Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.01.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1382
Haldusasi
X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 22.06.2020 otsuse nr 15.3-24/246-2 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaat Robert Sarv Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Triin Randoja
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 02.03.2021 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 02.03.2021 otsus haldusasjas nr 3-20-1382 muutmata.
2.Jätta apellatsioonimenetluse menetluskulud poolte endi kanda.
3.Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.02.2022 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-20-1382 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.India kodanik X esitas Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) 23.03.2020 taotluse e-residendi digitaalse isikutunnistuse (e-residendi digi-ID) saamiseks äritegevuse eesmärgil. PPA palvel esitas X täiendava selgituse ja tõendid tema vastu esitatud seksuaalse väärkohtlemise süüdistuse kohta.
2.PPA keeldus 22.06.2020 otsusega nr 15.3-24/246-2 e-residendi digi-ID andmisest isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) § 206 lg 2 p 1 alusel. 1) ITDS § 205 lg 2 sätestab, et e-residendile digi-ID väljaandmise eesmärk on soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse kasutada e-teenuseid Eesti digitaalse dokumendiga. ITDS § 206 lg 2 p 1 järgi keeldutakse e-residendi digi-ID väljaandmisest, kui isik ohustab avalikku korda või riigi julgeolekut. 2) Taotleja võib ohustada avalikku korda või riigi julgeolekut. Avalikult kättesaadava teabe kohaselt on teda süüdistatud seksuaalses väärkohtlemises. Taotleja on püüdnud tema vastu esitatud kaebusi lämmatada ja varjata. Austrias algatati 2012. a-l taotleja suhtes seksuaalse ahistamise ja avalike seksuaalaktide toimepanemise tõttu kriminaalmenetlus. Kuigi taotlejat ei ole selle kuriteo toimepanemises süüdi mõistetud ja kriminaalmenetlus lõpetati rahasumma tasumisega, on taotleja oma käitumise tõttu ebausaldusväärne. PPA-le teadaolev informatsioon taotleja seksuaalse väärkäitumise kohta annab piisava aluse pidada taotlejat Eesti riigi avalikku korda ja ühiskondlikku turvalisust ohustavaks isikuks. Taotleja ei ole seksuaalse väärkäitumise fakti eitanud. Q on oma kodulehel teatanud, et ei aktsepteeri taotleja tegutsemist Eestis üheski joogavaldkonnas. Selle põhjuseks on taotleja varasem vägivaldne käitumine oma õpilaste suhtes. Taotleja kohta internetis avaldatud teave viitab suurele korduva seksuaalse ja emotsionaalse väärkohtlemise riskile. Seksuaalkuritegevus on tihtipeale varjatud õigusrikkumine, mida on raske tõendada. Seksuaalkuritegude puhul on kuritegude jätkuva toimepanemise oht suur ning ka pelgalt ühe sedalaadi kuriteo toimepanemise kahtluse pinnalt võib prognoosida kuritegude jätkumise ohtu (Riigikohtu 11.12.2006 otsus nr 3-1-1-103-06). Ohtu riigi julgeolekule ja avalikule korrale tuleb sageli hinnata äärmiselt piiratud teabe alusel ning ohtu avalikule korrale saab põhjendada näiteks isiku varasema käitumise, tema sidemete või muude asjaoludega (Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 12). PPA-l on õigus keelduda e-residendi digi-ID andmisest vähimagi kahtluse korral. 3) Keeldumine on proportsionaalne. Kuna e-residendi digi-ID võimaldab välismaalasel osaleda Eestis avalik-õiguslikus ja eraõiguslikus asjaajamises, ei tohi seda anda isikule, kes on ebausaldusväärne ja võib ohustada avalikku korda või julgeolekut. PPA-l on piisav põhjus kahelda taotleja usaldusväärsuses. Keeldumine ei riku ühtki kaebaja õigust, sest e-residentsus on hüve, mida Eesti riik pakub välismaalastele. PPA ülesanne on ära hoida välismaalasest lähtuvat võimalikku ohtu. Kaaludes asjaolusid kogumis, tuleb taotlejale e-residendi digi-ID väljaandmisest keelduda.
