RK Teeninduse OÜ vaidlustus Tallinna Haridusameti 08.07.2021 käskkirjadele nr 1.-40/72 ja 1.-40/80 Baltic Restaurants Estonia AS kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 17.08.2021 otsusele nr 13521/234323
Menetlusosalised
Vaidlustaja – RK Teeninduse OÜ, esindaja advokaat Priit Kala Vastustaja (hankija) – Tallinna Haridusamet, esindajad vandeadvokaat Kadri Härginen ja advokaat Mario Sõrm Kolmas isik – Baltic Restaurants Estonia AS, esindaja vandeadvokaat Siret Siilbek
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 15.10.2021 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
RK Teeninduse OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada RK Teeninduse OÜ apellatsioonkaebus ning tühistada Tallinna Halduskohtu 15.10.2021 otsus haldusasjas nr 3-21-1964.
2.Tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 17.08.2021 otsus nr 135-21/234323.
3.Teha kindlaks Tallinna Haridusameti 08.07.2021 käskkirjade nr 1.-40/72 ja 1.-40/80 õigusvastasus.
Mõista Tallinna linnalt RK Teeninduse OÜ kasuks välja menetluskulud 8310 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31.01.2022. Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS
3-21-1964 § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Haridusamet (hankija) alustas 22.03.2021 sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse riigihanget „Toitlustusteenuse osutaja leidmine Tallinna linna koolidele“ (viitenumber 234323). Hange oli jaotatud 24 osaks. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid pakkumuse 12 pakkujat, sh Baltic Restaurants Estonia AS (BRE) ja RK Teeninduse OÜ (RKT) (mõlemad mh osades nr 6 „Gustav Adolfi Gümnaasium“ ja nr 24 „Tallinna Saksa Gümnaasium“). Hankija riigihanke komisjoni 15.06.2021 koosoleku protokollist nr 1.-4/77 nähtuvalt said RKT ja BRE riigihanke osas nr 6 pakkumuste hindamisel võrdselt punkte (100 punkti, sh kvaliteedikriteeriumi (koka kutsestandardi tase 5) eest 10 punkti), mistõttu otsustati edukas pakkuja välja selgitada liisuheitmisega. Hankija riigihangete komisjoni 15.06.2021 koosoleku protokollist nr 1.-4/93 nähtuvalt said RKT, BRE, OÜ Lavka ja OÜ Sensum riigihanke osas nr 24 pakkumuste hindamisel võrdselt punkte (100 punkti, sh kvaliteedikriteeriumi (koka kutsestandardi tase 5) eest 10 punkti), mistõttu toimus eduka pakkuja väljaselgitamiseks liisuheitmine. Hankija tunnistas 21.06.2021 käskkirjaga nr 1.-40/34 riigihanke osades nr 6 ja 24 RKT ja BRE kvalifitseerimistingimustele ning nende pakkumused riigihangete alusdokumentidele (RHAD) vastavaks. Liisuheitmine toimus 06.07.2021. Hankija tunnistas 08.07.2021 käskkirjadega nr 1.-40/72 ja 1.-40/80 BRE pakkumused liisuheitmise tulemusel riigihanke osades nr 6 ja 24 edukaks, kvalifitseeris BRE ja jättis ta kõrvaldamata.
2.RKT esitas 19.07.2021 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse hankija 08.07.2021 käskkirjadele nr 1.-40/72 ja 1.-40/80. BRE ei oleks saanud liisuheitmisel osaleda, sest vastustaja omistas tema pakkumustele alusetult 100 hindepunkti. RHAD p-s 8.5 sätestatud hindamise kriteeriumi eest maksimaalselt 10 hindepunkti saamiseks oleks BRE pidanud pakkuma vaidlusalustes riigihanke osades kaks erinevat kutsestandardi 5. kategooria tasemega kokka. BRE pakkus kas madalama tasemega kokka või sama kokka, keda ta oli pakkunud kõigis teistes riigihanke osades.
