X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 29.03.2021 otsuse nr 2025334757/TE osalise tühistamise ja 02.02.2021 taotluse nr 2025334757 uuesti läbivaatamise kohustamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja – X, esindaja Mihhail Šerle; Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Juhannes Reisman
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 17.02.2022. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas Eesti Vabariigi Suursaatkonnas Moskvas Politsei- ja Piirivalveametile tähtajalise elamisloa taotluse välismaalaste seaduse § 191 alusel ettevõtluseks PRECISIONISE OÜ- sse, registrikood 16092990. Taotlus võeti PPA-s menetlusse 02.02.2021 numbriga 2025334757.
2.Politsei- ja Piirivalveameti andis 29.03.2021 otsusega nr 2025334757/TE X välismaalaste seaduse (edaspidi ka – VMS) § 118 p 5 ja § 191 alusel elamisloa ettevõtluseks kehtivusajaga 29.03.2021 - 29.03.2022.
X esitas 05.04.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti otsuse nr 2025334757/TE osaliseks tühistamiseks seonduvalt elamisloa kehtivusajaga ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks vastu võtma uut otsust, millega määrata väljastava elamisloa kehtivusasjaks vähemalt 3 aastat.
4.Tallinna Halduskohtu 26.04.2021 määrusega võeti kaebus menetlusse. Politsei- ja Piirivalveamet vastas kaebusele 26.05.2021.
5.Tallinna Halduskohtu 30.12.2021 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
6.Kaebaja on seisukohal, et otsuse tegemisel ja VMS § 119 lg 2 rakendamisel ei teostanud vastustaja kaalutlusõigust nõuetekohaselt. Kaebaja hinnangul on 3-aastane elamisloa periood keskmine ning määrates elamisloa kehtivusaja alla selle määra, peab vastustaja eriti hoolikalt põhjendama taolist otsust. Äriplaan on koostatud kolmeks aastaks ning kaebajal ei ole võimalik äritegevusega alustada kui ühe aasta möödudes võib tekkida elamisloa pikendamise taotluse menetlemisel risk, et seda ei pikendata. Iduettevõtte arendus nõuab teatud stabiilsust. Käesoleval juhul ei ole vastustaja arvestanud elamisloa andmise eesmärgiga ning asjaoluga, et kaebaja soovib Eestis ettevõtlusega tegeleda vähemalt 3 aastat ekspertkomisjoni poolt heakskiidetud äriplaani kohaselt.
7.Täiendavas 17.06.2021 seisukohas teatas kaebaja, et on asunud Eestisse elama.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
8.Vastustaja leiab, et kaebus tuleks jätta rahuldamata. Vaidlustatud haldusakt on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus.
8.1.Vastustaja selgitab, et 1-aastane tähtajaline elamisluba anti kaebajale selleks, et hinnata ettevõtte äritegevust ja kaebaja Eestisse elama asumist. PPA on hinnanud kaebaja esitatud materjale elamisloa menetluse käigus ja leidnud, et elamisloa andmine on põhjendatud üheks aastaks. Nimelt selgitas PPA elamisloa otsuses, et üheaastane tähtaeg on põhjendatud hindamaks projekti PRECISIONISE OÜ teostumist läbi kaebaja tegevuse ja äriühingu PRECISIONISE OÜ kaudu, planeeritud tegevuste realiseerumist ja äritegevuse jätkumist ning kaebaja Eestisse elama asumist. Vastustaja jaoks on arusaamatu, miks kaebajal ei ole võimalik ettevõtlusega alustada, kui tema elamisloa kehtivusaeg on üks aasta.
8.2.VMS § 121 lg 3 näeb ette, et välismaalasel peab olema Eestis registreeritud elukoht kogu elamisloa kehtivusaja vältel. Kaebaja sai elamisloakaardi kätte 22.04.2021. PPA-le teadaolevalt kaebaja enda elukohta rahvastikuregistris 26.05.2021 seisuga registreerinud ei ole. Eeltoodust tulenevalt nähtub ka isiku tegevusetus elamisluba eesmärgipäraselt kasutada, kuna isik ei ole siiani Eestisse tulnud.
