AL ́i hagi Eesti Vabariigi vastu Eesti Kohtuekspertiisi Instituudiga sõlmitud lepingust tuleneva kohustuse täitmise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuetes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.11.2016.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AL ́i apellatsioonkaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (apellant): AL (isikukood XXXXXXXXXXX), RÕA korras määratud esindaja vandeadvokaadi vanemabi Mariann Tusti Kostja: Eesti Vabariik Justiitsministeeriumi kaudu (registrikood 70000898), tehinguline esindaja vandeadvokaat Katri Tomson
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Keelduda menetlusse võtmast AL ́i apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 11.11.2016.a otsuse peale ja tagastada see koos lisadega esitajale pärast käesoleva määruse jõustumist.
2.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud apellandi kanda.
3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud 1(5)
1.25.06.2013.a esitas hageja hagi, mida hageja korduvalt täiendas, paludes kohustada Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti (EKEI) täitma hageja ja kostja vahel sõlmitud tasulise uuringu lepingust tulenevat kohustust ja hüvitama hagejale mittevaraline kahju kohtu poolt määratud õiglases suuruses. Hagiavalduse kohaselt teostati hagejale ekspertiis 20.05.2013.a ja vaadati läbi hageja poolt esitatud dokumendid, kuid hagejale ei ole siiani ekspertiisi vastust saadetud. Hageja tasus ekspertiisi eest 61 eurot. 17.05.2013.a pöördus hageja telefonitsi EKEI poole sooviga saada ekspertiisiakt, millega tuvastataks suhkruhaiguse tekke aeg ja põhjused. Oma soovi andis hageja ka kirjalikult kostjale enne ekspertiisi. 20.06.2013.a helistas ekspertiisi teostanud isik, kes teatas, et vastust ei saagi. EKEI saatis 26.06.2013.a ka kirja, millega keeldus menetlusasjaga mitteseotud uuringu tegemisest. Suhkruhaiguse tekke põhjus on vale toitumine, mille põhjustas kohtutäituri ebaseaduslik konto arestimine, jätmata hagejale toidu ja ravimite ostmiseks raha. Ekspertiisiakti mittesaamine tekitas hagejale stressi, mis oli hageja tervise halvenemise põhjus. Stressi tekitas see seetõttu, et hageja pidi ekspertiisiakti esitama teises tsiviilasjas ning ta oli mures nõuete aegumise pärast. Stressist tingitult ei suutnud hageja järgida suhkruhaige toitumisnõudeid, mis viis varvaste amputatsioonini.
2.Kostja palus hagi jätta läbi vaatamata ning läbivaatamise korral rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja on pooltevahelise lepingu erakorraliselt üles öelnud ja hagejale lepingu alusel saadud tasu tagastanud. Kui kohtu hinnangul on leping kehtiv, ei ole kostja lepingut rikkunud. Kostja tegi tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku. Hageja helistas EKEI-sse ja teatas, et soovib tasulist isiku kohtuarstlikku uuringut, kuna tal on suhkrutõbi, mis tema arvates on tingitud välispõhjusest. Kuna telefoni teel ei olnud võimalik täpsemat infot saada ja vastust anda, lepiti kokku, et hageja tuleb tasulisele kohtuarstlikule uuringule. 20.05.2013.a sõlmisid hageja ja EKEI isiku tasulise kohtuarstliku uuringu läbiviimise lepingu selleks, et selgitada välja, kas hagejal esineb väliskeskkonna teguritest tingitud tervisekahjustus, selle olemasolu fikseerimiseks ja kirjeldamiseks. Leping sõlmiti enne hageja kohtuarstlikku uuringu algust. 20.05.2013.a alustas EKEI isiku kohtuarstliku uuringu läbiviimist, ent kuna hagejaga peetud põhjaliku vestluse, ravidokumentidega tutvumise ja kohtuarstliku läbivaatuse tulemusena selgus, et hagejal ei esine väliskeskkonnast tingitud tervisekahjustust (vigastust) isiku kohtuarstliku uuringu läbiviimist reguleerivate dokumentide mõistes, ei saanud uuringut lõpule viia ega hagejale suhkrutõve põhjuste kohta vastust anda. 20.05.2013.a helistas EKEI esindaja hagejale ja teatas, et ei saa uuringu vastust anda. 26.06.2013.a teatas EKEI hagejale kirjalikult, et keeldub uuringu tegemisest ja tagastab uuringu tasu. Kostja teatas hagejale, et tal ei esine väliskeskkonnast tingitud tervisekahjustust (vigastust), vaid tegemist on haigusest põhjustatud terviseseisundi muutusega ning selgitanud, et sellises olukorras ei ole kostjal võimalik hageja soovitud uuringu vastust anda. Kostja vaidlustas kõik hageja poolt esiletoodud faktilised asjaolud. Hageja ei ole tõendanud, et kostjal oli kohustus teostada uuring, mille vastus pidi sisaldama suhkruhaiguse tekke aega ning põhjuseid. Hagist nähtuvalt ei ole hageja eesmärk saada mitte lihtsalt kohtuarstliku uuringu vastust, vaid vastus, mis sisaldab suhkruhaiguse tekke aega ning põhjuseid. Kostjal ei ole võimalik hagejale sellist uuringu vastust väljastada. Samuti ei saa kohus kohustada kostjat andma sellise sisuga vastust, kuna EKEI-l ei ole võimalik seda täita. EKEI ei saanud sellise sisuga tellimust vastu võtta. Mittevaralise kahju hüvitamise eeldused ei ole samuti täidetud.
