Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

osundab, et kui AnsonBaer Nordic OÜ 23.04.2021 ei ole kõnealust summat tagastanud ega võtnud Töötukassaga ühendust tagasimaksegraafiku koostamise asjus, siis Töötukassa on TTTS § 41 lg 2 alusel kohustatud tegema AnsonBaer Nordic OÜ-le õigusliku aluseta saadud summade tagasinõudmiseks ettekirjutuse koos hoiatusega. Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on Töötukassal õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning tagasinõude summale lisanduvad täitekulud. Ühtlasi märgitakse tagasinõudes, kelle poole pöörduda tagasimaksegraafiku koostamiseks või informatsiooni saamiseks. 23.04.2021 esitas AnsonBaer Nordic OÜ Töötukassale vaide, milles taotles tagasinõudemenetluse lõpetamist. Töötukassa 07.06.2021 vaideotsusega nr 1715 jäeti vaie rahuldamata. Vaideotsuses muuhulgas märgitakse, et läbiviidud vaidemenetluses ei selgunud uusi faktilisi ega õiguslikke asjaolusid ning ei esitatud ka uusi tõendeid ega dokumente, mille alusel oleks tulnud tagasinõudemenetlus lõpetada. AnsonBaer Nordic OÜ vaidlustas kohtus Töötukassa 24.03.2021 tagasinõude nr 6-7.2/21/0544 ja 07.06.2021 vaideotsuse nr 1715, taotledes nende tühistamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja kinnitab, et faktiliste asjaolude suhtes pooltel vaidlust ei ole. Kuid kaebaja on seisukohal, et Töötukassal puudub arusaamine, kuidas toimib turgudele suunatud majandustegevus. Väita, et juhul kui äriühing jäi kasumissse, siis puudub vajadus koondamiseks, saab olla omane vaid maksumaksja raha eest toimivale asutusele. Tööandja kasum langes võrreldes eelneva aastaga 42% protsenti ja Töötukassa ettekujutus (18.10.2021, 2. lk kolmanda lõigu viimane lause), et kui äriühing on kasumis, siis puudub eluline vajadus koondada töötajaid, ei ole eluline. On selge, et erakorraliste asjaolude esinemine nõuab tööandjalt enda tegevusplaanide ümbervaatamist koos sellest tulenevate tagajärgedega. Tööandjale oli aastal 2020 kasumlikud eelkõige aasta esimesed kuud (jaanuar, veebruar) ning aasta viimased kuud (november, detsember) kui majanduselu mõnevõrra uuesti aktiveerus. Ka juhul kui kasum aasta peale ära jagada (mis käesoleval juhul ei ole küll asjakohane, sest koondamine toimus langevate numbrite juures), siis oleks igakuine kasum 3746 eurot ning Töötukassa väide, et igakuine täiendav 800 euro suurune kulu (palk koos maksudega) seda märkimisväärselt ei mõjuta, ei ole asjakohane. Töömahu oluline vähenemine toob paratamatult vajaduse koondamiseks. Samas on positiivne, et Töötukassa on vaidluse käigus lõpuks proovimas leida sisulisi põhjendusi (kuigi ebaõnnestunult) tagasinõude esitamiseks kaitseks ning loobunud sellega seisukohast, et neil kaalutlusõigus puudub ning TTTS § 41 lõige 1 on imperatiivne säte ega anna Töötukassale võimalust kaaluda, kas palgatoetust tagasi nõuda või mitte. Töötukassa leiab, et “Töötasu hüvitise meede (töötajate töötasu hüvitamine kuni kahe kalendrikuu eest) oli mõeldud just kõige kriitilisema aja ületamiseks, vältimaks töösuhete lõppemist COVID-19 pandeemiast tingitud ebaselgest tulevikuväljavaatest pandeemia algses faasis.“ Ja samas on Töötukassa seisukohal, et palgatoetuse tagastamata jätmine oleks õigustatud ainult juhul, kui koondamine oleks toimunud just kõige kriitilisemal ajal. Vastustaja seisukoht ei ole loogiline – riik loob täiendava meetme töökohtade säilitamiseks, aga Töötukassa leiab vastupidist – see oli aeg, mil tööandjad oleksid pidanud hoopis koondama, selleks et Töötukassal tekiks võimalus palgatoetuse tagasi küsimata jätmiseks. Kaebajale tundub, et vastustaja ei ole soovinud vastata küsimusele, kuidas Töötukassa arvates oleks käesoleval juhul palga alandamine kolmeks kuuks võimaldanud töökoha säilitamist ning millest tulenevalt menetluse käigus vastustaja seisukoht seaduse tõlgendamise osas muutus, kuna veel 2021. aasta jaanuari alguses oli Töötukassa seisukohal, et Töötukassal on kaalutlusõigus palgatoetuse lepingute osas, mis on lõppenud koondamise tõttu seoses eriolukorraga. Samas

