Osaühingu Idakoidlik kaebus Riigihangete vaidlustuskomisjoni 17.01.2022 otsuse nr 6-22/237687 tühistamiseks ning Transpordiametilt otsese varalise kahju ja saamata jäänud tulu väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Osaühing Idakoidlik, seaduslik esindaja Aleksandr Ivanov Vastustaja – Transpordiamet, lepinguline esindaja Mare Nappir Kolmas isik – AgileWorks AS, lepinguline esindaja vandeadvokaat Veiko Viisileht
Asja läbivaatamise vorm
16.02.2022 istungil ja kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Tunnistada menetlus kinniseks vastustaja poolt 25.01.2022 kohtule esitatud faili osas pealkirjaga „43. Sadamaregister_1.3-1210919 30.12.2021 Riigihanke otsus.asice“ (dtl 174220). Piirata kaebaja ja kolmanda isiku juurdepääsu selles failis sisalduvatele dokumentidele.
2.Tunnistada menetlus kinniseks kaebaja poolt 21.02.2022 kohtule esitatud kaebuse täienduse tekstile osaliselt ja täienduse lisadele nr 4, 6, 7, 8 ja 9 (dtl 290-320). Piirata vastustaja ja kolmanda isiku juurdepääsu nendele dokumentidele. Vastustaja ja kolmas isik saavad kaebuse täiendusega tutvuda mahus, kus ärisaladus on kinni kaetud.
3.Rahuldada kaebaja taotlus kaebuse nõude muutmiseks. Lugeda kaebuse nõueteks Riigihangete vaidlustuskomisjoni 17.01.2022 otsuse nr 6-22/237687 tühistamise nõue ning nõue Transpordiametilt otsese varalise kahju 3926,15 eurot ja saamata jäänud tulu 58 050,96 eurot väljamõistmiseks.
5.Mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskuludena 2100 eurot. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 14.03.2022. Kui apellant ei ole
3-22-133 apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.30.09.2021.a alustas Transpordiamet (hankija) avatud hankemenetlusena läbiviidavat riigihanget „Sadamaregistri tarkvara arendustööd ja tugiteenus“ (viitenumber 237687). Pakkumuste esitamise tähtajaks oli 22.11.2021. Hanke eesmärgiks on sadamaregistri tarkvara arendustööde ja tugiteenuse tellimine vastavalt riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimustele. Kokku osales riigihankes kolm pakkujat.
2.Transpordiamet tunnistas 30.12.2021.a käskkirjaga nr 1.3-1/21/0919 tehtud otsusega edukaks AgileWorks AS (12018637) pakkumuse, mille väärtuspunktide summa 86,41 on suurim. Hindamise tulemuse järgi sai Osaühing Idakoidlik väärtuspunkte summas 83,60 ehk 2,81 punkti võrra vähem.
3.Osaühing Idakoidlik esitas 07.01.2022 Trasnpsordiametile vastuväite seoses proovitöö hindamisega.
4.Transpordiamet esitas vastuväitele vastuse 12.01.2022.
5.Osaühing Idakoidlik esitas 16.01.2022 kaebuse Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) Transpordiameti 30.12.2021.a käskkirja nr 1.3-1/21/0919 peale. VAKO jättis 17.01.2022 otsusega vaidlustuse läbi vaatamata, leides, et vaidlustus oli esitatud tähtaega ületades.
6.Osaühing Idakoidlik esitas 18.01.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 17.01.2022 otsuse tühistamiseks. Ühtlasi taotles Osaühing Idakoidlik esialgse õiguskaitse korras hankemenetluse peatamist kuni käesoleva kohtuvaidluse ammendumiseni.
7.Kohus võttis 19.01.2022 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Transpordiameti ja kaasas kolmanda isikuna menetlusse AgileWorks AS-i. Sama määrusega rahuldas kohus esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 4 alusel ajutiselt ning keelas riigihankes „Sadamaregistri tarkvara arendustööd ja tugiteenus“ (viitenumber 237687) AgileWorks AS-iga hankelepingu sõlmimise kuni 11.02.2022 (k.a).
8.Vastustaja esitas 25.01.2022 seisukoha kaebusele ja esialgse õiguskaitse taotlusele. Kolmas isik esitas seisukoha 26.01.2022.
9.Kohus tühistas 11.02.2022 määrusega esialgse õiguskaitse ja jättis kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata kaebuse perspektiivituse tõttu.
10.Asjas toimus 16.02.2022 kohtuistung, mille käigus ilmnes, et vastustaja sõlmis 14.02.2022 kolmanda isikuga hankelepingu. Seega andis kohus kaebajale võimaluse kaebuse nõude muutmiseks.
11.Kaebaja esitas 21.02.2022 taotluse kaebuse nõude muutmiseks, loobudes Transpordiameti 30.12.2021 käskkirja nr 1.3-1/21/0919 osalise tühistamise nõudest ja esitas nõude Transpordiametilt otsese varalise kahju 3926,15 eurot ja saamata jäänud tulu 58 050,96 eurot väljamõistmiseks.
12.Vastustaja ja kolmas isik esitasid omapoolse täiendava seisukoha 28.02.2022.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebajate seisukoht
13.VAKO seisukoht, et kaebaja vaidlustus on esitatud tähtaega ületades ei ole põhjendatud.
13.1.Vastustaja teavitas kaebajat hanke tulemustest küll 30.12.2021 kuid kaebaja sai hankija vastuse vastuväidetele 12.01.2022 ning kuna alles see vastus sisaldas hankija sisulisi põhjendusi, mis lahendused ta tunnistab tehniliselt korrektsemateks ja miks, siis hakkab vaidlustuse esitamise tähtaeg kulgema selle põhjenduse saamise hetkest. Seega peab vaidlustamise tähtaeg RHS § 189 lg 1 kohaselt olema 22.01.2022. Järelikult on kaebaja esitanud vaidlustuse tähtaegselt. 2(11)
3-22-133
13.2.Kaebaja on lähtunud oma tegevustes ja seisukoha põhjendamisel VAKO otsuse nr 219-18/200962, punktist 12, milles VAKO on leidnud, et antud juhul hakkas kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamise tähtaeg vaidlustaja jaoks kulgema 18.10.2018, ehkki hankija tegi vastava otsuse juba 05.10.2018 ja teavitas samal päeval oma otsuse resolutsioonist ka pakkujaid. Nimelt tuleneb Euroopa Kohtu praktikast (C-406/08, Uniplex, p-d 25-35), et hankija otsuse vaidlustamise tähtaeg ei hakka kulgema enne, kui pakkujat on teavitatud põhjustest, mis viisid teatava sisuga otsuse vastuvõtmiseni. Asjaolust, et pakkuja on teadlik hankija otsuse üldsisust (nt pakkuja pakkumus on tagasi lükatud või et pakkuja konkurendi pakkumus on edukaks tunnistatud), ei tulene veel iseenesest seda, et asjaomast otsust on võimalik tõhusalt vaidlustada.
