Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi
3-21-2904 08.02.2022 Roby Koik Vjatšeslav Koguti kaebus Tartu Vangla kohustamiseks võimaldada jalutada sportimisvõimalustega jalutusboksides ja Tartu Vangla keelamiseks viia kaebaja jalutama E-1, E-2, E-8 jalutusboksidesse
Menetlusosalised
Kaebaja – Vjatšeslav Kogut Vastustaja – Tartu Vangla
1.Tagastada Vjatšeslav Koguti kaebus.
2.Võtta haldusasja materjalide juurde väljavõte Vjatšeslav Koguti vabakasutuskontost ajavahemiku 26.08.-25.12.2021 kohta.
3.Vabastada Vjatšeslav Kogut riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
4.Jätta Vjatšeslav Koguti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 252 lg 7, § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Muud selgitused Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Vanglas kinnipeetav Vjatšeslav Kogut esitas Tartu Halduskohtule 26.12.2021 venekeelse kaebuse koos esialgse õiguskaitse taotlusega.
2.Kohus korraldas kaebuse tõlkimise vene keelest eesti keelde. Kaebuse kohaselt viiakse kaebaja alates 02.12.2021 jalutama jalutusboksidesse, mis ei vasta standarditele – E-1, E-2 boksid on koristamata, nendes ei ole võimalik jalutada ega spordiga tegeleda, puuduvad turnimis- ja rööbaspuud. Kaebaja esitas vanglale taotluse nr 6-24/5967-1, et talle antaks võimalus jalutada sobivates jalutusboksides, nagu teistele. Vangla 15.12.2021. a vastusega nr 6-24/5967-2 taotlust ei rahuldanud. Vangla ei rahuldanud ka kaebaja vaiet 22.12.2021. a vaideotsusega nr 1-11/416-2. Kaebaja leiab, et teda viiakse E-1, E-2 jalutusboksidesse eesmärgiga teda mõnitada, mõjutada tema psüühilist ja füüsilist tervist ning karistada. Kaebajal on probleemid tervisega ja treeningud turnimispuul aitasid kaebajat seljavalude korral. Nüüd, kui kaebaja enam ei treeni, on valud muutunud tugevamaks.
Kaebaja taotleb Tartu Vangla 22.12.2021. a vaideotsuse nr 1-11/416-2 tühistamist ja vangla kohustamist viima kaebaja reorganiseeritud boksidesse, kus kaebaja saaks jalutada ja spordiga tegeleda. Kaebaja taotleb kaebuses keelata Tartu Vanglal viia teda jalutama E-1, E-2, E-8 jalutusboksidesse. Esialgse õiguskaitse (EÕK) korras taotleb kaebaja vangla kohustamist viia kaebaja jalutusboksidesse, kus saab normaalselt jalutada, värsket õhku hingata ja tegeleda spordiga, st boksidesse, kus on turnimis- ja rööbaspuud spordiga tegelemiseks, nagu teistes boksides, kus jalutavad Tartu Vangla kinnipeetavad. Kaebaja esitas kaebuses taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
3.Kohus tegi Tartu Vanglale kohtunõude, milles palus vastustajal teatada, kas kaebaja on kohtueelselt nõudnud vanglalt toimingu sooritamist ja kas Tartu Vangla on teinud kaebuses viidatud 22.12.2021. a vaideotsuse nr 1-11/416-2. Samuti tuli Tartu Vanglal esitada seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse, põhjendatuse ja kohaldamise tagajärgede kohta.
