Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-20-2333 14. veebruar 2022 Maria Lõbus Raino Nassari kaebus Viru Vangla 14. septembri 2020. a käskkirja nr 6-3/653-1 ja 16. oktoobri 2020. a vaideotsuse nr 6-12/303-2 tühistamiseks Kaebaja – Raino Nassar Vastustaja – Viru Vangla, esindaja Agu Rillo Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Raino Nassari kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 16. märts 2022. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lõike 1 punkt 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-20-2333 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla valvur selgitas 12. augusti 2020. a ettekandes nr 6-20/3427-1, et tegi
12.augustil 2020 kella 18.36 ajal V7 osakonnas järelevalvet, kui nägi kambris V706 kinnipeetav Raino Nassari (kaebaja) käes isevalmistatud nööri, mis oli umbes 2 meetrit pikk. Kaebajalt võeti nöör ära. Kaebaja viskas nööri valvurile ja ütles, et valvur võib sellega perse minna.
2.Viru Vangla tunnistas 14. septembri 2020. a käskkirjaga nr 6-3/653-1 kaebaja süüdi Viru Vangla kodukorra punktide 1.12.8 ja 7.1.2 rikkumises ning karistas teda iga rikkumise eest noomitusega. Viru Vangla direktori 23. jaanuari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud „Viru Vangla kodukorra“ punkti 1.12.8 kohaselt on kinnipeetavatel keelatud käituda ebaviisakalt ning kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga ning väärikust riivavaid väljendeid. Valvuri ettekandes kirjeldatud suhtlemisviis on ilmselgelt ebaviisakas. Ei ole tähtis, kas kaebaja ütles selle väljendi endale või valvurile, sest vanglaametniku juuresolekul on igasugune ebaviisakas käitumine keelatud. Ebaviisakate väljendite kasutamist ei muuda õiguspäraseks see, kui need ei ole suunatud konkreetsele vanglateenistujale või ei ole öeldud eesmärgiga konkreetset vanglateenistujat solvata. Halvustava väljendi kasutamine vahetult pärast valvuriga vestlemist on iseenesest piisav alus täitmaks kodukorra punktis 1.12.8 sätestatud koosseisu. Ehkki sündmuse juures viibinud kinnipeetav J. Vorobei selgituste kohaselt ei märganud ta intsidendi ajal midagi agressiivset ega kompromiteerivat, tuleb arvestada sellega, et J. Vorobei on vene keelt kõnelev kinnipeetav, kes ei pruugi kõikidest eestikeelsetest väljenditest aru saada. Rikkumise toimepanemine on tõendatud valvuri ettekandega. Puudub igasugune alus arvata, et valvur on kirjutanud kaebaja kohta ettekande sündmuse kohta, mida tegelikult aset ei leidnud. Asjaolu, et kaebaja ise eitab distsipliinirikkumist, on igati loogiline, sest teo lubamatus ja selle tagajärjed ei saanud talle teadmata olla. Ebaviisakas käitumine ei ole vanglas aktsepteeritav, sest see võib raskendada distsipliini tagamist vanglas ning seeläbi seada ohtu vangla julgeoleku ja õõnestada ametnike autoriteeti. Vanglas kehtivate normide järgimine on vajalik selleks, et kinnipeetav oleks võimeline käituma ka vabas ühiskonnas õiguskuulekalt. Kuna kaebajal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ebaviisaka käitumise eest, on proportsionaalne teda karistada noomitusega. Viru Vangla kodukorra punkti 7.1.2 kohaselt on kinnipeetavatele keelatud juhe, kaabel, pael ja muu sarnane ese või ese, mis neid elemente sisaldab. Isevalmistatud nööri valdamisega rikkus kaebaja kodukorra punkti 7.1.2. See, kas kaebaja parasjagu mõõtis nööriga oma telerit, süüteokoosseisu ei puutu. Nöör on kahtlemata vangla julgeolekut ohustav ese. Nööriga on võimalik tekitada vigastusi, riputada esemeid (mis on vanglas keelatud) ja pidada ebaseaduslikku kaubavahetust. Vanglas keelatud eseme valdamine näitab seda, et kaebaja ei ole asunud õiguskuulekale teele. Kuna tegu oli esmakordse rikkumisega, on proportsionaalne karistada kaebajat noomitusega. Kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine varasemate samalaadsete rikkumiste eest ei kohusta vanglat karistuse määramisest loobuma.