3.VAKO rahuldas 17.08.2021 otsusega nr 135-21/234323 vaidlustuse ning tunnistas kehtetuks hankija 08.07.2021 otsused BRE pakkumuste edukaks tunnistamise kohta riigihanke osades nr 6 ja 24. RKT on minetanud õiguse vaidlustada vastustaja 21.06.2021 käskkirjas tehtud otsuseid BRE pakkumuste vastavaks tunnistamise kohta. RHAD-i kohaselt peab lepingu täitmisel vahetult osalema kokk, kelle töökoht asub koolisöökla köögis. BRE esitas kummaski vaidlusaluses riigihanke osas kahe koka andmed, sh üks 5. kategooria tasemega kokk oli kõigis riigihanke osades sama ja teine kokk erinev. Seega esitas BRE RHAD p-s 6.5 nõutavad andmed isiku kohta, kelle töökoht asub koolisöökla köögis ja puudus alus tunnistada tema pakkumus mittevastavaks. Asjaolu, et hankija hindas BRE pakkumust RHAD p-s 8.5 sätestatud hindamiskriteeriumi kohaldamisel selle koka andmete alusel, kellele on väljastatud kutsestandardi alusel koka tase 5, sai RKT teada alles BRE pakkumusele maksimaalsete hindepunktide omistamisel. 2(9)
3-21-1964 Hankija selgitas enne pakkumuse esitamist kõikidele hankemenetlusest huvitatud isikutele, et RHAD p-i 6.5 täitmiseks ei ole lubatud ühe sama koka andmete esitamine mitmes pakkumuses. Hankija oleks pidanud jätma korduva koka andmed pakkumuste vastavuse kontrollimisel ja pakkumuste hindamisel tähelepanuta. Seega on hankija hinnanud BRE pakkumusi RHAD p-s 8.5 sätestatud hindamise kriteeriumi alusel valesti, omistades tema pakkumusele maksimaalsed 10 hindepunkti koka taseme eest. Kuna kokkade, kes erinevates hanke osades ei kordunud, kutsestandardi tase oli 4, oleks hindamisel tulnud anda 2 punkti vähem.
4.BRE esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 17.08.2021 otsuse tühistamiseks. Vaidlustus ei olnud tähtaegne. Maksimaalsete hindepunktide andmisest (sh koka eest) sai RKT teada juba 15.06.2021 protokollidest, mis edastati talle 22.06.2021. Vaidlustus esitati alles 19.07.2021 pärast liisuheitmist. Vaidlusalused käskkirjad ei sisaldanud hindepunktide kohta mistahes uut teavet. Protokolle tuleb käsitada vastustaja otsustena, mis tekitavad õiguslikke tagajärgi. RKT üritab BRE edukaks tunnistamise kaudu tegelikult vaidlustada BRE pakkumuse vastavaks tunnistamist. Hankija ei pidanud kontrollima BRE vastavust hankes antud selgitustele, vaid üksnes RHADile. Selgitused ei ole RHAD-i osad (riigihangete seaduse (RHS) § 46 lg 3). RHAD-ist ei tulene, et kokk peab töötama täistööajaga üksnes ühe kooli köögis. 5. kategooria koka peamine ülesanne on kööki juhtida ja seda saab teha mitmes koolis korraga.
5.Tallinna Haridusamet palus BRE kaebus rahuldada. Vastustaja ei keelanud RHAD-is esitada sama kokka erinevatesse riigihanke osadesse. RHAD p-i 6.5 mõtteks oli vältida olukordi, kus kokana esitletakse n-ö kontoritöötajat, kes ei taga toidu kvaliteeti. Seetõttu oli ette nähtud reegel, et koka töökoht asub koolisöökla köögis.
6.RKT palus jätta kaebus rahuldamata, nõustudes VAKO seisukohtadega.
7.Tallinna Halduskohus rahuldas 15.10.2021 otsusega BRE kaebuse, tühistas VAKO 17.08.2021 otsuse ning tegi uue otsuse, millega jättis RKT vaidlustuse rahuldamata. Kohus mõistis RKT-lt vastustaja kasuks välja vaidlustusmenetluse kulud 2170 eurot ja kohtumenetluse kulud 1554 eurot ning BRE kasuks riigilõivu 1280 eurot, vaidlustusmenetluse kulud 1674,24 eurot ja kohtumenetluse kulud 1582,08 eurot. RHS § 189 lg 1 järgi peab vaidlustus olema VAKO-le laekunud 10 päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest. RKT esitas 19.07.2021 VAKO-le vaidlustuse hankija 08.07.2021 käskkirjadele, seega tähtaegselt. Vaatamata asjaolule, et RKT nõue oli suunatud hankija 08.07.2021 käskkirjade kehtetuks tunnistamisele, vaidlustas ta tegelikult BRE pakkumuste vastavaks tunnistamist, leides, et BRE poleks saanud liisuheitmises osaleda, sest talle oli alusetult omistatud maksimaalsed 100 hindepunkti. Vastustaja hindas BRE pakkumusi hankeosades nr 6 ja 24 15.06.2021 protokollides nr 1.