X kaebus pensioniõigusliku tööstaaži tuvastamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X Vastustaja — Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Silvia Azojan
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt. Tuvastada X pensioniõigusliku staaži olemasolu ajavahemikus 15.05.1990–31.12.1990.
2.Jätta kaebus rahuldamata osas, milles X taotles pensioniõigusliku staaži tuvastamist ajavahemikus 28.06.1989–14.05.1990.
3.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
4.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kõigi otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 16.03.2022. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
1.X esitas 27.12.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb, et 28. juunil 1989. a. V. Kingissepa nim. kolhoosi välja antud otsust loetaks samaväärseks tõendiks talu registrisse kandmisega, arvestades, et kanne on jäänud tegemata kaebajast mittesõltuvatel asjaoludel. Asja materjalidest nähtuvalt oli kaebaja eelnevalt st 30.04.2020 esitanud Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks.
2.Tallinna Halduskohus võttis 29.12.2020 määrusega kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks SKA. Kohus tõlgendas määruses kaebuse eesmärgist lähtuvalt, et kaebuse nõudeks on pensioniõigusliku tööstaaži tuvastamine, kuna kaebaja hinnangul ei vasta SKA käsutuses ja
3-20-2588 hilisema pensioniarvestuse aluseks olevad andmed tema tegelikule pensioniõiguslikule tööstaažile.
3.Kaebaja selgitas 31.01.2021 vastuses kohtule, et soovib pensioniõigusliku staaži tuvastamist perioodi 28.06.1989–31.12.1990 eest.
4.Vastustaja esitas vastuse kaebusele 18.02.2021.
5.Kohus saatis 21.04.2021 kaebajale ja vastustajale kohtunõude andmete täpsustamiseks. Kaebaja vastas kohtunõudele 03.05.2021.
6.Vastustaja vastas kohtunõudele 13.05.2021, misjärel kohus saatis vastustajale täiendava kohtunõue, millele vastustaja vastas 09.06.2021.
7.Kohus küsis asjas täiendavaid andmeid 25.05.2021 ja Rahvusarhiiv vastas kohtule 31.05.2021.
8.Kohus küsis 05.07.2020 arvamust Sotsiaalministeeriumilt ja viimane vastas kohtule 03.08.2021.
9.19.11.2021 määrusega jättis kohus rahuldamata kaebaja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
10.Kaebaja on pöördunud kohtu poole, et tõendada pensioniõiguslikku staaži ajavahemikus 28.06.1989–31.12.1990, mis on osutunud ebamõistlikult koormavaks inimese jaoks, kes on keerulistel vabariigi algusaastatel olnud teerajaja iseseisva talupidajana. 1989. aasta lõpus jõustus ENSV taluseadus, mille järgi talusid asutati. Alguses oli vähe neid, kes julgesid riskeerida ja tagasi küsida oma maid. Olles üks esimesi talupidajaid, sai kaebaja tolleaegsest V. Kingissepa nim. kolhoosist otsuse 5,3 ha suuruse maa eraldamise kohta talu asutamiseks juba 28.06.1989 ehk pool aastat enne seaduse jõustumist. Selles talus on ta töötanud ja olnud peremees sellest otsusest alates üle 30 aasta.
11.Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) kohaselt arvestatakse talupere liikme pensioniõigusliku staaži hulka töötamise aeg talus, kui kooskõlas Eesti NSV taluseadusega oli talu kohalikus omavalitsuses taluna registreeritud ja maksude maksmisest vabastatud. Kaebaja oli neist vabastatud 5 aastaks alates talu asutamisest. Maksuvabastuse kohta pole väljastatud eraldi paberit, see oli seaduses sätestatud. Olgugi, et 1991. aastal hakkas kehtima sotsiaalmaksuseadus, oli X sellest vabastatud tänu ENSV taluseadusele.
12.Probleem seisneb selles, et vaatamata V. Kingissepa nim. kolhoosi otsusele, mis on paberkandjal olemas ja faktilisele talupidamise alustamisele, pole talu kohalikus omavalitsuses registreeritud. Kaebaja tegi kõik, et alustada talu pidamisega õiguspäraselt, kuid kannatab tagajärgede käes, mis on tolleaegse omavalitsuse tegevusetuse tulemus.
13.Saaremaa Vallavalitsusest tuli kirjalik vastus, et endises Valjala Vallavalitsuse arhiivifondis puuduvad materjalid, mis tõendaksid kaebaja töötamist talunikuna perioodil 25.06.1989 kuni 15.05.1990. Sama vastus tuli Rahvusarhiivist ja Saare Maakonna Arhiivist. Talu registreerimata jätmine V. Kingissepa nim. kolhoosi otsuse põhjal päädib hetkel pensioniõigusliku staaži vähenemisega ~11 kuu võrra. Kaebaja soovib, et nimetatud otsus tõendaks talupidamise algust võrdsustatult talu registreerimisega. Talu pidamise algust nimetatud ajal saavad tõendada tunnistajad.