3-20-2333
3.Viru Vangla jättis 16. oktoobri 2020. a vaideotsusega nr 6-12/303-2 kaebaja vaide rahuldamata.
4.Kaebaja esitas 19. novembril 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla
14.septembri 2020. a käskkirja ja 16. oktoobri 2020. a vaideotsuse tühistamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja on seisukohal, et Viru Vangla 14. septembri 2020. a käskkiri ja 16. oktoobri 2020. a vaideotsus on õigusvastased ja tuleb tühistada. 1) Kaebaja omas enda kambris V706 isevalmistatud plastiknööri, et sellega mõõta televiisori diagonaali. Kuna vangla poodi tulid müüki suuremad televiisorid ja kambris on laud, kuhu televiisor asetada, väga väike, tahtis kaebaja enne televiisori ostu veenduda, kui suure osa lauast hõlmaks uus televiisor. Nöör oli ainus käepärane vahend, millega luua visuaalne pilt. Vanglas pole ei müügil ega lubatud omada joonlauda. 2) Hetkel, kui kaebaja mõõtis televiisorit, möödus tema kambrist valvur ja palus nööri loovutada. Kaebaja täitis valvuri korralduse. Valvur ütles, et koostab ettekande, sest kaebaja tegevus olevat vastuolus vangla sisekorraeeskirjadega. See, et kaebaja oleks kasutanud valvuriga vesteldes ebaviisakaid väljendeid, ei leidnud esialgu valvuri poolt mingit tähelepanu. 3) Distsiplinaarmenetluse protokollist leiab kinnitust asjaolu, et kaebaja kasutas televiisori mõõtmisel ebatsensuurset väljendit „mida perset“, mida valvur tõlgendas nii, nagu talle oleks öeldud, et ta võib sellega perse minna. 4) Intsidendi juures viibinud kinnipeetav J. Vorobei selgituste põhjal ei leidnud kinnitust see, et kaebaja oleks valvuriga ebaviisakalt rääkinud. Samuti ei leidnud kaebajale süüks pandud halvad väljaütlemised kinnitust ka muul moel. 5) Vangla toob distsiplinaarmenetluse protokollis esile, nagu kaebaja oleks 22. mail 2020 toime pannud samalaadse rikkumise, st käitunud ebaviisakalt. Tegelikult toimus intsident 2019. aastal ja see piirdus vestlusega. Seega ei oleks saanud seda rikkumist mingil moel arvestada kaebaja karistamisel. 6) Vangistusseaduse (VangS) § 15 lõike 2 punkt 3 ütleb selgelt, et ei saa lähtuda vaid asja abstraktsest ohtlikkusest, vaid silmas tuleb pidada selle konkreetset ohtlikkust inimese elule ja tervisele. 7) Vangla poes olid kuni 2020. a novembrini müügil saapapaelad ja 30 meetri pikkune hambaniit. Kaebaja esitas 28. septembril 2020 vanglale pöördumise, milles palus selgitada, kuidas on plastikribadest nöör ohtlikum kui poes müüdav hambaniit või saapapaelad. Vangla vastas 28. oktoobril 2020, et tal ei ole võimalik anda konkreetset vastust küsimusele, kuidas on üks nöör ohtlikum kui teine. Vastusest võib välja lugeda seda, et isevalmistatud nöör on ohtlik vaid seetõttu, et seda ei saa pidada hädavajalikuks esemeks. Tegelikult on 30 meetri pikkune hambaniit ja saapapaelad kordades ohtlikumad. Vangla on jätnud selle argumendi täiesti tähelepanuta.
