1.Tartu Vangla jättis 19.11.2021.a otsusega nr 1-13/267-4 (tl 2) rahuldamata kinnipeetav Nikolai Lilitškini (edaspidi kaebaja) mittevaralise kahju hüvitamise taotluse. Kaebaja taotles hüvitist 100 eurot seoses sellega, et teda ei viidud 04.09.2021 võimlasse ega spordiväljakule. Vangla põhjendas, et 04.09.2021 ei viidud tõesti kinnipeetavaid sportimiseks võimlasse ega spordiväljakule, kuna vanglal ei olnud võimekust järelevalve teostamiseks. Kaebaja sai sel päeval tegelda kehakultuuriga kambris või igapäevase jalutuskäigu ajal. Kaebajal ei ole õigust nõuda temale meelepärast sportimiskoha kasutamist. Vangla tegevus ei olnud õigusvastane. Isegi kui vangla tegevust võiks käsitleda õigusvastasena, siis ei saa selline ühekordne juhtum ületada lävendit, mille puhul on tegemist mittevaralise kahju tekitamisega.
2.Kaebaja esitas 13.12.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja rahalise kompensatsiooni väljamõistmiseks. Kaebaja viitas punktis 1 nimetatud otsusele. Kaebaja märkis, et otsust talle ei selgitatud ega tõlgitud. Kaebaja esitas taotlused vaadata asi läbi kohtuistungil, anda menetlusabi kaebuse tõlkimiseks, määrata tasuta riigi õigusabi ja vabastada riigilõivu tasumisest.
Kohtu seisukoht Kaebuse tagastamine
3.Kohus mõistab kaebust nii, et kaebaja esitab kohtule sama nõude, mille kaebaja esitas vanglale kohtueelses menetluses. See tähendab, et kaebaja taotleb vangla tegevusetuse 04.09.2021 võimlasse ja spordiväljakule viimata jätmise - õigusvastasuse kindlakstegemist ning sellega tekitatud mittevaralise kahju 100 euro hüvitamist. Hüvitamisnõudega on hõlmatud kaebaja etteheited menetlustoimingutele kohtueelses menetluses.
4.Kohus tagastab kaebuse tuvastamisnõudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kaebaja on esitanud tõhusama ehk kahju hüvitamise nõude. Eraldiseisva tuvastamisnõude esitamine kahju tekitanud tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks sel juhul lubatud ei ole.
5.Kohus tagastab kaebuse 04.09.2021 võimlasse või spordiväljakule viimata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
6.HKMS § 133 lg 1 kohaselt eeldatakse riive vähest intensiivsust, kui tegemist on varaliselt hinnatava hüvega ja hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kaebaja nõutav hüvitis on sellest piirist väiksem. Ka sisuliselt ei kujuta ühekordne võimlasse või spordiväljakule viimata jätmine endast kaebaja õiguste intensiivset riivet. Kaebajale tekkinud võimalik negatiivne tagajärg on kerge ning kaebuse sisulise lahendamise korral kaebaja saadav kasu oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega.
7.Kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Mittevaraline kahju hõlmab isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Valu ja kannatusi ei saa objektiivselt mõõta või väljendada, seetõttu saab kohus lähtuda üksnes väidetavalt kahju põhjustanud juhtumi asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et selline juhtum põhjustas kaebaja väidetud valu ja kannatusi. Kohtupraktika põhjal tuleb mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Kohtu hinnangul ei saanud see, et kaebajal ühel päeval puudus võimalus tegelda kehakultuuriga võimlas või spordiväljakul, põhjustada kaebajale selliseid kannatusi, et põhjendatud oleks kahju hüvitamine rahas.
8.HKMS § 43 lg 2 alusel ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Riigi õigusabi ja muud taotlused
9.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku
õigusteenuse eest. Kaebaja on Tartu Vangla kinnipeetav. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et kaebajal puudub raha õigusabi eest tasumiseks. Samas ei ole kaebaja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus.
10.Kohus jätab riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Kaebajale riigi õigusabi andmine on välistatud kahel alusel. Esiteks ei anta RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel riigi õigusabi, kui kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebajal on haldus- ja halduskohtumenetluses pikk ja ulatuslik kogemus. Kaebaja läbis ka praeguses asjas iseseisvalt kohtueelse menetluse ning koostas ja esitas kaebuse kohtule. Teiseks RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel ei anta riigi õigusabi mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks, kui asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kohtu hinnangul praeguses asjas tungivat avalikku huvi ei esine.
11.RÕS § 7 lg 1 sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. Selles sättes toodud aluse esinemisel ei anta isikule riigi õigusabi ka juhul, kui ta on oma majandusliku seisundi poolest riigi õigusabi saama õigustatud isik.
12.Kaebaja esitas menetlusabi taotluse menetlusdokumentide tõlkimiseks. Selle taotluse lahendamiseks puudub praegu vajadus, kuna kaebuse tõlkis eesti keelde kohtu tõlk ning õigusaktidega ei ole kehtestatud tasu, mida menetlusosaline peaks maksma kohtu tõlgi töö eest.
13.Kaebuse tagastamise korral puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivust vabastamiseks ja teisi menetluslikke taotlusi.
14.Kohus selgitab kaebajale, et käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 2, § 175 lg 3-5). /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.