3.PPA teavitas taotluse esitajat 22.06.2020 teatega nr 15.3-24/246-2, et keeldus talle eresidendi digi-ID andmisest ITDS § 206 lg 2 p 1 alusel. Kooskõlas ITDS § 207 lg-ga 4 ei avaldatud taotlejale keeldumise aluseks olevaid asjaolusid ja kaalutluskäiku. 2(9)
3-20-1382
4.X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse 22.06.2020 otsuse tühistamiseks ja PPA kohustamiseks vaadata uuesti läbi tema e-residendi digi-ID taotlus. 1) Kaebaja on elukutseline joogaõpetaja ja terapeut, maailmakuulsa joogaõpetaja pojapoeg, kelle eesmärk on koolitada oma vanaisa teadmistele tuginedes terapeute terves maailmas. Kaebaja tegutseb ka Eestis, pakkudes siin joogakoolituse teenust. Vaidlustatud otsus rikub kaebaja ettevõtlusvabadust (põhiseaduse (PS) § 31). 2) E-residendi digi-ID väljastamisest saanuks keelduda vaid juhul, kui kaebajast lähtuks reaalne ja lähitulevikus tõenäoliselt realiseeruv oht. Kaebaja õpilane esitas Austrias 2012. a-l kuriteoteate väitega, et kaebaja on avaldajat seksuaalselt väärkohelnud. Kaebaja sai tema vastu esitatud süüdistusega tutvuda alles 2014. a mais ja juba septembris menetlus lõpetati, kuna kaebaja ei olnud temale etteheidetud tegusid toime pannud. Seda kinnitab Salzburgi prokuratuuri 05.09.2014 teade ja kaebaja kaitsja 07.03.2016 kinnituskiri. Kaebaja seostamine mistahes väärkohtlemisega on laim. Eelnevat arvestades ei saa kaebaja ohustada avalikku korda, veel enam riigi julgeolekut. Pole ka alust arvata, et kaebaja paneks tulevikus toime mõne kuriteo. Isegi kui kaebaja oleks 2012. a-l toime pannud seksuaalse ahistamisena käsitatava kuriteo – mida kaebaja omaks ei võta –, ei oleks alust keelduva otsuse tegemiseks. Selline tegu oleks Eesti karistusõiguse järgi ammu aegunud ja digi-ID väljastamisest keeldumisel ei tohi olla karistuslikku iseloomu. 3) Kohtumenetluse käigus sai kaebaja tutvuda PPA 22.06.2020 otsuse põhjendustega. PPA järeldused põhinevad aastaid tagasi avaldatud anonüümsetel internetikommentaaridel, mille eesmärk on takistada kaebaja kutsealast tegevust. Need on kuulujutud, millel puudub tõenduslik väärtus. Kõik PPA viidatud allikad kirjeldavad ühte ja sama 2012. a vahejuhtumit, millega seotud asjaolusid selgitas kaebaja eespool. PPA viidatud allikates on olemas kaebaja selgitus, et ta taandus süüdistusega seotud organisatsioonide juhtimisest selleks, et taastada neis töörahu. Qu veebilehel avaldatud teave on laim ja praeguseks ajaks eemaldatud. Q on proovinud järjekindlalt kaebaja ja tema Eesti koostööpartneri tegevust takistada. Kaebajal on Eestis olnud ligikaudu 30 õpilast ja oma senise tegevusega on ta Eestis positiivselt mõjutanud umbes 500 inimest. Eesti õpilased on andnud kaebaja kohta positiivset tagasisidet.
Politsei- ja Piirivalveamet palus jätta kaebus rahuldamata.