13.3.Kaebaja on seisukohal, et võimalus oma positsiooni tõhusalt kaitsta tekkis temal alles siis, kui ta sai 12.01.2022 detailse põhjenduse Transpordiametilt, miks nad leidsid, et osa proovitöö punktidest on jäetud täitmata. Osa proovitöö hindamiskriteeriumitest (ülesannete püstitus) ei olnud ühetähenduslikult mõistetavad ning pakkujad on interpriteerinud neid erinevalt.
14.Kaebaja leiab, et Transpordiameti 30.12.2021.a käskkiri on sisult õigusvastane ning õigusvastase käskkirjaga kolmanda isiku edukaks tunnistamine ning temaga hankelepingu sõlmimine on põhjustanud kaebajale varalise kahju. AgileWorks AS pakkumuse väärtuspunktide summa on käskkirja kohaselt 86,41. Hindamise tulemuse järgi sai OÜ Idakoidlik väärtuspunkte summas 83,60 ehk 2,81 punkti võrra vähem kui AgileWorks AS. Sealhulgas sai kaebaja maksimaalsed võimalikud punktid proovitöö disaini ja proovitöö kasutusmugavuse eest ning sadamaregistri tarkvara tugiteenuse ühe kvartali maksumuse ja sadamaregistri tarkvara arendustöö tunnihinna eest. Kaebaja ei saa nõustuda kahe hindamiskriteeriumi Transpordiameti poolt esitatud hindamisega - proovitöö menetlusloogika ja proovitöö tehniline lahendus - ning leiab, et ebaõige hindamise tõttu rikutati alusetult tema õigust saada teostatud proovitöö eest rohkem punkte ning saada antud riigihanges õigus sõlmida Transpordiametiga hankeleping.
14.1.Proovitöö tingimuste punkti 1.1.4 osas selgitab kaebaja, et hanke teabevahetuses 01.10.2021 kl 13.34 sõnumis ID-ga 616212 küsiti sh, kas prototüüp peab sisaldama reaalselt töötavat funktsionaalsust ja toodi näide. Transpordiameti 06.10.2022 vastusest tuleneb, et nii keeruliste lahenduste puhul piisab luua vastavad vormid ning nende menetlemise loogika ning proovitööga tuleb anda kaasa selgitav dokument, milles on kirjas eelduslikud tingimused ja piirangud (äri)protsessi(de) läbi mängimiseks. Kaebaja lahendusena on tegemist Transpordiameti poolt teabevahetuses lubatud prototüübi piiranguga (kirjeldusega), mille kohaselt oletatakse, et pärast aruande allkirjastamist aruande koostaja (kontrollija) poolt ilmub see terminali esindaja iseteeninduses allkirjastamiseks. Sellisel juhul esialgne aruande olek on allkirjastamisel ja pärast terminali esindaja allkirjastamist on olek allkirjastatud. Proovitöö eesmärk on tuvastada pakkuja oskust kaasata rohkem kui ühe rolli esindajat menetlusprotsessi ning sealhulgas läbida allkirjastamise faas. Allkirjastamise korduvdemonstratsioon ei anna pakkuja arvates selles osas midagi juurde. Kuna prototüübi piirangute rakendamine oli lubatud, siis pakkuja seda ratsionaalsuse mõttes ka rakendas.
14.2.Proovitöö tingimuste punkti 1.2.2 puhul peavad kõik need puudused, mis on aruandes märgitud “ei vasta”, kanduma automaatselt üle aktile puuduste alla ning need peavad olema muudetavad akti koostaja poolt. Hankija leian, et proovitöö ei täida seda tingimust, sest aruandes märgitud “ei vasta” puudused kandusid küll automaatselt üle aktile puuduste alla, aga need ei olnud muudetavad akti koostaja poolt.” Kaebaja viitab, et märkuse muutmise nõuet ei olnud antud punktis proovitöö kirjelduses. Puudused on muudetavad selles osas, et akti koostaja saab neid lisada. Puuduse muutmine allkirjastamise järgselt on ebaloogiline, kuna see tühistab aruande koostaja poolt allkirjastatud andmed.
14.3.Proovitöö tingimuste punkti 1.2.5 puhul on tegemist analoogse olukorraga nagu proovitöö punktis
1.1.4.Tegemist on prototüübi piirangus lahtikirjeldatud selgitusega, mille kohaselt: oletame, et pärast akti allkirjastamist akti koostaja poolt ilmub see terminali esindaja iseteeninduses ning ta allkirjastab selle samuti (saab akti pdf-i alla laadida vaatamiseks ja printimiseks). Selle akti kujul ei ole veel täidetud puuduse kõrvaldamise ajad. Sellisel juhul on esialgne akti olek allkirjastamisel (kooskõlastamisel) (akti 3(11)
3-22-133 ei saa muuta) ja pärast terminali esindaja allkirjastamist on olek allkirjastatud (menetluses).”. Seega antud punkt on ka täidetud - allkirjastamise protsess on simuleeritud nagu teabevahetuses lubatud.
14.4.Hankija leiab, et kaebaja proovitöö menetlusloogika ei täida tingimust 1.2.7, mille kohaselt peab olema võimalik täita otsuse andmestikku peale akti allkirjastamist. Proovitöö ei täida tingimust, sest otsuse andmestikust on võimalik täita ainult märkuste lahtrit ning otsust ei ole võimalik peale allkirjastamist enam vaadata. Kuid nõuetes ei olnud kirjas, et peab olema eraldi vaade märkuste muutmiseks. Märkused on kirja pandavad ja muudetavad enne seda, kui tehakse otsus. See vastab proovitöö kirjeldusele, mille kohaselt “Märkuseid on võimalik lisada, muuta ja kustutada senijani, kuni tehakse otsus”. Proovitöö kirjelduses ei ole nõuet, et seda peaks saama teha eraldi, vahepeal poolikut otsust salvestades.
