Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-21-24 31. august 2022 Maria Lõbus X.Xi kaebus Viru Vangla 26. novembri 2020. a käskkirja nr 63/863-1 ja 17. detsembri 2020. a vaideotsuse nr 6-12/367-2 tühistamiseks Kaebaja – X.X Vastustaja – Viru Vangla, esindaja Agu Rillo Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X.Xi kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 30. september 2022. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lõike 1 punkt 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-21-24 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla vanemvalvur S. Võidula selgitas 26. oktoobri 2020. a ettekandes nr 6-20/4954-1, et tegi 26. oktoobril 2020 kella 13.15 ajal V-hoone neljandal korrusel videojärelevalvet V-7 osakonna päevaruumi üle. Vanemvalvur nägi, et kinnipeetav X.X (kaebaja) peitis mingi pudeli massaažirulli sisse. Vanemvalvur läks kohapeale olukorda kontrollima ning avastas, et massaažirulli sisse oli pandud üheliitrine õlipudel, mis oli täidetud 3⁄4 ulatuses tundmatu punase vedelikuga. Vanemvalvur küsis kaebaja käest, kas see on tema pudel. Kaebaja kinnitas, et pudel on tema oma. Vanemvalvur ütles, et võtab pudeli ära ja koostab kaebaja rikkumise kohta ettekande. Kaebaja ütles: „Mul on täitsa pohhui!“ Ettekande allkirjastas ka valvur S. Kiiver, kes viibis intsidendi juures ja kinnitas selle toimumist.
2.Viru Vangla tunnistas 26. novembri 2020. a käskkirjaga nr 6-3/863-1 kaebaja süüdi Viru Vangla kodukorra punkti 1.12.8 rikkumises ning karistas teda kartserisse paigutamisega 3 ööpäevaks. Viru Vangla direktori 23. jaanuari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud „Viru Vangla kodukorra“ punkti 1.12.8 kohaselt on kinnipeetavatel keelatud käituda ebaviisakalt ning kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga ning väärikust riivavaid väljendeid. Valvuri ettekandes kirjeldatud suhtlemisviis on ilmselgelt ebaviisakas. Selline suhtlemisviis on taunitav nii vanglas kui ka ühiskonnas üldse. Rikkumise toimepanemine on tõendatud valvuri ettekandega, kaebaja selgitustega ja videovaatluse protokolliga. Rikkumise toimepanemise hetkel oli kaebajal kaks distsiplinaarkaristust seoses ebaviisaka käitumisega. Viimati karistati kaebajat noomitusega. Ebaviisaka käitumise eest on proportsionaalne ja vajalik karistada kaebajat 3-ööpäevase kartseriga. Kaebajale tuleb anda selge signaal, et vanglateenistuse ametnikega ei ole lubatud suhelda ebaviisakalt. Ebaviisakas käitumine ei ole vanglas aktsepteeritav, sest see võib raskendada distsipliini tagamist vanglas ning seeläbi seada ohtu vangla julgeoleku ja õõnestada ametnike autoriteeti. Vanglas kehtivate normide järgimine on vajalik selleks, et kinnipeetav oleks võimeline käituma ka vabas ühiskonnas õiguskuulekalt.
3.Viru Vangla jättis 17. detsembri 2020. a vaideotsusega nr 6-12/367-2 kaebaja vaide rahuldamata. Kinnipeetava poolt ebatsensuursete ja ebaviisakate väljendite kasutamist ei muuda õiguspäraseks see, kui need ei ole suunatud konkreetsele vanglateenistujale või ei ole öeldud eesmärgiga konkreetset vanglateenistujat solvata. Vaidlustatud käskkirjas on ekslikult märgitud, et kaebajal oli rikkumise toimepanemise ajal kaks kehtivat distsiplinaarkaristust ebaviisaka käitumise eest. Tegelikult oli neid üks. Tegu ei ole aga olulise eksimusega, kuivõrd määratud karistust ilmselgelt ebaproportsionaalseks pidada ei saa. Tegu on kartserikaristuse maksimummääraga (45 ööpäeva) võrreldes miinimumilähedase karistusega.
4.Kaebaja esitas 4. jaanuaril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 26. novembri 2020. a käskkirja ja 17. detsembri 2020. a vaideotsuse tühistamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja on seisukohal, et Viru Vangla 26. novembri 2020. a käskkiri ja 17. detsembri 2020. a vaideotsus on õigusvastased ja tuleb tühistada.