1) Kaebajale saadetud teates tulnuks täpsustada, et keeldumise aluseks on ITDS § 206 lg 2 p 1 esimene alternatiiv (oht avalikule korrale), kuid see puudus ei anna alust haldusakti tühistamiseks. 2) PPA-l on e-residendi digi-ID väljaandmisest keeldumisel ulatuslik kaalutlusruum. PPA ei ole seotud isiku tegevusele antud kriminaalõigusliku hinnangu või selle puudumisega. Haldusmenetluse eesmärk ei olnud tuvastada, kas kaebaja on seksuaalkurjategija, vaid hinnata, kas temale e-residendi digi-ID väljastamise eeldused on täidetud. 3) PPA-le sai internetist teatavaks muu hulgas järgmine teave: kaebajat on süüdistatud seksuaalses, vaimses, emotsionaalses ja hingelises väärkohtlemises; 2012. a-l astus kaebaja pärast seksuaalse väärkäitumise süüdistusi tagasi joogastuudio Y (Y) ja jooga instituudi C (C) tegevjuhi kohalt, kuid mõni kuu hiljem naasis õpetamise juurde ja käivitas uue veebisaidi; Y välistab tänaseni igasuguse koostöö kaebajaga; 2012. a-l esitasid viis naist Austria politseisse kaebaja vastu kaebuse, süüdistades teda seksuaalses väärkäitumises ja ärakasutamises, mille järel põgenes kaebaja Indiasse; väidetavalt toimib kaebaja praeguse ajani nii, et kasutab probleemide varjamiseks ära oma tuntud perekonnanime; kaebaja poolse seksuaalse väärkohtlemise ajalugu ulatub väidetavalt 2007. a-sse, kuid tema vastu esitatud kaebused on surutud maha ja neid on varjatud; väidetavalt ei ole kaebaja ise kunagi seksuaalset 3(9)
3-20-1382 väärkohtlemist eitanud. Lisaks märgib Q oma veebilehel, et ei aktsepteeri kaebaja varasema käitumise tõttu tema viibimist ega tegutsemist Eestis üheski joogavaldkonnas. Tegemist on tõsiste süüdistustega, millest PPA ei saanud mööda vaadata, sest kaebaja soovib ka Eestis tegutseda joogaõpetajana. 4) ITDS § 207 lg 1 kohaselt on e-residendi digi-ID väljaandmist taotlev isik kohustatud tõendama või põhistama e-residendi digi-ID väljaandmise aluseks olevaid asjaolusid. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ei ole väärkohtlemist toime pannud. Austria prokuratuuri 05.09.2014 teade tõendab vaid seda, et süüdistusest on loobutud pärast teatud rahasumma tasumist, mitte seda, et kaebaja ei ole kedagi väärkohelnud. Ka kaebaja advokaadi 07.03.2016 kiri ei tõenda väärkohtlemise puudumist, vaid kirjeldab üksnes, et 2012. a-l esitati Austria politseile kaebaja kohta kaebused, 2014. a-l advokaat sekkus ning seejärel loobusid Austria võimud süüdistusest ja lõpetasid uurimise. 5) E-residentsus on välismaalasele antav hüve, mis peab teenima esmajoones Eesti riigi huve – soodustama Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut. Välismaalasel on küll subjektiivne õigus nõuda, et tema taotlust e-residendi digi-ID väljaandmiseks menetletakse õiguspäraselt, kuid tal ei ole subjektiivset õigust nõuda selle väljaandmist. Kaebaja ei ole PS §s 31 sätestatud ettevõtlusvabaduse adressaat, sest tal ei ole puutumust Eestiga. E-residentsus ei ole ettevõtlusvorm, vaid loob e-residendi digi-ID omanikule võimaluse kasutada Eesti eteenuseid. Kaebaja võib Eestis joogaõpetajana tegutseda või äriühingu asutada ka e-residendi digi-ID-d omamata. 6) Eeltoodud põhjustel pidi PPA keelduma kaebajale e-residendi digi-ID väljastamisest. Kuna kaebaja ei ole kõrvaldanud kahtlusi ohust avalikule korrale ITDS § 206 lg 2 p 1 mõistes, võib ilmnenud asjaoludele (erinevate isikute süüdistused korduvas seksuaalses ja füüsilises väärkohtlemises) antava objektiivse hinnangu põhjal pidada piisavalt tõenäoliseks, et nende süüdistuste tõele vastavuse korral võib kaebaja lähitulevikus panna toime samalaadse korrarikkumise, st isiku subjektiivse õiguse rikkumise või õigushüve kahjustamine, milleks on kehaline puutumatus ning kehalise, sh seksuaalse, enesemääramise õigus. Keelduva otsuse võib teha siis, kui esineb vähimgi kahtlus, et taotleja on ebausaldusväärne.
