Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

3-21-229 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-21-229 töötukassa töövõime hindamise kaalutlusvigadeta ja õige.

ekspertarst

ning

leidis,

et

eksperdiarvamus

on

TTO ekspertarst tuvastas vaidemenetluses jätkuvalt, et taotlejal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas. Kuna seismise ja istumise võtmetegevuse raames võib taotleja asendit korrigeerida ja vahepeal korraks püsti tõusta, siis TIS-i andmetel sellega valu väheneb. Kuna sellega seoses ei ole taotleja taastusravil käinud, pidevat valuravi retseptide alusel ei tarvita, on tegemist kerge piiranguga. On võimalik soodne dünaamika ravi foonil. Kasutamata on kaalulangusest, valuravist ja taastusravist saadav potentsiaal. TTO ekspertarst tugines 08.10.2020 ja 19.03.2020 perearsti epikriisidele. Samuti tuvastas ekspertarst vaidemenetluses jätkuvalt, et taotlejal on mõõdukas tegutsemispiirang teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas, mille põhjuseks on soolehaigused. Taotlejal esineb mõõdukas piirang defekatsiooni reguleerimisel, mis on põhjustatud soolestiku kahjustusest. Taotlejal esineb abivahendiga kompenseeritav roojaleke, lisaks mõnel korral kuus määrduvad riided selle tõttu. Võimalik on osaline soodne dünaamika ravi foonil. Kasutamata on sulgurlihaste treeningust ja kehakaalu langetamisest saadav potentsiaal. TTO ekspertarst tugines 08.10.2020 perearsti ning 26.08.2019 ja 28.08.2019 üldkirurgide epikriisidele. Proktoloog MP on taotlejale soovitanud treenida pärakusulguri lihaseid, TIS-is ei leidu kirjeldusi nende treeningute kohta. Töövõime hindamise metoodika kohaselt on tegemist ravimeetodite mittejärgimisega. Kuna taotlejal on siiski säilinud osa lihasest, siis erialase kirjanduse andmetel on järjepideva taastusraviga võimalik saada hea efekt roojapidamatuse osas. Muude tervisehäirete osas kirjeldatud maovaevused ja kõrgvererõhkhaigus on raviga kompenseeritud ning ei tekita terviseandmete põhjal igapäevatoimingute sooritamisel piiranguid. Töövõimet hinnatakse ravi foonil. Taotleja ei ole oma taotluses kõhuvalu ühegi võtmetegevuse juures piiranguna ise esile toonud, seega võib eeldada, et see ei häiri tema elu oluliselt. Märtsis 2020 on üldkirurgi hinnangul kõhuvalude põhjuseks pigem võimalikud operatsioonijärgsed liited. Taotleja kirjeldatud songa kohta TIS-i andmetes kirjeldusi ega diagnoose ei leia. Kui taotleja on mõelnud 2020. a märtsis lülisamba röntgenuuringul kirjeldatud Schmorli songa, siis saadaoleva kirjanduse andmetel võib nende korral esineda seljavalu, kuid põhjapanevad tulemused, mis seostavad neid kindlalt seljavaluga, puuduvad. Kõhuvalu on nende puhul väga ebatõenäoline. Retseptikeskusest saadava teabe alusel väljakirjutatud ravimite kohta võib väita, et taotleja valuravi seljavalu tõttu ei ole pidev. Eelnevalt, 2019. a-l hinnati taotleja töövõime osaliseks perianaalse fistliga seotud pidevate probleemide tõttu (pidev mädaeritus, valud). Taotlejal olid siis olulised probleemid defekatsiooni regulatsiooniga. Kordusoperatsiooniga fistel eemaldati. Paranemine oli tüsistusteta, infektsioone ei ole olnud. Jäänud on mõõdukas piirang tualettruumi toimingutes, mis üldist töövõimet oluliselt ei mõjuta. Vaidemenetluse raames on lisandunud 11.12.2020 EMO arsti PP epikriis, LOR-arsti RA 15.12.2020 epikriis ja 16.12.2020 HKK üldarsti epikriis, mis otsust ei muuda, sest tegemist on ägeda traumaga. Otsust ei muuda ka 25.11.2020 perearsti HK epikriis, sest tegemist on telefonikontaktiga ravimi saamiseks.

