Võlaõigus › Muud

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.

Kohtuotsuse kirjeldav osa

Kohtuotsuse põhjendav osa

Hageja vastuväide kohtu tegevusele

korduvat nõudmist 18.10.2016.a, mille sisust eeldan, et antud protokoll pole koostatud 11.10.2016.a. Kohtuistungi saabunud 18.10.2016.a. protokoll ei sisalda õigeid andmeid: 1. Protokollist nähtub, et Kostja ei ilmunud kohale, kuigi kutse on kätte saanud. Huvitav, miks jäin karistuseta? Teatavasti saatsin Kohtule 30.09.2016.a. taotluse kirjalikuks menetluseks seose halva tervisega ja oma seisukohad. Miks nendega ei arvestatud? Seega ei loe asja lõpetatuks, vaid tuleb arutada ka minu esitatud seisukohti ja põhjendada, miks ei rahuldatud minu taotlust kirjaliku menetluse osas. [---] Kohus on eiranud minu poolt 30.09.2016.a. saadetud dokumenti (II kd, tl 182). Kohus saab hageja avaldatust aru, et hageja ei ole rahul kohtu tegevusega menetluse juhtimisel. Seetõttu käsitleb kohus hageja poolt 14.10.2016 ja 18.10.2016 avaldatut vastuväitena kohtu tegevuse kohta. Hageja on avaldanud kahtlust, et protokoll ei ole koostatud 11.10.2016. Protokoll ei sisalda hageja hinnangul õigeid andmeid. Kohus koostas ja allkirjastas 11.10.2016 kohtuistungi protokolli digitaalselt 12.10.2016, s.o üks päev pärast kohtuistungi toimumist. Seda kinnitab digitaalallkirjade kinnitusleht (II kd, tl 167). Seega on kohus protokolli koostanud ja allkirjastanud seadusega lubatud aja jooksul. Kohtuistungi protokoll ei sisalda valeandmeid, sest hageja ei ilmunud vaatamata kohtukutse kättesaamisele kohtuistungile. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohus ei ole rikkunud kohtuistungi protokolli koostamisel menetlusõigust. Hageja esitas 03.10.2016 menetlusdokumendi, milles on märkinud, et tal tuleb taotleda kirjalikku menetlust oma halvenenud tervise tõttu (II kd, tl 104). Kohus käsitles hageja avaldatut TsMS § 403 lg 1 järgse nõusolekuna asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kohus ei ole seotud asja kohtuistungile arutamiseks määramisel sellega, kas pooled on andnud nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses või mitte. Kohus ei pea lahendama menetlusosalise taotlust asjas kirjaliku menetluse rakendamiseks määrusega. Seetõttu ei pidanud kohus tühistama hageja avalduse alusel kohtuistungi toimumise aega. Kohus arvestas seejuures asjaoluga, et hageja ei taotlenud kohtult istungi toimumise tühistamist. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et kohtuistungi pidamisega ei rikkunud kohus menetlusõigust. Kohus saab aru, et hageja arvates on kohus lugenud asja lõpetatuks ja jätnud arutamata hageja esitatud seisukohad. Kohus ei ole lugenud asja lõpetatuks ega jätnud arutamata hageja esitatud seisukohti. Kohus on määranud asjas sisulise lahendi tegemise (s.t mitte hagi läbi vaatamata jätmise) TsMS § 409 lg 1 punktile 3. Asja sisuline lahendamine tähendab nii hageja kui ka kostja avaldatud seisukohtade hindamist asja lahendamisel. Asja sisulist lahendamist ei välista asjaolu, et hageja on taotlenud kirjaliku menetluse läbiviimist. Kohtu hinnangul on asi lahendamiseks ette valmistatud selliselt, et kohus saab asjas teha otsuse ilma täiendavat kirjalikku menetlust läbi viimata. Sellisel seisukohal on ka hageja ise, kes on kohtule avaldanud, et kohtuistungil ei ole midagi arutada ja et ta tema seisukohad on esitatud (II kd, tl 164). Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et kohus ei ole rikkunud menetlusõigust. Kohus jätab ülaltoodut arvestades rahuldamata hageja vastuväite kohtu tegevusele. Poolte vahel sõlmitud leping ja selle sisu

kohustus lasus (II kd, tl 102, p 5.15). Kohus selgitas hagejale tõendamiskoormist, mille kohaselt peab hageja välja tooma ja tõendama poolte vahel sõlmitud kokkuleppe sisu (II kd, tl 122). Poolte vahel sõlmitud kirjalikus lepingus on uuringu sisu märgitud järgmiselt: „1. Täitja teeb Tellija ülesandel järgmise(d) uuringu(d): [---] Tellitud uuring Isiku kohtuarstlik uuring Viide õigusaktile KES § 270 Hind 61.00 Maksumus 61.00 EUR“ (I kd, tl 4). Lepingust ei nähtu uuringu täpsem eesmärk ega see, millisele küsimusele pidi sisalduma vastus uuringu vastuses. Kohus on seisukohal, et lepingust ei nähtu uuringu eesmärk ega küsimused, millele uuring pidi vastused leidma. Kokkuleppe sisu ei nähtu Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 26.06.2013 nr 166LÕA/1306 kirjast (I kd, tl 18). Kokkuleppe sisu ei nähtu ka hageja ja Ilona Drikkiti vahel peetud kirjavahetusest (I kd, tl 18-20). Hageja ei ole esitanud muid tõendeid, millest nähtuks, et poolte kokkuleppe sisu oli selline, nagu kirjeldab hageja. Hageja taotles enda vande all ülekuulamist (II kd, tl 122). Hageja 11.10.2016 istungile ei ilmunud, mistõttu jättis kohus hageja taotluse rahuldamata ja hageja vande all üle kuulamata (II kd, tl 166). Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, millise sisuga oli poolte kokkuleppe sisu. Hageja ei ole tõendanud, et pooled leppisid kokku selles, et kostja teostab uuringu, mille vastus peab sisaldama suhkruhaiguse tekke aja ja põhjused ning koostab ja esitab uuringu vastuse hagejale. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud poolte kokkuleppe sisu, ei saa kohus välja selgitada, kas ja millised kohustused olid kostjal lepingust tulenevalt. Samuti ei saa kohus seetõttu anda hinnangut, kas kostja on kohustust rikkunud. Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et lepingust tuleneva kohustuse teostada uuring, mille vastus peab sisaldama suhkruhaiguse tekke aja ja põhjused ning koostada ja esitada hagejale uuringu vastus, rikkumine kostja poolt ei ole tõendatud. Kohus tuvastab, et kostja ei ole lepingust tulenevat kohustust rikkunud. Seetõttu jätab kohus hagi rahuldamata nii hageja nõudes täita lepingut kui ka hageja nõudes hüvitada mittevaraline kahju.

Kohtul on vaja täiendavalt analüüsida menetluskulude põhjendatust ja vajalikust ning teha menetluskulude kindlaksmääramiseks vajalikud menetlustoimingud, mistõttu ei ole võimalik menetluskulude osas teha põhjendatud lahendit kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.