6.Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 02.03.2021 otsusega rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Kohus kordas otsuse põhjendavas osas vastustaja seisukohti ja nõustus nendega. 1) Kaebaja suhtes algatati 2012. a-l Austrias seksuaalse ahistamise ja avalike seksuaalaktide toimepanemise tõttu kriminaalmenetlus. Kuigi kaebajat ei ole kuriteos süüdi mõistetud ja kriminaalmenetlus lõpetati rahasumma tasumisega, on ta oma käitumisega näidanud üles ebausaldusväärsust. Teave kaebaja seksuaalse väärkäitumise kohta annab piisavalt alust pidada teda Eesti riigi avalikku korda ja ühiskondlikku turvalisust ohustavaks isikuks. Salzburgi prokuratuuri 05.09.2014 teates märgitakse, et kaebaja suhtes loobuti menetlusest kooskõlas Austria kriminaalmenetluse koodeksi § 200 lg-ga 5. Teavitus ei sisalda põhjendusi ja puuduvad andmed, et Salzburgi prokuratuur oleks koostanud mingi põhjendusi sisaldava menetlusdokumendi. Austria kriminaalmenetluse koodeksi § 200 lg 4 kohaselt teatab prokuratuur isikule, et teda süüdistatakse kuriteo toimepanemises, kuid süüdistusest taganetakse, kui isik tasub teatud rahasumma ja hüvitab kuriteoga tekitatud kahju. Sama seaduse § 200 lg 5 kohaselt taganeb prokurör süüdistusest pärast rahasumma tasumist ja kahju hüvitamist. Seega oli kaebaja nõus rahasumma tasumise kohustusliku tingimusega, mis oli aluseks kriminaalmenetluse lõpetamisele isiku suhtes, keda süüdistati seksuaalkuriteo toimepanemises. See on võrreldav Eesti kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-ga 202 (oportuniteet), mida on võimalik kohaldada muu hulgas siis, kui tegu on tõendamist leidnud, 4(9)
3-20-1382 aga isikut ei karistata (andmeid ei kanta karistusregistrisse). Q on oma kodulehel teatanud, et ei aktsepteeri kaebaja viibimist ega tegutsemist Eestis üheski joogavaldkonnas. 2) Isik, kes on toime pannud seksuaalkuriteo enda joogaõpilase suhtes ning taotleb e-residendi digi-ID väljaandmist eesmärgiga tegeleda jooga õpetamisega Eestis, kujutab endast ohtu Eesti avalikule korrale ITDS-i § 206 lg 2 p 1 mõistes. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7.X palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. 1) Halduskohtu otsus rajaneb kahel tõendil: Salzburgi prokuratuuri 05.09.2014 teatel ja Q veebilehel avaldatud teabel. Mõlemad tõendid puudutavad sama juhtumit. Seega halduskohtu arvates kujutab kaebaja ohtu avalikule korrale ühe 2012. a-l toimunud väärkohtlemise juhtumi tõttu. Kohtu seisukoht, et kriminaalmenetluse lõpetamine Austrias sarnaneb oportuniteedile, on oletuslik ja Austria õiguskorda põhjalikumalt analüüsimata liialt kaugeleulatuv. Kaebaja ei ole ühtki temale etteheidetud tegu toime pannud. Kui siiski möönda, et Austrias lõpetati kriminaalmenetlus oportuniteediga, ei saa ainuüksi sellest järeldada, et kaebaja ohustab avalikku korda. Q veebilehel avaldatud teave on praeguseks eemaldatud, sest tegemist oli laimuga ja katsega takistada konkurendi sisenemist Eesti turule. Kohus jättis täiesti tähelepanuta kaebaja õpilaste toetuskirjad. 2) Muus osas jääb kaebaja varem esitatud seisukohtade juurde.