14.Suuliselt väljendas kaebaja soovi talupidajaks hakata ja talu registreerida kohe, kui võimalus avanes, olles üks väheseid ja esimesi. Seda kadalippu läbides tegi ta ilmselt ka kirjaliku avalduse, mille alusel talle maa mõõdistati ja 28.06.1989 otsusega eraldati, kuid ajaliselt kaebaja seda kahjuks ei mäleta. Ainuke tõendus kindlast soovist ja eesmärgist alustada talupidamisega on fakt, et ta vabastati kolhoosi liikmelisusest juba neli päeva enne, kui tuli otsus, et talle eraldatakse maa 2(9)
3-20-2588 talupidamiseks. Mis puudutab talu ametlikku registreerimist ja 28.06.1989 otsusele järgnevaid maa eraldamise arutelusid ja otsuseid, siis ametnike teadmatuse, julguse puudumise ja aegade segasuse tõttu vormistati need otsused tihti hiljem ametlikumaks, kuid suuliselt anti võimalus alustada varem. Kaebaja on faktiliselt alustanud 28.06.1989 ja hilisemad volikogude koosistumised pole tema tööd kuidagi mõjutanud ega katkestanud. Tööraamatu sissekanne (24.06 1989) viitab sellele, kuidas tehti otsuseid tagantjärgi ja kuidas esialgsed otsused on tehtud pigem kartlikult. Sissekanne, et kaebaja on vabastatud kolhoosi liikmelisusest, on tehtud 24.06.1989, kuid alus selle otsuse tegemiseks on volikogu protokoll nr 2, kuupäevaga 15.08.1989. Esialgu on otsuse põhjuseks kirjutatud tervislikud põhjused, kuid hiljem on volikogu protokollis lisatud, et põhjus on siiski talupidamisega alustamine. Vastustaja seisukoht
15.Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 28 lg 2 p 11 alusel arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka töötamise aeg talus, kui kooskõlas Eesti NSV taluseadusega oli talu maksude maksmisest vabastatud.
16.Taluseaduse kohaselt on talu põllumajandusliku ettevõtluse vorm, mis baseerub riigi poolt antud või rendilepingu alusel saadud maal, taluperele omandiõiguse alusel kuuluval või rendilepingu alusel saadud tootmisvahenditel, mille põhieesmärgiks on põllumajanduslik kaubatootmine ja traditsioonilise eesti maaelu kujundamine ning mis on taluna registreeritud kohalikus omavalitsusorganis (§ 2 lg 1), kusjuures talu loetakse tekkinuks tema ettenähtud korras registreerimise momendist kohalikus omavalitsusorganis (§ 10 lg 3). Taluseaduse § 30 lg 1 kohaselt maksab talu makse kehtestatud üldise seadusandluse alusel ja lg 2 kohaselt on talu maksude maksmisest vabastatud viie aasta jooksul, alates talu loomisest (taluseaduse § 10 lg 3) järgneva kuu esimesest kuupäevast.
17.Talus töötavate kodanike töötamise arvestust peavad kohaliku omavalitsuse organid, kes kannavad nimetatud töötamise ka tööraamatusse (taluseaduse § 34 lg 3). Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi 19.09.1990 määrusega nr 22 kinnitatud „Selgitus talupere liikmete ja talus töötavate kodanike töötamise arvestamise kohta“ p 1 kohaselt antakse talusse tööle asumisel talupere liikme või talus töötava kodaniku tööraamat kohaliku omavalitsuse organisse, kus tehakse tööraamatusse märge töövahekorra alustamise kohta vastava tegevusala, kutse või ametikoha (näiteks „taluperemees“, „talupere liige“, „traktorist“ jne.) äranäitamisega, kusjuures sissekande aluseks märgitakse taluniku puhul talu registreerimise otsuse number ja kuupäev, talus töötava kodaniku puhul töölepingu sõlmimise kuupäev.
