Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

telefoni SIM kaarti, et pääseda internetti. Väidetavalt tulid isikud, Rustami pulma. Rustami perekonnanime isikud ei osanud nimetada. Rustam pidi ka nende sõnade järgi olema tadžikistanlane ning pidi abielluma samast rahvusest naisterahvaga, kelle andmeid nad ei tea. Isikud ütlesid, et nad tulid Poolast autoga ning otsivad ööbimiseks hostelit. Hiljem muutsid isikud juttu ning ei rääkinud pulmast enam midagi vaid tulid Eestisse kellelegi külla. PPA tuvastas menetluse käigus, et X on Saksamaa Liitvabariigi poolt väljastatud rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus nr XXXXXXX kehtivusega 01.11.2021 kuni 30.04.2022. Isikul puudub seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks. Isik peeti 25.01.2022 kell 17.05 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeeldu seaduse (VSS) § 15 lg 1, 2 p 1 ja 3 alusel 48 tunniks kinni. Kuivõrd PPA tuvastas Eurodaci päringu alusel, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse Saksamaa Liitvabariigis ja Saksamaa vastutab isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest 26.01.2022, siis vormistati isiku kinnipidamine ümber ja isiku kinnipidamine jätkus Dublini III määruse artikkel 28 lg 2 alusel. Sellest tulenevalt otsustas PPA algatada Dublini määruse alusel tagasivõtumenetluse ning vormikohane tagasivõtupalve edastatakse Saksamaa ametivõimudele esimesel võimalusel. Tulenevalt Dublini III määruses sätestatule, on pärast palvele kätte saamist aega vastata kuni kaks nädalat. Kuna isik ei esitanud Eestis rahvusvahelise kaitse taotlust, siis võeti isik Eestis seadusliku aluseta viibivana välismaalasena arvele. Lahkumisettekirjutust ei vormistatud tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 604/2013, 26.06.2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (edaspidi Dublin III määruse) artiklist 24 lg 2, mis sätestab, et erandina Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16.12.2008 direktiivi 2008/115/EÜ (ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikide ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel) (1) artikli 6 lõikest 2, kui liikmesriik, kelle territooriumil isik ilma elamisloata viibib, otsustab vastavalt määruse (EL) nr 603/2013 artiklile 17 teha otsingu Eurodac-süsteemis, esitatakse käesoleva määruse artikli 18 lõike 1 punktis b või c osutatud isiku või artikli 18 lõike 1 punktis d osutatud isiku, kelle rahvusvahelise kaitse taotlus ei ole lõpliku otsusega tagasi lükatud, tagasivõtmispalve võimalikult kiiresti ja igal juhul kahe kuu jooksul määruse (EL) nr 603/2013 artikli 17 lõike 5 kohase Eurodaci kokkulangevuse teate saamisest. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16.12.2008 direktiivi 2008/115/EÜ artikli 6 lõikega 2 ja VSS § 76 lõikega 3 on välismaalane, kellel on seaduslik alus Schengeni konventsiooni liikmesriigis elamiseks või ajutiseks viibimiseks, kohustatud lahkuma sellesse riiki. Kui välismaalane on loata lahkunud teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist, annab see alust arvata, et välismaalane võib põgeneda ning tema suhtes on vajalik kohaldada kinnipidamist Dublini määruse artikli 28 lg 2 alusel üleandmismenetluse täideviimiseks. Isik selgitas PPA-le menetluse küsitluse käigus, et saabus ebaseaduslikult Schengenisse ValgevenePoola piiri kaudu ebaseaduslikult oktoobris 2021 koos oma sõbraga F. N-iga. Schengenist lootis isik leida paremat elu. Isik väitis, et ei olnud teadlik, kuidas tulla seaduslikult Schengenisse. Isik leidis informatsiooni ebaseadusliku piiriületamise kohta internetist. Üle Schengeni piiri aitas isikut toimetada Rustami või Ruslani nimeline vene keelt kõnelev mees, kellele ta maksis 5000 dollarit. Pärast piiriületust toimetati isik Saksamaale, kus ta avaldas soovi rahvusvahelise kaitse saamiseks. Autos viibinud Y.M ja J.S tutvuti Saksamaal. Isik lahkus koos oma sõbra F. N-ga Saksamaa varjupaigataotlejate laagrist 21.01.2022, kuna otsustasid oma sõpru Y.M ja J.S-i Poolas külastada. Poolas viibides tegid Y.M ja J.S ettepaneku minna Eestisse Shurabi pulma. Shurab on J. S-i tuttav. Poolast Eestisse tuldi neljakesi sõiduautoga. Eestis plaaniti viibida paar päeva. Pärast seda oli plaanis tagasi minna Saksamaale. Isikul on sularahas 110 eurot. Tal ei ole Schengeni alal sugulasi.