8.3.Vastustaja on seisukohal, et pelgalt äriplaani ja kaebaja elamisloa menetluses antud selgituste põhjal, ei saa järeldada, et ettevõtte tegevus aitaks oluliselt kaasa Eestis majanduse arengule, eriti arvestades, et ettevõtte serverid asuvad ikka veel Hollandis. PPA poolt 03.02.2021 kaebajale esitatud täiendavatele küsimustele vastates on kaebaja välja toonud, et ettevõtte PRECISIONISE OÜ serverid asuvad Hollandis ning ettevõte alles planeerib serverite lokaliseerimist Eestisse. Ka kohtumenetluses esitatud finantsprognoos ei ole tõsikindel tõend ettevõtte edukuse kohta.
8.4.Kaebaja väide ettevõtluse alustamise keerukuse kohta on paljasõnaline. Kaebaja ei ole kuidagi selgitanud, milles seisneb ettevõtluse alustamise keerukus üheaastase elamisloaga. Vastustaja jaoks ei ole usutav, et pangas ei avata arvelduskontot, kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba kehtivusajaga üks aasta. Sellise loogika põhjal peaksid pangad keelduma arvelduskonto avamisest ka sellisele välismaalasele, kelle elamisloa kehtivusaeg on küll pikem, kuid kehtivusaja lõpuni on üks aasta.
8.5.Nii Eestisse saabumise (PS § 34) kui ka Eestis ettevõtlusega tegelemise (PS § 31) õigust on välisriikide kodanike puhul lubatud piirata seadusega. VMS § 119 lg 2 tulenevalt on PPA-l kaalutlusõigus otsustada tähtajalise elamisloa kehtivusaja määramisel elamisloa andmise aluseks olevate asjaolude või muude asjas tähtsust omavate asjaolude tõendatust ja muutumise võimalikkust antava elamisloa kehtivusajal. Vastustaja on seisukohal, et kaebajale antud ühe aastase kehtivusajaga elamisluba ei saa pidada ebamõistlikuks või kaebajale koormavaks. Üheaastane elamisluba ei kahjusta kaebaja huve pöördumatult. Eesmärgiks on ka tõkestada iduettevõtluse eesmärgil antavate elamislubade väärkasutamist. Kaebusest ei nähtu selgelt, miks peaks elamisluba kehtima kolm aastat, kui samas on põhjendatud kahtlus, et kas isik tegelikult ka tähtajalist elamisluba üldse vajab. Kaebajal on seadusest tulenev õigus esitada elamisloa pikendamise taotlus ja kui kaebaja vastab elamisloa andmise tingimustele, ei ole tal probleeme ka elamisloa pikendamisega.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Politsei- ja Piirivalveameti 29.03.2021 otsust nr 2025334757/TE ja taotletud selle osalist tühistamist ning eelnimetatust lähtuvalt ka vastavasisulise 02.02.2021 taotluse nr 2025334757 uuesti läbivaatamise kohustamist. Selliselt on kaebus Tallinna Halduskohtu 26.04.2021 määrusega menetlusse võetud. Vaidlustatud otsusega nr 2025334757/TE võimaldati kaebajale tähtajaline elamisluba ettevõtluseks kehtivusajaga 29.03.2021 kuni 29.03.2022, kuid kaebaja arvates ei teostatud kaalutlusõigust nõuetekohaselt ning vastustaja ei arvestanud asjaoluga, et kaebaja soovis tegeleda Eestis ettevõtlusega vähemalt 3 aastat ekspertkomisjoni poolt heakskiidetud äriplaani kohaselt. Arvestades asjaolu, et kaebaja peab talle väljastatud elamisloa ühe aastast kehtivusaega ebapiisavaks, taotleb ta 29.03.2021 otsuse nr 2025334757/TE tühistamist elamisloa kehtivusaja osas ning uue otsustuse vastuvõtmise kohustamist taoliselt, et väljastatava elamisloa kehtivusaeg oleks vähemalt kolm aastat. Mis puutub kohustamisnõudesse, siis vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 41 lõikele 3 võib kohustamiskaebuse rahuldamise korral kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama ning see ei sõltu sellest millise täpsusastmega on kaebaja kohustamisnõude sõnastanud. Antud juhul on aga kohustamisnõude rahuldamine võimalik vaid sel juhul kui vaidlustatud haldusaktiga võimaldatud elamisluba peaks osutuma selle kehtivusaja osas õigusvastaseks. Haldusakti õiguspäraseks osutumise korral vastupidisel eeldusel põhinevat kohustamisnõuet rahulda ei saa.
