Ülle Polluks Tuvastada juriidiline fakt, et kaebaja X elas perioodil 07.08.2015 kuni 07.08.2020 Eestis.
Kohtuasi
Asja läbivaatamise vorm Menetlusosalised
Kirjalik menetlus Kaebaja X , kaebaja eestkostja Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, Kristel Soodla Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet
RESOLUTSIOON
1.Tuvastada juriidiline fakt, et kaebaja X elas perioodil 07.08.2015 kuni 07.08.2020 Eestis.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.03.2022 (k.a). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tallinna Halduskohus sai 19.02.2021 X kaebuse Sotsiaalkindlustusameti 28.10.2020 otsuse nr 1 ja 27.01.2021 vaideotsuse nr 5.2-3/3086-1 tühistamise nõudes.
3-21-360
2.Tallinna Halduskohtu 22.02.2021 määrusega anti X kaebus (haldusasi nr 3-21-360) kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule. Määrus edastati kaebajale (eestkostja kaudu) ning pärast määruse jõustumist kaebus Tartu Halduskohtule.
3.Tartu Halduskohus sai 12.03.2021 haldusasja 3-21-360 toimiku. Tartu Halduskohus võttis 29.03.2021 määrusega tühistamisnõude menetlusse. Vastustaja esitas seisukoha 28.04.2021. Kaebaja vastas 1.06.2021 kohtunõudele.
4.Vastustaja vastas kohtunõudele 13.09.2021.
5.Tartu Halduskohtu 15.09.2021 määrusega anti nõusolek minna tühistamisnõudelt Sotsiaalkindlustusameti 28.10.2020 otsuse nr 1 ja 27.01.2021 vaideotsuse nr 5.2-3/3086-1 osas üle tuvastamisnõudele st. juriidilise fakti tuvastamise nõudele (HKMS § 5 lg 1 p 6).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja on seisukohal, et sotsiaalkindlustusameti seisukoht, et X l ei ole õigust rahvapensionile, kuna pole täidetud seadusest tulenev viie aastane Eestis elamine vahetult enne pensioni taotlemist on ebaõige. SKA väitel on rahvastikuregistri andmetel X elukohaks märgitud perioodil 24.03.1994 kuni 16.08.2020 Venemaa Pihkva oblast.
7.Tegelikkuses on X Eestis elanud alaliselt vähemalt alates 29.07.2010, kuivõrd sellel kuupäeval on tema passi kehtivus lõppenud ning kehtiv ID-kaart on tal alates 30.07.2020. Ilma passita ei ole võimalik Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni riigipiiri ületada, st ta on olnud vähemalt 10 aastat Eesti alaline elanik. Seda, et X on alaliselt Eestis elanud tõendab ka tema haiguslugu. Kaebusele on lisatud näitena statsionaarse epikriisi väljavõte, millest on näha, et X on Eestis alaliselt elades viibinud haiglas perioodil 17.12.2016-21.12.2016 ning tema elukohaks on epikriisis märgitud Laitse, Kernu vald. Epikriisist nähtub, et ka 2006. aastal on isik EMO-sse sattunud ja 2008 on talle Eesti haiglate infosüsteem ESTER-is märgitud diagnoos. Juba 2016. aastal on epikriisis palutud, et valla sotsiaaltöötaja aitaks patsiendil hankida endale ID-kaart ja aitaks ta elukoha kanda rahvastikuregistrisse. Kahjuks seniajani ei olnud see õnnestunud. Ka 2020. aasta suvel viidi X just Laitse seltsimaja ühistranspordi peatusest kiirabiga haiglasse. Kiirabi kutsusid möödasõitvad politseinikud, kes nägid kukkuvat naist. X oli kodutu, kes elas elukaaslasega Laitses mahajäetud majas (aadress ei olnud teada). Eelnimetatud teabe edastas SA PERH Psühhiaatriakliinik 06.07.2020 kohtule koos infoga abivajavast inimesest. X on Eestis elanud aastaid, kuid kahjuks tema tervislik seisund ei ole võimaldanud tal enda elu iseseisvalt korraldada ja ennast esindada ametiasutustes. X l on küll tütar X (isikukood X; elukoht Akadeemia teeX, Tallinn 12614; epostX), aga tütar on teada andnud, et ema hülgas ta, kui ta oli vaid 5-aastane ja ema ei ole tema elus osalenud ning X on tema jaoks võõras inimene.
8.Kaebaja X l on olnud kontakt arstide ja sotsiaaltöötajatega, kuid kaebaja esindaja ei pea mõistlikuks arstide ja sotsiaaltöötajate tunnistajatena ärakuulamist nende suure töökoormuse tõttu ning lisaks on nendega kokkupuude juba tõendatud menetluses varasemalt esitatud haigusloo epikriisi näol. X Eestis elamise fakt on tõendatud juba menetluses varasemalt esitatud tõendite näol.