märtsiks oli Töötukassa jõudnud seisukohale, et kaalutlusõigus puudub. Töötukassa ei ole pidanud vajalikuks selgitada, millest selline äkiline meelemuutus. Kaebaja nõustub sellega, et tavaolukorras kuuluks palgatoetus tagastamisele, kuid käesoleval juhul on tegemist TTTS § 41 lg-s 13 toodud olukorraga. TTTS eelnõu seletuskirja kohaselt muudatustega antakse Töötukassale kaalutlusõigus loobuda tööturuteenuste osutamiseks kulunud summade teenuse saajalt tagasi nõudmisest, kui tagasinõude olukord on tekkinud seoses eriolukorraga. Kaebaja ei nõustu tõlgendusega, mille kohaselt on tagastusnõude loobumise aluseks olev asjaolu seostatud eriolukorra kehtivusega. Seaduses on kirjas, et Töötukassa võib eriolukorrast tulenevalt raskustesse sattunud isikute puhul summade tagasi nõudmisest loobuda. Tagasinõude olukord peab olema tekkinud seoses eriolukorraga, mitte aga selle kehtivuse ajal. Eriolukord lõppes 17.05.2020. Töötukassa sai teada töölepingu lõpetamisest 2020 septembris, kuid esitas tagastusnõude alles 24.03.2021. Töötukassa enda tõlgenduse kohaselt oleks saanud tagastusnõude esitamisest loobuda kuni 2020 novembri keskpaigani. Kaebaja leiab, et Töötukassa tegevusetusega kaasnes olukord, milles sõltumata töölepingu lõpetamise asjaoludest ei ole Töötukassal enam võimalik tagasinõudest loobuda. Töötukassa enda tegevusetusega tekitatud olukord, kus tööandjale positiivse otsuse tegemine osutub võimatuks, sõltumata konkreetsetest asjaoludes, ei saa olla õiguspärane. Kaebaja arvates Töötukassa viivitamine menetluse läbiviimisel viis ebaõige otsustuseni, millest tulenevalt kaebaja taotleb tagastusnõude ja vaideotsuse tühistamist. Vastustaja väitel on vaieldamatu, et töösuhe töötajaga lõpetati tööandja algatusel koondamise tõttu 01.09.2020, s.o umbes 3,5 kuud pärast riigis kehtestatud eriolukorra lõppemist. Vastustaja hinnangul töölepingu lõpetamine ei saanud olla tingitud eriolukorrast, sest töösuhe jätkus pärast eriolukorra lõppemist üle 3 kuu. Kaebaja vastupidine arvamus ei ole õige, sest pärast eriolukorra lõppemist ei olnud kaebajal takistusi äritegevuse jätkamiseks, eriolukorra ajal kehtinud piirangute ületamiseks võimaldas riik ettevõtjatel taotleda töötasu hüvitist, mida kaebaja ka tegi ning töötajale maksti töötasu hüvitist. Kaebajal polnud alust eeldada, et lõpetades pärast eriolukorra lõppemist töölepingu koondamise tõttu, vabaneb ta tagasinõudest. Riik võimaldas tööandjatel eriolukorra ajal kehtestatud piirangute üleelamiseks töötasu hüvitist (et vältida töötajate koondamist), edaspidi pidid tööandjad suutma iseseisvalt hakkama saama. Ei ole loogiline, et kui riik tuli eriolukorra ajal tööandjatele appi ja hüvitas kriitilisel perioodil töötajate töötasud, siis pidanuks riik ka pärast eriolukorra lõppemist tööandjaid rahaliselt motiveerima töötajate töökohtade säilimise osas. Riik ei saa kuidagi vastutada tööandja äririskide eest, kui need realiseeruvad ajal, mil riigis polnud eriolukorda. Palgatoetuse halduslepingut pidi kaebaja igal juhul täitma (sh arvestama võimaliku tagasinõudega töölepingu ennetähtaegse lõpetamise korral), sest eriolukorra ajal riigis kehtestatud piirangud ei takistanud kaebaja äritegevust eriolukorrajärgsel perioodil. Kui äritegevuse languse tingisid COVID-19 pandeemiast põhjustatud üleüldine majanduskriis või muud majanduslikud põhjused, siis see oli kaebaja äririsk ega saanud tekitada kaebajale ootust, et tagasinõuet Töötukassa poolt ei esitata. Vastustaja leiab, et kuna tööleping lõpetati pärast eriolukorda, st seost eriolukorra ja töölepingu lõpetamise vahel on raske leida, siis polnud vastustajal võimalik ka kaalutlusõigust rakendada. TTTS § 41 lg-t 13 on võimalik tõlgendada vaid nii nagu TTTS eelnõu seletuskirjas: „Muudatusega antakse Töötukassale kaalutlusõigus loobuda tööturuteenuste osutamiseks kulunud summade teenuse saajalt tagasi nõudmisest, kui tagasinõude olukord on tekkinud seoses eriolukorraga.“ Töötukassa hinnangul ei ole tagasinõude olukord tekkinud mitte seoses eriolukorraga, vaid kaebaja otsusega lõpetada tööleping koondamise tõttu 01.09.2020. Vastustaja on seisukohal, et kuivõrd kaebaja töösuhe töötajaga kestis vähem kui palgatoetuse maksmise tingimusena ettenähtud 1 aasta, siis Töötukassa algatas kaebaja suhtes tagastusnõude menetluse kogu välja makstud palgatoetuse 1138,59 euro ulatuses ning koostas tagastusnõude. Vastavalt halduslepingu p-le 3.4.6 oli tööandja kohustatud teatama koheselt Töötukassale töölepingu lõpetamisest enne 1 aasta möödumist töösuhte algusest, kuid kaebaja seda ei teinud (vastustaja sai sellest teada

Töötamise registri kaudu). Vastustaja arvates Töötukassal ei ole võimalik kaaluda TTTS § 41 lgs 13 toodud võimalust tagastusnõudest loobumiseks, kuna töölepingu lõpetamise asjaolud seda ei võimalda: tööleping lõpetati 01.09.2020 ehk pärast eriolukorra lõppemist 17.05.2020, mistõttu ei saa töölepingu lõpetamist pidada eriolukorrast tulenevaks. Töötukassa väitel tagasinõudest loobumise võimaluse eelduseks on asjaolu, et tagasinõude olukord (koondamise tõttu töölepingu lõpetamine enne 1 aasta möödumist töölepingu sõlmimisest) oli tekkinud seoses eriolukorraga (st tööleping peab koondamise tõttu olema lõpetatud eriolukorra ajal, s.o perioodil 12.03.17.05.2020). Seega loobumise aluseks olev asjaolu on seostatud eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra kehtivusega. Selliselt tõlgendab ka Sotsiaalministeerium TTTS § 41 lg-t 13. TTTS eelnõu seletuskirja kohaselt muudatusega antakse Töötukassale kaalutlusõigus loobuda tööturuteenuste osutamiseks kulunud summade teenuse saajalt tagasi nõudmisest, kui tagasinõude olukord on tekkinud seoses eriolukorraga. Vastustaja jääb selle juurde, et Töötukassa sai kaaluda tagastusnõudest loobumist üksnes juhul, kui tagasinõude olukord tekkinuks eriolukorra ajal. Käesoleval juhul tööandja lõpetas töölepingu 01.09.2020 ehk pea 3,5 kuud pärast eriolukorra lõppemist ning vastustajal ei ole antud juhul põhjust arvata, et kaebaja sattus raskustesse just Eestis kehtestatud eriolukorra tõttu. Seetõttu puudus vastustajal parimagi soovi korral võimalus kaebajale tagasinõuet mitte esitada, sest TTTS § 41 lg 13 sellist tõlgendust ei võimalda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjalike seisukohtadega, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Haldusasjas vaidlust ei ole selle üle, et Töötukassa sõlmis 29.01.2020 AnsonBaer Nordic OÜ-ga (registrikood 11365489) halduslepingu nr 7-6.1/20/0245 palgatoetuse maksmiseks. Palgatoetusega võeti määramata ajaks tööle Ü.P. alates 