X.Xi esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 29.11.2021. a käskkirja nr 6-3/1064-1 ja 20.12.2021. a käskkirja nr 63/1139-1 täitmise ja kehtivuse peatamiseks, alternatiivselt käskkirjade täitmise peatamiseks 45 päevaks
Menetlusosalised
Taotleja – X.X Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja nr 3-21-2862 materjalide juurest asja nr 3-21-3021 materjalide juurde Viru Vangla 15.12.2021. a vastus koos lisadega.
2.Jätta rahuldamata X.Xi taotlus Sotsiaalkindlustusameti 08.12.2021. a otsuse nr P262021-95633 väljanõudmiseks.
3.Kuulutada menetlus taotleja terviseandmeid (s.o Viru Vangla 15.12.2021. a vastusele lisatud taotleja tervisekaardi väljavõtteid) puudutavas osas kinniseks.
5.Jätta X.Xi esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punkti 5 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus toimetatakse taotlejale teadmiseks Viru Vanglale.
kätte
ja
saadetakse
ASJAOLUD
1.Viru Vangla 31.12.2019. a käskkirjaga nr 6-2/822-1 määrati X.X tööle finants- ja majandusosakonna majandustööde abitööliseks koristaja ametikohale tähtajatult alates 31.12.2019. Vastavalt arsti ettekirjutusele võib X.X töötada 1 tund päevas, täites kõiki tööjuhendist tulenevaid tööülesandeid.
3-21-3021
2.Viru Vangla tunnistas 29.11.2021. a käskkirjaga nr 6-3/1064-1 X.Xi süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises 29.10.2021 ning karistas teda kartserisse paigutamisega 35 ööpäevaks. Distsiplinaarmenetluse ajendiks oli valvuri 29.10.2021. a ettekanne nr 3-21-8335, mille kohaselt ei allunud X.X ametniku 29.10.2021 antud korraldusele asuda tööle. Kinnipeetav vastas ametnikule, et ei lähe tööle, ning meedikut ta ei soovinud.
3.Viru Vangla tunnistas 20.12.2021. a käskkirjaga nr 6-3/1139-1 X.Xi süüdi VangS § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises 29.11.2021 ning karistas teda kartserisse paigutamisega 35 ööpäevaks. Distsiplinaarmenetluse ajendiks oli valvuri 29.11.2021. a ettekanne nr 3-21-9071, mille kohaselt ei allunud X.X valvuri 29.11.2021. a korraldusele asuda tööle. Kinnipeetav põhjendas korraldusele allumata jätmist halva tervisliku seisundiga. Meedik hindas X.Xi tervislikku seisundit ning kinnitas, et kinnipeetav on töövõimeline.
4.X.X esitas 27.12.2021 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub kohtul peatada Viru Vangla 29.11.2021. a käskkirja nr 6-3/1064-1 ja 20.12.2021. a käskkirja nr 6-3/1139-1 kehtivus ja täitmine kuni asjas kohtuotsuse jõustumiseni või alternatiivselt peatada nende käskkirjade kehtivus või täitmine vähemalt 45 päevaks.
4.1.Taotlejal puudus kohustus tööle asumise korralduse täitmiseks, kuna ta oli korralduste saamise hetkel psühhotroopsete ainete mõju all. Taotleja võtab ravimeid Tramadol, Skudexa ja Xanax. Seega oli tööandja kohustatud taotleja töölt kõrvaldama vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 13 lg-le 1. Samas ei olnud taotlejal ka õigust ega kohustust asuda tööle vastavalt TTOS § 14 lg-le 2, mistõttu olid valvuri korraldused algusest peale tühised.
4.2.Taotleja on Eesti Töötukassa ekspertarsti otsuse alusel tunnistatud töövõimetuks tervislikel põhjustel ning Sotsiaalkindlustusameti 08.12.2021. a otsusega nr P26-2021-95633 on tuvastatud tal vaimse ja füüsilise tervise raske puue alates 22.10.2021 kuni 21.10.2024. Seega oli taotleja poolt tervislikel põhjustel tööst keeldumine õigustatud.
4.3.Taotlejat on hoitud kartseris järjestikku pikka aega. Taotleja vabastati viimati kartserist pärast 45-ööpäevast kartserikaristust 25.12.2021. Pikka aega järjest kartseris viibimine on viinud terviseprobleemide süvenemiseni ning seetõttu tuvastati 08.12.2021 taotlejal vaimse ja füüsilise tervise raske puue. Taotleja uuesti kartserisse paigutamine raskendaks tema tervislikku seisundit ning tekitaks vaimseid ja füüsilisi kannatusi, mida ei ole võimalik hiljem taastada.
4.4.Vangla ei võimalda pärast 45 ööpäeva kartserikaristuse kandmist viibida tavarežiimil rohkem kui 10 päeva, mis on ilmselgelt ebapiisav aeg. Sellest tulenevalt palub taotleja alternatiivselt peatada nende käskkirjade kehtivus või täitmine kartserikaristuste kandmise vahepealsel ajal vähemalt 45 päevaks.