Politsei- ja Piirivalveamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
1) Kaebaja väited tuginevad samuti peamiselt kahe halduskohtu otsuses nimetatud tõendi analüüsil, kuid pooled hindavad tõendeid erinevalt ja halduskohus nõustus vastustaja seisukohaga. Salzburgi prokuratuuri teatis tõendab kaebaja suhtes uurimise lõpetamist. Kuna kaebaja ei ole esitanud selle kriminaalasja kohta muid tõendeid, mis oleks talle advokaadi vahendusel tõenäoliselt kättesaadavad, tuleb Salzburgi prokuratuuri teatist sisustada Austria seaduste põhjal. Kaebajat süüdistati Austria kriminaalkoodeksi §-s 218 sätestatud teo – seksuaalne ahistamine ja avalikud seksuaalaktid – toimepanemises. Uurimine lõpetati Austria kriminaalmenetluse koodeksi § 200 lg 5 alusel – see reguleerib prokuratuuri õigust süüdistusest loobuda, kui süüdistatav maksab teatud rahasumma. Austria seadustest saab järeldada, et kaebaja on seksuaalkuriteo toime pannud, kuid lahtiseks jäi teo iseloom ja raskus. Kaebaja ei ole põhistanud väidet, et süüdistused olid valed. Seega kokkuvõttes ei kõrvalda 05.09.2014 teatis kahtlust kaebaja ebausaldusväärsusest, vaid pigem suurendab seda. Isik, kes on pannud toime seksuaalkuriteo oma joogaõpilase suhtes ja taotleb e-residentsust Eestis jooga õpetamise eesmärgil, kujutab endast ohtu avalikule korrale. Halduskohus tõi Austrias uurimise lõpetamise puhul paralleeli KrMS §-s 202 sätestatud oportuniteediga. Kaebaja kahtleb, kas sellise paralleeli tõmbamine on õige, kuid ei esita omalt poolt ka selgitusi ega tõendeid, mis selle järelduse ümber lükkaks. Sellise paralleeli paikapidavus ei olnud asja otsustamisel ka määrav. Arvestada tuleb asjaoluga, et kuna seksuaalkuritegevus on varjatud kuriteoliik ja ohvrid ei anna sageli sellest teada, võib kaebaja puhul ahistamisjuhtumeid olla ja tulla veelgi. Riigikohtu seisukoha järgi on seksuaalkuritegude puhul nende jätkuva toimepanemise tõenäosus suur. Ohtu avalikule korrale tuleb sageli hinnata piiratud teabe põhjal. 2) Asjakohased ei ole kaebaja väited selle kohta, et e-residendi digi-ID-ta on takistatud tema sisenemine Eesti joogaõpetamise turule. Kõnealuse isikutunnistuse eesmärk ei ole anda välismaalasele õigust tegeleda Eestis ettevõtlusega, vaid üksnes luua võimalus digitaalseks asjaajamiseks ja e-teenuste tarbimiseks. 5(9)
3-20-1382
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
10.ITDS § 206 lg 2 p 1 sätestab, et e-residendi digi-ID väljaandmisest keeldutakse, kui isik ohustab avalikku korda või riigi julgeolekut. Kõnealune norm ei jäta PPA-le normi eelduste esinemise korral õigust valida erinevate tagajärgede vahel – kui taotlejast lähtub oht avalikule korrale või riigi julgeolekule, keeldutakse e-residendi digi-ID väljastamisest.
11.Vaidlustatud haldusaktis on vastustaja viidanud mõlemale ITDS § 206 lg 2 p-s 1 nimetatud alusele, kuid on kohtumenetluses möönnud, et kaebaja ei ohusta riigi julgeolekut ja keeldumise alus oli kaebajast lähtuv oht avalikule korrale. Seetõttu kontrollib ka ringkonnakohus vaid viimati nimetatud keeldumise aluse olemasolu.
12.Oht avalikule korrale on määratlemata õigusmõiste, mida saab üldjuhul kohus ise sisustada ja seeläbi kontrollida, kas haldusorgan on määratlemata õigusmõistet õigesti sisustanud (vt nt Riigikohtu 19.02.2019 otsus nr 3-17-1545, p 26 jj). Määratlemata õigusmõistete – oht ja avalik kord – sisustamine ei toimu kaalutlusõiguse alusel, nagu on PPA 22.06.2020 otsuses ekslikult leidnud.