10.Lähtuvalt eeltoodust taandub kogu vaidlusalune küsimus sellele kas vastustaja võis anda kaebajale tähtajalise elamisloa ainult üheks aastaks või oli taolistes kaalutlustes olulisi vajakajäämisi. Haldusmenetluse seaduse § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane sel juhul kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Mis puutub vorminõuete järgimisse, siis sellega seonduvalt ei ole kaebaja etteheiteid teinud. Kohus lähtub eelnimetatust.
11.Vaidlustatud haldusakti andmisel on lähtutud välismaalaste seaduse § 118 p 5 ja § 191. VMS § 118 p 5 kohaselt on võimalik ettevõtluse eesmärgil välismaalastele elamislubasid anda. Vastavalt VMS § 191 on ettevõtluseks antava tähtajalise elamisloa eesmärgiks soodustada selliste äriühingute ja välismaa äriühingute filiaalide asutamist Eestisse ja füüsilisest isikust ettevõtjate elama asumist Eestisse ning nende tegutsemist Eestis, mis aitavad oluliselt kaasa Eesti majanduse arengule. Vastustaja on sellest lähtunud ning see ei saa kaebaja õigusi kuidagi rikkuda. Mis puutub aga tähtajalise elamisloa kehtivusaja määramisse, siis antakse tähtajaline elamisluba kehtivusajaga kuni 5 aastat (VMS § 119 lg 1), kusjuures tähtajalise elamisloa kehtivusaja määramisel arvestatakse elamisloa andmise aluseks olevate asjaolude või muude asjas tähtsust omavate asjaolude tõendatust ja muutumise võimalikkust antava elamisloa kehtivusajal (VMS § 119 lg 2).
12.Välismaalaste seaduses ei ole reguleeritud seda milline peaks olema tähtajalise elamisloa minimaalne kehtivusaeg. Seega on vaja lähtuda mõistlikest kaalutlustest. Nähtuvalt haldusasja materjalist ei ole vastustaja olnud ka päris kindel kas kaebaja üldse taolist elamisluba vajab ning eeltoodut arvesse võttes ei saa elamisloa ühe aastast kestust ebamõistlikuks pidada. Ettevõtja tegevus peab majanduse arengule kaasa aitama ja mitte lihtsalt kaasa aitama, vaid oluliselt kaasa aitama. Vaidlustatud otsuses on tähtajalise elamisloa kehtivusaja põhjendus välja toodud ning sellest ilmneb, et vastustaja on soovinud hinnata kaebaja planeeritud tegevuse realiseerumist ning ka kaebaja Eestisse elama (VMS § 121 lg 3) asumise nõude täidetavust. Elamisloa taotlus oli esitatud Moskvas, kusjuures kaebuse kohta esitatud kirjalikus vastuses märgib Politsei- ja Piirivalveamet, et 26.05.2021 seisuga ei olnud kaebaja enda elukohta veel rahvastikuregistris registreerinud. Sellele järgnevalt on kaebaja andnud 17.06.2021 omakorda teada, et on (nüüd) Eestisse elama asunud. Eelnimetatul väga suurt tähendust siiski ei ole, sest haldusakti õiguspärasuse küsimust hinnatakse selle andmise ajahetke seisuga ning olenemata teatavatest küsitavustest, on vastustaja pidanud võimalikus kaebajale siiski elamisloa väljastada. Tähtajalise elamisloa andmise aluseks olevate asjaolude ja muude tähtsust omavate asjaolude muutumise võimalikkust ongi vaja elamisloa kehtivusaja määramisel arvestada (VMS § 119 lg 2). Mis puutub küsitavustesse või võimalikesse küsitavustesse, siis on vastustaja kaebuse kohta esitatud kirjalikus vastuses selgitanud, et kaebajal on seadusest tulenev õigus esitada elamisloa pikendamise taotlus ja kui ta vastab elamisloa andmise tingimustele, siis elamisloa pikendamisega probleeme ei ole. Kokkuvõttes võib asuda seisukohale, et (esialgse) elamisloa kehtivusaja küsimust on vastustaja kooskõlas kehtiva õigusega piisavalt kaalunud, ebaproportsionaalseks ei saa seda antud juhul pidada ning seejuures ei nähtu ka põhimõttelisi kaalutlusvigu. Lähtuvalt eeltoodust vastuolu haldusmenetluse seaduse §-s 54 sätestatuga täheldada ei saa, mis tähendab seda, et kaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
13.HKMS § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.