3-21-229 vähenenud, siis peaksid uus otsus ja eksperthinnang sisaldama ka mingeid asjaolusid, mis on varasemaga võrreldes paremuse suunas muutunud. Kaebaja teab oma tervislikku olukorda kõige paremini ja võib meedikuna kinnitada, et pigem on tervis halvenenud. Seda kinnitab mh asjaolu, et kaebaja ei ole enam võimeline töötama kiirabis, kust ta lahkus 18.10.2020 tervisprobleemide tõttu. Kordusoperatsioon 26.06.2019 on tekitanud sellise tagajärje, et kaebaja ei saa enam väljaspool kodu töötada ega isegi pikemalt viibida, kuna tal on pärasoole pidamatus. Kaebaja on õppinud meditsiinitehnikuks ja -õeks, kuid ta ei ole võimeline õpitud erialadel töötama. Jääb arusaamatuks, milliseid töid saaks kaebaja töötukassa hinnangul teha. Kaebaja ei nõustu, et eksperdiarvamuse p 1.3 kohaselt kaebajal pikemal istumisel esinev valu kõhus on pigem kerge piirang. Perearst on kirjutanud kaebajale välja valuvaigistavad tabletid ja lisaks kasutab kaebaja pidevalt käsimüügiravist ostetud valuvaigistit. Nendega suudab kaebaja valu vähendada, kuid mitte olematuks muuta. Kaebajale ei võimaldatud taastusravi seoses koroonaviiruse levikuga ja kehtestatud eriolukorraga. Kuna töötukassa hinnangul ei ole kaebaja töövõime vähenenud, ei saadeta kaebajat enam taastusravile ja ise ta selle eest tasuda ei jõua. Kaebajal puudub pärast operatsiooni pool sulgurlihasest ja see on kestev olukord. Ekspertarsti hinnang, et kaebajal on kasutamata sulgurlihaste treeningust ja dieedist saadav potentsiaal, on ebapädev ja solvav. Kui puudub lihas, siis ei ole võimalik seda treenida. Samuti ei ole keegi kaebajale dieeti ette kirjutanud. Kaebaja ravi oli kirurgiline ja niivõrd radikaalne, et sisuliselt sandistas kaebaja, kuna selle järel tekkis pärasoole pidamatus. Seega ei saa nõustuda eksperdiarvamuses märgituga, et pigem on seisund ajas vähemuutuv, kuid võimalik osaline soodne dünaamika ravi foonil. Kuivõrd kaebaja põeb pärasoole pidamatust, on väga paljud töökohad, sh kiirabi ja haiglad, automaatselt välistatud. Sellele lisanduvad seljaprobleemid, gastriit ja vererõhuga seotud mured. Vaideotsuse väide, et kuna kaebajal on siiski säilinud osa lihasest, siis erialase kirjanduse andmetel on järjepideva taastusraviga võimalik saada hea efekt roojapidamatuse osas, on paljasõnaline. Viidet vastavale teaduslikule kirjandusele eksperdiarvamusse lisatud ei ole. Kaebaja saab kinnitada, et tegeleb iga päev võimaliku treeninguga, kuid sellel ei ole siiani märgatavaid tulemusi olnud. Kaebaja ei tea, millal võiks treeninguga efekt saabuda, kuid töövõimetoetust oleks tal vaja kohe. Töötukassa ei saa võtta töövõimetoetust ära väitega tulevikus toimuvast oletustel põhineval paranemisest. Kuigi eksperdiarvamuse järgi on kaebaja kirjeldatud piirangud kõhu ja vererõhu osas ravimitega kompenseeritud ja ei mõjuta nõnda töövõimet, ei tähenda see, et kaebajal neid haigusi ei esineks. Kaebaja on paljude teiste raskete haiguste riskirühmas, nt infarkt, insult, koroona, gripp jne. Kaebajale on 2019. a-l tehtud gastroskoopia, kus tal tuvastati maohaavad. Seda uuringut aga eksperdiarvamuses välja ei ole toodud. TÜ Kliinikumis 11.03.2020 teostatud röntgenuuringute tulemusi ei ole õigesti arvesse võetud. Töötukassa ekspertarsti arvamus, et song ei pruugi anda lihaste väsimust ja valu, on oletuslik ja ei ole teaduspõhine. Song annab alati valu. Samuti ei ole songale tehtud uuringut, mille alusel väita, et see on geneetilise päritoluga. Samas ei saa aru, miks on geneetilised haigused vähem valulikud kui mittegeneetilised. Mõõdikute järgi koostatavad töövõime hindamised ei ole usaldusväärsed. Eksperdiarvamust koostades peaks arst reaalselt inimest nägema, temalt anamneesi võtma ja hindama oma silmaga patsiendi olukorda. Seda enam, et praegusel juhul on infosüsteemiga manipuleeritud kaebaja kahjuks. Kaebaja sai 11.12.2020 kodus raske trauma, kui pidi soolepidamatuse ja äkitselt kõhtu löönud valu tõttu ruttu tualetti saama. Kiirustamise tagajärjel kaebaja kukkus ja tekkis kahepoolne lahtine ninaluude murd. 4(13)