4.Tartu Vangla esitas kohtule 10.01.2022 vastuse kohtunõudele koos asjakohaste menetlusdokumentidega. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja EÕK taotlus põhjendatud ning puudub vajadus EÕK kohaldamiseks. Tartu Vangla selgitas vastuses kohtunõudele, et V. Koguti suhtes kohaldati 03.12.2021. a käskkirjaga nr 2-21/1-2/323 (vastuse lisa 5) alates 03.12.2021 justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 12, vangistusseaduse § 69 lg 1, § 69 lg 2 p 1, § 69 lg 2 p 3, § 69 lg 2 p 4, § 69 lg 4, § 69 lg 2 p 5, § 70 lg 1 alusel täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamist. Tartu Vangla saab V. Koguti esialgse õiguskaitse taotlusest aru nii, et V. Kogut palub kohtul kohustada vanglat viima ta jalutama suuremasse avatud osakonnale mõeldud jalutusaeda või ühte psühhiaatriaosakonnale kuuluvatest jalutusaedadest, et ta saaks normaalselt jalutada ja kasutada turnimis- ja rööbaspuid. V. Koguti ei ole siiski välja toonud asjaolusid, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine võiks raskendada või muuta võimatuks hilisema kohtuotsuse täitmise. V. Kogut ei ole ka kordagi põhjendanud, millised pöördumatud kahjulikud tagajärjed talle saabuvad, kui ta treeningvahenditega varustatud jalutusaias jalutada ei saa. V. Kogut on üksnes osutanud, et jalutusboksid ei vasta tingimustele ning ta ei saa jalutada ja spordiga tegeleda, sest neis puuduvad turnimis- ja rööbaspuud. Kuigi V. Kogut viitab ka seljavalule, ei ole ta seda välja toonud vanglale esitatud pöördumistes. Kuigi jalutusboksis ega kambris ei ole spetsiaalseid treeningvahendeid, on nii jalutusboksis kui kambris ühele inimesele piisavalt õhku ja ruumi, et treenida oma keharaskusega. Seega on Tartu Vangla seisukohal, et V. Koguti esialgse õiguskaitse taotlus on põhjendamata ning sellest ei nähtu esialgse õiguskaitse vajadust. Kohtu seisukoht
5.Kohus peab esmalt vajalikuks välja tuua, et V. Kogut on varasemalt esitanud kohtule samasisulise EÕK taotluse 12.12.2021 vaidemenetluse ajal – haldusasja nr 3-21-2904. V. Kogut soovis 12.12.2021. a taotluses, et kohus kohustaks vanglat viima teda jalutusboksidesse, milles on võimlemiskang ja rööbaspuud, kus saab jalutada, hingata värsket õhku ja tegeleda spordiga, ning keelaks tema viimise betoonboksidesse, mis ei ole kohandatud normaalseks ja tervislikuks jalutuskäiguks.
6.Tartu Halduskohus jättis 17.12.2021. a määrusega haldusasjas nr 3-21-2904 V. Koguti EÕK taotluse rahuldamata. Kohus leidis, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Tingimusi, milles taotleja jalutab, on võimalik muuta igal ajal, sh pärast kohtuotsuse jõustumist. See, kui taotlejal tuleb jalutada kitsamates tingimustes kuni vaidluse lõppemiseni, ei kujuta endast ebamõistlikku piirangut või sellist mõju taotleja õigustele, mis vajaks tõrjumist esialgse õiguskaitse korras (Tartu Halduskohtu 17.12.2021. a määruse p 4).
7.Tartu Ringkonnakohus tagastas 04.02.2022. a määrusega V. Koguti määruskaebuse Tartu Halduskohtu 17.12.2021. a määruse peale haldusasjas nr 3-21-2904. Tartu Halduskohtu 17.12.2021. a määrus on seega jõustunud HKMS § 252 lg 7 kohaselt.
8.Kaebaja läbis kohustusliku kohtueelse menetluse ja kohustamiskaebus Tartu Vangla vastu on seega lubatav vastavalt HKMS § 47 lg-le 1 ja VangS § 11 lg-le 5. Kaebaja taotles kohtueelselt Tartu Vanglalt suuremas jalutusboksis või psühhiaatriaosakonna jalutusboksis jalutamise võimaldamist, kuna väike jalutusboks ei vasta kaebaja hinnangul tingimustele ja kaebaja soovib trenni teha. Tartu Vangla leidis, et kehtiv seadusandlus ei kohusta vanglat võimaldama kinnipeetavale sobivat jalutuskohta, mistõttu ei ole kinnipeetaval subjektiivset õigust ka seda taotleda. Tartu Vangla tagastas kaebaja taotluse 15.12.2021. a vastusega nr 6-24/5967-2. Kaebaja esitas vaide Tartu Vangla 15.12.2021. a vastuse peale, nõudes uue otsuse tegemist ja tema taotlus rahuldada. Tartu Vangla jättis 22.12.2021. a vaideotsusega nr 1-11/416-2 V. Koguti vaide rahuldamata, leides, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda jalutamist endale meelepärases kohas.
9.Kohus ei pea vajalikuks siiski kaebuse sisulist läbi vaatamist ning tagastab V. Koguti kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest ei pea kaebust tervikuna perspektiivikaks, see tähendab kaebuse rahuldamine on vähetõenäoline ja kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne.