9.Vene Föderatsiooni Pensionifondist Sotsiaalkindlustusametile 22.10.2020 saabunud dokumendist nähtub, et X ei saa pensionit Venemaalt. Eesti rahvapensioni regulatsioon põhineb põhiseaduse § 28 lõikel 2. Nimelt on PS § 28 lg 2 kohaselt Eesti kodanikul õigus riigi abile mh vanaduse korral. Rahvapension on mõeldud selleks, et inimesele oleks vanaduse korral tagatud inimväärseks äraelamiseks minimaalselt vajalik abi. Rahvapensioni eesmärk on tagada riigi abi neile vanaduspensioniikka jõudnud inimestele, kes pole riiklikku pensionisüsteemi teinud sellises ulatuses sissemakseid, et saada vanaduspensioni, st pole end ise vanaduspõlveks piisavalt kindlustanud. Kui isik saab mõne teise riigi pensioni, võib eeldada, et see tagab tema inimväärse
3-21-360 äraelamise ja tal on elatusvahendid olemas ja ta ei vaja Eesti riigilt vanaduse korral abi. X ei saa mõne teise riigi pensioni ja ta vajab Eesti riigilt vanaduse ajal abi.
10.Vastustaja leiab, et X on Eesti kodanik ja riiklikku infosüsteemi kuuluvas andmekogus, rahvastikuregistris, on andmed X kohta olemas ja nendest andmetest nähtuvalt puudus X l ajavahemikul 29.07.2010 kuni 30.07.2020, s.o vähemalt viis aastat vahetult enne pensioni taotlemist, Eesti Vabariigi poolt väljastatud isikut tõendav dokument (pass, ID-kaart) ja tema elukohaks oli Venemaa, Pihkva oblast. Eeltoodust tulenevalt tegi Sotsiaalkindlustusamet 28.10.2020 otsuse nr 1, millega otsustas jätta X avalduse rahvapensioni määramiseks rahuldamata. 27.01.2021 vaideotsusega nr 5.2-3/3086-1 jättis Sotsiaalkindlustusamet X vaide 28.10.2020 otsusele nr 1 rahuldamata. Vastustaja nõustub kohtupraktikas väljakujunenud seisukohaga, et isikul on õigus pöörduda juriidilise fakti tuvastamiseks halduskohtusse, kui pensioni määramise aluseks olevad andmed on küll säilinud, kuid ei vasta kaebaja arvates tegelikkusele. Sotsiaalkindlustusamet on nõus asja lahendamisega ja tunnistajate, kui nende ärakuulamist taotletakse, ärakuulamisega kirjalikus menetluses. Seisukoha juriidilise fakti, s.o kaebaja vähemalt 07.08.2015 kuni 07.08.2020 Eestis elamise, tuvastamise taotluse osas saab vastustaja anda pärast võimalike täiendavate tõendite ja tunnistajate ütlustega tutvumist.
11.Vastustaja 13.09.2021 vastuse kohaselt ei soovi nad täiendavat vastust esitada.
KOHTU SEISUKOHT
12.Kaebaja soovib kohtus tuvastada juriidilist fakti, et X elas perioodil 07.08.2015 kuni 07.08.2020 Eestis.
13.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on Eesti Vabariigi kodanik ja riiklikku infosüsteemi kuuluvas andmekogus, rahvastikuregistris, on andmed X kohta olemas ja nendest andmetest nähtuvalt puudus X l ajavahemikul 29.07.2010 kuni 30.07.2020, s.o vähemalt viis aastat vahetult enne pensioni taotlemist, Eesti Vabariigi poolt väljastatud isikut tõendav dokument (pass, ID-kaart) ja tema elukohaks oli märgitud Venemaa, Pihkva oblast.
14.Vaidlust ei ole ka selles, et X ei saa pensioni Venemaalt.
15.Vaidluse all on, kas kaebaja elas perioodil 07.08.2015 kuni 07.08.2020 Eestis.
16.Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 22 lg 1 p 1 kohaselt on õigus rahvapensionile vanaduspensioniealiseks saanud isikul, kellel ei ole õigust vanaduspensionile ja kes on elanud Eestis RPKS § 4 lg 1 p-s 1 või 2 nimetatud alusel vähemalt viis aastat vahetult enne pensioni taotlemist. RPKS § 4 lg 1 kohaselt määratakse RPKS-s sätestatud tingimustel riiklik pension ja seda makstakse Eesti alalisele elanikule (p 1) või tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elavale välismaalasele (p 2). Välismaalaste seaduse § 5 kohaselt on alaline elanik Eestis elav Eesti kodanik. Sotsiaalministri 12.12.2016 määruse nr 70 „Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhendi“ § 2 p 3 kohaselt lähtutakse pensioni taotlemisel riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude andmetest ja p 4 sätestab, et kui riigi infosüsteemi kuuluvates andmekogudes pensioni määramiseks vajalikud andmed puuduvad, esitab pensioni taotleja Sotsiaalkindlustusametile ise dokumendid. Rahvastikuregistri seaduse § 66 lõige 1 sätestab, et kui avaliku ülesande täitmine on seotud elukohajärgsusega, peab lähtuma rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressist.