-4/77 ja 1.-4/93, mitte 08.07.2021 käskkirjades. 06.07.2021 toimunud liisuheitmisel osalesid juba hinnatud pakkumused. Asjaolu, et BRE pakkumusi on hinnatud 100 hindepunktiga, pidi RKT-le selguma juba 15.06.2021 protokollidest. Hindamise protokollide vaidlustamist võimaldanuks RHS § 185 lg 2 p 8 ning seda on pidanud lubatavaks nii VAKO asjas nr 12421/234323 kui ka halduskohus asjas nr 3-21-1809. Reeglina toimub pakkumuse hindamise vaidlustamine pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamise kaudu. Praegune asi erineb tavapärasest hankemenetlusest, sest pakkumuste hindamisele ei järgnenud pakkumuse edukaks tunnistamine, vaid edukas 3(9)
3-21-1964 pakkumus otsustati välja selgitada liisuheitmise tulemusel. Hindamise tulemused selgusid lõplikult juba 15.06.2021. RHS § 189 lg-st 1 nähtuvalt tuleb hankija tegevust vaidlustada kohe selle õigusvastasusest teada saades, mitte jääda ootama menetluse lõpptulemust. Samas toimus hankemenetlus ebaloogilises järjekorras. Reeglina tuleb hankijal esmalt kontrollida pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifikatsiooni. Seejärel tuleb kontrollida kvalifitseeritud pakkujate pakkumuste vastavust RHAD-is esitatud tingimustele ja lõpuks hinnata vastavaks tunnistatud pakkumusi (RHS § 52 lg 2). Siinses asjas on pakkumuste hindamine toimunud enne pakkumuste vastavuse kontrolli, millist võimalust RHS ette ei näe. Eeltoodu ei takistanud RKT-l 15.06.2021 protokollide vaidlustamist. Protokollid olid vastu võetud otsustena. Liisuheitmine sai RHAD p-st 8.7 tulenevalt toimuda võrdsete hindepunktidega pakkumuste korral eduka pakkuja väljaselgitamiseks võrdselt enim hindepunkte saanud pakkumused esitanud pakkujate vahel. Vaidlustuse esitamist 15.06.2021 protokollide peale ei saanud takistada ka asjaolu, et RKT-le ei olnud BRE pakkumuse sisu täpselt teada. See ei olnud talle teada ka 08.07.2021 käskkirjade peale vaidlustuse esitamisel. RKT tugines vaidlustuses sellele, et ei ole tõenäoline, et BRE-l on 24 erinevat 5. kutsetasemega kokka. Kuna RKT ei ole 15.06.2021 protokolle vaidlustanud, puudub vajadus hinnata BRE pakkumuste vastavust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
8.RKT palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 15.10.2021 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta BRE kaebus rahuldamata ning VAKO 17.08.2021 otsus muutmata. Lisaks esitas RKT täiendavad taotlused: 1) teha kindlaks, kas hankija on sõlminud riigihanke osades 6 ja 24 BRE-ga hankelepingud ning juhul, kui on, siis mis kuupäeval on lepingud sõlmitud, mis tähtajani lepingud kehtivad ning mis kuupäevast hakkab või hakkas BRE neid lepinguid täitma; 2) tuvastada hankija poolt riigihanke osades 6 ja 24 BRE-ga sõlmitud hankelepingute tühisus; 3) keelata hankijal riigihanke osades 6 ja 24 BRE-ga sõlmitud hankelepingute täitmine. Vaidlustus esitati VAKO-le tähtaegselt. Hankija 08.07.2021 käskkirjade vaidlustamisega sai vastu vaielda ka pakkumuste hindamise õiguspärasusele. Halduskohtu vastupidine seisukoht on vastuolus pikaajalise praktikaga. Nii on VAKO nt 08.07.2021 otsuses nr 92-20/215323 selgitanud, et kui hankija võtab vastu eraldi otsuse teatavale pakkumusele kindla arvu hindepunktide andmise kohta, siis ei ole see otsus vastu võetud RHS-i alusel ega ole seega vaidlustatav. Vaidlustus tuleb esitada konkureeriva pakkumuse edukaks tunnistamise peale. Tähtsust ei oma, et hankija ei hinnanud BRE pakkumusi 08.07.2021 käskkirjades, vaid hindamine toimus 15.06.2021 protokollides. Tegemist on üldlevinud praktikaga, kus hindamise tulemused kajastuvad protokollis või mõnes muus haldusmenetluse käiku puudutavas dokumendis ja selle põhjal võtab hankija vastu otsuse eduka pakkumuse kohta. Liisuheitmine ei ole täiendav hankemenetluse etapp, vaid RHS-i mõistes on