3-21-229

3-21-229 planeeritud oli korduv operatsioon. Töötukassa 04.11.2019 otsusega määrati osaline töövõime 6 kuuks, sest teine lõikus (26.06.2019) oli olnud tulemuslik, kuid kaebaja vajas lisaaega operatsioonist taastumiseks, arvestades varasemaid probleeme ja ülekaalu, mis mõnevõrra raskendab hügieenitoiminguid. Vaidlustatud otsuse tegemise ajal on liikumispiirangud taandunud ja esineb mõõdukas piirang tualettruumi toimingute osas, mis on abivahenditega kompenseeritav. TIS-i alusel on seisund pärast korduvat pärasoole fistli operatsiooni 26.06.2019 paranenud, kaebaja ei ole vajanud operatsiooni järel eriarsti konsultatsiooni. Uusi püsivaid piiranguid põhjustavaid haigusi ei ole lisandunud. Hilisemate terviseandmete alusel on kaebaja asunud aktiivselt tegelema ülekaalu korrigeerimisega, mis eeldatavalt parandab veelgi üldist tegutsemis- ja töövõimet. 11.03.2020 röntgenuuringu kirjelduses on tegemist mõõdukate degeneratiivsete muutustega, kuid vastavalt töövõime hindamise metoodikale ei lähtuta üksikust analüüsist või uuringust, vaid kirjeldatud tegutsemispiirangutest, mida kinnitavad objektiivsed terviseandmed. Kaebaja on songa all mõelnud ilmselt 2020. a märtsis lülisamba röntgenuuringul kirjeldatud Schmorli songa, mis on geneetilise päritoluga ja võib anda lihaste väsimust ning valu. Tegemist on healoomulise seisundiga, mille puhul enamasti ei pea tavalist liikumisrežiimi piirama. Kaebaja esile toodud gastriidi diagnoos esineb üks kord sisehaiguste arsti AK 15.10.2019 epikriisis, kuid selles puudub objektiivse leiu kirjeldus. Küll aga on maovaevuste tõttu 31.05.2018 tehtud gastroskoopiline uuring haavandite välistamiseks, sellel on mao ja duodeenumi limaskest normis. Retseptikeskuse andmetel kasutab kaebaja vajadusel limaskesta kaitsvaid prootonpumba inhibiitoreid ning sooletegevuse toetamiseks on määratud ka seedeensüüme. Seisund on raviga kompenseeritud ega mõjuta töövõimet . Vastustaja on hinnangu koostamisel tuginenud erialakirjandusele, eelkõige artiklile „Clinical Practice Guideline for the Management of Anorectal Abscess, Fistula-in-Ano, and Rectovaginal Fistula“ (J. D. Vogel, M.D., E. K. Johnson, M.D., A. M. Morris, M.D., I. M. Paquette, M.D., T. J. Saclarides, M.D., D. L. Feingold, M.D., S. R. Steele, M.D., The Clinical Practice Guidelines Committee of the American Society of Colon and Rectal Surgeons).