14.5.Hankija leiab, et: „tingimuse 1.2.8 kohaselt akti menetlus lõpeb, kui kasutaja valib otsuse liigi ja märgib otsuse teostatuks. Proovitöö ei täida tingimust, sest kasutaja otsuse liiki (klassifikaatorit) valida ei saa.“ Proovitöö kirjelduses ei olnud klassifikaatorite võimalikke väärtusi defineeritud rohkem kui "teostatud". Otsuse salvestamisel see ka määratakse lahenduse poolt. Pakkuja pidas kasutatud lähenemist optimaalseks kasutusmugavuse vaatest. Ühe võimaliku väärtuse valimine ette antud loendist ei tundu pakkujale mõistlik.
14.6.Hankija leiab, et proovitöö tehniline lahendus ei täida tingimust 2.4, mille kohaselt peab Brauseri „Back“ nupu abil olema kasutajal võimalik pöörduda tagasi eelnevasse vaatesse: „proovitöö ei täida tingimust, sest nii aruande kui ka akti juures Brauseri “Back” nupp ei vii eelnevasse vaatesse, vaid viib avalehele.” Kaebaja ei saa sellise tõlgendusega nõustuda. Proovitöö nõue on navigatsioonile ühest vaatest teise (eelnevasse), mille pakkuja ka lahendas. Terminit ""vaade"" ei ole proovitöö kirjelduses defineeritud. Tegevuste ajaloos, vormi sektsioonides, menetluse sammudes tagasi liikumine ei võrdu tehniliselt vaadete vahel navigeerimisega.
14.7.Hankija on proovitöö hindamises leidnud, et proovitöö tehniline lahendus ei täida tingimust 2.5. Tingimuse 2.5 kohaselt peab menetlusprotsesse olema võimalik kõikides rollides (aruande/akti koostaja, allkirjastaja) algusest lõpuni läbi testida. Hankija leiab et: „proovitöö ei täida tingimust, sest proovitöös ei ole erinevad rollid (ametnik ja terminali esindaja st aruande/ akti koostaja, allkirjastaja) eristatud ning terminali rolli ei tuvasta. Proovitöös kuvab sisse loginuna ainult ühes rollis - “ametniku nimi”, mis viitab ametniku vaatele." Kaebaja ei saa nõustuda selle punkti vastavuse hindamisega. Menetlusprotsessi testimiseks nõutud rollides (aruande/akti koostaja, allkirjastaja) on prototüübis vastavad valikud olemas ning need toimivad. Hankija kirjeldatud nõudes on kirja pandud sõnastuse kujul tegemist loendi piiranguga (terminali esindaja on konkreetselt välja jäetud), millest pakkuja ka lähtus.
15.Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
16.VÕS § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.
16.1.Saamata jäänud tulu nähtub kaebaja poolt koostatud projektiplaanilt, kus on täpselt arvutatud kõik projektiga seotud kulud ja tulud: read 1-10, veerud A-O - näitavad üldise projekti teostamise ajakava; read 12-45, veerud A-L näitavad projekti hinnangu etappide ja rollide kaupa. Selle alusel oli tehtud pakkumus. Veerus I (13-43) värvitud rohelisega on näidetud planeeritud kasum ilma käibemaksuta. Veerus L (13-45) värvitud sinisega on näidetud pakkumuse summa etappide kaupa ilma käibemaksuta. Read 16-42, veerud Q-BT näitavad ülesannete täitmise kava grupeeritud arenduse etappide kaupa. Kogu eeldatav kasum projektist (veerus I) moodustab 58 050.96 eurot. Juhul kui Transpordiamet oleks õigesti hindanud pakkujate proovitööd, siis saaks OÜ Idakodilik nimetatud summat puhta kasumina.
4(11)
3-22-133
16.2.VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
16.3.Selleks, et osaleda suuremas riigihankes, on vaja terve meeskonna koostööd. Dokumentide ettevalmistamisega tegelevad projektijuht ja firmajuht. Proovitööd valmistavad ette programmeerijad ja testija. Kokku 4 inimest. Nende isikute palgafond on kaebaja otsene varaline kahju. Kindlasti arvestada tuleb palga selle osaga, mis on põhjuslikus seoses selle riigihankega. Teine osa otsesest kahjust moodustab tasu, mida ettevõtja peab tasuma kohtumenetluses osalemise eest projektijuhile ning endale, kuna sel ajal ei tegele viimane muu tööga ettevõttes. Kolmas osa otsesest varalisest kahjust moodustab antud proovitöö jaoks tellitud disainilahendus. Tulenevalt eeltoodust moodustab otsene varaline kahju kokku 3 926,15 eurot. Vastustaja seisukoht
17.Vastustaja kaebusega ei nõustu ja leiab, et VAKO 7.01.2022 otsus, mille kohaselt jäeti kaebaja vaidlustus läbi vaatamata riigihangete seaduse (RHS) § 192 lg 3 p 1 alusel, on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.
17.1.30.12.2021 andis vastustaja välja käskkirja nr 1.3-1/21/0919, millega tunnistas AgileWorks AS pakkumuse edukaks. Vastustaja teavitas pakkujaid, sh kaebajat, sellise sisuga käskkirja väljaandmisest riigihangete registri kaudu samal päeval, so 30.12.2021. Teate juurde kuulus detailne ülevaade pakkumuste hindamise tulemustest, sealjuures oli iga pakkumuse puhul välja toodud, kui mitu hindepunkti see igas üksikus hindamiskategoorias sai. Seega hankija täitis RHS § 47 kohustuse pakkujate ees 30.12.2021 ja kaebetähtaeg vaidlustuse esitamiseks hakkas kulgema 31.12.2021.
17.2.Kaebaja esitas vastustajale riigihangete registri kaudu päringu 7.01.2022, millele vastustaja vastas 12.01.2022 ja milles esitati täiendavad selgitused, mitte ei muudetud 30.12.2021 RHS § 47 järgset teavituse sisu. Kaebaja osaleb oma majandustegevuse raames mitmetel riigihangetel ja on teadlik RHS reeglitest.
17.3.RHS § 189 lg-st 1 tulenev vaidlustamistähtaja kulgemise sõltuvusse seadmine vaidlustaja teadmisest või teadma pidamisest tähendab ka muu hulgas seda, et vaidlustuse esitamise tähtaeg ei hakka kulgema päevast, millal vaidlustaja otsuse sisuga tegelikult tutvus või selle sisust aru sai. Tähtaja kulgema hakkamine on seotud justnimelt faktiga, millal oli vaidlustajal esimene võimalus saada teada oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest (vt M. A. Simovart, M. Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2019, lk 1065, p 15). Kaebaja poolt 07.01.2022 algatatud kirjavahetus ei muuda kaebetähtaega. Pakkuja ei saa seega ära oodata hankija poolt täiendavat informatsiooni RHS § 47 teavituse sisustamise kohta, vaid peab hankija otsuse vaidlustamise soovi korral esitama vaidlustuse VAKO-le 10 päeva jooksul RHS § 47 kohase teavituse saamisest.