tegemist pakkumuste hindamisega. Pakkumuste edukaks tunnistamise otsus kätkeb endas kogu hankija tegevust pakkumuste hindamisel ja majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel ning hankija vastavat lõppjäreldust. Hankija 15.06.2021 protokollid ei ole seega vaidlustatavad. RHS ega RHAD ei näe ette, et hindamise või liisuheitmise tulemusi tuleks mingil viisil eraldi kinnitada. Protokollide andmiseks puudus õiguslik alus, samuti ei sisaldanud need vaidlustamisviidet. Protokolle võib vaadelda halduse siseaktidena, mis ei loo haldusvälistele isikutele mingeid õigusi ega 4(9)
3-21-1964 kohustusi. Hankelepingu sõlmimiseks peab hankija tegema pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse, pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse ning eduka pakkuja kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsused. Pakkumuse edukaks tunnistamise otsuseta pole protokollidel õiguslikke tagajärgi. RHS § 185 lg 2 p 8 näeb ette võimaluse vaidlustada üksnes RHS alusel antud otsuseid, milleks protokollid pole. Halduskohus ei saanud kaebust rahuldada ning samaaegselt jätta vaidlustust rahuldamata. Kui vaidlustus ei ole esitatud tähtaegselt, jätab VAKO selle läbi vaatamata ja tagastab (RHS § 192 lg 3 p 1). Ka kohus oleks pidanud jätma vaidlustuse läbi vaatamata. Sellest lähtuvalt oleks tulnud jagada ka menetluskulud. Kuna vaidlustus tuli jätta läbi vaatamata, oli läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ning BRE kaebus halduskohtule oleks tulnud samuti jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 1 p-i 1 ja § 121 lg 1 p-i 4 alusel. Pärast halduskohtu otsust on hankelepingud BRE-ga tõenäoliselt sõlmitud. Kui see on nii, on tegemist tühiste hankelepingutega, sest lepingud on VAKO otsusega vastuolus (RHS § 200 lg 6 ls 3). Nimelt tühistas VAKO hankija 08.07.2021 käskkirjad. Tähtsust ei oma, et halduskohus tühistas VAKO otsuse, sest halduskohtu otsus pole veel jõustunud. RHS § 200 lg 6 ls 3 ei kehtesta hankelepingu tühisuse eeldusena jõustunud VAKO otsust.
9.Tallinna Haridusamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega. Vaidlustus oli esitatud tähtaja rikkumisega. Lähtuda tuleb RHS § 189 lg 1 p-s 1 sätestatud reeglist, mille järgi tuleb vaidlustus esitada kümne päeva jooksul arvates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest. Selleks ajaks oli 15.06.2021, kuid vaidlustus esitati alles 19.07.2021. Protokollidel oli regulatiivne mõju ning seega oli tegemist vaidlustatavate otsustega. Tegemist ei olnud hankemenetlusega ega avatud hankemenetlusega RHS 2. ptk mõttes, vaid sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusega, mis korraldati RHS §-i 126 alusel. Selline erimenetlus on suurel määral kujundatav hankija enda poolt. Hankija võib ette näha RHS-ist erinevad menetlusetapid. Nii võib ka liisuheitmine olla eraldiseisev menetlusetapp. RHAD nägi selle ette ning see on eelhaldusaktina siduv. Riigihanke osades 6 ja 24 on 21.10.2021 sõlmitud kehtivad hankelepingud. HKMS § 267 lg 4 kohaselt ei tühista kohus hankelepingu aluseks olevat haldusakti, kui hankija on sõlminud kehtiva hankelepingu. Hankelepingute sõlmimine ei olnud keelatud. RHS § 201 lg 2 keelas hankelepingut sõlmida 14 päeva jooksul pärast VAKO 17.08.2021 otsust. Nimetatud keeld kehtis kuni 31.08.2021. BRE ei taotlenud kohtult esialgset õiguskaitset. RKT esitas esialgse õiguskaitse taotluse alles apellatsioonkaebuses 10 päeva pärast Tallinna Halduskohtu otsust. RHS § 200 lg 6 alusel on VAKO juhised hankijale kohustuslikud olukorras, kui VAKO otsus on jõustunud. VAKO otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist (RHS § 200 lg 4). Otsused, mis pole jõustunud, pole hankijale kohustuslikud. Halduskohus rahuldas kaebuse õigesti. RHS § 192 lg 3 p 1 reguleerib VAKO pädevust vaidlustusmenetluses, mitte kohtu pädevust hankeasja menetlemisel.