17.1.Sotsiaalministri 27.12.2012 määruse nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“ (edaspidi määrus) § 14 lg 2 kohaselt tõendatakse töötamise aega talus, kui kooskõlas taluseadusega oli talu maksude maksmisest vabastatud, valla- või linnavalitsuse tõendiga või muu dokumendiga, millest nähtub: talu moodustamine ja tegutsemine viieaastase maksuvabastuse perioodil (p 1), talu maksudest vabastamine taluseaduse alusel (p 2) ja isiku talus töötamise periood (p 3). Sotsiaalkindlustusameti 29.05.1998 selgituses pensioniõigusliku staaži arvestamiseks niisuguses talus tuleb taluperemeestel ja -naistel esitada kohaliku omavalitsuse õiend, millelt nähtuks, et tegemist on taluseaduse alusel loodud põllumajandusliku kaubatootmise taluga ja nimetatud tootmine on kestnud seal maksusoodustuse perioodi vältel. Samas selgituses selgitatakse, et taluseaduse rakendamist reguleeris Vabariigi Valitsuse 29.12.1990 määrusega nr 269 kinnitatud Eesti NSV taluseaduse rakendamise ajutine juhend. Selle juhendi alusel loetakse põllumajandusliku kaubatootmisega taluks sellist talu, kus kaubatoodangu maht aastas moodustas vähemalt kakskümmend jooksva aasta alguseks kehtinud aasta sotsiaalset elatusmiinimumi, kusjuures kaubatoodangu mahu näitajaks on aasta jooksul talus toodetud töötlemata või töödeldud kujul realiseeritud taime- ja loomasaaduste ning talu põllumajanduskõlvikutelt võsa raiest varutud puidu müügist saadud rahasumma. 3(9)
3-20-2588
18.Rahvusarhiivi 02.10.2020 arhiiviteatisest nr 7-3/20/3404 nähtuvalt on arhiivifondis „V. Kingissepa nimeline kolhoos” kaebajale talumaa eraldamise ja talupidajaks vormistamise kohta järgmised andmed:
18.1.28.06.1989. a V. Kingissepa nimelise kolhoosi juhatuse koosoleku protokoll nr 7, mille kohaselt otsustati kaebajale eraldada Kalju külast endise Kuru talu maast 5,3 ha maad talu asutamiseks;
18.2.15.08.1989. a volinike koosoleku protokoll nr 2, mille alusel vabastati kaebaja kolhoosi liikmest alates 24.06.1989. a seoses talupidamisele üleminekuga;
18.3.talumaa eraldamist kaebajale arutati edasi 08.12.1989. a volinike koosolekul, kuid otsustamine lükati edasi 06.03.1990. a koosolekule;
18.4.06.03.1990. a V. Kingissepa nimelise kolhoosi volinike koosoleku protokolli nr 1 alusel ja maakorraldaja Y poolt välja mõõdetud maade plaani alusel eraldati kaebajale talu rajamiseks 5,3 ha maad Kalju külast;
18.5.Valjala Küla RSN Täitevkomitee 15.05.1990. a otsus nr 7 maade eraldamise ja talude taastamise kohta, mille punkt nr 2 alusel otsustati kooskõlas taluseadusega eraldada Valjala Ühismajandi maast 5,7 ha maad alaliseks kasutamiseks kaebajale Kuru talu rajamiseks Kalju külas.
19.Kaebaja kolhoosniku tööraamatust nähtuvalt on kaebaja 24.06.1989 vabastatud töölt ja kolhoosi liikmest tervislikel põhjustel. Valjala Küla RSN TK poolt tööraamatusse tehtud kandest nähtuvalt asus kaebaja alates 15.05.1990 tööle Kalju küla Kuru talu peremehena taluseaduse § 10 alusel ja nimetatud kande tegemise aluseks on märgitud TK 15.05.1990 otsus nr 7.
20.Käesoleval juhul on kaebajale taluseaduse alusel talu rajamiseks maad eraldatud ja talu registreeritud 15.05.1990, samast kuupäevast on tehtud kanne ka kaebaja tööraamatusse. Seetõttu leiab vastustaja, et käesoleval juhul ei saa tuvastada juriidilist fakti, mida pole eksisteerinud, s.t talu moodustamist ja registreerimist ning kaebaja töötamist talus taluseaduse alusel enne 15.05.1990. Arhiiviteatisest ja kolhoosniku tööraamatusse tehtud kandest nähtub küll talu registreerimine ja kaebaja tööle asumine talu peremehena, kuid ei nähtu talu tegutsemine viieaastase maksuvabastuse perioodil, talu maksudest vabastamine taluseaduse alusel ega kaebaja talus töötamise periood.
21.Sotsiaalmaksu tasumise osas tehtud päringule saadud vastuse kohaselt on kaebaja tasunud sotsiaalmaksu alates 01.01.1991 kuni 28.02.1997, mille alusel on periood 01.01.1991 kuni 28.02.1997 ka pensioniõigusliku staaži hulka arvestatud. Sotsiaalmaksu tasumine eelnimetatud perioodil viitab asjaolule, et talu võis mitte olla maksude tasumisest vabastatud või ei vastanud talu tegevus taluseadusega sätestatud nõuetele.