17.4.Esitades vaidlustuse alles 16.01.2022, tegi kaebaja seda hilinenult, mistõttu jõudis VAKO õiguspäraselt järeldusele, et vaidlustus tuleb RHS § 192 lg 3 p 1 alusel vaidlustamistähtaja möödalaskmise tõttu läbi vaatamata jätta.
17.5.Vastustaja hinnangul ei saa kaebaja tugineda teises asjas tehtud VAKO otsuses toodud põhjendustele, kuna selles toodud vaidluse ese ei ole käesolevas asjas samane. Kaebaja selgitab oma kaebuses, et ta ei saanud nõustuda sellega kahe hindamiskriteeriumi (nimelt proovitöö menetlusloogika ja proovitöö tehniline lahendus) Transpordiameti poolt esitatud hindamisega ning leidis, et ebaõige hindamise tõttu rikuti alusetult tema kui pakkuja õigust saada teostatud proovitöö eest rohkem punkte ning tulemusena majanduslikult põhjendatud eesmärgina sõlmida vastav hankeleping“. Samuti formuleeris kaebaja oma 07.01.2022 hankijale esitatud päringu pealkirjana „Riigihanke, viitenumber 237687, Otsuse ja proovitöö hindamise vaidlustamine“. Eeltooduga kinnitab kaebaja, et ta on oma õiguste rikkumisest aru saanud 30.12.2021 teavituse kaudu, kuid lihtsalt ei nõustu hankija teavituse 5(11)
3-22-133 sisuga. Vastustaja rõhutab, et kaebajale riigihangete registri vahendusel 30.12.2021 edastatud selgitustes on tuvastatavad kõik proovitöö nõuded, mille osas kaebaja proovitöö tingimusi ei täitnud, vajadusel koos selgitava tekstiga. Seega on alusetu kaebaja väide, et temale said proovitöö hindamise põhjendused teatavaks alles 12.01.2022, mil vastustaja esitas oma täiendavad selgitused nimetatud nõuete täitmise osas.
18.Vastustaja ei nõustu kaebuse etteheidetega proovitöö hindamise osas.
18.1.Kaebaja leiab õigesti, et proovitöö tingimuse üheks eesmärgiks on tuvastada pakkuja oskust kaasata rohkem kui ühe rolli esindajat menetlusprotsessi ja sealhulgas läbida allkirjastamise faas. Samas ei ole kaebaja nimetatud tingimust teadlikult täitnud, kuna kaebaja proovitöös on tervikuna puudu terminali esindaja vaade – seega ei ole proovitöös seatud tingimus (proovitöö tingimus 1.1.4, mille kohaselt aruanne allkirjastatakse aruande koostaja(te) ja terminali esindaja(te) poolt, ning tingimus 2.5, mille kohaselt peab menetlusprotsesse olema võimalik kõikides rollides algusest lõpuni läbi testida) täidetud ja ka selle laiem eesmärk - tuvastada pakkuja oskust kaasata menetlusprotsessi rohkem kui ühte rolli, on jäänud täitmata. Funktsionaalse nõude täitmiseks ei saa pidada olukorda, kus pakkuja ei ole funktsionaalsust proovitöös realiseerinud selle nõutud mahus, vaid viidanud vastava funktsionaalsuse olemasolule vaid proovitöö kirjelduses. Kaebaja on seega endale sobival viisil realiseerinud proovitöö ning jätnud teadlikult osa nõudest realiseerimata, kuigi oli teadlik asjaolust, et see oli üks hindamiskriteeriumitest.
18.2.Kaebaja leiab, et tema proovitöö vastab tingimustele, kuna puuduse muutmine allkirjastamise järgselt on kaebaja jaoks ebaloogiline ja see tühistab aruande koostaja poolt allkirjastatud andmed. Üle kantud andmed fikseeritakse allkirjastamisega ning neid ei tohiks saada muuta ja kaebaja esitas seetõttu prototüüpi ratsionaalsusest piiratud kujul (p-d 2.1 ja 2.2). Seega kinnitab ka kaebaja, et ta teadlikult ei järginud hankes kehtestatud proovitööle esitatud tingimust, kuna see oli nende hinnangul ebaloogiline. Vastutaja soovib rõhutada, et proovitöö põhjal sooviti hinnata pakkumuse kvaliteeti, mh pakkuja suutlikust juhiseid järgida - seega on tuvastatav nii kaebaja esitatud proovitöö sisus kui ka kaebaja enda uutes põhjendustes, et pakkuja ei ole suutnud või soovinud proovitöö tehnilistes tingimustes juhiseid järgida ning on kaldunud teadlikult kõrvale hankija soovist proovitöö realiseerimisel. RProovitöö tingimuse osas (kui kaebaja isegi pidas seda ebaloogiliseks) ei ole kaebaja esitanud küsimusi vastava nõude täpsustamiseks või ebaloogilisuse likvideerimiseks.
18.3.Kaebaja kirjutab, et lähtub sarnasuse printiibist aktile lisatava kuupäeva valiku osas ja esitab ka selles osas prototüübi piiratud kujul ehk siis mittefunktsioneeriva prototüübi. Kaebaja selgitav video ei demonstreeri punkti 1.2.2 puudust, millele vastustaja varasemalt viidanud korduvalt. Esitatud videos esitab kaebaja võimalust kuupäeva käsitsi lisada, kuid teadlikult jätab demonstreerimata osa, mille korral kuupäeva kustutades (nt reaalse elu situatsioonis, kus sisestati esilagu vale kuupäev ja seda soovitakse korrigeerida) ilmub kasutajale tühi leht (veateadet ei tule), mis tähendab, et kasutajal ei võimalik muuta puuduste kõrvaldamise tähtaega, sest selle tegevusega kaasneb kõikide andmeväljade kadumine ja ilmneb tühi leht.