3.Harju Maakohus jättis 11.11.2016.a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Otsuse kohaselt ei vaidle pooled, et hageja ja EKEI sõlmisid 20.05.2013.a tasulise uuringu lepingu. Lepingust ei nähtu uuringu eesmärk ega küsimused, millele uuring pidi vastused leidma. Kokkuleppe sisu ei nähtu EKEI 26.06.2013.a kirjast nr 16-6LÕA/1306 ega ka
2(5)
Tsiviilasi nr 2-13-31214 hageja ja ID vahel peetud kirjavahetusest. Hageja ei ole esitanud muid tõendeid, millest nähtuks, et poolte kokkuleppe sisu oli selline, nagu kirjeldab hageja. Kohus leidis seega, et hageja ei ole tõendanud, millise sisuga oli poolte kokkuleppe sisu. Hageja ei ole tõendanud, et pooled leppisid kokku selles, et kostja teostab uuringu, mille vastus peab sisaldama suhkruhaiguse tekke aja ja põhjused ning koostab ja esitab uuringu vastuse hagejale. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud poolte kokkuleppe sisu, ei saa kohus välja selgitada, kas ja millised kohustused olid kostjal lepingust tulenevalt. Samuti ei saa kohus seetõttu anda hinnangut, kas kostja on kohustust rikkunud. Kohus leidis, et lepingust tuleneva kohustuse teostada uuring, mille vastus peab sisaldama suhkruhaiguse tekke aja ja põhjused ning koostada ja esitada hagejale uuringu vastus, rikkumine kostja poolt ei ole tõendatud. Kohus tuvastas, et kostja ei ole lepingust tulenevat kohustust rikkunud. Seetõttu jättis kohus hagi rahuldamata nii hageja nõudes täita lepingut kui ka hageja nõudes hüvitada mittevaraline kahju. Kohus tuvastas, et kostja ei ole lepingust tulenevat kohustust rikkunud. Seetõttu jättis kohus rahuldamata mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Maakohus pidas vajalikuks märkida, et isegi kohustuse rikkumise korral ei oleks põhjendatud olnud hageja nõue kostja vastu hüvitada mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuvalt oli rikutud kohustuse eesmärk kaitsta kannatanut mittevaralise kahju tekkimise eest. Samuti ei ole hageja toonud välja asjaolusid, mille kohaselt sai kostja aru või pidi aru saama sellest, et kohustuse rikkumine põhjustab hagejale mittevaralist kahju. Sellised asjaolud ei nähtu ka lepingust. Kohtu hinnangul ei ole leping oma iseloomult suunatud mittevaralise huvi järgimisele. Kostja ei pidanud lepingu sõlmimise ega selle täitmise asjaoludest aru saama, et lepingu rikkumisega võib kaasneda hagejale stress, mis tekitab mittevaralise kahju. Eeltoodust tulenevalt ei ole täidetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 134 lg 1 järgne eeldus mittevaralise kahju hüvitamiseks.