10.Puudub vaidlus, et kaebaja jalutab alates 03.12.2021 jalutusboksides, kus puuduvad treeningvahendid. Kuna kaebaja suhtes kohaldatakse 03.12.2021. a käskkirjaga nr 2-21/1-2/323 täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamist, siis on kaebaja teistest kinnipeetavatest eraldatud ning teda ei viia jalutama koos teiste kinnipeetavatega. Kehakultuuriga tegelemine on kaebajal ära keelatud, sest vastasel korral ei ole võimalik tagada kinnipeetava vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabaduse piirangut. Vangla selgitas vastuses kohtunõudele, et vangla E-hoones on kinnipeetavatel lisaks jalutusboksidele võimalik jalutada ka avatud eluosakondadele mõeldud suuremas jalutusaias. Nimetatud jalutusaias on olemas küll turnimis- ja rööbaspuud, kuid seal jalutab korraga ka suurem arv kinnipeetavaid. Lisaks on vangla E-hoones olemas 2 väiksemat treeningvahenditega varustatud jalutusaeda, kuid need on loodud vangla psühhiaatriaosakonnas viibivate isikute tarbeks. Seega välistab kaebaja võimaluse jalutada jalutusaias, kus on turnimisja rööbaspuud asjaolu, et sellisel juhul ei ole tagatud 03.12.2021. a käskkirjaga kohaldatud suhtlemisvabaduse piiramine. Vangla piirab kaebajal olemasolevaid võimalusi, võrreldes teiste kinnipeetavatega kasutada, kehtiva täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirjaga.
11.Tartu Vangla 03.12.2021. a käskkiri nr 2-21/1-2/323 ei ole käesolevas kohtuasjas vaidluse esemeks. Küll aga on kaebaja nimetatud käskkirja kohtus vaidlustanud – haldusasi nr 3-212877. Samuti on kaebaja vaidlustanud täiendavate julgeolekuabinõude pikendamise protokolli – haldusasi nr 3-22-158. Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et Tartu Vangla 03.12.2021. a käskkirja nr 2-21/1-2/323 kehtivus või täitmine oleks peatatud kohtumäärusega.
12.Kohus leiab, et kuigi kaebaja võimalused kehakultuuriga tegeleda on praegusel hetkel piiratud, ei ole vangla täielikult keelanud ära kaebajal treenimise. Tartu Vangla selgitas vastuses kohtunõudele, et jalutusboksid on keskmiselt 15,3 m2 suured ja jalutamas on V. Kogut käinud üksi. Talvisel perioodil on iseenesest mõistetavalt välistingimustes kehakultuuriga tegelemine piiratum. Kui ohutu on külmal ja sademeterohkel ajal turnimis- ja rööbaspuude kasutamine, on seejuures kaheldav. Vangistusseadus ega muud vangistust reguleerivad aktid ei täpsusta, milliseid vahendeid kasutades või millises mahus tuleb kinnipeetavale kehakultuuriga tegelemine tagada. Vastavalt VangS § 55 lg-le 1 tagatakse kinnipeetavale võimalus kehakultuuriga tegelemiseks ning VangS § 55 lg-st 2 tulenevalt tuleb kinnipeetavale võimaldada jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Vangistusseaduse kommentaaride kohaselt on võimalus kehakultuuriga tegeleda küll kinnipeetava subjektiivne õigus, kuid kinnipeetaval ei ole õigust nõuda spordisaali kasutamist, tema soovitud spordiinventari muretsemist või võimalust harrastada talle meelepärast spordiala ning vanglateenistusel on üksnes kohustus tagada kinnipeetavale võimalus tegelemiseks üldiselt (J. Sootak. § 55. Olmetingimused ja tervishoid vanglas. – Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2014, lk 143). Vangla võib ise otsustada, millised võimalused kehakultuuriga tegelemiseks ta loob (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17.10.2011. a otsus asjas nr 3-10-695, Tartu Halduskohtu 03.10.214. a otsus asjas nr 3-14-50908). Kaebaja õiguste rikkumist saaks seetõttu jaatada üksnes juhul, kui kaebajal puuduksid igasugused võimalused kehakultuuriga tegelemiseks vanglas.