18.4.Kaebaja esitatud argumentatsioon, miks ei peaks saama otsust muuta või klassifikaatori väärtust valida, jääb vastustajale päris selgusetuks. Kaebaja põhjendab otsuse muutmise võimatust optimaalse lähenemisega tehes selles osas piiratud prototüübi. Seega ei ole kaebaja teadlikult soovinud juhinduda hankija soovist ja vajadustest ega täitnud sellest tulenevalt proovitöö tehnilisi nõudeid. Kaebaja selgitav video demonstreerib selgelt proovitöö mittevastavust kehtestatud nõuetele. Videos on näha, et otsuse andmestikust on võimalik täita ainult märkuste lahtrit aga nõudes 1.2.7 oli toodud muudetavaid andmevälju veel. Lisaks ei ole videos toodud vastustaja poolt viidatud puuduse teist poolt ehk otsust ei ole võimalik peale allkirjastamist enam vaadata (andmeväljad kaovad prototüübis).
18.5.„Back“ vaate osas õigustab kaebaja kehtestatud tingimuste mittetäitmist sellega, et tema piiratud prototüüp võimaldabki tagasi vaates minna ainult avalehele. Seega on taaskord tegemist pakkuja enda tehniliste tingimuste omavolilise tõlgendamisega, mis ei lähtu hankija soovist. 6(11)
3-22-133
18.6.Kaebaja viitab, et ei ole proovitöös funktsionaalselt realiseerinud terminali esindaja rolli vaadet ning esitab oma veendumust, et mingit mahukamat menetlusprotsessi läbimist selles rollis ei saagi prototüübis kuvada. Terminali esindaja rolli funktsionaalsuse realiseerimine on olnud oluline tehniline nõue proovitöös ning lisaks rolli allkirjastamise funktsioonile on hankija jaoks olnud oluline tuvastada ka seda, kas teised terminali esindaja vaate tingimused on proovitöös arvesse võetud (nt et terminali esindaja ei saa aruannet ise muuta). Teiste pakkujate puhul on vastav nõue olnud realiseeritud, mistõttu on olnud võimalik terminali esindaja menetlusprotsessi läbimist prototüübis kuvada.
18.7.Kaebajal tuli prototüübi esitamisel lähtuda RHAD kehtestatud tingimustest. Kaebaja põhjendab, et vastustaja otsuse õigusvastasus tuleneb riigihanke alusdokumentides sätestatud, kaebaja jaoks, ebaloogilistest tingimustest. Kaebaja ei esitanud proovitöö tingimuste osas ka ettepanekuid nende muutmiseks (lisaks võimalusele need ametlikult vaidlustada). Samas oli kaebaja oma võimalustest teadlik, kuna esitas ettepaneku proovitöö esitamise tehnilise korra kohta, mida hankija ka arvesse võttis. Kui kaebaja soovib käesolevas menetluses vaidlustada RHAD tingimusi, siis sellesisulise vaidluse on kaebaja minetanud RHS § 189 lg 2 alusel.
19.Kaebaja kahju hüvitamise nõue ei põhjendatud, sest hankija tegevus ei ole olnud õigusvastane.
19.1.Kaebaja kirjeldab kahjuna, mille hüvitamist ta taotleb, riigihanke pakkumuse dokumentide ettevalmistamisega seotud töötajate oktoobri ja novembri 2021 palgafondi, kohtumenetluses osalevate töötajate tasu ning proovitöö jaoks tellitud disainlahenduse maksumust. RVastS § 8 lg 1 järgi tuleb hüvitisega luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kaebaja ei ole põhistanud nende põhjuslikku seost hankija tegevusega. Vastustaja seisukohalt ei saa kaebaja kahju hulka arvata töötajate palgafondi, sest ei ole usutav, et töötajad ei oleks palka saanud, kui kaebaja poleks riigihanke pakkumust esitanud. Teisena, kui kaebaja tellis proovitöö disainlahenduse mujalt, siis töötajate palgad ei ole olemuslikult määratletavad kahjuna sama töö sisus. Põhistamata on, kas tellitud disainlahendus on seotud vaidlusaluse hankeasjaga.
19.2.Kaebaja märgitud kasum saamata jäänud tuluna on käesolevat hankelepingu keerukust arvestades on ülemäära suur. Tõendatud ei ole, kas kaebaja on soovitud kasumi hüvitamise korral samas olukorras, kui temaga oleks sõlmitud hankeleping, või on hoopis soodsamas olukorras. Kahju hüvitamise võimaluse tagamine ei või kaasa tuua kaebaja alusetult rikastumist. Alusetu rikastumise välistamiseks, tuleb kaebajal esitada tõendid kahju põhjusliku seose kohta vastustaja otsusega ja neid kaebuses põhistada. Kaebaja ei ole põhistanud kasumi saamist kaebuses. Saamata jäänud tulust tuleb mh maha arvata hankelepingust ilmajäämise tõttu säästetud kulud (VÕS § 127 lg 5; Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-16-1048/38, p 17). Kahju suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta nii kulutusi, mida isik oleks pidanud tegema kahju arvestamise hetkeks kui ka varaliselt hinnatavaid kohustusi selle hetke seisuga. Pelgalt teoreetiline ja põhistamata ning tagantjärgi koostatud arvestus ei anna alust saamata jäänud tulu hüvitamiseks. Kuna kaebaja esitas prototüübi, mis ei vastanud RHAD tingimustele, mh mille funktsioonid ei ole testitavad, on hüpoteetiliselt suur tõenäosus, et kaebaja ei oleks nõuetekohaselt hankelepingut täitnud. Kolmanda isiku seisukoht
20.AgileWorks AS ei nõustu esitatud kaebusega ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. VAKO otsus on õiguspärane ja põhjendatud. Kaebaja esitas VAKO’le vaidlustuse tähtaega ületades.
20.1.VAKO otsuses on õigesti märgitud, et vaidlustus esitati RHS § 189 lg’st 1 tulenevat kümnepäevast tähtaega rikkudes. Kaebaja väide, et tema jaoks hakkas tähtaeg kulgema alles 12.01.2022. a, mil ta sai hankijalt vastuse oma 07.01.2022. a vastulausele pakkumuste hindamise tulemuste osas, on alusetu.
20.2.Puudub vaidlus, et hankija edastas kaebajale juba 30.12.2021. a teate hanketulemustest, sh info selle kohta, kui palju kolm pakkujat iga hindamiskriteeriumi (sh proovitöö puhul ka alamkriteeriumite) eest väärtuspunkte sai . Samuti sai kaebaja samal päeval hankijalt faili „Proovitöö hindamine“ kus olid detailselt esile toodud kaebaja proovitöö hindamise asjaolud alamkriteeriumite kaupa. Kaebaja sisuline teadmine oli nii 30.12.2021 kui ka 12.01.2022 sama – ta teadis, kui palju punkte ta pakkumus sai 7(11)
3-22-133 „proovitöö menetlusloogika“ ja „proovitöö tehnilise lahenduse“ hindamise tulemusena. Lisaks olid tal juba 30.12.2021. a olemas viiel leheküljel hankija põhjendused nende kahe alamkriteerumi hindamise kohta.