4.Harju Maakohtu 11.11.2016.a otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja jätta menetluskulud kostja kanda, kuna Justiitsministeerium on võimeline ise ennast esindama ning esitatud menetluskulud pole reaalsed. Kohus pole õigesti hinnanud tõendeid ja on rikkunud hageja õigusi hagejale õigeaegselt saatmata dokumentide osas. Hageja palus saata koopia kohtukulude määramisest, kuid seda pole saadetud. 13.10.2016.a saatis kohus kostja kohtukulude nimekirja, kuid sealt ei nähtu, et hageja peaks seitsme päeva jooksul esitama vastuväited. Hageja esitas menetluskulude osas seisukoha, vaieldes menetluskuludele vastu sooviga saada menetluskulude nimekirjas olevaid dokumente. Kohus ega kostja pole neid saatnud. Asja lihtsust arvestades ei saa menetluskulusid arvestada põhjendatuks ning menetluskulud peaksid jääma kostjale. Hageja on antud asjas olnud algusest peale riigilõivust vabastatud ning nõrgemale kohtukulusid määrata pole õige, lisaks pole tegemist põhjendatud kohtukuludega. Justiitsministeerium on ise võimeline ennast esindama, seega ei näe hageja alust tasulise esindaja jaoks. On ebaõige, et EKEI ei ole rikkunud 20.05.2013.a tasulise uuringu lepingut. Hageja soovis 17.05.2013.a saada aega uuringule seoses suhkruhaiguse tekke aja määramise ja põhjuste tuvastamisega seonduvalt teise tsiviilasjaga. Aeg määrati 20.05.2013.a kell 12:00 Tartu Ravila 19, kus hageja pidi veelkordselt oma soovi kordama ja ulatas ka uuringu tegijale ID-le A4 paberlehe oma sooviga ja põhjendusega, milleks hageja uuringut vajab ning ülejäänud nõutud dokumendid. Ekspertiis teostati, kuid vastust 30 päeva jooksul ei laekunud. Hageja päringule teatati, et ei saagi vastust. Lepingu kohaselt oleks tulnud vastus väljastada olenemata vastuse sisust 30 päeva jooksul alates ekspertiisi teostamisest. Vastuse (olenemata sisust) oleks EKEI pidanud väljastama 30 päeva jooksul, mida aga ei tehtud, seega on rikutud lepingu sätteid. EKEI keeldus 26.06.2013.a kirjaga uuringust, kuid kuna uuring teostati 20.05.2013.a, oli juba hilja. Raisati hageja aega, tekitati talle ebameeldivusi ja valu uuringu teostamisel. Hageja ei esitanud kohtumäärust, seega poleks tohtinud uuringut teostada, kuid ometi teostati, mis pole hageja viga, vaid põhjus on ID puudulikud teadmised. Probleemi põhjustas ID eesti keele mittevaldamine vajalikul tasemel.
3(5)
Tsiviilasi nr 2-13-31214 Hageja soovis tema osalemist kohtuistungil, et esitada talle küsimusi, kuna oli kindel, et ta ei tule toime vastamisega, kuid kohus ei rahuldanud seda nõuet. Kostja väitis, et lepingus pole kirjas, mida hageja soovis, kuid selle oleks pidanud EKEI kirja panema, mitte hageja, kuna blanketil selleks ruumi polnud. Samas kostja pole millegagi tõendanud, et hageja ei soovinud saada vastust seoses suhkrutõvega. EKEI 13.06.2013.a vastusest (nähtub kahest viimasest reast), et hageja soovis ekspertiisi teostamist seoses suhkruhaigusega, mis on vajalik kohtule esitamiseks. Uuringust võis keelduda, kuid seda oleks pidanud tegema lepingu aja raames ehk 20.06.2013.a - 18.06.2013.a, mida ei tehtud, seega teine lepingu rikkumine. Antud asjas on menetlus kestnud 3 aastat ja 5 kuud, mida ei saa pidada normaalseks. Esimene eelistung toimus 11.06.2015.a, mille aeg kulus kohtul vastaspoole esindaja õpetamiseks. Järgmine eelistung pidi toimuma 11.10.2016.a. Hageja poolt saadetud taotlusega kirjalikuks menetluseks ei arvestatud 11.10.2016.a kohtuistungil. Kohtuistungi protokoll saabus hagejani jõustununa, millega võeti hagejalt õigus vastuväidete ja märkuste esitamiseks kõnealusele kohtuistungi protokollile, mis on hageja õiguste rikkumine. Määruse põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab et kaebus tuleb jätta ringkonnakohtu menetlusse võtmata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga.
6.Asja materjalidest nähtub, et hageja soov on saada uuringu vastust, milles tuvastatakse suhkrutõve tekke aeg ja põhjused (mis nähtub 09.04.2014.a hagiavaldusest (I kd, tl 111) ning mida hageja on selgelt väljendanud mh maakohtus toimunud kohtuistungil (I kd, tl 122)). Maakohus tuvastas, et poolte vahel ei olnud sõlmitud kokkulepet, et kostja teostab uuringu, mille vastus peab sisaldama suhkruhaiguse tekke aja ja põhjused ning koostab ja esitab vastuse hagejale. Ringkonnakohus leiab, et apellant ei ole ka apellatsioonkaebuses toonud esile selliseid asjaolusid, mille alusel saaks kohus maakohtust erinevalt jõuda järeldusele, et pooled leppisid kokku, et kostja teostab just sellise uuringu, mille tulemusel antakse hagejale vastus, millal tekkis hagejal suhkruhaigus ning mis põhjustel. Hageja on apellatsioonkaebuses väitnud vaid seda, et tema soov oli saada eeltoodud konkreetse sisuga uuringu vastust, mitte et pooltel oli sellesisuline kokkulepe. Seega isegi kui eeldada, et on tõendatud, et hageja soovis (nii telefonitsi kui ka kirjalikult) saada aega uuringule seoses suhkruhaiguse tekke aja määramise ja põhjuste tuvastamisega, et talle tehti ekspertiis ning et talle ei esitatud soovitud vastust (apellatsioonkaebuses toodud faktilised asjaolud), ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Hageja soov mingi konkreetse sisuga uuringu vastust saada ei tähenda seda, et kostjal on tekkinud sellele vastav kohustus. Samuti ei tähenda asjaolu, et hagejal teostati mingi ekspertiis, et kostjal tekkis kohustus anda hageja soovitud uuringu vastus. Selleks, et kostjal selline kohustus oleks, oleks ka kostja pidanud andma enda nõustumuse selleks. Hageja soov ei ole saada suvalist uuringu vastust, vaid vastus spetsiifiliselt just suhkruhaiguse aja ja põhjuste kohta. Asjaolusid, millest saaks järeldada, et EKEI-l oli selline kohustus, hageja aga kohtu ette toonud ei ole.