22.Seega ei saa kaebaja taotleda kohtu kaudu, et 28.06.1989 V. Kingissepa nim. kolhoosi välja antud otsust loetaks samaväärseks tõendiks talu registrisse kandmisega, kuna dokumentidega (arhiiviteatis, kolhoosniku tööraamat) on tõendatud talu moodustamine ja registrisse kandmine 15.05.1990, s.t et enne nimetatud kuupäeva taluseaduse alusel moodustatud talu ei eksisteerinud. Perioodi 15.05.1990 kuni 31.12.1990 osas puuduvad dokumendid, millest nähtuks taluseaduse alusel talu tegutsemine ja maksudest vabastamine.
23.Vastuseks kohtunõuetes toodud küsimustele selgitab vastustaja järgnevat:
23.1.Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ministrite Nõukogu 22.03.1988 määrusega nr 14 „Individuaalse töise tegevuse kohta põllumajanduses“, kehtestati põllumajanduses individuaaltööga tegelemise õiguse realiseerimise tagamiseks ebaefektiivselt kasutatava maa põllumajanduslikku käibesse kaasamise soodustamiseks ja tühjalt seisvate endiste taluhoonete kasutamiseks ääremaade sotsiaalmajanduslike probleemide parema 4(9)
3-20-2588 lahendamise eesmärgil ning kinnitati „Põllumajanduslike individuaalmajapidamiste rajamise ja tegevuse põhisätted“.
23.2.Individuaaltööga tegelemise õigust reguleeris NSVL ÜN 19.11.1986 otsusega kehtestatud ja 01.05.1987 jõustunud NSVL seadus „Individuaalsest töisest tegevusest“, mille § 1 kohaselt on individuaalseks töiseks tegevuseks kodanike tegevus kauba tootmisel ja tasuliste teenuste osutamisel, mis ei ole seotud nende töösuhtega riiklikes, kooperatiivsetes ja ühiskondlikes ettevõtetes ja asutustes. Äriseadustiku §1 kohaselt on füüsilisest isikust ettevõtja füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kellele kaupade müük või teenuste osutamine on püsiv tegevus. Seega on individuaaltöö tegija eraettevõtja, kelle tegevuse sisu ja eesmärk on samased füüsilisest isikust ettevõtja tegevusega ehk individuaaltöö tegija puhul oli tegemist enne äriseadustiku jõustumist tegutsenud füüsilisest isikust ettevõtjaga ja tema osas kuulub kohaldamisele RPKS § 28 lg 2 p 14, mille kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka töötamise aeg füüsilisest isikust ettevõtjana, kui maksti sotsiaalmaksu.
24.RPKS § 7 lõike 1 kohaselt on õigus vanaduspensionile isikul, kellel on täitunud vanaduspensioniiga ja kellel on 15 aastat Eestis omandatud RPKS §-s 27 sätestatud pensionistaaži. RPKS § 27 lg 1 kohaselt on pensionistaaž aeg, mil pensionikindlustatu oli hõivatud riiklikule pensionile õigust andva tegevusega, sama § 27 lg 2 kohaselt jaguneb pensionistaaž pensioniõiguslikuks staažiks, mida arvestatakse kuni 31.12.1998 ning pensionikindlustusstaažiks, mida arvestatakse alates 01.01.1999.
24.1.Isiku õigus riiklikule vanaduspensionile otseselt seotud isiku eest või tema poolt pensionikindlustussüsteemi panustamisega ehk siis sotsiaalmaksu tasumisega. Selline põhimõte ei ole sätestatud üksnes praegu kehtivas RPKS-s, vaid oli sätestatud juba ENSV-s kehtinud seadustes ja kõigis Eesti Vabariigis riikliku vanaduspensioni saamise õigust varasemalt reguleerinud seadustes (EV pensioniseadus, riiklike elatusrahade seadus, RPKS varasem redaktsioon).
24.2.Ainsad juhtumid, millal arvatakse mingi tegevuse aeg pensioniõigusliku staaži hulka ilma, et sotsiaalmaksu tasumine tähtsust omaks, on sätestatud RPKS § 28 lg 2 p-des 2, 4-8, 10-12 ja 15-16. Talus töötamist puudutavad nendest punktid 10 (töötamise aeg talus enne talu likvideerimist, kolhoosi, sovhoosi või mujale tööle asumist, kui isik oli vähemalt 14 aastat vana) ja punkt 11 (töötamise aeg talus, kui kooskõlas Eesti NSV taluseadusega oli talu maksude maksmisest vabastatud).