10.BRE palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata, jäädes oma varasemate seisukohtade juurde. RKT taotlus tuvastada hankelepingute sõlmimine on arusaamatu ja tuleb jätta rahuldamata. RKT pole välja toonud oma õiguslikku huvi sellise taotluse esitamiseks. Ebaõiged on RKT oletused, et BRE-ga sõlmitud hankelepingud on tühised. Kuna lepingud on sõlmitud, on hange lõppenud. Järelikult puudub võimalus, et RKT saaks kohtumenetluse edukuse korral osutuda isikuks, kellega hankija sõlmib hankelepingu. 5(9)
3-21-1964
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Hankelepingud riigihanke osades 6 ja 24 sõlmiti 21.10.2021. HKMS § 267 lg 4 sätestab, et kui hankija on sõlminud kehtiva halduslepingu, ei tühista kohus hankelepingu aluseks olevat haldusakti. Vaidlustus- ja kohtumenetlust tuleb vaadata ühe tervikliku menetlusena. Seega tuleb HKMS § 267 lg-t 4 laiendada ka olukorrale, kus hankelepingu aluseks oleva haldusakti tunnistas kehtetuks VAKO. Kehtiva halduslepingu puhul ei saa kohus jätta taolist VAKO otsust jõusse, sõltumata asjaolust, kas see oli õiguspärane või mitte. Järelikult sõltuvad siinse haldusasja läbivaatamise piirid sellest, kas BRE-ga 21.01.2021 sõlmitud hankelepingud kehtivad.
12.RKT on seisukohal, et hankelepingud on tühised, sest need on sõlmitud vastuolus RHS § 200 lg 6 ls-ga 3. Ringkonnakohus jääb 04.11.2021 määruses esitatud seisukoha juurde. Nimetatud määrusega jättis ringkonnakohus rahuldamata RKT esialgse õiguskaitse taotluse hankelepingute sõlmimise või täitmise keelamiseks. Ringkonnakohus selgitas määruse p-s 19, et kuivõrd möödunud oli RHS § 120 lg-s 2 ja §-s 201 lg-s 2 sätestatud ooteaeg ning kohus ei olnud hankelepingute sõlmimist ka esialgse õiguskaitse korras keelanud, oli hanke osades 6 ja 24 BRE-ga lepingute sõlmimine lubatud. Seega ei esine RHS § 120 lg-s 4 ja § 201 lg-s 5 sätestatud hankelepingu tühisuse alust. Samuti ei saa pidada õigeks seisukohta, et RHS § 200 lg-st 6 tulenevalt on VAKO otsusega vastuolus olev hankeleping tühine, sõltumata VAKO otsuse jõustumisest või halduskohtus vaidlustamisest. RHS § 200 lg-st 6 tuleneb, et täitmiseks kohustuslik on üksnes jõustunud VAKO otsus. RHS § 200 lg 4 järgi jõustub VAKO otsus pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Seetõttu saab ka hankelepingu tühisuse aluseks olla vastuolu jõustunud VAKO otsusega. Nagu hankija on õigesti märkinud, muutuks vastupidise tõlgenduse korral otstarbetuks kogu edasine kohtumenetlus, milles kontrollitakse mh VAKO otsuse õiguspärasust. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et RHS § 200 lg 6 ls 3 sõnastus, mille järgi „Hankija sõlmitud hankeleping, mis on vastuolus vaidlustuskomisjoni otsusega, on tühine“ ei tähenda, et vaidlustuskomisjoni otsus ei pea olema jõustunud. Paragrahvi tuleb lugeda tervikuna ja süsteemselt. Kui hankelepingut ei tohiks sõlmida kogu VAKO otsusele järgneva kohtumenetluse aja, oleks RHS § 201 lg-s 2 sätestatud 14-päevane ooteaeg sisutu. VAKO menetluse ajal pole hankelepingu sõlmimine lubatav (HKMS § 194 lg 4), kuid kohtumenetluses toimub esialgse õiguskaitse kohaldamine pärast RHS § 201 lg-s 2 nimetatud ooteaja möödumist HKMS-i reeglite järgi. Kui seadusandja oleks soovinud rakendada muid põhimõtteid, peaks see HKMS-i 28. ptk-st nähtuma. Määrav ei ole, et RHS § 200 lg 6 räägib kord VAKO otsusest ja siis jälle VAKO jõustunud otsusest. RHS § 200 lg 6 ls 2 kohaselt on hankija kohustatud viima kõik oma riigihanke käigus tehtud otsused kooskõlla VAKO jõustunud otsusega. Kohtupraktikast, RHS-i seletuskirjast ega RHS-i kommentaaridest (M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2019, lk 1148) ei nähtu, et VAKO otsuste taolisel eristamisel on mingi sisuline eesmärk. RHS § 200 lg 6 ei sisalda RKT väidetud kvaasiooteaega või kvaasikeeldu hankelepingu sõlmimiseks.