17.Rahvastikuregistris on X elukoha kohta järgmised andmed: perioodil 24.03.1994 kuni 16.08.2020 on X elukohaks Venemaa, Pihkva oblast, alates 17.08.2020 Eesti, Harju maakond, Tallinna, Mustamäe linnaosa. Isikutunnistus on X le rahvastikuregistri andmetel väljastatud 30.07.2020. Seega on rahvastikuregistris andmed X elukoha kohta olemas ja Sotsiaalkindlustusamet pidi rahvapensioni määramise või mitte määramise otsustamisel lähtuma rahvastikuregistris olevatest andmetest.
3-21-360
18.Eestis elamise tõendamiseks on kaebaja koos kaebusega esitanud SA PERH Psühhiaatriakliiniku sotsiaaltöötaja poolt allkirjastatud teate abivajavast inimesest, millest nähtub järgnev: X viibis alates 11.06.2020 SA PERH Psühhiaatriakliinikus ja sinna toodi ta kiirabiga Laitsest. Tegemist on kodutuga, kellel ei ole ühtegi kehtivat isikut tõendavat dokumenti ja kelle registrijärgseks elukohaks on Venemaa, Pihkva oblast. Teatisega paluti abi leidmaks patsiendi seotus Eestis mõne kohaliku omavalitsusega, et korraldada patsiendi elu peale statsionaarse ravi lõppemist. SA Põhja-Eesti regionaalhaigla epikriisi (edaspidi epikriis) kohaselt on kaebaja viibinud haiglas perioodil 17.12.2016 kuni 21.12.2016. Epikriisist nähtuvalt leiti X Kernu vallast, kus ta tütre, kellega X ei suhtle, ütluste kohaselt kuskil Laitses elas. Samuti kinnitatakse epikriisis, et X t Politsei- ja Piirivalveameti andmebaasides ei ole. Seega epikriisis toodud andmetest ei nähtu, et X oleks olnud Eesti alaline elanik perioodil 07.08.2015 kuni 07.08.2020, tuvastatav on üksnes tema haiglas viibimise periood 17.12.2016 kuni 21.12.2016. Muid dokumente, mis tõendaksid, et X elas perioodil 07.08.2015 kuni 07.08.2020 alaliselt Eestis, X esitanud ei ole.
19.Halduskohus leiab, et tegemist on erandliku olukorraga, kuna kaebaja on kodutu ja pole võimeline oma tervisliku seisundi tõttu iseseisvalt korraldama oma elu, taotlema dokumente sh dokumente pensioniõigusliku staaži kohta jj. Avalikul võimul on kohustus leida viis abi andmiseks ning tagada inimese ellujäämine. PS § 28 sätestab igaühe õiguse tervise kaitsele andes nii kindlapiirilisema sisu PS §-s 10 sätestatud sotsiaalriigi põhimõttele. PS §-is 28 sätestatud õigusega seonduvalt tuleb silmas pidada, et tervis on oluline väärtus, ilma milleta ei ole võimalik enamiku teiste põhiõiguste kasutamine. Vaid tervislik elu saab olla täisväärtuslik ja inimväärne elu. Ühtlasi on riik kohustatud aktiivselt tegutsema, et igaühele need õigused tagatud oleksid. Eriti suur oht põhiõiguste riiveks on isikute puhul, kes oma tervisliku, sotsiaalse või muu seisundi tõttu ei suuda iseseisvalt ja sõltumatult oma põhiõigusi realiseerida. Selliste isikute sotsiaalne abistamine on seadusandja poolt pandud kohaliku omavalitsuse kohustuseks. Käesoleva kaebuse ongi esitanud kaebaja eestkostja Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, esindaja Kristel Soodla.
20.Kohus nõustub kaebajaga, et tegelikkuses on X Eestis elanud alaliselt vähemalt alates 29.07.2010, kuivõrd sellel kuupäeval on tema passi kehtivus lõppenud ning kehtiv ID-kaart on tal alates 30.07.2020. Ilma passita ei ole võimalik Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni riigipiiri ületada, st ta on olnud vähemalt 10 aastat Eesti alaline elanik. Kirjeldatu alusel võib erandina väita, et kaebaja on elanud kodutuna Eesti alalise elanikuna vahetult enne pensioni taotlemist vähemalt viis aastat Eestis s.o perioodil. 07.08.2015 kuni 07.08.2020.
21.Menetluskulud jäävad poolte endi kanda (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). HKMS § 175 lg 3 alusel asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga, sest kohtuotsuses on kajastatud eriliiki isikuandmeid (terviseandmeid) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 ja isikuandmete kaitse seaduse tähenduses.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.