24.3.Eesti NSV-s olid tööandjad kohustatud tööliste ja teenistujate töötasult tasuma sotsiaalkindlustuse makse (kehtestatud ENSV Rahvakomissaride Nõukogu 29.11.1940 määrusega) riikliku sotsiaalkindlustuse eelarvesse. 12.09.1990 võeti vastu Eesti Vabariigi sotsiaalmaksu seadus (jõustus 01.01.1991), mille § 1 lg 2 kohaselt pereettevõtete ja taluperede liikmed ning individuaaltöötajad, sealhulgas tegevusloa alusel töötavad üksikisikud, maksavad sotsiaalmaksu, kui nad soovivad, et nendele laieneks riiklik sotsiaalkindlustus.
24.4.Eeltoodud seisukohti kinnitab ka ENSV Ministrite Nõukogu 16.02.1989 määruse nr 71 „Talumajanduse arendamise esmaste abinõude kohta“ punkt 24, mille kohaselt oli talunikel ja teistel talupereliikmetel õigus riiklikule sotsiaalkindlustusele ning nende töötamine talus arvatakse üldise ja pideva tööstaaži hulka ning tõendatakse külanõukogu täitevkomitee poolt väljaantavate dokumentidega. Eelnimetatud õiguse realiseerimiseks maksavad talunik ja teised talupere liikmed oma aasta puhastulust riiklikku sotsiaalkindlustusfondi makseid vastavalt põllumajandussaadusi tootva riikliku ettevõtte tariifile ja makseid tehakse ametiühinguorganisatsiooni vahendusel. Määruse nr 71 punkt 24 sätestab üheselt, et kui talunik ja talupereliige soovisid, et neile laieneks sotsiaalkindlustus, s.h õigus vanaduspensionile, pidid nad maksma sotsiaalmakseid, mida kuni 1991. aastani korjasid ametiühingud. Seega ka 5(9)
3-20-2588 määruse nr 71 kohaselt arvatakse pensionistaaži hulka vaid need perioodid, mille eest on tasutud sotsiaalmakseid.
25.Kokkuvõtvalt kuuluvad enne taluseaduse alusel talu asutamist, s.t enne 15.05.1990, kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka arvamisele üksnes need perioodid, mille eest tasuti sotsiaalmaksu, ehk käesoleval juhul siis periood kolhoosist vabastamisest kuni 14.05.1990, kui kaebaja tasus sotsiaalmaksu. Sotsiaalkindlustusameti arhiivi (04.12.2017 teatis) andmetel on kaebaja tasunud oma sissetuleku pealt sotsiaalmaksu perioodi 01.01.1991 kuni 28.02.1997 eest. Sellel perioodil sotsiaalmaksu tasumine tekitas vastustajas küsimuse, et kuna kaebaja on eelnimetatud perioodil tasunud sotsiaalmaksu, siis kas tema rajatud talu üldse tegutses ja oli taluseaduse alusel maksudest vabastatud. Otsust maksudest vabastamise kohta tehtud ei ole. Samas ajad olid vaidlusalusel perioodil segased ja tegelikkuses on olnud ka juhuseid, kus maksudest vabastamise otsused on jäänud tegemata.
26.Kohtu poolt viidatud arhiiviteatisest on aru saada, et V.Kingissepa nimelise kolhoosi juhatus alustas kaebajale maa eraldamise avalduse arutamist küll 28.06.1989, kuid otsus maa eraldamiseks tehti alles 06.03.1990. Samast arhiiviteatisest nähtub, et Valjala Küla RSN Täitevkomitee otsustas 15.05.1990 otsusega nr 7 kooskõlas taluseadusega eraldada Valjala Ühismajandi maast 5,7 ha maad alaliseks kasutamiseks kaebajale Kuru talu rajamiseks Kalju külas. Seega taluseaduse alusel eraldati kaebajale maad 15.05.1990, kolhoos eraldas ilmselt sama maa kolhoosile kuuluvate maade hulgast kaebajale kasutamiseks 06.03.1990, kusjuures asjas esitatud ja kogutud dokumentidest ei nähtu, et kaebajale oleks enne eelnimetatud kuupäevi talu rajamiseks maad eraldatud ja ta oleks taluperemehena tegutsenud. Sotsiaalministeeriumi vastus kohtunõudele
27.ENSV Ministrite Nõukogu 16.02.1989 määruse nr 71 „Talumajanduse arendamise esmaste abinõude kohta“ punkti 24 kohaselt tuli Eesti NSV Ametiühingute Nõukogul koos ENSV Sotsiaalhooldusministeeriumi, ENSV Rahandusministeeriumi ja ENSV Agrotööstuskomiteega kooskõlastatult Eestimaa Talupidajate Keskliiduga ühe kuu jooksul välja töötada riikliku sotsiaalkindlustusmaksete ülekandmise, sotsiaalkindlustustoetuse määramise ja väljamaksmise ning pensionide ja toetuste määramiseks ja väljamaksmiseks vajalik tulude arvestamise kord (edaspidi tulude arvestamise kord).