13.Avaliku korraga kaitstakse õigusnormide, subjektiivsete õiguste ja õigushüvede rikkumatust (korrakaitseseaduse (KorS) § 4 lg 1). Oht on piisav tõenäosus, et lähitulevikus leiab aset kaitstava õigushüve kahjustumine (KorS § 5 lg 2). E-residendi digi-ID taotlejast lähtuva ohu hindamisel teeb PPA haldusmenetluses tuvastatud asjaolude põhjal prognoosi isiku käitumise kohta tulevikus. Seejuures tuleb silmas pidada, et PPA uurimiskohustus e-residendi digi-ID väljaandmise taotluse menetlemisel on piiratud – IDTS § 207 lg 1 kohaselt on eresidendi digi-ID väljaandmist taotlev isik kohustatud tõendama või põhistama e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise aluseks olevaid asjaolusid, v.a neid asjaolusid, mis on haldusorganile teada või on üldtuntud. Taotleja teatav käitumine minevikus võib anda piisava aluse põhjendatud arvamuseks, et isik jääb ka tulevikus ohtlikuks avalikule korrale (vrd Riigikohtu 27.02.2014 otsus nr 3-3-1-1-14, p 19). ITDS seletuskirjas märgitakse, et isiku ohtlikkus võib tuleneda tema kavandatava tegevuse kohta teada olevatest andmetest või varasematest süütegudest (kui süütegude laad ja viis, korduvus või asjaolud annavad alust põhjendatud kahtluseks, et isik võib panna toime uusi süütegusid). Keeldumiseks ei pea tõendama, et isik on põhjustanud kahju või seda kindlasti põhjustab, vaid piisab sellest, kui on välja selgitatud asjaolusid, mille põhjal on tuvastatav piisav tõenäosus, et lähitulevikus võib isik ohustada mh avalikku korda (ITDS ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 699 SE seletuskiri, lk 71). Ringkonnakohtu hinnangul piisab e-residendile digi-ID väljastamisest keeldumiseks mistahes ohust avalikule korrale (nt ei pea taotlejast lähtuv oht olema tegelik ja piisavalt tõsine – vrd Riigikohtu 19.02.2019 otsus nr 3-17-1545, p 19).
14.Prognoosotsuse õiguspärasust tuleb kontrollida nende asjaolude valguses, mis olid haldusorganile teada otsuse tegemise ajal (nt Riigikohtu 03.11.2015 otsus nr 3-3-1-36-15, p 14.4). PPA leidis kaebaja taotluse menetlemise käigus avalikest allikatest teavet, mis viitasid kaebaja joogaõpilaste poolt kaebaja vastu esitatud seksuaalse ahistamise süüdistustele, samuti muule joogaõpetajale ebasobivale käitumisele. Muu hulgas viitas Q oma veebilehel, et ei aktsepteeri kaebaja vägivaldse käitumise tõttu tema tegutsemist Eestis üheski joogavaldkonnas, sest peab seda joogaeetika koodeksiga vastuolus olevaks (vt täpsemalt käesoleva otsuse p-d 2 ja 5). Kaebajal oli võimalus esitada avalikes allikates leiduvate asjaolude kohta selgitus ja
3-20-1382 tõendid (kaebuse lisad 4 ja 5). Kaebaja väitis, et tema vastu esitatud süüdistused on laim ja kriminaalmenetlus on lõpetatud ning esitas selle kinnituseks PPA-le Salzburgi prokuratuuri 05.09.2014 teate ja kaebajat kriminaalmenetluses esindanud advokaadi kirja (kaebuse lisad 13 ja 14).
15.Salzburgi prokuratuuri 05.09.2014 teatest on näha, et 2012. a-l alustati kaebaja suhtes kriminaalmenetlust Austria kriminaalkoodeksi2 § 218 alusel (seksuaalne ahistamine ja avalikud seksuaalaktid) ja menetlus lõpetati 2014. a-l Austria kriminaalmenetluse koodeksi3 § 200 lg 5 alusel (s.o põhjusel, et isik tasub rahasumma või hüvitab kahju). Seega pole vaidlust, et kaebajat ei ole kõnealuses kriminaalasjas kohtuotsusega süüdi mõistetud. Kaebajast lähtuva ohu hindamisel ei pidanud vastustaja siiski piirduma süütegudega, mille toimepanemises on kaebaja süüdi mõistetud, vaid võis hinnata kaebaja käitumist laiemalt. Salzburgi prokuratuuri teatest ega muudest kaebaja esitatud tõenditest ei selgu kriminaalmenetlusega seotud täpsemad asjaolud (milles kaebajale etteheidetav käitumine seisnes, millal ja millise perioodi vältel väidetavad teod toime pandi, mitut juhtumit kaebused hõlmasid, milliseid tõendeid menetluses koguti vms). Kaebaja väitel sai ta hiljemalt 2014. a-l tutvuda tema vastu esitatud süüdistuste sisuga ja tema advokaat tegutses aktiivselt kriminaalmenetluse lõpetamise nimel. Sellest saab järeldada, et kaebajale on kriminaalmenetluse täpsemad asjaolud teada, kuid ta ei ole soovinud neid PPA-le (ega ka hiljem kohtule) avaldada. Sellises olukorras ei saa vastustajale ette heita, et ta tugines kaebajast lähtuva ohu hindamisel kaudsetele asjaoludele ja tõenditele, sh hindas kaebaja käitumist Austria seaduste asjassepuutuvatele sätetele ja internetist kaebaja kohta avalikult kättesaadavatele allikatele tuginedes.