01.02.2020. AnsonBaer Nordic OÜ-le maksti välja palgatoetus summas 1138.59 eurot. Töötamise registri andmetel lõpetas tööandja töölepingu Ü. P. 01.09.2020 Töölepingu seaduse (TLS) § 89 lg 1 alusel (töölepingu ülesütlemine seoses koondamisega). Tööturuteenuste ja –toetuste seaduse (TTTS) § 18 lg 1 kohaselt palgatoetus on tööandjale töötu tööle rakendamiseks makstav toetus. Sama paragrahvi lg 9 näeb ette, et tööandja tagastab palgatoetuse täies ulatuses, kui töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne ühe aasta möödumist töölepingu sõlmimisest või alla aastase tähtajaga töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne tähtaega, välja arvatud juhul, kui töötajaga on tööleping üles öeldud TLS § 88 (töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel) lg 1 (p-d 1-8) alusel. Vaidlust ei ole selles, et AnsonBaer Nordic OÜ lõpetas töölepingu Ü. P. 01.09.2020 TLS § 89 (töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel) lg 1 alusel seoses koondamisega. Töötukassa otsustas algatada 24.03.2021 AnsonBaer Nordic OÜ suhtes tagasinõudemenetluse kogu väljamakstud palgatoetuse ulatuses (1138,59 eurot), mille tulemusel koostas 24.03.2021 tagasinõude nr 6-7.2/21/0544. Töötukassa on jätkuvalt seisukohal, et tööleping töötajaga lõpetati 01.09.2020 ehk pärast eriolukorra lõppemist 17.05.2020, mistõttu ei saa töölepingu lõpetamist pidada eriolukorrast tulenevaks. TTTS § 41 (alusetult saadu tagasinõudmine) lg 1 kohaselt nõuab Töötukassa TTTS § 18 lg-s 9, § 19 (ettevõtluse alustamise toetus) lg-tes 8 ja 81 ning § 20 (tööruumide ja – vahendite kohandamine) lg-s 5 nimetatud juhtudel tööturuteenuste osutamiseks kulunud summad tagasi. Sama paragrahvi lg 12 võimaldab Eesti Töötukassal käesoleva paragrahvi lg-tes 1 ja 11 nimetatud summade tagasinõudmiseks isikuga kokkuleppel koostada tagasimaksegraafiku. TTTS § 41 lg 2 sätestab, et kui isik ei maksa alusetult makstud summasid tagasi, tehakse nende

tagasinõudmiseks ettekirjutus koos hoiatusega. Ettekirjutus koos hoiatusega toimetatakse kätte elektrooniliselt või posti teel väljastusteatega tähtkirjaga. Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on Töötukassal õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Vaidlustatud tagastusnõudes Töötukassa määras AnsonBaer Nordic OÜ-le tähtaja (23.04.2021) teavitamaks vastustajat nõutava summa tagastamisest või tagasimaksegraafiku koostamise vajadusest. Tagasinõudes selgitatakse AnsonBaer Nordic OÜ-le, et kui äriühing määratud tähtajaks ei ole 1138,59 eurot tagastanud ega ole võtnud Töötukassaga ühendust tagasimaksegraafiku koostamise asjus, siis on Töötukassa TTTS § 41 lg 2 alusel kohustatud tegema AnsonBaer Nordic OÜ-le õigusliku aluseta saadud summade tagasinõudmiseks ettekirjutuse koos hoiatusega. Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on Töötukassal õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning tagasinõude summale lisanduvad täitekulud. TTTS 41 lg 13 sätestab, et Eesti Töötukassa võib eriolukorrast, erakorralisest seisukorrast või sõjaseisukorrast tulenevalt raskustesse sattunud isikute puhul käesoleva paragrahvi lg-tes 1 ja 11 nimetatud summade tagasinõudmisest loobuda, välja arvatud juhul, kui summad on välja makstud seoses eriolukorraks, erakorraliseks seisukorraks või sõjaseisukorraks kehtestatud tööturuteenuse või tööturutoetusega. Tagasinõudmisest ei saa loobuda ja loobumine on tühine, kui isik on teadvalt esitanud valeandmeid või tagasinõudmisest loobuti isiku pettuslikul viisil toimimise tõttu. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud erisust võib kohaldada kuni 180 kalendripäeva jooksul eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra lõppemisest arvates (jõustus 07.05.2020, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 12.03.2020). Kaebaja nõustub, et tavaolukorras kuuluks palgatoetus tagastamisele, kuid käesoleval juhul on kaebaja arvates tegemist TTTS § 41 lg-s 13 toodud olukorraga. TTTS eelnõu seletuskirja kohaselt muudatustega antakse Töötukassale kaalutlusõigus loobuda tööturuteenuste osutamiseks kulunud summade teenuse saajalt tagasi nõudmisest, kui tagasinõude olukord on tekkinud seoses eriolukorraga. Vastustaja osundab, et töösuhe töötajaga lõpetati tööandja algatusel koondamise tõttu 01.09.2020, mis on ca 3,5 kuud pärast riigis kehtestatud eriolukorra lõppemist. Vastustaja hinnangul töölepingu lõpetamine ei saanud olla tingitud eriolukorrast, sest töösuhe jätkus pärast eriolukorra lõppemist veel üle 3 kuu. Vastustaja arvates pärast eriolukorra lõppemist ei olnud kaebajal takistusi äritegevuse jätkamiseks, eriolukorra ajal kehtinud piirangute ületamiseks võimaldas riik ettevõtjatel taotleda töötasu hüvitist, mida kaebaja ka tegi ning töötajale maksti töötasu hüvitist. Vastustaja on seisukohal, et kuivõrd kaebaja töösuhe töötajaga kestis vähem kui palgatoetuse maksmise tingimusena ettenähtud 1 aasta, siis Töötukassa algatas kaebaja suhtes tagasinõude menetluse kogu välja makstud palgatoetuse 1138,59 euro ulatuses ning koostas tagasinõude. Vastavalt halduslepingu p-le 3.4.6 oli tööandja kohustatud teatama koheselt Töötukassale töölepingu lõpetamisest enne 1 aasta möödumist töösuhte algusest, kuid kaebaja seda ei teinud Vastustaja sai sellest teada töötamise registri kaudu. Vastustaja arvates Töötukassal ei olnud võimalik kaaluda TTTS § 41 lg-s 13 toodud võimalust tagasinõudest loobumiseks, kuna töölepingu lõpetamise asjaolud seda ei võimaldanud: tööleping lõpetati 01.09.2020 ehk pärast eriolukorra lõppemist 17.05.2020, mistõttu ei saa töölepingu lõpetamist pidada eriolukorrast tulenevaks. Kaebaja ei nõustu vastustaja tõlgendusega, mille kohaselt on tagasinõudest loobumise aluseks olev asjaolu seostatud eriolukorra kehtivusega. Seaduses on kirjas, et Töötukassa võib eriolukorrast tulenevalt raskustesse sattunud isikute puhul summade tagasi nõudmisest loobuda. Tagasinõude olukord peab olema tekkinud seoses eriolukorraga, mitte aga selle kehtivuse ajal. Eriolukord lõppes 17.05.2020. Töötukassa sai teada töölepingu lõpetamisest 2020 septembris, kuid esitas tagasinõude alles 24.03.2021. Töötukassa enda tõlgenduse kohaselt oleks saanud

tagasinõude esitamisest loobuda kuni 2020 novembri keskpaigani. Kaebaja leiab, et Töötukassa tegevusetusega kaasnes olukord, milles sõltumata töölepingu lõpetamise asjaoludest ei olnud Töötukassal enam võimalik tagasinõudest loobuda ning tööandjale positiivse otsuse tegemine osutus võimatuks sõltumata konkreetsetest asjaoludes. Vastustaja selgitab, et TTTS eelnõu seletuskirja kohaselt muudatusega antakse Töötukassale kaalutlusõigus loobuda tööturuteenuste osutamiseks kulunud summade teenuse saajalt tagasi nõudmisest, kui tagasinõude olukord on tekkinud seoses eriolukorraga. Vastustaja jääb selle juurde, et Töötukassa sai kaaluda tagasinõudest loobumist üksnes juhul, kui tagasinõude olukord tekkinuks eriolukorra ajal, mis vastustaja arvates ei ole antud juhul aset leidnud. Töötukassa selgituse kohaselt tagasinõudest loobumise võimaluse eelduseks on asjaolu, et tagasinõude olukord (koondamise tõttu töölepingu lõpetamine enne 1 aasta möödumist töölepingu sõlmimisest) tekkis seoses eriolukorraga, mis tähendab, et tööleping peab koondamise tõttu olema lõpetatud eriolukorra ajal, mida kinnitab ka Sotsiaalministeerium. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et Töötukassa ja AnsonBaer OÜ sõlmisid 29.01.2020 palgatoetuse maksmiseks halduslepingu nr 7-6.1/20/0245 TTTS § 18 alusel. Nimetatud äriühing võttis määramata ajaks tööle Ü. P. 01.02.2020 sõlmitud töölepingu alusel. Halduslepingu p 3.4.6 kohustas tööandjat teatama koheselt Töötukassale töölepingu lõpetamisest enne 1 aasta möödumist töösuhte algusest, kuid kaebaja seda ei teinud. Töötukassa sai sellest teada töötamise registri kaudu. Eriolukord seoses COVID-19 levikuga Eestis kestis perioodil 12.03.- 17.05.2020. AnsonBaer OÜ lõpetas Ü. P. 01.02.2020 sõlmitud töölepingu 01.09.2020 TLS § 89 (töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel) lg 1 (koondamine) alusel. TLS § 89 lg 1 kohaselt tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). TTTS 41 lg 13 annab Töötukassale võimaluse eriolukorrast, erakorralisest seisukorrast või sõjaseisukorrast tulenevalt raskustesse sattunud isikute puhul käesoleva paragrahvi lg-tes 1 ja 11 nimetatud summade tagasinõudest loobuda, välja arvatud juhul, kui summad on välja makstud seoses eriolukorraks, erakorraliseks seisukorraks või sõjaseisukorraks kehtestatud tööturuteenuse või tööturutoetusega. Tagasinõudest ei saa loobuda ja loobumine on tühine, kui isik on teadvalt esitanud valeandmeid või tagasinõudest loobuti isiku pettuslikul viisil toimimise tõttu. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud erisust võib kohaldada kuni 180 kalendripäeva jooksul eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra lõppemisest arvates. Seega eelviidatud erisust võis vastustaja kohaldada kuni 13.11.2020 (eriolukord lõppes 17.05.2020). Vastustaja väitel antud juhul ei olnud tegemist eriolukorra tõttu töölepingu lõpetamisega seoses koondamisega ca 3,5 kuud peale eriolukorra lõppemist. Kohus nõustub, et tööleping töötajaga lõpetati alles mitu kuud (üle kolme kuu) pärast eriolukorra lõppemist (mitte eriolukorra ajal või siis vahetult pärast selle lõppemist). Ka Sotsiaalministeerium tõlgendab TTTS § 41 lg-t 13 selliselt, et tagastusnõudest loobumise aluseks olev asjaolu on seostatud eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra kehtivusega. Kohus nõustub tõlgendusega, et Töötukassal oli võimalik kaaluda tagasinõudest loobumist vaid juhul, kui tagasinõude olukord oleks tekkinud eriolukorra ajal (või siis vahetult pärast selle lõppemist). Sellise olukorraga ei ole praegusel juhul tegemist. Vastustaja on seisukohal ja jääb selle juurde, et tööandja poolt töötaja töölepingu ülesütlemine seoses koondamisega 01.09.2020 ei olnud seostatav eriolukorraga, mis kehtis ajavahemikul 12.03.- 17.05.2020. Sellest tulenevalt ei oma tähtsust kaebaja poolt osundatud asjaolu, et tagasinõudest loobumist ei saa vastustaja enam kaaluda, kuna selleks seaduses ettenähtud tähtaeg (kuni 180 kalendripäeva jooksul arvates eriolukorra lõppemisest) on möödunud. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et töötajaga töösuhte lõpetamine tööandja poolt ei olnud seotud kehtestatud eriolukorraga perioodil alates 12.03.2020 kuni 17.05.2020. Tagasinõudest loobumise kaalumine/otsustamine eeldab, et Töötukassa peab võimalikuks seose olemasolu töölepingu lõpetamise ja kehtestatud/kehtinud eriolukorra vahel, kuid vastustaja sellist seost eitab.