28.Sotsiaalministeerium pöördus tulude arvestamise korra tuvastamiseks nii Eesti Rahvusarhiivi kui Eesti Ametühingute Keskliidu poole. Eesti Rahvusarhiivi andmetel sotsiaalministri käskkirjades aastaist 1989-1991 ei leidu andmeid tulude maksmise korra väljatöötamise kohta. Samuti Eesti Ametiühingute Kesknõukogu arhiivifondis säilitatavates pleenumite, presiidiumi, sekretariaadi, aktiivi, brigaadide, kongresside ja konverentside protokollides, kirjavahetuses ei leitud andmeid riikliku sotsiaalkindlustusmaksete ülekandmise, sotsiaalkindlustustoetuse määramise ja väljamaksmise ning pensionide ja toetuste määramiseks ja väljamaksmiseks vajalike tulude arvestamise korra välja töötamise kohta. Ametiühingute Keskliidu arhiividokumentide hulgas otsitavat dokumenti ei ole ning ametiühingute 1989.-1990. aastate dokumendid on Rahvusarhiivi üle antud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
29.Leian, et kaebuse saab rahuldada osaliselt.
30.Kaebaja taotleb pensioniõigusliku staaži tuvastamist ajavahemikus 28.06.1989–31.12.1990, mil kaebaja töötas enda asutatud talus.
31.RPKS § 7 lõike 1 kohaselt on õigus vanaduspensionile isikul, kellel on täitunud vanaduspensioniiga ja kellel on 15 aastat Eestis omandatud RPKS §-s 27 sätestatud pensionistaaži. RPKS § 27 lg 1 kohaselt on pensionistaaž aeg, mil pensionikindlustatu oli hõivatud riiklikule pensionile õigust andva tegevusega, sama § 27 lg 2 kohaselt 6(9)
3-20-2588 jaguneb pensionistaaž pensioniõiguslikuks staažiks, mida arvestatakse kuni 31.12.1998 ning pensionikindlustusstaažiks, mida arvestatakse alates 01.01.1999.
32.RPKS § 28 lg 1 järgi arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka tegevuse aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu. Lisaks RPKS § 28 lg 1 sätestatud tegevuse ajale arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka ka lg 2 loetletud tegevuste ajad. Osundatud sättesse on koondatud erinevad tegevused ja nende loetletud tegevuste pensioniõigusliku staaži hulka arvamiseks seatud erinevad tingimused. RPKS § 28 lg 2 p 11 alusel arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka töötamise aeg talus, kui kooskõlas Eesti NSV taluseadusega oli talu maksude maksmisest vabastatud.
33.Sotsiaalministri 27.12.2012 määruse nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“ (edaspidi määrus) § 14 lg 2 kohaselt tõendatakse töötamise aega talus, kui kooskõlas taluseadusega oli talu maksude maksmisest vabastatud, valla- või linnavalitsuse tõendiga või muu dokumendiga, millest nähtub: talu moodustamine ja tegutsemine viieaastase maksuvabastuse perioodil (p 1), talu maksudest vabastamine taluseaduse alusel (p 2) ja isiku talus töötamise periood (p 3).
34.Eesti NSV taluseaduse (jõustus 25.12.1989) § 2 lg 1 kohaselt on talu põllumajandusliku ettevõtluse vorm, mis baseerub riigi poolt antud või rendilepingu alusel saadud maal, taluperele omandiõiguse alusel kuuluval või rendilepingu alusel saadud tootmisvahenditel, mille põhieesmärgiks on põllumajanduslik kaubatootmine ja traditsioonilise eesti maaelu kujundamine ning mis on taluna registreeritud kohalikus omavalitsusorganis. Talu loetakse tekkinuks tema ettenähtud korras registreerimise momendist kohalikus omavalitsusorganis (§ 10 lg 3). Taluseaduse § 30 lg 2 kohaselt maksab talu makse kehtestatud üldise seadusandluse alusel ja lg 2 kohaselt on talu maksude maksmisest vabastatud viie aasta jooksul, alates talu loomisest (taluseaduse § 10 lg 3) järgneva kuu esimesest kuupäevast.