3-20-2333 8) Vangla jättis täiesti tähelepanuta selle, et puuduvad varasemad samalaadsed karistused, ja selle, et kaebaja kahetses toimunut.
Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
1)
Vastustaja jääb vaidlustatud käskkirjas ja vaideotsuses esitatud põhjenduste juurde.
2) Ekslik on kaebaja arusaam, et keelatud eseme kasutamine esmapilgul õiguspäraseks tegevuseks ja selle hilisem vabatahtlik äraandmine välistaks distsiplinaarkorras karistamise. Nööri puhul on tegemist vangla kontekstis olulist julgeolekuohtu kätkeva asjaga – seda saab kasutada ründeks, keelatud asjade vahendamiseks jms. Tegemist oli ka isetehtud asjaga, mis juba iseenesest on keelatud Viru Vangla kodukorra punktiga 7.1.4. See, et vang annab keelatud eseme ise ära, on eeskätt süü suuruse hindamisel arvestatav küsimus. Kaebajat karistati noomitusega, mis on kergeim distsiplinaarkaristus. 3) Vanglal ei ole põhjust kahelda ametniku poolt ettekandes kirjeldatud kaebaja sõnakasutuses. Ettekandes kirjeldatud kujul oli tegemist selgelt ebaviisaka sõnakasutusega, mis on kodukorra punkti 1.12.8 järgi keelatud. Ka selle rikkumise eest määratud karistus on minimaalseim distsiplinaarkaristus.
KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
7.Poolte vahel on vaidluse all, kas kaebajat karistati õiguspäraselt distsiplinaarkorras noomitustega 12. augustil 2020 ebaviisaka käitumise ja keelatud eseme valdamise eest.
8.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub vaidlustatud käskkirjas ja vaideotsuses märgitud põhjendustega ning ei pea nende kordamist vajalikuks (HKMS § 165 lõige 2). Vastuseks kaebuses esitatud väidetele märgib kohus siiski järgmist. I
9.Esmalt rõhutab kohus, et kaebaja ei ole vastu vaielnud sellele, et ta omas 12. augustil 2020 oma kambris isevalmistatud nööri. Viru Vangla kodukorra punkti 7.1.2 kohaselt on vanglas keelatud juhe, kaabel, pael ja muu sarnane ese või ese, mis neid elemente sisaldab, välja arvatud vanglateenistuse poolt või loal väljastatud järgmised esemed: jalanõude küljes olev sihtotstarbeliselt kasutatav pael; nimesildi kandmise pael; ususümboolika kandmise pael; kuni kaks meetrit pikad elektriseadme kasutamiseks vajalikud juhtmed või kaablid, mis on vanglateenistuse vahendusel soetatud või vanglasse saabumise ajal isikul kaasas olnud; riietusese, mille sees on kumm; vahistatute riietes olev sihtotstarbeliselt kasutatav pael. Kaebaja valmistatud nöör ei kuulu Viru Vangla kodukorra punktis 7.1.2 nimetatud erandite alla ning on seega sama punkti järgi vanglas keelatud. See tähendab, et kaebajal ei ole ühelgi juhul lubatud sellist nööri vanglas omada. Kaebaja soov kasutada nööri televiisori diagonaali mõõtmiseks ei vabanda ega õigusta keelatud eseme omamist. Juba ainuüksi nööri omamisega on kaebaja rikkunud Viru Vangla kodukorra punkti 7.1.2 ja nööri omamise eesmärk tähendust ei oma.