7.Samuti soovis hageja saada mittevaralise kahju eest hüvitist kohtu poolt määratud õiglases ulatuses (I kd, tl 113; II kd, tl 63). Nii nagu maakohus viitas, eeldab lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitamise nõue, et kohustus oleks olnud suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning kostja oleks aru saanud või oleks pidanud aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju (VÕS § 134 lg 1). Hageja on apellatsioonkaebuses märkinud üksnes, et raisati tema aega, tekitati talle ebameeldivusi ja valu. Selliseid asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et kaebus kuuluks mittevaralise kahju
4(5)
Tsiviilasi nr 2-13-31214 nõude osas rahuldamisele (arvestades VÕS § 134 lg 1), ei ole hageja apellatsioonkaebuses kohtu ette toonud. Hageja on vaidlustanud ka menetluskulude jaotust, kuid arvestades seda, et hagi jäi rahuldamata (TsMS § 162 lg 1) ning maakohtu otsus jääb muutmata, ei oleks alust muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust. Hageja ei ole toonud esile ka asjaolusid, mille alusel kuuluks menetluskulude jaotus muutmisele. See, kas vastaspoole lepingulise esindaja kulud olid põhjendatud ja vajalikud mh asja keerukust arvestades (sh esindaja olemasolu kui selline ja mitme esindaja vajadus), kuulub hindamisele juba menetluskulude kindlaksmääramisel. Maakohus märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. Seega on asjakohatud ka apellandi väited, et talle pole edastatud määrust menetluskulude kohta. Hageja on ette heitnud ka seda, et talle pole edastatud menetluskulude nimekirjas olevad dokumente. TsMS § 176 lg 6 lause 2 kohaselt ei pea kohtu nõudmiseta menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Kohus hindab menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust eelkõige toimiku pinnalt. Kui toimikust nähtub lepingulise esindaja olemasolu, ei ole tavapäraselt alust ka menetluskulusid tõendavaid dokumente nõuda. Asjaolu, et hageja on saanud käesolevas asjas menetlusabi, ei ole samuti alus, et muuta menetluskulude jaotust. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebuse menetlusse võtmisest keelduda, kuna kaebust ei saa hageja toodud asjaolude alusel rahuldada.
8.Hageja on maakohtule ette heitnud ka menetluse pikkust. Menetluse kestvus ei saa aga samuti olla alus, et maakohtu otsus tühistada. Asjakohatud on etteheited ka seoses 11.10.2016.a istungiga, kuna hageja väidetest ei saa järeldada, et maakohtu otsus kuuluks nendest tulenevalt tühistamisele. 11.10.2016.a istungi protokolli on hageja kätte saanud. Hageja ei ole väljendanud, kas protokollis oli midagi valesti ega seda, et protokolli muutmise korral tuleks teha asjas teistsugune otsus.
9.Kooskõlas TsMS § 637 lg 1 p-ga 6 ja § 638 lg-ga 4 keeldub ringkonnakohus eeltoodud põhjendustel AL apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus märgib, et on hinnanud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel kõiki apellatsioonkaebuses esitatud apellandi väiteid, neile käesolevas määruses vastanud ning leidnud, et apellatsioonkaebus ei kuuluks rahuldamisele. Menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel, kuivõrd leides, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, jäävad apellandil kandmata teise poole menetluskulud apellatsioonimenetluses, kuna perspektiivitu apellatsioonkaebuse puhul ei toimetata seda teisele poolele kätte. Käesoleval juhul ei ole apellandi õigusi piiratud võrreldes sellega, kui apellatsioonkaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega kaebus oleks jäetud rahuldamata, sest ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust ja vastas kõikidele apellandi väidetele. Ringkonnakohus koostas apellandile sisuliste põhjendustega lõpplahendi. Apellandile on tagatud ka kaebeõigus.
10.Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud pärast lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras.
Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
Imbi Sidok-Toomsalu (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.