35.Asjas on esitatud järgnevad tõendid:
35.1.28.06.1989. a V. Kingissepa nimelise kolhoosi juhatuse koosoleku protokoll nr 7 (dtl 172, 180), mille kohaselt otsustati kaebajale eraldada Kalju külast endise Kuru talu maast 5,3 ha maad talu asutamiseks;
35.2.15.08.1989. a volinike koosoleku protokoll nr 2 (dtl 154, 166), mille alusel vabastati kaebaja kolhoosi liikmest alates 24.06.1989. a seoses talupidamisele üleminekuga;
35.3.talumaa eraldamist kaebajale arutati edasi 08.12.1989. a volinike koosolekul (dtl 167, 170171), kuid otsustamine lükati edasi 06.03.1990. a koosolekule;
35.4.06.03.1990. a V. Kingissepa nimelise kolhoosi volinike koosoleku protokolli nr 1 alusel (dtl 187, 196) ja maakorraldaja Y poolt välja mõõdetud maade plaani alusel eraldati kaebajale talu rajamiseks 5,3 ha maad Kalju külast;
35.5.Valjala Küla RSN Täitevkomitee 15.05.1990. a otsus nr 7 (dtl 201) maade eraldamise ja talude taastamise kohta, mille punkt nr 2 alusel otsustati kooskõlas taluseadusega eraldada Valjala Ühismajandi maast 5,7 ha maad alaliseks kasutamiseks kaebajale Kuru talu rajamiseks Kalju külas;
35.6.Väljavõte X tööraamatust (dtl 13-16), milles on 24.06.1989 tehtud sissekanne kaebaja vabastamise kohta töölt ja kolhoosi liikmest tervislikel põhjustel. ENSV Taluseaduse § 10 alusel 15.05.1990 tehtud sissekanne Valjala küla RSN TK poolt kaebaja asumise kohta tööle Kuru talu peremehena.
36.Eelpookirjeldatud sätete alusel ning tuginedes eelpoolloetletud tõenditele saab minu hinnangul kaebaja pensionistaaži tõendatuks lugeda perioodil alates 15.05.1990 kuni 31.12.1990, 7(9)
3-20-2588 sest tõendid kinnitavad kaebaja tööle asumist alates 15.05.1990 Kuru talu peremehena taluseaduse § 10 alusel.
37.RPKS § 27 lg 1 ja 28 lg 1 tuleneb, et pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse tegevuse aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu. Seega on isiku õigus riiklikule vanaduspensionile otseselt seotud isiku eest või tema poolt pensionikindlustussüsteemi panustamisega ehk siis sotsiaalmaksu tasumisega. RPKS § 28 lg-s 2 on erandina loetletud juhtumid, millal arvatakse mingi tegevuse aeg pensioniõigusliku staaži hulka ilma, et sotsiaalmaksu tasumine tähtsust omaks. Talus töötamist puudutavad nendest punktid 10 (töötamise aeg talus enne talu likvideerimist, kolhoosi, sovhoosi või mujale tööle asumist, kui isik oli vähemalt 14 aastat vana) ja punkt 11 (töötamise aeg talus, kui kooskõlas Eesti NSV taluseadusega oli talu maksude maksmisest vabastatud). Käesoleval juhul on kaebajale taluseaduse alusel talu rajamiseks maad eraldatud ja talu registreeritud 15.05.1990, samast kuupäevast on tehtud kanne ka kaebaja tööraamatusse. Maksuvabastus taluseaduse § 30 lg 2 kohaselt kehtis automaatselt alates talu registreerimisest ning seega saab kaebaja pensionistaaži lugeda alates 15.05.1990 nõuetekohaselt tõendatuks RPKS § 28 lg 2 p 11 alusel. Käesolevas asjas on tuvastatud, et kaebaja talu suhtes kehtis maksuvabastus alates 15.05.1990.
38.Küll aga ei saa minu hinnangul asja materjalide pinnalt lugeda tõendatuks kaebaja pensionistaaži perioodil 28.06.1989 kuni 14.05.1990 ehk ajal, mis eelnes kaebaja talu registreerimisele taluseaduse alusel. Asjas esitatud tõenditest nähtub küll, et kaebaja on eeldatavasti talupidamisega alustanud juba 1989 aastal, mil ta vabastati kolhoosi liikmest ja talle eraldati maad talu asutamiseks, kuid selle perioodi osas puuduvad andmed kaebaja poolt sotsiaalmaksu tasumise või tema osas kehtinud maksuvabastuse kohta.
39.Eesti NSV taluseadus jõustus 25.12.1989. Talusid hakati looma juba enne taluseaduse jõustumist ja enne Eesti taasiseseisvumist. Talude tegutsemist reguleerisid järgmised õigusaktid:
39.1.ENSV Ministrite Nõukogu 1989. aasta 16.veebruari määrus nr 71 „Talumajanduse arendamise esmaste abinõude kohta“ (dtl 109 -114)
39.2.EKP Keskkomitee ja ENSV Ministrite Nõukogu 1988. aasta 22. märtsi määrus nr 144 „Individuaalse töise tegevuse kohta põllumajanduses“ (dtl 134-135).