10.VangS § 15 lõike 2 punkti 3 kohaselt on kinnipeetavale keelatud esemed, mis võivad ohustada vangla julgeolekut või korda. Vangla on selgitanud, et nöör on vanglas keelatud, sest see kujutab endast ohtu vangla julgeolekule: nööriga saab tekitada vigastusi, riputada asju ja pidada ebaseaduslikku kaubavahetust. Tegu on piisavalt konkreetselt määratletud ohuga.
3-20-2333 Asjaolu, kas kaebajal oli ka tegelikult plaanis nööri sel eesmärgil kasutada, ei oma tähendust. Oluline on, et nööri on võimalik sel eesmärgil kasutada.
11.Kaebaja viited sellele, et vangla poes müügil olnud saapapaelad ja hambaniit on ka ohtlikud, ei välista kaebaja vastutust nööri kui keelatud eseme omamise eest. Vangla on
28.oktoobri 2020. a vastuses kaebaja selgitustaotlusele nentinud, et saapapaelad ja hambaniit võivad samuti olla ohtlikud, kuid on pidanud kaalukamaks seda, et need esemed on kinnipeetavatele vajalikud, mistõttu on need erandina vanglas lubatud. Vangla on õigesti osutanud sellele, et saapapaelte ja hambaniidi kasutada lubamine ei tähenda, et vangla peaks lubama kinnipeetavatel omada kõiki sarnaseid esemeid, mille kasutamine pole kinnipeetavatele hädavajalik. Nööri omamine televiisori diagonaali mõõtmiseks pole hädavajalik. Vanglal ei olnud põhjust neid põhjendusi esitada vaidlustatud käskkirjas ega vaideotsuses, sest kaebaja pole 18. augusti 2020. a selgituses ettekande kohta, 14. septembri 2020. a selgituses distsiplinaarmenetluse protokolli kohta ega vaides osutanud võrdlusele saapapaelte ja hambaniidiga. II
12.Viru Vangla kodukorra punkti 1.12.8 kohaselt on kinnipeetaval keelatud käituda ebaviisakalt ning kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga ning väärikust riivavaid väljendeid.
13.Viru Vangla valvuri 12. augusti 2020. a ettekandest nähtuvalt ütles kaebaja nööri valvurile visates, et valvur võib sellega perse minna. Kaebaja ei ole nõus, et ta valvurile midagi sellist ütles. Kaebaja on 18. augusti 2020. a selgituses nentinud, et võis iseendale öelda „mida perset“ või midagi sarnast. Sündmuse juures viibinud kinnipeetav J. Vorobei 19. augusti 2020. a ütlustest nähtuvalt nurises kaebaja nööri valvurile visates natuke süsteemi ja kinnipeetavate kinnipidamise üle. J. Vorobei lisas, et ta ei märganud kaebaja käitumises midagi agressiivset või kompromiteerivat.
14.Kohus nõustub vanglaga, et ei ole mingit mõistlikku põhjust kahelda valvuri ettekande tõelevastavuses. Ka kaebaja ise ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, mis võiks kahtluse alla seada valvuri ettekande usaldusväärsuse. Kohus leiab, et valvuri ettekanne on usaldusväärne ning kinnitab distsiplinaarsüüteo toimepanemist.
15.Kohtu hinnangul võivad ka J. Vorobei ütlused kaudselt kinnitada valvuri ettekande tõelevastavust. Ehkki J. Vorobei sõnul ei märganud ta kaebaja käitumises midagi agressiivset või kompromiteerivat, pani ta siiski tähele, et kaebaja nurises nööri valvurile visates. Vangla on rõhutanud, et J. Vorobei on vene keelt kõnelev kinnipeetav, kes ei pruugi kõikidest eestikeelsetest väljenditest aru saada. Kaebaja ei ole sellele väitele vastu vaielnud. Seega ei saa välistada, et J. Vorobei mainitud nurin hõlmas valvuri kirjeldatud väljendi kasutamist, kuid J. Vorobei ei pruukinud sellest ebapiisava eesti keele oskuse tõttu aru saada.