20.3.Kolmas isik ei nõustu kaebaja väitega, et alles hankija 07.01.2022. a vastusest sai ta piisavalt detailset infot selle kohta, miks ta proovitöö vastavate alamkriteeriumite eest just sellise koguse punkte sai. Kaebuse lisana esitatud tabel seda väidet samuti ei kinnita, sest tabelist nähtub, et hankija on kaebajale täiendavalt vastates lihtsalt samu asjaolusid RHAD’i viidete lahti kirjutamisega uuesti selgitanud.
20.4.Kaebaja poolt viidatud VAKO otsus asjas nr 219-18/200962 ei ole praeguse olukorraga võrreldes analoogne ega asjakohane. Viidatud vaidluses oli tegemist olukorraga, kus hankija saatis pakkujale vaid info oma otsuste resolutsiooni kohta, elementaarseidki põhjendusi esitamata. Sellises situatsioonis ei ole tõesti võimalik kaebajale ette heita, et ta vaidlustust ei esitanud, sest tal poleks esitamisel olnud üldse millelegi tugineda ega seda kuidagi põhjendada. Praegusel juhul saatis aga hankija kaebajale juba 30.12.2021. a info otsuste resolutsiooni ja detailsete hindamistulemuste punktide kohta (kriteeriumite ja alamkriteeriumite kaupa) ning täiendavalt ka selgitused just proovitöö hindamise tulemuste ja vastavate põhjuste kohta. Hankija täitis seega juba 30.12.2021 kaebaja ees RHS § 47 lg 4 p-st 3 tuleneva kohustuse teatada need edukat pakkumust iseloomustavad andmed, mis andsid edukale pakkumusele eelise kaebaja pakkumusega võrreldes.
20.5.Kaebaja 07.01.2022 päringus hankijale on kaebaja esimeses lauses märkinud: „Käesolevaga anname teada, et me ei saa nõustuda järgmiste punktide hindamisega meie proovitöös ja palume Teid neid veel kord üle kontrollida.“ Sellest nähtub üheselt, et kaebaja sai RHS § 189 lg 1 mõistes juba 30.12.2021 info põhjal väga hästi aru enda õiguste väidetavast rikkumisest või huvide väidetavast kahjustamisest ning üritas hindamist nö mitteametlikult vaidlustada, paludes mh hankijal hindamine uuesti üle kontrollida. Kõik kaebaja vastupidised väited ja nö üliolulise lisainfo saamine alles 12.01.2022. a on tagantjärgi otsitud ja alusetud argumendid.
20.6.RHS § 189 eesmärk seoses vaidlustamistähtaegadega on mh see, et liiga pikkade vaidlustamistähtaegadega ei takistataks riigihangete sujuvat läbiviimist ega seataks ohtu õiguskindlust. Õiguskindluse põhimõte nõuab ka seda, et hankijalt saadud teave või või teave, mida isik oleks pidanud teadma, ei saa pärast riigisiseses õiguses ette nähtud tähtaja möödumist enam olla aluseks kaebusele (vt EK C-161/13, p 35). Hankija otsuste vaidlustamistähtaja kulgemist ei takista, peata ega algata uuesti see, kui pakkuja üritab pärast hankija otsuse ja põhjenduste kättesaamist hankijat ümber veenda, hankija vastuse ära ootab ja siis alles tegutsema asub. Võimalik asjaolu, et kaebaja arusaam kehtivast õigusest ja praktikast oli näiteks ekslik või esines lihtsalt teadmatus vastavast regulatsioonist, ei vabanda vaidlustamistähtaja ületamist ega ole aluseks tähtaja ennistamisele.
21.Kuivõrd kolmandal isikul ei ole ligipääsu kaebaja proovitööle, on keeruline seda teemat proovitöö kontekstis kommenteerida. Küll aga saab kolmas isik märkida, et kaebaja väited RHAD’i sätestatud proovitöö hindamiskriteeriumite ebaselguse või mitmeti mõistetavuse kohta on ebaõiged, konkreetselt sisustamata ja esitatud hilinenult. Kriteeriumid eeldasid mõnevõrra laiemat arusaamist avaliku halduse protsessidest ning ka pakkujate ligipääs olemasoleva sadamaregistri koodibaasile aitas mõista hankija sisulisi vajadusi hanke valguses. Kriteeriumites ei olnud sellist tõlgendamisruumi, mis võimaldaks kriteeriume mitmeti mõista.
22.Kaebus on alusetu ka kahju hüvitamise nõudena. Kaebaja on ühemõtteliselt minetanud VAKO'le vaidlustuse esitamise tähtaja, jättes seeläbi õigeaegselt kasutamata esmase õiguskaitsevahendi RVastS § 7 lg 1 mõistes. Juba sellest tulenevalt ei ole kaebajal õigust nõuda hankijalt kahju hüvitamist ja vastav kaebus tuleb jätta rahuldamata. Lisaks on kaebus igal juhul ka sisu poolest alusetu, hankija tegutses õiguspäraselt.
8(11)
3-22-133
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Juurdepääsu piiramine
23.HKMS § 77 lg 1 sätestab, et halduskohtumenetluse avalikkuse, haldusasja menetluse kinniseks kuulutamise, kohtuistungi edastamise ja salvestamise suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 37-42. Üldreeglina on menetlusosalisel õigus tutvuda kohtutoimikuga (HKMS § 88 lg 1). Toimikule võib juurdepääsu piirata vaid HKMS § 79 lg-s 1 toodud alustel (HKMS § 88 lg 2). Kohus kuulutab menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik ärisaladuse või muu sellesarnase saladuse hoidmiseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole saladuse kaitse huvist suurem (TsMS § 38 lg 1 p 6).
23.1.Vastustaja esitas 25.01.2022 kohtule faili pealkirjaga „43. Sadamaregister_1.3-1210919 30.12.2021 Riigihanke otsus.asice“ (dtl 174-220) ühes taotlusega piirata kaebaja ja mistahes kõrvaliste isikute juurdepääsu sellele failile, kuna see sisaldab teavet pakkujate proovitöö lahenduskäikude kohta, mis on pakkujate ärisaladus.