ebaseadusliku piiri ületamis eest maksnud toimetajatele. Seega on alus arvata, et ka tulevikus võib isik seadusevastaseid tegevusi toime panna. Kuigi isikul on kaasas Saksamaa ametivõimude poolt väljastatud rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus, ei tagaks selle hoiulevõtmine ja isiku kohustamine PPA-s registreerimas käima isiku kättesaadavust kuni tema üleandmiseni Saksamaa ametivõimudele. Dokumendi puudumine ei peata isiku võimalikku liikumist järgmisesse liikmesriiki. Dublini III määruse artikkel 28 lg 3 sätestab, et isik peetakse kinni võimalikult lühikeseks ajaks ning see ei tohi ületada ajavahemikku, mida on põhjendatult nõutud haldusmenetluse nõuetekohaseks täitmiseks, kuni üleandmine on käesoleva määruse kohaselt läbi viidud. Kui isik peetakse vastavalt käesolevale artiklile kinni, ei tohi ajavahemik vastuvõtmis- või tagasivõtmispalve esitamiseks ületada ühte kuud alates taotluse esitamisest. Liikmesriik, kes teostab menetlust kooskõlas käesoleva määrusega, palub sellistel juhtudel kiiret vastust. Selline vastus antakse kahe nädala jooksul alates vastuvõtmis- või tagasivõtmispalve esitamisest. Kui vastust ei anta kahe nädala jooksul, loetakse palve rahuldatuks, millega kaasneb kohustus isik vastu või tagasi võtta, sealhulgas kohustus võtta vajalikud meetmed tema saabumiseks. Eeltoodust tulenevalt on PPA hinnangul põhjendatud taotleda halduskohtult luba isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks. PPA on esitab Saksamaa ametivõimudele tagasivõtupalve esimesel võimalusel (määruse kohaselt tuleb palve esitada ühe kuu jooksul), millele vastamiseks on neil ette nähtud kaks nädalat. Pärast vastust on võimalik hakata juba isiku tagasisaatmist Saksamaale korraldama. Käesoleval ajal ei ole PPA-l alust arvata, et Saksamaalt vastuse saamine ja isiku üleandmise korraldamine võiks prognoositust kauem aega võtta. Vajadusel on PPA-l võimalik tulevikus taotleda ka isiku kinnipidamise pikendamist ühe kuu võrra, kuivõrd määruse artikli 28 lg 3 kolmanda lõigu kohaselt toimub isiku üleandmine palve esitanud liikmesriigilt vastutavale liikmesriigile esimesel reaalsel võimalusel, kuid hiljemalt kuue nädala jooksul ajast, mil teine liikmesriik rahuldas kaudselt või otseselt palve asjaomane isik tagasi võtta, või ajast, mil vaidlustamise või läbivaatamise peatav toime vastavalt artikli 27 lõikele 3 lõpeb. Eeltoodust tulenevalt taotleb PPA Tallinna Halduskohtult luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Dublin III määruse artikkel 28 lg 2 alusel kuni kaheks kuuks, sest isiku suhtes esineb VSS § 68 p 9 nimetatud põgenemisoht.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Samuti ei ole vaidlust selles, et kuivõrd PPA tuvastas Eurodaci päringu alusel, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse Saksamaa Liitvabariigis ja Saksamaa vastutab isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest, siis tuli isik kinni pidada Dublin III määruse artikkel 28 lg 2 alusel, mida PPA ka 26.01.2022 tegi. Ka käesolev taotlus tuleb lahendada viidatud sätte alusel, kuivõrd isiku kinnipidamist üleandmise eesmärgil reguleerib Dublini III määruse artikkel 28 lg 2 koosmõjus art 2 punktiga n. Dublin III määruse artikkel 28 lg 2 sätestab, et liikmesriigid võivad isikuid kinni pidada, et tagada üleandmismenetluse täideviimine vastavalt käesolevale määrusele, kui on olemas asjaomaste isikute märkimisväärne põgenemise oht, hinnates igat juhtumit eraldi ning juhul, kui kinnipidamine on proportsionaalne, kui muid, leebemaid alternatiivseid sunnimeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Dublin III määruse artikkel 2 punkt n kohaselt on „põgenemisoht” õigusaktis määratletud objektiivsete kriteeriumide alusel üksikjuhtumi kohta antud hinnang, et esineb oht, et taotleja või kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik, kelle suhtes kohaldatakse üleandmismenetlust, võib põgeneda. Riigikohus on oma 3-20-1697 lahendi p 22.3 ja 22.4 selgitanud, et Euroopa Liidu toimimise lepingu art 288 lg 2 kohaselt on määrus tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Euroopa Kohus on siiski selgitanud, et osa määrusesätete puhul võib olla nende rakendamiseks vajalik, et liikmesriigid võtaksid rakendusmeetmed. See kehtib ka Dublini III määruse art 2 p n puhul, sest Dublini III määruses ega üheski muus EL-i õigusaktis ei ole objektiivseid kriteeriume põgenemisohu kindlaksmääramiseks kehtestatud (Euroopa Kohtu otsus asjas C-528/15: Al Chodor, p-d 27 ja 28). Seepärast tuleb põgenemisohu kindlaksmääramiseks vajalikud objektiivsed kriteeriumid sätestada riigisisese õiguse üldkohaldatavas siduvas sättes. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei saaks sellise riigisisese õiguse sätte puudumise korral Dublini III määruse art 28 lg-t 2 kohaldada (samas, p-d 42– 47). Eesti õiguses on välismaalase kinnipidamisel põgenemisohu kindlakstegemise kriteeriumid sätestatud VSS §-s 68. Tegemist on seadusliku aluseta Eestis viibiva välismaalase väljasõidukohustust, sh selle täitmise tagamist reguleeriva üldseadusega.

piiravamaid järelevalvemeetmeid. Vastavad asjaolud kogumis annavad küllaldase aluse kahtluseks, et esineb põgenemisoht.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.