13.Õige pole ka RKT seisukoht, et hankelepingud on tühised hankelepingute sõlmimise keelu tõlgendusest sõltumata, sest kui kohtumenetluse lõppedes VAKO otsus jõustub, on lepingud vastuolus VAKO otsusega ning RHS § 200 lg 6 ls 3 alusel seega ikkagi tühised. Sellise tõlgenduse korral muutuks halduskohtumenetluses esialgse õiguskaitse kohaldamine teatud juhtudel sisutuks. Kui VAKO on vaidlustuse rahuldanud, peaks kohus alati
6(9)
3-21-1964 hankelepingu sõlmimise keelama, sest kui kohtumenetluse lõppedes jääb VAKO otsus kehtima, oleks tegemist tühise lepinguga. Hankelepingu õiguspärasust hinnatakse selle sõlmimise aja seisuga. Arvestades, et 21.10.2021 kehtisid hankija 08.07.2021 käskkirjad, RHS-ist ei tulenenud hankelepingu sõlmimise keeldu ning ka halduskohus polnud esialgse õiguskaitse kohaldamise teel seadnud mingeid piiranguid, on lepingud kehtivad. Lisaks, nagu ringkonnakohus eelpool märkis, ei saa juhul, kui hankemenetluses on sõlmitud kehtivad lepingud, jääda kehtima VAKO otsus, millega tunnistati kehtetuks hankelepingu aluseks olevad haldusaktid.
14.Ringkonnakohus esitas eeltoodud seisukohad menetlusosalistele 17.12.2021 määruses, millega uuendas haldusasja menetluse ning andis RKT-le võimaluse muuta vaidlustuse nõuet. RKT jäi 05.01.2022 menetlusdokumendis tühistamisnõude juurde ega nõustunud ringkonnakohtu tõlgendusega (leides, et HKMS § 267 lg 4 on põhiseadusega vastuolus), kuid palus alternatiivselt, kui ringkonnakohus ei tuvasta 21.10.2021 hankelepingute tühisust ja/või kui ringkonnakohus ei jäta muutmata VAKO 17.08.2021 otsust, siis tuvastada hankija 08.07.2021 käskkirjade nr 1.-40/72 ja 1.-40/80 õigusvastasus. RKT hinnangul ei ole ringkonnakohus 17.12.2021 määruses selgitanud, kuidas on võimalik muuta VAKO otsust, kuid ringkonnakohtu selgitusi silmas pidades ei jää RKT-l muud üle, kui täiendada kaebust tuvastamisnõudega. Kui BRE-ga sõlmitud hankelepingud jäävad kehtima, kavatseb RKT esitada RHS § 185 lg 6 ja § 202 alusel hankija vastu kahju hüvitamise nõude. Hankija ja BRE paluvad jätta RKT alternatiivse taotluse rahuldamata, sest käskkirjad ei ole õigusvastased.
15.Ringkonnakohus jääb otsuse p-des 11–13 esitatud põhjenduste juurde ning leiab jätkuvalt, et kuna 21.10.2021 sõlmitud hankelepingud ei ole tühised, ei saa RKT enam taotleda hankija 08.07.2021 käskkirjade nr 1.-40/72 ja 1.-40/80 tühistamist. Ringkonnakohus ei korda oma varasemaid seisukohti. Hankija haldusaktide tühistamise keeld laieneb tagasiulatuvalt ka VAKO otsusele, sest vastasel korral jääks halduskohtumenetluse tulemusest sõltumata kehtima olukord, kus hankelepingute sõlmimise aluseks olnud haldusaktid on tunnistatud kehtetuks. HKMS § 267 lg 4 ei ole põhiseadusega vastuolus. Seadustikus on isikute kaitseks ette nähtud tõhus menetlus esialgse õiguskaitse kohaldamise näol. Kui RKT soovis hankelepingu sõlmimist ära hoida, oleks tulnud halduskohtule esitada esialgse õiguskaitse taotlus. Riigihanke asjades esialgse õiguskaitse kohaldamisel arvestab kohus menetlusosaliste huvide kaalumisel muu hulgas ka HKMS § 267 lg-ga 4 ning hindab, kas halduslepingu sõlmimine tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamise teel edasi lükata. Eeltoodust tulenevalt lahendab ringkonnakohus järgnevalt üksnes RKT alternatiivset nõuet ning hindab, kas hankija 08.07.2021 käskkirjad on õiguspärased. RKT-l on tuvastamisnõude esitamiseks kaebeõigus (HKMS § 44 lg 1, § 45 lg 2). RKT-l puuduvad oma õiguste kaitseks tõhusamad vahendid. Kahjunõude esitamist ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks.