13.Kohus leiab, et vangla ei ole rikkunud ka VangS § 55 lg-st 2 tulenevat kohustust võimaldada kaebajal iga päev värskes õhus jalutada. Kaebaja saab jalutada väljaspool siseruume. Kaebaja sportimist kambris ega jalutusboksis ei sega teised kinnipeetavad, sest ta viibib seal vangla kinnitusel üksi. Kaebaja jalutab 15,3 m2 suuruses jalutusboksis ning jalutuskäigud sellisel viisil on eelduslikult ajutised kaebaja suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõude tõttu. Kohus juhib siiski vangla tähelepanu Riigikohtu 17.06.2021. a otsuses asjas nr 3-19-1416 asutud seisukohale, et pika aja vältel värskes õhus kehakultuuriga tegelemise piiramine ei pruugi olla põhjendatud, kui selleks ei esine mõjuvat põhjust. Riigikohus leidis nimetatud otsuses (p 38), et kui see on vahistatu tervise kaitseks vajalik, tuleb vanglal tagada tingimused, mis võimaldavad tal mitmekesiseid harjutusi sooritada ja soodustavad kehakultuuriga tegelemist; vangla kohustuse ulatuse kindlaks määramisel pole esmatähtis see, kas vangla arst on isikule konkreetsed harjutused ette kirjutanud; piisavad võimalused kehakultuuriga tegeleda aitavad muuhulgas meditsiinilist nõustamist ja sekkumist vajavaid probleeme ennetada. Kui kinnipeetava suhtes kohaldatakse pikaajaliselt täiendavaid julgeolekuabinõusid, mis piiravad tema võimalusi sportida värskes õhus, siis võib olla vanglal vajalik arvestada kirjeldatud Riigikohtu seisukohaga.
14.Kuna kaebaja õigusi võib jalutusboksis, milles puuduvad turnimis- ja rööbaspuud, jalutamine piirata üksnes väheintensiivselt ning kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda konkreetse endale meelepärase spordialaga tegelemise võimaldamist, siis leiab kohus, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
15.Tuginedes samadele põhjendustele tagastab kohus ka V. Koguti keelamiskaebuse.
16.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. See tähendab, et kaebajal on õigus pöörduda uuesti sama nõudega halduskohtu poole pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist.
Esialgse õiguskaitse taotlus
17.Kuna kaebus on lubatav ja kaebaja EÕK taotlus lähtub põhivaidluse esemest, siis vaatab kohus EÕK taotluse sisuliselt läbi, vaatamata kaebuse tagastamisele. Kohus tugineb Riigikohtu seisukohale 17.05.2017. a määruses asjas nr 3-3-1-88-16 (p 15).
18.Kohus võtab HKMS § 62 lg 2 alusel asja juurde väljavõtte kaebaja vabakasutuskontost ajavahemiku 26.08.-25.12.2021 kohta.
19.Kohus vabastab kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest EÕK taotluse esitamisel, kuna taotlejal puuduvad piisavad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks asja juurde võetud isikukonto väljavõttest nähtuvalt (HKMS § 104 lg 1, RLS (kuni 31.12.2021 kehtinud redaktsioonis) § 60 lg 6, HKMS § 110 lg 1 p 1, § 111 lg 1).
20.Esialgset õiguskaitset kohaldab kohus juhul, kui HKMS § 251 lg 1 p-des 1–5 sätestatud mõne abinõu rakendamine aitab ära hoida selliste kahjulike tagajärgede saabumise käimasoleva kohtu- või vaidemenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine pärast kaebuse võimalikku rahuldamist oleks võimatu või oluliselt raskendatud (HKMS § 249 lg 1).
21.Kohus saab aru, et kaebaja peab vajalikuks EÕK kohaldamist temal esinevate seljavalude leevendamiseks või ära hoidmiseks, samuti tema üldfüüsilise seisundi tagamiseks. Kohus leiab, et kaebajal puudub käesoleval hetkel EÕK vajadus, kuna vangla võimaldab kaebajal jalutada iga päev värskes õhus ning kaebajal on võimalik oma keharaskusega treenida jalutusboksis, kui ta seda soovib. Kui kaebajal peaks olema vajadus tervislikel põhjustel teatud kindla treeningvõi abivahendi järele, siis tuleb pöörduda vastavasisulise taotlusega vangla arsti poole. Kaebaja ei ole kohtueelsetes pöördumistes viidanud seljavalule ning puuduvad tõendid, et meditsiinilistel kaalutlustel peab kaebajale viivitamatult võimaldama jalutamist konkreetselt turnimis- ja rööbaspuudega jalutusaedades. Seega, kuna kaebajale võimaldatakse jalutuskäike värskes õhus ning kaebajal on võimalik siiski sportida nii kambris kui jalutusboksis, siis ei nähtu erandlikke asjaolusid, mis tingiksid EÕK kohaldamise vajaduse.
22.Kohus jätab eeltoodud põhjendustel kaebaja EÕK taotluse rahuldamata, sest kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus.
23.Vastavalt HKMS § 252 lg-le 7 võib esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.