Kuigi X väitis kohtuistungil, et ta ei lahkuks Eestist ja oleks kättesaadav edasiseks menetluseks, ei ole kohtu hinnangul kahtlus põgenemisohus alusetu. Kuigi isik on selgitanud, et tal on Eestis sugulane (nõbu), kes viibib siin üliõpilasena elamisloa alusel, ei ole tegemist kuigivõrd tiheda seosega – õppimiseks antud elamisluba on ajutine ja mitte kuigi pikaajaline. Isik selgitas kohtuistungil vastuseks kohtu küsimustele, et tal ei ole kokkuleppeid kindlate tööandjate või kindlate töökohtade osas, vaid tal oli üldine info Eestis töötamise võimaluste kohta, mis kohtu hinnangul on osutunud ka vähemalt osaliselt eksitavaks. Isik on selgitanud vastuseks kohtu küsimustele tema elatusallikate kohta Eestis, et talle teeb aeg-ajalt ülekandeid tema vend ning ta ise teeb tehinguid krüptovaluutaga. Kõik eeltoodu kinnitab veendumust põgenemisohu kahtluses.
8.Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks on piisav ka ainult ühe VRKS § 361 lg-s 2 toodud aluse esinemine (nt Tartu Ringkonnakohtu 29. novembri 2013. a otsus asjas nr 3-13-2162). Taotluse teise alusena nimetatud VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada, kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Riigikohus on 17. aprilli 2020. a määruses asjas nr 3-19-1068 rõhutanud, et VRKS § 361 lg 2 punkti 5 tuleb tõlgendada kooskõlas direktiivi 2013/33 art 8 lg 3 p-ga d nii, et selle sätte alusel saab rahvusvahelise kaitse taotleja kinni pidada üksnes juhul, kui teda peetakse juba kinni lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks. Sellises olukorras on võimalik isik VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel kinni pidada, kui objektiivsete kriteeriumide põhjal ja konkreetse juhtumi asjaolude hindamise tulemusel on piisavalt alust arvata, et ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi lahkumiskohustus või vältida väljasaatmist (vt direktiivi 2013/33 art 8 lg 2 ja lg 3 p d). Kohus peab praegusel juhul asjakohaseks tugineda ka PPA poolt viidatud kohtupraktikale (Tallinna Ringkonnakohtu 14. septembri 2020. a määrus haldusasjas nr 3-20-1275), mille kohaselt konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades võib kinnipidamiseks olla piisav ka see, kui PPA on isiku VSS § 15 lg 3 alusel 48 tunniks kinni pidanud, tehes ettevalmistusi isiku tagasisaatmiseks, ning kui on piisav alus arvata, et isik esitas siis rahvusvahelise kaitse taotluse eesmärgiga oma lahkumiskohustus edasi lükata või väljasaatmist vältida. Praegusel juhul menetluse toimingute ajalist aspekti vaadates ilmneb, et isik avaldas soovi saada rahvusvahelist kaitset alles seejärel, kui talle sai selgeks, et sundtäidetava lahkumisettekirjutuse tegemine ja väljasaatmine Nigeeriasse kui tema kodakondsusjärgsesse riiki on reaalsus. Seega on kohtu hinnangul tegemist olukorraga, mis on samaväärne juba koostatud lahkumiskohustuse sundtäitmise vältimiseks.
9.Isiku kinnipidamine on lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei ole VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad, st nende eesmärkide saavutamise ainsaks tõhusaks vahendiks on isiku kinnipidamine. VRKS § 361 lg 2 p-des 1-5 ja p-s 7 sätestatud toimingute tegemise vajadus Riigikohtu hinnangul iseenesest
isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamist ei õigusta (Riigikohus on 29. jaanuari 2015. a määruses asjas nr 3-3-1-52-14 rõhutanud, et viidatud määruse p 12). Taotluse põhjenduste ja istungil antud selgituste põhjal on alust nõustuda PPA-ga, et isiku puhul esineb lisaks asjaolude väljaselgitamise vajadusele ka põgenemisoht ning ilma teda kinnipidamiskeskusesse paigutamata ei pruugi ta rahvusvahelise kaitse menetluse toimingute lõpuleviimiseni kättesaadav olla. Kohtul puudub sarnaselt PPA-ga veendumus, et VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei täidaks oma eesmärki samaväärselt kinnipidamisega kinnipidamiskeskuses. Kuigi isikul on olemas isikut tõendav dokument (Nigeeria Vabariigi pass kehtivusega kuni 11. aprillini 2022), mida PPA-le hoiule anda, puuduvad tal arvestatavad seosed Eestiga ning koht, kus elamiseks ja registreerumiskohustuse täitmiseks saaks isikut kohustada. Ka puudub tal hetkel majanduslik kindlustatus Eestis toimetulekuks.
10.X puhul ei ole ilmnenud asjaolusid, mis annaks alust pidada tema kinnipidamiskeskusesse paigutamist ebaproportsionaalseks, sh terviseseisundi tõttu.
11.Eeltoodut arvestades annab kohus loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
12.VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud kinnipidamise aluste äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada (VRKS § 364 lg 1).