16.Valvuri ettekandes kirjeldatud väljendi kasutamine on käsitatav Viru Vangla kodukorra punkti 1.12.8 rikkumisena, sest tegu on eelkõige ebaviisaka käitumisega. Selline sõnakasutus ei ole kooskõlas ühiskonnas üldiselt aktsepteeritud normidega ning väljendab selgelt kaebaja lugupidamatust.
3-20-2333
17.Täiendavalt selgitab kohus, et isegi juhul, kui kaebaja oleks sarnase väljendi öelnud valvuri kuuldes iseendale, oleks see ikkagi käsitatav Viru Vangla kodukorra punkti 1.12.8 rikkumisena, sest kinnipeetaval on valvuri juuresolekul keelatud igasugune ebaviisakas käitumine. Kohtupraktikas on selgitatud, et ebatsensuursete ja ebaviisakate väljendite kasutamist ei muuda õiguspäraseks ja lubatavaks isegi see, kui need ei ole suunatud konkreetsele vanglateenistujale või ei ole öeldud eesmärgiga konkreetset vanglateenistujat solvata. Samuti ei muuda ebaviisakate väljendite kasutamist lubatavaks asjaolu, et kinnipeetav ütleb neid väidetavalt iseendale, kui see järgneb vahetult vestlusele ametnikuga või toimub vanglateenistuja juuresolekul ega ka mitte siis, kui see toimub otsese vestluseta ehk ametniku poole seljaga seistes (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsuseid asjades nr 3-14-50267 ja 3-11-224).
18.Asjaolu, kas valvur pööras kaebaja rikkumisele kohe alguses eraldi tähelepanu, ei ole Viru Vangla kodukorra punktis 1.12.8 kirjeldatud koosseisu täidetuks lugemisel oluline. Tähtis on, kuidas käitus kaebaja, mitte see, kas ja kuidas reageeris sellele valvur. III
19.Tõele ei vasta kaebaja väide, et vangla pole kaebaja karistamisel arvestanud sellega, et kaebajal puudusid kehtivad distsiplinaarkaristused sarnaste rikkumiste eest. Vangla on
14.septembri 2020. a käskkirja kolmandas osas „Karistamise ja karistuse kaalutlused“ sõnaselgelt osutanud ühe arvesse võetava asjaoluna sellele, et kaebajal puudusid kehtivad distsiplinaarkaristused ebaviisaka käitumise eest. See tähendab, et vangla pole karistamisel arvesse võtnud 22. mail 2019 toimunud rikkumist. Samuti on vangla käskkirja kolmandas osas selgesõnaliselt märkinud, et arvestab kaalumisel muu hulgas asjaolu, et keelatud eseme valdamine oli kaebajal esimene sellelaadne rikkumine.
20.Kaebaja etteheide, et vangla pole arvestanud sellega, et kaebaja kahetses toimunut, on arusaamatu. Kaebaja ei ole 18. augusti 2020. a selgituses ettekande kohta, 14. septembri 2020. a selgituses distsiplinaarmenetluse protokolli kohta ega vaides kordagi väljendanud sõnaselgelt kahetsust toimepandud rikkumiste pärast. Kui kahetsust pole väljendatud, ei saanud vangla sellega ka karistamisel arvestada.
21.Kohtu hinnangul on vangla karistamisel kõik olulised asjaolud arvesse võtnud ja neile kohase kaalu andnud. Vastustaja kaalutlused on asjakohased ja arusaadavad. Kaebajale rikkumiste eest määratud karistused on proportsionaalsed. Kohus rõhutab, et noomitus on kõige leebem distsiplinaarkaristus. IV
22.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Viru Vangla 14. septembri 2020. a käskkiri ja
16.oktoobri 2020. vaideotsus on õiguspärased ning nende tühistamiseks ei ole alust.
23.HKMS § 108 lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, on menetluskulude kandmise kohustus kaebajal. Kuna vastustaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lõige 1). Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.