40.Pensionistaaži arvestamiseks enne taluseaduse alusel talu registreerimist on asjakohaseks sätteks RPKS § 28 lg 2 p 14, mille kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka töötamise aeg füüsilisest isikust ettevõtjana, kui maksti sotsiaalmaksu. Samuti ENSV Ministrite Nõukogu 1989. aasta 16.veebruari määrus nr 71 „Talumajanduse arendamise esmaste abinõude kohta“, mille punkti 24 kohaselt oli talunikel ja teistel talupereliikmetel õigus riiklikule sotsiaalkindlustusele ning nende töötamine talus arvatakse üldise ja pideva tööstaaži hulka ning tõendatakse külanõukogu täitevkomitee poolt väljaantavate dokumentidega. Eelnimetatud õiguse realiseerimiseks maksavad talunik ja teised talupere liikmed oma aasta puhastulust riiklikku sotsiaalkindlustusfondi makseid vastavalt põllumajandussaadusi tootva riikliku ettevõtte tariifile ja makseid tehakse ametiühinguorganisatsiooni vahendusel.
41.Määruse nr 71 punkt 24 sätestas seega üheselt, et enne taluseaduse jõustumist ja talu registreerimist taluseaduse alusel oli talunikul ja talupere liikmel õigus sotsiaalkindlustusele sh vanaduspensionile, kui nad maksavad sotsiaalmakseid, mida kuni 1991. aastani korjasid ametiühingud. Käesolevas asjas ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et kaebaja on talu registreerimisele eelneval perioodil sotsiaalmaksu tasunud ning selliseid andmeid ei ole kohtul õnnestunud leida ka iseseisvalt päringuid tehes.
41.1.Sotsiaalministeeriumi 03.08.2021 vastusest (dtl 90-91) nähtub, et määruse nr 71 punkti 24 kohaselt tuli töötada Eesti NSV Ametiühingute Nõukogul koos ENSV Sotsiaalhooldusministeeriumi, ENSV Rahandusministeeriumi ja ENSV Agrotööstuskomiteega 8(9)
3-20-2588 kooskõlastatult Eestimaa Talupidajate Keskliiduga ühe kuu jooksul välja riikliku sotsiaalkindlustusmaksete ülekandmise, sotsiaalkindlustustoetuse määramise ja väljamaksmise ning pensionide ja toetuste määramiseks ja väljamaksmiseks vajalik tulude arvestamise kord (edaspidi tulude arvestamise kord). Sellise korra väljatöötamise kohta Sotsiaalministeeriumil andmeid leida ei õnnestunud ning seega saab öelda, et pensionistaaži tõendamine enne taluseadust toimub üldises korras. ENSV-s juhtisid sotsiaalkindlustuse alast tööd ja võtsid vastu sotsiaalkindlustuse makseid ametiühingud. Seega sai sotsiaalmaksu andmete valdajaks ENSV-s olla vastava piirkonna asjakohane ametiühing. Staažiperioode sellest ajajärgust saab tõendada dokumendiga, millest nähtub sotsiaalmaksu tasumine ja periood mille eest on sotsiaalmaks tasutud.
41.2.Rahvusarhiivi 31.05.2021 vastusest (dtl 149-150) selgub, et Rahvusarhiiv kontrollis täiendava teabe ja asjakohaste dokumentide olemasolu, mis tõendaks kaebaja tööstaaži vaidlusaluse perioodi osas. Rahvusarhiivil ei ole V. Kingissepa nimelise kolhoosi, Valjala Küla RSN Täitevkomitee ega Saare Maavalitsuse arhiivifondide baasil täiendavaid andmeid ega dokumente esitada. Valjala TK fond on Rahvusarhiivis kuni aastani 1993. Kuni selle ajani ei ole kaebaja tööstaaži tõendavaid dokumente väljastatud. Ametiühingute Keskliidu fondis oleva Eesti Ametiühingute Riikliku Sotsiaalkindlustuse Ameti dokumentide hulgas riikliku sotsiaalkindlustusfondimaksete infot ei ole.
42.Seega ei ole haldusasja menetluse käigus õnnestunud leida andmeid, mis kinnitaksid kaebaja poolt sotsiaalmaksu tasumist perioodil 28.06.1989–14.05.1990, samuti ei ole andmeid, mis viitaksid, et kaebaja suhtes kehtis sel perioodil maksuvabastus. Kaebus tuleb selles osas jätta rahuldamata. Menetluskulud
43.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamisega jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (HKMS § 109 lg 1). Kaebaja ei ole kohtule esitanud menetluskulude väljamõistmise taotlust, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Isikute nimede asendamine lahendis
44.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kõigi otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.