16.Salzburgi prokuratuuri 05.09.2014 teatest pole võimalik järeldada, et kaebaja vastu esitatud süüdistused olid alusetud ja kaebajat laimavad. Austria kriminaalmenetluse koodeksi §-dest 198 ja 200 võib pigem järeldada, et teates märgitud kriminaalmenetluse lõpetamise alust kohaldatakse juhul, kui tegu on iseenesest toime pandud, kuid süüdistatava karistamine ei ole vajalik, kuna ta tasub seaduses ettenähtud määras rahasumma (vt ka vastustaja 14.01.2021 seisukoht ja vastus apellatsioonkaebusele, p 5). Vastustaja kogutud avalikult kättesaadavatest allikatest (vt PPA 22.06.2020 otsuse viited ja viidatud allikate väljatrükid haldusmenetluse toimikus, vastustaja 30.09.2020 vastuse lisa 2) on näha, et kaebaja vastu esitatud väärkohtlemise süüdistused on leidnud joogakogukonnas rahvusvahelist vastukaja. Kahtlus, et kaebaja on oma joogaõpilasi vaimselt ja füüsiliselt väärkohelnud, ei piirdu nende allikate järgi ka üksnes 2012. a-l Austrias viie naise poolt politseile esitatud kuriteoteatega, vaid ulatuvad 2007. a-sse, kuigi varasemaid kaebusi kaebaja kohta ei esitatud ametivõimudele, vaid joogastuudiole, kus kaebaja õpetas. Allikatest selgub, et kaebaja astus tema vastu esitatud väärkohtlemise süüdistuste tõttu tagasi joogastuudio Y tegevjuhi kohalt ja see joogastuudio teatas avalikult, et keeldub igasugusest edasisest koostööst kaebajaga. PPA viidatud allikates on väidetud, et kaebaja jätkab uue nimega joogastuudiote raames oma senist tegevusmustrit. Kaebaja on üldsõnaliselt öelnud, et tegemist on laimu ja kuulujuttudega, kuid ei ole neis allikates väljatoodud juhtumite ja kahtluste kohta mingeid sisulisi selgitusi andnud. Seega ei ole kaebaja kõrvaldanud kahtlust, et on minevikus oma joogaõpilasi väärkohelnud.
17.Seksuaalkuritegude puhul on nende jätkuva toimepanemise ohtu hinnatud suureks (nt Riigikohtu 11.12.2006 määrus nr 3-1-1-103-06, p 12; otsus nr 3-3-1-1-14, p 20). PPA 22.06.2020 otsuses viidatud allikatest (vt ka väljatrükid, vastustaja 30.09.2020 vastuse lisa 2) on näha, et joogaõpetajate poolne vaimne, füüsiline ja seksuaalne väärkohtlemine on tõsine
3-20-1382 probleem ning selliseid süüdistusi on esitatud mitmete rahvusvaheliselt tuntud joogaõpetajate, sh kaebaja vastu. Joogaõpetaja ja -õpilase vahelises suhtes on joogaõpetaja n-ö võimupositsioonil ning joogaõpetaja poolsest väärkohtlemisest teadaandmist võib takistada häbi ja otseste tõendite vähesus või puudumine – see võimaldab väärkohtlemise jätkumist pikema aja vältel. Kaebaja soovib e-residendi digi-ID-d selleks, et lihtsustada oma tegutsemist Eestis joogaõpetajana ehk tegutseda alal, millega seoses on esitatud tema suhtes tõsiseid väärkohtlemise kahtlusi. Sellises olukorras on piisavalt tõenäoline, et joogaõpilaste väärkohtlemine võib aset leida ka tulevikus ning seeläbi võib saada kahjustatud kaebaja joogaõpilaste vaimne või füüsiline tervis, kehaline puutumatus või õigus seksuaalsele enesemääramisele.