23.2.Rahuldan vastustaja taotluse ja tunnistan menetluse kinniseks 25.01.2022 kohtule esitatud faili osas pealkirjaga „43. Sadamaregister_1.3-1210919 30.12.2021 Riigihanke otsus.asice“ (dtl 174-220). Piiran kaebaja ja kolmanda isiku juurdepääsu sellele failile. Fail sisaldab detailset teavet hankes osalenud pakkujate proovitöö ja lahenduskäikude kohta, mis on pakkujate ärisaladus ja seega on neile dokumentidele juurdepääsu piiramine põhjendatud.
24.Kaebaja esitas 21.02.2022 kohtule kaebuse täienduse (dtl 290-320), milles taotleb vastustaja, kolmanda isiku ja mistahes teiste isikute juurdepääsu piiramist kaebuse täienduse tekstile osaliselt ja kaebuse täienduse lisadele nr 4, 6, 7, 8 ja 9 kuna need sisaldavad kaebaja ärisaladust. Täiendavalt esitas kaebaja 22.02.2022 kohtule kaebuse täienduse teksti, kus äisaladus on kinni kaetud koos avaldamisele kuuluvate lisadega (dtl 354-366) ning avalduse, kus täpsustas kahju hüvitamise nõude suurust (dtl 367).
25.Rahuldan kaebaja taotluse ja tunnistan menetluse kinniseks kohtule 21.02.2022 esitatud kaebuse täienduse tekstile osaliselt ja täienduse lisadele nr 4, 6, 7, 8 ja 9 (dtl 290-320). Piiran vastustaja ja kolmanda isiku juurdepääsu neile dokumetidele. Dokumendid sisaldavad detailseid viiteid kaebaja töötajate palgaarvestusele, koostööpatnerite hinnapakkumistele ja kaebaja pakkumise hinnastamisele. Selline info on käsitatav ärisaladusena. Vastustaja ja kolmas isik saavad kaebuse täiendusega tutvuda mahus, kus ärisaladus on kinni kaetud (dtl 354 – 367). Kaebuse nõuete muutmine
26.Kaebaja esitas 21.02.2022 taotluse kaebuse nõuete muutmiseks tulenevalt asjaolust, et hankija sõlmis kohtumenetluse kestel (14.02.2022) kolmanda isikuga hankelepingu. Kaebaja soovib loobuda Transpordiameti 30.12.2021 käskkirja tühistamise nõudest ja esitada kahju hüvitamise nõude.
26.1.Leian, et kaebaja taotlus kaebuse nõude muutmiseks tuleb rahuldada. Kehtiva hankelepingu sõlmimine toob endaga kaasa olukorra, kus selle aluseks olevat haldusakti ei saa kohus tühistada (HKMS § 267 lg 4), seega hankelepingu sõlmimise järgselt ei ole tühistamisnõue kaebaja õiguste kaitseks vajalik ega aitaks kaasa kaebuse eesmärgi saavutamisele. Kaebaja on sellest tulenevalt muutnud oma nõuet ja soovib vastustajalt varalise kahju väljamõistmist. Ehkki RHS § 185 lg-st 6 tulenevalt tuleks kaebajal peale hankelepingu sõlmimist esitatud kahju hüvitamise nõude osas läbida kohtueelne menetlus, pean menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt võimalikuks nõude muutmine vastu võtta, et vältida samasisulist uut kohtuvaidlust (vt ka RKHKo asjas nr 3-3-1-92-16 p -d 23 ja 24). Esialgselt kaebuses esitatud VAKO otsuse tühistamise nõue on jätkuvalt asjakohane, kuivõrd seondub küsimusega, kas kaebaja esitas vaidlustuse VAKO-le tähtaegselt ehk kas kaebaja on korrektselt läbinud nõutava kohtueelse vaidemenetluse.
26.2.Võtan seega vastu kaebajate taotluse nõuete muutmiseks ja loen uuteks nõueteks Riigihangete vaidlustuskomisjoni 17.01.2022 otsuse nr 6-22/237687 tühistamise nõude ning nõude 9(11)
3-22-133 Transpordiametilt otsese varalise kahju 3926,15 eurot ja saamata jäänud tulu 58 050,96 eurot väljamõistmiseks. Kaebuse sisuline lahendamie
27.Asja õigeks lahendamiseks on esmalt vajalik lahendada küsimus, kas VAKO jättis kaebaja vaidlustuse 17.01.2022 otsusega nr 6-22/237687 õigesti läbi vaatamata vaidlustuse esitamise tähtaja ületamise tõttu.
28.Kaebaja on seisukohal, et tema 16.01.2022 esitatud vaidlustus on esitatud järgides RHS § 189 lg-s 1 sätestatud 10-päevast vaidlustamistähtaega. Kaebaja leiab, et vaidlustuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema 12.01.2022, mil vastustaja esitas kirjaliku vastuse kaebaja vastuväidetele 30.12.2021 käskkirja osas. Minu hinnangul on kaebaja ekslikult lähtunud kaebetähtaja kulgema hakkamise arvestamisel vastustaja 12.01.2022 esitatud vastusest tema vastuväidetele ning leian, et VAKO on õiguspäraselt kaebaja vaidlustuse läbi vaatamata jätnud. Jään siinkohal ka 11.02.2022 esialgse õiguskaitse määruses toodud põhistuste juurde ja selgitan järgmist.
28.1.Asja materjalidest nähtuvalt andis vastustaja 30.12.2021 välja käskkirja nr 1.3-1/21/0919, millega tunnistas kolmanda isiku pakkumuse edukaks. Vastustaja teavitas kõiki pakkujaid, sh kaebajat, sellise sisuga käskkirja väljaandmisest riigihangete registri kaudu samal päeval, so 30.12.2021. Teate juurde kuulus ülevaade pakkumuste hindamise tulemustest, sealjuures teavitati iga pakkujat eraldi kui mitu hindepunkti pakkumus igas üksikus hindamiskategoorias sai (dtl 6-7; 8-14).
28.2.Minu hinnangul oli vastustaja poolt 30.12.2021 vastustajale esitatud informatsioon piisav selleks, et kaebaja pidi saama aru oma väidetavast õiguste rikkumisest ning kaebajal oli saadud teabe põhjal võimalik esitada 10 päeva jooksul VAKO-le vaidlustus. Olukorras, kus vaidlustajale teatati, et tema konkurendi pakkumus on tunnistatud edukaks ning sealjuures edastati vaidlustajale pakkumuste hindamise tabel (dtl 6-7), koos kaebaja enda pakkumuse hindamise täpsema kirjeldusega (dtl 8-14), pidi kaebajale 30.12.2021 olema teada nii see, et edukaks osutus konkureeriv pakkumus, kui ka see, miks see nii oli – vaidlustaja pakkumus sai teatud hindamiskategooriates vähem punkte kui see vaidlustaja enda arvates pidanuks saama.