TTTS § 18 lg 1 kohaselt palgatoetus on tööandjale töötu tööle rakendamiseks makstav toetus. TTTS 18 lg 9 sätestab, et tööandja tagastab palgatoetuse täies ulatuses, kui töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne ühe aasta möödumist töölepingu sõlmimisest või alla aastase tähtajaga töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne tähtaega, välja arvatud juhul, kui töötajaga on tööleping üles öeldud TLS § 88 (töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel) lg 1 (p-d 1-8) alusel. Praegusel juhul töötajaga sõlmitud töölepingu ülesütlemine on toimunud TLS § 89 lg 1 alusel. Ülalviidatud halduslepingust tulenevalt oli kaebajal kohustus koheselt teavitada vastustajat töölepingu ülesütlemisest/lõpetamisest enne 1 aasta möödumist töösuhte algusest, mida kaebaja ei teinud. Kuigi kaebaja heidab vastustajale ette, et Töötukassal oli võimalus tagastusnõude esitamisest loobuda kuni novembri keskpaigani 2020 (s.o kuni 13.11.2020) ning vastustaja tegevusetusega kaasnes olukord, milles, sõltumata töölepingu lõpetamise asjaoludest, ei ole Töötukassal enam võimalik tagasinõudest loobuda, leiab kohus, et vastustaja selgitustest on üheselt arusaadav, et Töötukassa pidas põhjendatuks just tagasinõude esitamist, mitte aga sellest loobumist, sest läbiviidud tagasinõudemenetluses ega vaidemenetluses ei tuvastanud seost töölepingu lõpetamise ja kehtinud eriolukorra vahel. Kohtumenetluse käigus vastustaja ei ole väitnud, et kaebajale oleks tehtud ettekirjutuss TTTS § 41 lg 2 alusel. Tagasinõudes antakse kaebajale võimalus nõutav summa korraga tagasi maksta või osade kaupa kokkuleppel maksegraafiku alusel. Tagasinõudes Töötukassa osundab, et kui AnsonBaer Nordic OÜ ei ole määratud tähtajaks kõnealust summat tagastanud ega ole võtnud Töötukassaga ühendust tagasimaksegraafiku koostamiseks, siis Töötukassa tulenevalt TTTS § 41 lg-st 2 teeb AnsonBaer Nordic OÜ-le õigusliku aluseta saadud summade tagasinõudmiseks ettekirjutuse koos hoiatusega ning ettekirjutuse täitmata jätmise korral on Töötukassal õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning tagasinõude summale lisanduvad ka täitekulud. Lisaks selgitatakse tagasinõudes, kelle poole pöörduda tagasimaksegraafiku koostamiseks või informatsiooni saamiseks. Seega tagasinõude täitmata või tagasimaksegraafiku koostamata jätmine annab Töötukassale õiguse koostada isikule ettekirjutus koos hoiatusega, mida on haldusakti adressaadil võimalik halduskohtus vaidlustada. Kohtu hinnangul kaevatavas tagasinõudes on toodud põhjendused ja õiguslik alus ning tuginetakse faktilistele asjaoludele. Kohus kokkuvõtvalt leiab, et puudub alus nii vaidlustatud tagasinõude kui ka vaideotsuse tühistamiseks. Viimase puhul kohus märgib, et vaideotsus ei ole haldusakt, mis looks, muudaks või lõpetaks õigussuhteid ning vaideotsuse kohtus vaidlustamisel, sh koos haldusaktiga, on mõtet siis, kui vaideotsus võib eraldiseisvalt (sõltumata vaide esemest) rikkuda kaebaja õigusi (nt vaidemenetluses oluline menetlusnormide rikkumine). Praegusel juhul kohus ei ole tuvastanud kaebaja õiguste rikkumist vaideotsuse alusel, sh läbiviidud vaidemenetluses menetlusnormide olulist rikkumist.

MENETLUSKULUD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. Vastustaja menetluskulude hüvitamist ei taotlenud. Seega menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.