3-21-229 ja kaebaja vastuväidetele on vastatud, ei ole töötukassa uurimiskohustust rikkunud (vt Riigikohtu 05.09.2019 otsus asjas nr 3-17-1110, p-d 21–22). Halduskohtu pädevuses on tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti, eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel (Riigikohtu 05.09.2019 otsus asjas nr 3-17-1110, p 24). Kaebaja ja TTO ekspertarsti hinnangud läksid lahku seismise ja istumise võtmetegevuse hindamisel. Kaebaja märkis töövõime hindamise taotluses, et ta suudab kehaasendeid säilitada ja vahetada raskusteta ja valu tundmata, mis vastab arvväärtusele „0“. TTO ekspertarst hindas piirangute raskusastet arvväärtusega „1“. TTO ekspertarsti hinnangul esineb kaebajal pikemal istumisel valu kõhus, kuna aga võtmetegevuse raames võib kaebaja asendit korrigeerida ja vahepeal „korraks“ püsti tõusta, siis TIS-i andmetel sellega valu väheneb; lisaks ei ole kaebaja taastusravil käinud ja pidevat valuravi retseptide alusel ei tarvita. Kuna kaebaja seismise ja istumise võtmetegevuse all oma töövõime hindamise taotluses probleeme välja ei toonud, võib eeldada, et piirangud töötamist ei takista. Ei ole usutav, et taastusravil käimine polnud enne 2020. a oktoobrit võimalik. Kaebaja on taastusravil käimise raskendatusega seoses viidanud üksnes eriolukorra kehtestamisele seoses koroonaviiruse levikuga, kuid eriolukord kehtis 12.03–17.05.2020. Kaebaja ja TTO ekspertarsti hinnangud läksid lahku ka tualettruumi toimingute võtmetegevuse puhul. Kaebaja andis piirangule arvväärtuse „4“. TTO ekspertarst hindas piirangute raskusastet arvväärtusega „2“, sest TIS-i andmetel on kaebaja rektaalfistul operatsiooniga likvideeritud, mille järel on jäänud kerge pidamatus. Viidatud on kirurgi poolt antud soovitusele teha sulgurlihaste harjutusi, TIS-i andmetes ei leia kirjeldusi nende tegemise ega efekti kohta. Esineb igapäevane leke, mis on abivahendiga korrigeeritav; mõnel korral kuus määrduvad riided. Küsimus, kas sulgurlihaste harjutuste tegemine on kaebaja puhul põhjendatud soovitus, kuulub meditsiini valdkonda ja kohtul puuduvad vastavad teadmised, et seda ümber hinnata. Kaebaja terviseandmetest nähtub, et kirurg MP on andnud 26.08.2019 visiidil soovituse treenida pärakusulguri lihaseid. Seda soovitust pole kahtluse alla seadnud ka TTO ekspertarst ega töötukassa töövõime hindamise ekspertarst. Seega ei ole alust arvata, et kaebajale on antud arsti poolt asjatundmatu soovitus, millele vastustaja ei oleks tohtinud oma põhjendustes tugineda. Kuigi arstil pole kohustust täiendada töövõime hindamise menetluses ja järgnevas menetluses oma erialaseid seisukohti viidetega erialakirjandusele, esitas vastustaja kohtumenetluses ka viite erialakirjandusele. Kaebaja ei ole väitnud, et vastustaja poolt esile toodud erialakirjandus sisaldaks sulgurlihaste harjutuste tegemise kohta vastupidist infot. Röntgenuuringu tulemuse tõlgendamine on meditsiiniteadmisi eeldav küsimus, mida kohus ei saa ise sisuliselt hindama hakata. Oluline on see, et vastustaja ei ole 11.03.2020 röntgenuuringut tähelepanuta jätnud ja on vastanud kaebaja vastuväidetele. Lisaks on kaebaja terviseandmed üle vaadanud kaks erinevat arsti. Töövõime hindamisel ei ole ette nähtud võtta arvesse seda, milliste haiguste riskirühmas isik on. Lisaks ei saa lähtuda üksnes sellest, et isikul esineb mingi haigus. Haiguse esinemine ja vähenenud töövõime ei ole samastatavad (vt määruse nr 39 § 2 p 1, TVTS § 5 lg 2). Kaebaja on viidanud 2019. a-l tehtud gastroskoopiale, kus tal tuvastati maohaavad, kuid seda uuringut ei ole ekspertarvamuses välja toodud. Kaebaja terviseandmete väljavõttest nähtub, et kaebajale tehti normileiuga gastroskoopia 31.05.2018. TIS-i andmetest ei leia küll kaebaja osutatud arsti Jaan Soplepmanni nime, kuid andmetes on ära märgitud 2019. a märtsis tehtud gastroskoopia koos viitega maohaavanditele. Samas on töötukassa töövõime hindamise ekspertarst 22.04.2021 seisukohas esile toonud, et kui eeldada, et tegemist on kaebajale teostatud uuringuga, mis tehnilistel põhjustel ei nähtunud ekspertarstile, ei ole tegemist 7(13)