18.Prognoosotsus ei ole selle andmise ajal õigusvastane ega muutu ka tagantjärgi õigusvastaseks põhjusel, et oht ei ole realiseerunud. Seetõttu ei ole praeguse asja lahendamisel tähtsust kohtumenetluses esitatud täiendavatel tõenditel, milles kolm kaebaja Eesti õpilast (kellest üks on tema Eesti koostööpartner) kirjeldavad oma positiivseid kogemusi kaebajaga. Samuti ei muutu PPA 22.06.2020 otsus õigusvastaseks seetõttu, et kaebaja tegevuse tulemusel on Q praeguseks oma veebilehelt eemaldanud teate, millele vastustaja vaidlustatud otsuses tugines, samuti ei ole internetist enam leitavad mitmed allikad, millele PPA on vaidlustatud otsuses viidanud.
19.Eelnevat arvestades oli kaebaja taotluse rahuldamata jätmine ITDS § 206 lg 2 p 1 alusel õiguspärane.
20.Ringkonnakohus lisab, et apellatsioonkaebust ei saaks rahuldada ka siis, kui asuda seisukohale, et kaebajale e-residendi digi-ID väljastamisest ei saanud siiski keelduda ITDS § 206 lg 2 p 1 alusel (nt põhjusel, et tuvastatud ei ole kaebajast lähtuv oht avalikule korrale, vaid üksnes ohukahtlus). ITDS § 206 lg 3 p 2 järgi võib e-residendi digi-ID väljaandmisest keelduda, kui dokumendi väljaandmine ei ole kooskõlas ITDS § 205 lg-s 2 nimetatud eesmärgiga. Viimati nimetatud sätte järgi on e-residendile digi-ID väljaandmise eesmärk soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse kasutada e-teenuseid Eesti digitaalse dokumendiga. ITDS § 206 lg 3 p 2 sisaldab küll kaalutlusõigust, kuid PPA ongi 22.06.2020 otsuse p-des 8 ja 10 sisuliselt kaalunud ITDS § 206 lg 3 p 2 kohaldamisel tähtsust omavaid asjaolusid ja hinnanud keelduva otsuse proportsionaalsust. PPA on õigesti selgitanud, et välismaalasel ei ole subjektiivset õigust e-residendi digi-ID-le, vaid tegemist on välismaalasele riigi tingimustel antava hüvega. Selle hüve eesmärk on aidata kaasa välisriikides elavate välismaalaste kaasamisele Eesti majanduse, teaduse ja hariduse ning IT-keskkonna arendamisse, mis peaks muutma Eesti unikaalse lahenduse pakkujana atraktiivseks. Digi-ID võimaldab välismaalasel osaleda Eestis avalik-õiguslikus ja eraõiguslikus asjaajamises, olenemata tema füüsilisest viibimiskohast, kuid ei ole eraldi alus Eestis elamiseks või siin ettevõtlusega tegelemiseks (vt ka 699 SE seletuskiri, lk 2). Seetõttu on põhjendatud PPA arusaam, et riik võib olla e-residendi digi-ID väljaandmisel ettevaatlik ja kaitsta ennetavalt avalikku korda võimalike ähvardavate ohtude eest. PPA 22.06.2020 otsuses eksliku õigusliku aluse kasutamine ei ole praeguse vaidluse asjaoludel menetlusviga, mis tooks kaasa haldusakti tühistamise (vrd nt Riigikohtu 02.04.2019 otsus nr 3-16-1048, p 12).
21.Eelneva põhjal jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
22.Otsus tehakse kaebaja kahjuks, seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Kuna vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, jäävad ka vastustaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
8(9)
3-20-1382
23.Vaidluse asjaolusid arvestades ja kaebaja õiguste kaitseks tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.