16.RHAD p 6.5 (vastavustingimus) sätestab: Pakkumus peab sisaldama lepingu täitmises vahetult osaleva koka CV, mis sisaldab andmeid töökogemusele ja kutsestandardi alusel väljastatud taset. Kui kokk ei tööta otseselt pakkuja koosseisus, peab pakkumus sisaldama eelnimetatud isiku kinnitust, et osaleb reaalselt lepingu täitmisel. Koka töökoht asub koolisöökla köögis. RHAD p 8.5 (kvaliteedikriteerium pakkumuse hindamisel) kohaselt on koka taseme (kutsestandardi) alusel võimalik saada 10 hindepunkti. Hinnatakse kutsestandardi või sellega võrdsustatud dokumendi alusel väljastatud taseme astet. Kõrgem tase saab 10 hindepunkti, iga järgnev tase 2 hindepunkti vähem. 7(9)
3-21-1964 Hankijale esitati 26.03.2021 küsimus RHAD p 6.5 tõlgendamise üle: Kas juhul kui pakkuja soovib osaleda mitmes hanke osas (tegemist on eraldi sõlmitavate lepingutega) võib kasutada ühe koka CV-d, sest pakkumuste tegemise hetkel ei ole teada, kas ja millise hanke osas leping sõlmitakse? Nõue on ebamõistlik kuna CV ja koka nõusolek ega isegi kehtiv tööleping ei anna kindlust, et inimesel on võimalik septembris tööle asuda. Hankija vastas 21.04.2021: Koka töökoht asub koolisöökla köögis ja juhul kui pakkuja soovib osaleda mitmes hanke osas ei või kasutada ühe koka CV-d. Vaidlust ei ole selles, et BRE esitas vaidlusalustes riigihanke osades kahe koka andmed, madalama taseme kokk oli kõigis riigihanke osades erinev, kuid kõrgema ehk 5. kategooria tasemega kokk sama. Hankija andis mõlemal juhul BRE-le maksimaalsed 10 hindepunkti. Ringkonnakohus nõustub VAKO-ga, et BRE pakkumus oli vastav, sest madalama taseme kokk oli riigihanke osades 6 ja 24 erinev ning sellega oli RHAD p 6.5 tingimus täidetud, kuid hankija ei saanud pakkumuste hindamisel maksimaalsete hindepunktide andmisel lähtuda kõigi hanke osade puhul ühest ja samast 5. kategooria tasemega kokast. RHAD-i tõlgendamisel on ilmne, et p-des 6.5 ja 8.5 on silmas peetud sama kokka. Õiguspärane ei ole olukord, kus pakkumuse vastavuse kontrollimisel võetakse aluseks ühe koka andmed, kuid pakkumuse hindamisel teise koka kvalifikatsioon. BRE väidab õigesti, et hankija ei pidanud kontrollima BRE pakkumuse vastavust hankes antud selgitustele. Samas jätab BRE tähelepanuta, et selgitusi tuleb kõigi hankemenetluses osalejate suhtes kohaldada ühetaoliselt. RHS § 46 lg 1 järgi tuleb selgitused esitada kõikidele hankijale teadaolevatele riigihankest huvitatud ettevõtjatele. Antud selgitus ei ole vastuolus RHAD-i sõnastusega (RHS § 46 lg 3). Kui hankija muudab selgituses antud tõlgendust pärast pakkumuste esitamist, ei vasta see RHS §-s 3 nimetatud põhimõtetele, sest ettevõtjad, kes järgisid hankija selgitusi, satuvad ebavõrdsesse olukorda, sest arvestasid pakkumusi koostades sellega, et riigihanke iga osa puhul tuleb esitada erineva võimalikult kõrge tasemega koka CV. BRE seevastu teenis kõigi pakkumuste puhul maksimumhinded vaid ühe koka andmeid kasutades.
17.Halduskohus leidis, et pakkumusi hinnati 15.06.2021 protokollides nr 1.-4/77 ja 1.-4/93, mitte 08.07.2021 käskkirjades, mistõttu on RKT 19.07.2021 vaidlustus esitatud RHS § 189 lgs 1 sätestatud 10-päevast tähtaega rikkudes. Seega on vaidlus küsimuses, kas RKT pidi 15.06.2021 protokollid vaidlustama eraldiseisvalt, s.o enne BRE pakkumuste edukaks tunnistamist. RHS § 189 lg 1 kohaselt peab vaidlustus olema VAKO-le laekunud 10 päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest. Ringkonnakohus on seisukohal, et RKT ei pidanud hankekomisjoni 15.06.2021 protokolle vaidlustama. BRE pakkumused said seal küll RKT pakkumustega võrdselt maksimaalselt 100 hindepunkti ning hankekomisjon tunnistas pakkumuse vastavaks, kuid hankija polnud veel teinud otsustusi pakkumuste kvalifitseerimistingimustele või RHAD-ile vastavaks tunnistamise kohta. Samuti polnud teada, kelle kasuks kulgeb liisuheitmine ning kes tunnistatakse selle alusel edukaks. Protokollid ei sisaldanud vaidlustamisviidet. Ainuüksi asjaolu, et hankemenetluses toimus liisuheitmine, ei anna põhjust kõrvale kalduda põhimõttest, et reeglina toimub pakkumuse hindamise vaidlustamine pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamise kaudu. Eraldi vaidluse pidamine pakkumuste hindamise ja edukaks tunnistamise üle ei võimalda viia riigihanget läbi mõistliku aja jooksul (RHS § 3 p 5).