3-21-229 töövõimet mõjutava olukorraga. Töövõimet hinnatakse ravi foonil ja TIS-i andmete alusel on maovaevused ja kõrgvererõhkhaigus raviga kompenseeritud. Seoses 11.12.2020 traumaga nähtub kaebaja terviseandmetest, et ta kukkus libeduse tõttu näoga vastu treppi. Vastustaja on seoses 11.12.2020 saadud traumaga lisandunud terviseandmeid vaideotsuses arvesse võtnud ja leidnud, et kaebajal ei esine sellist seisundit, mis piiraks püsivalt tema töövõimet ja takistaks töötamist. Dokumendipõhine hindamine on töövõime eksperthinnangu andmisel valdav protseduur. Kaebaja visiidile kutsumata jätmine ei toonud kaasa õigusvastase otsuse tegemist (vt TVTS § 7 lg 3 esimene lause). Poolte põhilised lahkarvamused tekkisid mitte sellest, et andmed oleksid TIS-is puudulikud või vasturääkivad, vaid TIS-i andmete tõlgendamisest töövõime hindamisel. Kehtivast õigusest ei tule töövõime hindajale kohustust võtta otsuse tegemisel aluseks isiku võime teha oma erialale vastavat tööd. Seega lähtutakse töövõime hindamisel isiku üldisest töövõimest tööturul. Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Vajaduse korral antakse soovitusi töötingimuste ja abivahendite kasutamise ja töövõime toetamise kohta (määruse nr 39 § 2 p 1). Seetõttu on eksperthinnangus soovitatud vältida selliseid töötingimusi, kus puudub võimalus vastavalt vajadusele tualetis käia, ja selliseid töid, mis nõuavad suurt füüsilist pingutust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-21-229 Töötukassa 08.03.2021 vastuses toodud viide kasutatud erialakirjandusele on liiga üldine. Ei ole toodud esile viidet konkreetsele leheküljele, kust sellist kirjandust võiks leida. Töötukassa pidanuks esitama väljavõtte konkreetsest lõigust või peatükist, kus oleks kõnealust küsimust käsitletud. Halduskohus leidis, et küsimus, kas sulgurlihaste harjutuste tegemine on kaebaja puhul põhjendatud soovitus, kuulub meditsiini valdkonda ja kohtul puuduvad vastavad teadmised, et seda ümber hinnata. Tõepoolest on tegemist meditsiinilise küsimusega, kuid kaebaja arvates ongi senised eksperdiarvamused seda küsimust käsitlenud poolikult ja vastuoluliselt. Asjas on andnud mitmed eksperdid oma hinnangu, kes tegelikult vaatlevad samu alusdokumente, samas on kaebaja probleemid iseloomuga, mis eeldaksid tema isiklikku ülevaatamist arsti vastuvõtul. See on põhimõtteliselt vale, et töötukassa eelistab dokumendipõhist hindamist ja jätab kõrvale inimese soovi tema eraldi ülevaatamiseks. Ainult kaebaja teab kõige paremini seda, millised on tema igapäevased mured seoses tehtud operatsiooniga ja jätkuva soolepidamatusega, ning ta saanuks olukorda selgitada. Ilma isikut üle vaatamata ei saa teha adekvaatseid järeldusi. Ilmekas näide on see, et töötukassa arst soovitab kõhulahtisust ravida kõhulahtistiga Duphalac ja valuraviks soovitatakse MSPVA-d ehk mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid, kui kaebajal on krooniline gastriit ja ta ei tohi selle rühma ravimeid üldse tarvitada.