3-21-24 1) Kaebajale määratud karistus on ebaproportsionaalne. Vangla hinnang on kaalutlusvigane, meelevaldne ja nõuetekohaselt motiveerimata ning arvestatud ei ole kaebaja selgitusi. 2) Vangla on vaideotsuses ka ise tõdenud, et on valesti hinnanud kaebaja varasemaid rikkumisi ja neid pigem suurendanud, aga samas ei kajastu see mingil moel vaideotsuses. 3) Kaebaja karistamisel ei võtnud vangla absoluutselt arvesse asjaolu, et tegelikult sai konflikt alguse juba sama päeva hommikul, kui valvur K. Sarv viskas hommikuse läbiotsimise käigus põrandale kaebaja jope. 4) Kaebaja küsis vanemvalvur V. Kakitiselt tähendust ja selgitust sõnale „pohhui“, sest V. Kakitise emakeel on vene keel. V. Kakitis ütles, et tema ei tõlgenda sõna „pohhui“ kui ebatsensuurset väljendit. Seega on selline sõnakasutus tõlgendamise küsimus. On meelevaldne karistada sellise sõnakõlksu eest 3-ööpäevase kartseriga. 5) Kaebajale määras distsiplinaarkaristuse inspektor-kontaktisik, kes ei valda sõnagi vene keelt. On väga vale teha otsuseid emotsioonide põhjal. 6) Jääb arusaam, et valvuritele on antud vabad käed provotseerida konflikte, kui mõni kinnipeetav ei ole meelepärane. See aga omakorda tekitab olukorra, kus karistamine mitte ei täida eesmärki, vaid viib eesmärgist aina kaugemale. Vangla põhjendas karistamise vajadust sellega, et vaid karistamisega on võimalik suunata kinnipeetavad õiguskuulekusele. Pigem piisaks selgitusest ja heast sõnast.
Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
1)
Vastustaja jääb vaidlustatud käskkirjas ja vaideotsuses esitatud põhjenduste juurde.
2) Ekslik on kaebaja arusaam, et venekeelne sõna „pohhui“, mille kasutamist kaebaja ka ise tunnistab, ei ole ebaviisakas. Tegemist on üldteadaoleva tähendusega HKMS § 60 lõike 1 esimese lause tähenduses. Ettekandes kirjeldatud kujul oli tegemist selgelt ebaviisaka sõnakasutusega, mis on kodukorra punkti 1.12.8 järgi keelatud. Seda enam on tegu ebaviisakusega, kui vang kasutab ametnikuga suheldes sellist väljendit. Varasem kergem karistus ei olnud mõjunud. Rikkumise iseloomu ja selle korduvust arvestades oli määratud karistus proportsionaalne.
KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
7.Poolte vahel on vaidluse all, kas kaebajat karistati õiguspäraselt distsiplinaarkorras 3-ööpäevase kartserikaristusega ebaviisaka käitumise eest 26. oktoobril 2020.
8.Vangistusseaduse (VangS) § 63 lõike 1 kohaselt võib VangS-i, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Distsiplinaarkaristuse määramiseks on esmalt vaja tuvastada, kas kinnipeetav on toime pannud distsiplinaarsüüteo, kas on täidetud vastav teokoosseis. Seega tuli kaebaja karistamiseks teha kindlaks õigusakt ja säte, mida kaebaja tegevus rikkus, milles see tegevus seisnes ning kaebaja süü. Distsiplinaarkorras on karistatav nii tahtluse kui ka hooletusega toime pandud süütegu (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 21. juuni 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-24-10, punkt 11).
3-21-24
9.Viru Vangla kodukorra punkti 1.12.8 kohaselt on kinnipeetaval keelatud käituda ebaviisakalt ning kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga ning väärikust riivavaid väljendeid.
10.Viru Vangla vanemvalvuri 26. oktoobri 2020. a ettekandest nähtuvalt ütles kaebaja pärast seda, kui vanemvalvur teavitas teda pudeli äravõtmisest ja ettekande koostamisest, et tal on täitsa pohhui. Kaebaja ei ole sõna „pohhui“ kasutamist eitanud. Sellise sõna kasutamine on käsitatav Viru Vangla kodukorra punkti 1.12.8 rikkumisena, sest tegu on eelkõige ebaviisaka käitumisega. Selline sõnakasutus ei ole kooskõlas ühiskonnas üldiselt aktsepteeritud normidega ning väljendab selgelt kaebaja lugupidamatust. See, et mõne üksiku isiku arvates ei ole tegu ebaviisaka sõnakasutusega, ei muuda eeltoodud järeldust. Ühiskonna enamuse nägemuse järgi on tegu selgelt ebaviisaka käitumisega. Samuti ei ole nõutav vene keele oskus, et aru saada, et tegu on ebaviisaka keelekasutusega. Asjaolusid arvestades sai kaebaja tegevus olla üksnes tahtlik.
11.Kaebaja ei saa ebaviisakat sõnakasutust õigustada hommikul teise valvuriga toimunud konfliktiga või sellega, et tema hinnangul provotseeris vanemvalvur S. Võidula teda. Ka juhul, kui vanglateenistuja käitub kinnipeetava hinnangul provotseerivalt või õigusvastaselt, peab kinnipeetav jääma viisakaks ja järgima kodukorra punkti 1.12.8. Kui kinnipeetav tunneb, et tema õigusi on rikutud ja ta soovib neid kaitsta, tuleb seda teha VangS-is ja HKMS-is ettenähtud korras. Vältida tuleb vanglateenistujatega vaidlemist, ärritumist, solvamist ja muul viisil ebaviisakalt oma suhtumise väljendamist.