18.Lähtuvalt eeltoodust oli VAKO 17.08.2021 otsus õiguspärane ning halduskohus oleks pidanud jätma BRE kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus ei saa aga jätta VAKO otsust 8(9)
3-21-1964 algsel kujul kehtima, sest hankija on BRE-ga sõlminud kehtivad hankelepingud (HKMS § 267 lg 4). Ringkonnakohus rahuldab RKT apellatsioonkaebuse ning tühistab Tallinna Halduskohtu 15.10.2021 otsuse (HKMS § 200 p 3). Tuginedes HKMS § 267 lg-le 4 tühistab ringkonnakohus ka VAKO 17.08.2021 otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega teeb kindlaks hankija 08.07.2021 käskkirjade õigusvastasuse.
19.Kuna RKT vaidlustus oli põhjendatud, jäävad nii vaidlustus- kui ka kohtumenetluse kulud hankija kanda (HKMS § 108 lg 1). BRE menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 8). VAKO mõistis 17.08.2021 otsusega hankijalt RKT kasuks välja riigilõivu 1280 eurot ja esindajakulu 3150 eurot. Hankija seda ei vaidlustanud, mistõttu lähtub ringkonnakohus vaidlustusmenetluse kulude puhul VAKO otsusest. Halduskohtus taotles RKT esindajakulu hüvitamist kokku 3360 eurot (20.09.2021 menetluskulude nimekiri). Kulude kandmise kohustuse tõendamiseks oli taotlusele lisatud 20.09.2021 arve nr 21116, kust nähtub õigusteenuse osutamine 20 tunni ulatuses. RKT taotles 27.09.2021 täiendavalt 924 euro väljamõistmist (27.09.2021 arve nr 21118). Kulu tekkis seoses täiendava seisukoha esitamisega. Halduskohtu 10.09.2021 määruse kohaselt tuli menetluskulude taotlused esitada hiljemalt 20.09.2021 ning vastuväited hiljemalt 27.09.2021. Ringkonnakohus märgib, et RKT 27.09.2021 taotlust ei saa jätta tähelepanuta üksnes seetõttu, et see oli esitatud pärast 20.09.2021. Halduskohus tegi asjas otsuse 15.10.2021 ning küsis menetlusosalistelt RKT taotluse kohta seisukohta. Seega ei takistanud RKT 27.09.2021 taotlus asja lahendamist planeeritud ajal. Ringkonnakohus leiab, et RKT kulud olid põhjendamatult suured (HKMS § 109 lg 6). RKT-l oli juba VAKO menetluses sama esindaja. Kohtumenetluses ei kogutud uusi tõendeid ning RKT menetlusdokumendid kordavad ulatuslikus osas samu seisukohti. Arvestades muu hulgas teiste menetlusosaliste esindajakulude suurust ja menetlusdokumentide koostamiseks kulunud aega (7,4 ja 8 tundi), leiab ringkonnakohus, et hankijalt tuleb RKT kasuks välja mõista 1600 eurot. Apellatsioonimenetluses on RKT tasunud riigilõivu 1280 eurot ning taotleb esindajakulude hüvitamist kokku 8610 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kulud sellises mahus pole põhjendatud. RKT on esitanud mahukaid menetlusdokumente, mis suures osas kordavad samu seisukohti. Valdavas osas sisaldavad seisukohad väiteid hankelepingute tühisuse kohta, millega ringkonnakohus pole nõustunud. RKT esialgse õiguskaitse taotluse jättis ringkonnakohus rahuldamata. Eeltoodut silmas pidades ning arvestades vaidlustusmenetluse ja halduskohtu menetluse kulude suurust, mõistab ringkonnakohus hankijalt RKT kasuks välja riigilõivu 1280 eurot ning esindajakulu 1000 eurot. Kokku kuulub RKT-le hüvitamisele menetluskulu 8310 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.