28.3.Selle informatsiooni valguses oli kaebajal võimalik koheselt (vaidlustamisetähtaja jooksul) esitada vaidlustus VAKO-le. Selle asemel tegi kaebaja 07.01.2022 pöördumise vastustajale pealkirjaga „Otsuse ja proovitöö hindamise vaidlustamine“ (dtl 16-17), milles selgitas, et ta ei nõustu proovitöö hindamisega ja palus hankijal neid veel kord üle kontrollida. Pöördumises toob kaebaja välja milliste punktidega hindamistabelis ta täpselt ei nõustu ja põhjendab oma seisukohta. See viitab üheselt, et kaebajale oli tema õiguste võimalik rikkumine äratuntav. Seega ei saa põhjendatuks pidada kaebaja seisukohta, et vaidlustuse esitamine oli kaebajal võimalik alates 12.01.2022, kui vastustaja vastas kaebaja 07.01.2022 kirjale (dtl 20-23).
29.Kaebaja on küll kaebuse lisas nr 5 (dtl 24-27) toonud välja vastustaja poolt esialgselt esitatud info ja võrrelnud neid täiendavalt 12.01.2022 kaebajale saadetuga, kuid minu hinnanngul ei saa selle tabeli põhjalt teha siiski järeldusi, et kaebajal ei olnud alates 30.12.2021 võimalik vaidlustust esitada. Vastustaja on selles dokumendis vastuseks kaebaja 07.01.2022 kirjale esitanud täiendavad selgitused, mis ei ole muutnud varasemaid seisukohti. Tabelist nähtub, et sageli on vastustaja oma täiendavas vastuses lihtsalt pikemalt tsiteerinud proovitöö tingimuste vastavaid sätteid ning seejärel asunud samale järeldusele nagu kaebajale 30.12.2021 saadetud hindamistabelis (vt nt tabeli lahtreid 1.2.2; 1.2.5; 2.4). Mõnel juhul on vastustaja lisanud küll ka täiendavaid selgitusi, kuid mitte sel määral, et sellest saaks järeldada, et varasem põhjendus oli sedavõrd lakooniline, et kaebajal ei olnud võimalik vaidlustust esitada. Analoogseid täiendavaid selgitusi saanuks vasustaja esitada ka vastuses vaidlustusele, kui see oleks tähtajaliselt VAKO-le esitanud.
30.Leian, et kaebaja seisukohta, et vaidlustamistähtaeg hakkas kulgema alles peale hankija täiendavate põhjenduste esitamist, ei toeta ka kaebuses viidatud VAKO otsuse 219-18/200962 punkt 12. Viidatud asjas oli tegemist olukorraga, kus hankija teavitas pakkujaid esmalt üksnes otsuse resolutsioonist ning 10(11)
3-22-133 seejärel tegi 12 päeva hiljem pakkujatele kättesaadavaks protokolli pakkumuste hindamise täpsemate asjaoludega. Praeguses asjas ei ole tegemist analoogse olukorraga, kuna ühes otsuse resolutsiooniga edastas hankija samal päeval ehk 30.12.2021 kaebajale ka detailse kirjelduse tema pakkumuse hindamise tulemustest, kus on välja toodud igas üksikus proovitöö hindamiskategoorias kaebaja tööle omistatud punktide arv ja põhjendus miks proovitöö ei täida mingis kategoorias ettenähtud tingimust. Seega olid kaebajale alates 30.12.2021 teada põhjused miks tema pakkumus sai vähem hindepunkte kui edukaks tunnistatud pakkuja ehk kolmanda isiku pakkumus.
31.Kuna vaidlustamistähtaeg hakkas kulgema 31.12.2021, siis pidi kaebaja esitama vaidlustuse VAKO-le hiljemalt 10.01.2022, mis oli puhkepäevale langevale tähtpäevale (09.01.2022 oli pühapäev) järgnev esimene tööpäev. Kaebaja aga esitas vaidlustuse 16.01.2022 ehk nädal peale vaidlustamistähtaja möödumist. Eeltoodud põhjustel ei olnud kaebajal vaidlustuse hilinenult esitamiseks ühtegi objektiivset põhjendust, täiendavaid põhjendusi vaidlustuse hiljem esitamiseks ei ole kaebaja välja toonud ka kohtumenetluses. Seega on minu hinnangul VAKO otsus vaidlustuse läbi vaatamata jätmise kohta vaidlustuse vaidlustamistähtaja möödalaskmise tõttu seaduslik ja põhjendatud. Jätan seega kaebuse VAKO 17.01.2022 otsuse tühistamise nõudes rahuldamata.
32.Kuivõrd eelpooltoodust tulenevalt jättis VAKO kaebaja vaidlustuse õiguspäraselt läbi vaatamata, tuleb asuda seisukohale, et kaebaja ei ole läbinud nõuetekohaselt kohustuslikku kohtueelset menetlust ning seega puudub vajadus analüüsida kaebuse väiteid seoses proovitöö sisulise hindamisega ning kahju hüvitamise nõudega. Kaebaja on ületanud vaidlustuse esitamise tähtaja, jättes seeläbi õigeaegselt kasutamata esmase õiguskaitsevahendi RHS § 185 lg 6 ja riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 mõistes. Seega jääb kaebus tervikuna rahuldamata. Menetluskulud
33.HKMS § 108 lg-te 1 ja 8 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kuivõrd otsus on tehtud kaebaja kahjuks, tuleb kolmanda isiku menetluskulud kaebajalt välja mõista. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud.
34.Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kohus mõistab välja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust. Õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane.
35.Kolmas isik taotleb menetluskuluna õigusabikulude väljamõistmist kokku 2100 eurot (ilma käibemaksuta). Asja materjalide juures olevatest arvetest ja spetsifikatsioonidest nähtub, et kolmandale isikule on osutatud õigusabiteenuseid kokku 10 tunni ulatuses. Arvestades vaidlustuse ja kaebuse sisu, asja keerukust ning esitatud dokumentide mahtu, samuti, et kolmas isik võttis osa ka kohtuistungist leian, et taotletavas mahus kaebajalt õigusabikulude väljamõistmine on põhjendatud.
36.Seega tuleb kaebajalt menetluskuluna kolmanda isiku kasuks välja mõista kokku 2100 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.