12.Täiendavalt selgitab kohus, et isegi juhul, kui kaebaja öeldu ei oleks olnud suunatud otse valvurile, oleks see ikkagi käsitatav Viru Vangla kodukorra punkti 1.12.8 rikkumisena, sest kinnipeetaval on valvuri juuresolekul keelatud igasugune ebaviisakas käitumine. Kohtupraktikas on selgitatud, et ebatsensuursete ja ebaviisakate väljendite kasutamist ei muuda õiguspäraseks ja lubatavaks isegi see, kui need ei ole suunatud konkreetsele vanglateenistujale või ei ole öeldud eesmärgiga konkreetset vanglateenistujat solvata. Samuti ei muuda ebaviisakate väljendite kasutamist lubatavaks asjaolu, et kinnipeetav ütleb neid väidetavalt iseendale, kui see järgneb vahetult vestlusele ametnikuga või toimub vanglateenistuja juuresolekul ega ka mitte siis, kui see toimub otsese vestluseta ehk ametniku poole seljaga seistes (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsuseid asjades nr 3-14-50267 ja 3-11-224).
13.Kohus ei nõustu kaebaja etteheitega, et vastustaja hinnang on nõuetekohaselt motiveerimata ning arvestatud ei ole kaebaja selgitusi. Vastustaja on oma järeldusi piisavalt põhjalikult selgitanud ja käsitlenud kõiki kaebaja vastuväiteid.
14.VangS § 63 lõike 1 kohaselt võib kinnipeetavale kohaldada järgmisi distsiplinaarkaristusi: noomitus; isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku elektriseadme kasutamise keelamine kuni 45 päevaks; ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine; töölt eemaldamine kuni üheks kuuks; kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Vangla otsustab kaalutlusõiguse alusel, kas kinnipeetavat on vaja distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest karistada. Kui vangla peab karistamist vajalikuks, on tal kaalumisruum karistuse liigi ja määra valikul ning hindamisruum teo raskusastme määratlemisel ja otsustamisel, milline karistus oma eesmärki just konkreetse teo ja isiku puhul kõige paremini teenib.
3-21-24
15.Kohus nõustub vanglaga, et kaebaja karistamine oli vajalik ja kaebajale rikkumise eest määratud karistus on proportsionaalne. Vangla on piisavalt põhjendanud, miks ta pidas just 3-ööpäevast kartserikaristust kohaseks. Määravat tähendust ei oma see, et vangla märkis vaidlustatud käskkirjas ekslikult, et kaebajal oli rikkumise toimepanemise ajal ebaviisaka käitumise eest kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, ehkki tegelikult oli üks. Vastustaja on vaideotsuses hinnanud kaebajale määratud kartserikaristust ka ühe kehtiva distsiplinaarkaristuse valguses ja leidnud, et karistust tuleb jätkuvalt proportsionaalseks pidada. Kohus nõustub selle järeldusega. Oluline on see, et kaebaja oli juba varem ebaviisakalt käitunud ja selle eest noomituse saanud, kuid see karistus ei mõjutanud kaebajat edaspidi oma sõnakasutust jälgima. Vangla leidis, et uuele rikkumisele reageerimiseks ei pruugi muud karistused võrreldes kartserikaristusega olla eesmärgipärased. Vangla pidas kartserikaristust kohaseks suunamaks kaebajat õiguskuulekale käitumisele. Kartserikaristus on määratud võimalikult lühike, arvestades, et see avaldaks kaebajale siiski piisavat mõju.
16.Kaebaja osutas, et karistamise asemel oleks piisanud selgitusest ja heast sõnast. Kohus viitas eespool sellele, et kaebaja oli juba varem ebaviisakalt käitunud ja vangla reageeris toona sellele noomitusega. Vastavas distsiplinaarkäskkirjas on vangla kaebajale selgitanud, miks ebaviisakas sõnakasutus ei ole aktsepteeritav (vt käskkirja haldusasja nr 3-20-2333 materjalide hulgast). Nagu näha, ei mõjutanud selline leebemas vormis reageerimine kaebajat oma käitumises korrektuure tegema. Kaebaja on täiskasvanud inimene ja peab eelkõige ise suutma hinnata, milline sõnakasutus on kohane ja lubatav ning milline mitte. On ebamõistlik oodata, et kaebaja korduvale ebaviisakale sõnakasutusele reageeritakse üksnes selgituse ja hea sõnaga.
17.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Viru Vangla 26. novembri 2020. a käskkiri ja
17.detsembri 2020. a vaideotsus on õiguspärased ning nende tühistamiseks ei ole alust. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
18.HKMS § 108 lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, on menetluskulude kandmise kohustus kaebajal. Kuna vastustaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lõige 1). Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.