3-21-229 Mõõdukas piirang ühes võtmetegevuses ei too automaatselt kaasa üldise töövõime püsivat vähenemist. Piirangu esinemisega tuleb arvestada töökoha valikul. Seejuures hinnatakse töövõime hindamise metoodika kohaselt just hindamise hetkel esinevaid püsivaid tegutsemispiiranguid, nende eeldatavat kestust ja prognoosi adekvaatse ravi ja abivahendite foonil. Neist viimased kaks on aluseks kordushindamise perioodi pikkuse määramisel osalise ja puuduva töövõime tuvastamise korral. Asjaolu, kas erialakirjandusele on ekspertiisis viidatud või mitte, ei muuda ekspertiisis antud terviseandmetele tuginevat hinnangut. Töövõime hindamise metoodika kohaselt ei ole kohustuslik viidata erialakirjandusele, kuid see peab olema vajadusel kontrollitav, mida vastustaja on ka vastuses halduskohtule esile toonud. Dokumendipõhise hindamise käigus koostatud otsus on adekvaatne ja kaebaja on töövõimeline. Visiidipõhist hindamist ei tehta, kui isik ei ole taotlusel välja toodud piirangutega seoses arsti vastuvõtul käinud või taotluses välja toodud piiranguid kinnitavad terviseandmed on olemas ja terviseandmetes puuduvad vastuolud. Samuti ei korraldata visiidipõhist hindamist uute diagnooside püstitamiseks või ägenemiste ja remissioonidega kulgevatest haigustest tulenevate piirangute tuvastamiseks. Praegusel juhul on terviseandmetes pärasoole fistliga seotud probleemid ja tehtud operatsioonid ning hilisemad uuringud ja eriarsti külastused kajastatud ning ühekordne vaatlusvisiit ei anna objektiivseid lisaandmeid, sest visiidi teostab ekspertarst (mitte põhikaebustele spetsialiseerunud eriarst), kes vajadusel saab kaasata füsioterapeudi liikumispiirangute täpsustamiseks. Pärasoole seisundit objektiviseerivaid teste hinnangu andmiseks ei ole visiidi käigus võimalik teha. Antud probleemiga on kaebaja viimati käinud eriarsti vastuvõtul 2019. a-l. Hilisemat spetsialisti (proktoloogi) visiiti terviseandmetes ei nähtu. Konkreetset toitumiskava ei ole kaebajale ette antud, kuid üldised dieedisoovitused kõhukinnisuse vältimiseks on kajastatud 08.07.2019 AS epikriisis ja seal on antud ka soovitus tarvitada vajadusel Duphalaci või Forlaxi. Gastriit ei ole absoluutseks vastunäidustuseks mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite kasutamisel, kuid neid tuleb kasutada ettevaatusega kõrgema veritsusriski tõttu. Et kaebajale on määratud prootonpumba inhibiitorite rühma kuuluvad ravimid (ravimid, mis vähendavad maos toodetava maohappe hulka), siis sellega on haavandite tekke ja verejooksude risk minimeeritud. Seoses eksperdiarvamuse p-s 1.3 toodud järeldusega on terviseandmete kohaselt kaebajal valuravi potentsiaal osaliselt kasutamata. Pidevat retseptipõhist valuravi retseptikeskuse andmetel kaebaja ei kasuta ning valuraviarsti vastuvõtul ei ole käinud. Meditsiinilise abi saamise võimalus koroonapiirangute tingimustes ei katkenud. Käsimüügiravimite kasutust ei ole võimalik kontrollida, kuid arvestades asjaolu, et retseptipõhise valuravi pidev vajadus puudub, on ilmselt seisund ka käsimüügist saadavate valuvaigistitega kompenseeritud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-21-229 on töötukassal juhul, kui eksperdiarvamuse andja hinnangul on meditsiiniliste andmete alusel piirangu raskusaste väiksem kui taotleja hinnatud piirangu raskusaste ja taotleja seab eksperdiarvamuse andja hinnangu piirangu raskusastmele kahtluse alla, suurem uurimiskohustus ning haldusorgan peaks kaaluma teise tervishoiuteenuse osutaja või töötukassa arstiõppe läbinud töötaja kaasamist (Riigikohtu 05.09.2019 otsus asjas nr 3-171110, p-d 21–22).

3-21-229 tegemist juhul, kui operatsiooni teel toodaks jämesool avausena välja haige kõhuseinas, mistõttu soolesisu leke oleks pidev, ja sealjuures esineks nahapõletikud või infektsioonid. Viimaste puudumisel oleks ka sel juhul tänu abivahendi (stoomikoti) kasutamisele tegemist mõõduka piiranguga. Nagu vastustaja on märkinud, tähendabki mõõdukas piirang seda, et igapäevaelu on osaliselt häiritud ja teatud tegevused on ilmselgelt raskemini teostatavad kui ilma haiguseta inimesel (vt määruse nr 39 § 6 lg 3 p 3), samas ei too see automaatselt kaasa üldise töövõime püsivat vähenemist. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja selgitused on loogilised ja põhjendatud.

3-21-229 vastuolud. Poolte lahkarvamused ei tulene vastuolulistest terviseandmetest, vaid erinevast hinnangust küsimusele, kas nimetatud piirangute tõttu tuleks tuvastada ka kaebaja töövõime vähenemine.

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.