5.Viru Vangla palub 07.01.2022. a vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Viru Vangla esitas 29.11.2021. a käskkirja nr 6-3/1064-1 täitmise peatamise taotluse osas enda seisukohad 15.12.2021. a vastuses kohtuasjas nr 3-21-2862 ning jääb nende juurde ka käesolevas asjas. Vangla leiab, et samadel põhjustel on põhjendamatu ka 20.12.2021. a käskkirja nr 6-3/1139-1 kehtivuse ja täitmise peatamise taotlus.
5.1.Vangla on hinnanud taotleja töövõimelisust 23.11.2019 ja leidnud, et lähtudes tema seisundist võib patsient töötada 1 tunni vältel päevas lihtsamatel töödel nagu koristamine. Tööst vabastamise põhjuse puudumist on tervisekaardil märgitud korduvalt (23.01.2020, 27.02.2020, 12.05.2021, 09.07.2021, 17.08.2021, 29.09.2021 ja 30.11.2021). Samuti on Vangiregistrisse 20.12.2020 tehtud kinnipeetava osas kanne „Töövõimeline karistuse lõpuni“.
5.2.Taotlejal puudus õigus tööst keelduda, lähtudes enda terviseseisundist. Kohtupraktikas on omaks võetud, et psühhotroopset ainet sisaldava ravimi manustamine ei tähenda automaatselt
3-21-3021 seda, et kinnipeetav ei pea tegema osakonna koristustöid. Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid taotleja väidet, et ravimite mõju takistas tal tööle asumist. Ainuüksi see, et isikul on Töötukassa otsusega tuvastatud puuduv töövõime, ei vabasta teda vanglas töötamise kohustusest. Vangla koristustöö on kerge töö, mis ei nõua erioskusi ega põhjusta tavapärasest olmeriskist suuremat ohtu.
5.3.Võimaliku kaebuse perspektiiv on väike ning avalik huvi kinnipeetava rikkumisele reageerimiseks kaalub üles kinnipeetava huvi kuni lahendi jõustumiseni mitte karistust kanda. Distsiplinaarkaristusel on seda tõhusam mõju, mida vahetum on selle reaktsioon kinnipeetava rikkumisele. Kinnipeetava võimuses on käituda õiguskuulekalt ning vältida enese distsiplinaarkorras karistamist. Taotlejale pidi olema arusaadav, et tööst keeldumine ja ametniku korralduse mittetäitmine on rikkumine ning toob kaasa vastutuse.
5.4.Taotleja tervisekaardilt ei nähtu, et tema tervis ei võimaldaks tal kartserikaristust kanda. X.X on kandnud alates 2021. a septembrist kartserikaristust 03.09–28.09.2021, 04.10– 08.11.2021. 29.11.2021. a käskkirjaga nr 6-3/1064-1 määratud karistus pöörati täitmisele 11.12.2021 ning täitmine peatati 26.12.2021 (paus kartseris viibimise ajal). Karistuse jääk 20 päeva pöörati täitmisele 05.01.2022 ning karistuse kandmise tähtaeg saabub 25.01.2022. Seejärel pööratakse eelduslikult täitmisele 20.12.2021. a käskkiri nr 6-3/1139-1. Eelnevast nähtub, et vangla teeb pikemaajalise kartseris viibimise puhul pause, mil kinnipeetav saab viibida režiimil, kus ta oleks ilma kartserikaristust kandmata.
5.5.Vangla julgeoleku tagamise seisukohalt on oluline ametnike korralduste täitmine. Ametniku korralduse täitmata jätmist peetakse raskeks rikkumiseks. Distsiplinaarmenetluse materjalidest ei nähtu, et menetluses oleks tehtud ilmselgeid vigasid või et karistus oleks ebaproportsionaalne. Vanglas distsipliini järgimine on oluline avalik huvi ning taotleja ei ole välja toonud, milline oleks see raske ning pöördumatu tagajärg, mis kaasneks tema poolt distsiplinaarkaristuse ära kandmisega.
KOHTU SEISUKOHT
6.Taotleja palub esialgse õiguskaitse korras peatada Viru Vangla 29.11.2021. a käskkirja nr 63/1064-1 ja 20.12.2021. a käskkirja nr 6-3/1139-1 kehtivus ja täitmine ning alternatiivselt peatada nende käskkirjade täitmine 45 päevaks (HKMS § 251 lg 1 p 1). Kohus mõistab taotleja alternatiivnõuet kui taotlust vaidlusaluste käskkirjade täitmise peatamiseks osaliselt. Taotleja on esitanud käskkirjadele vastavalt 29.11.2021 ja 27.12.2021 vaided, mistõttu on esialgse õiguskaitse taotlus kohtule esitamiseks lubatav (HKMS § 249 lg 2).
7.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
8.Kohus leiab, et taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kartserisse paigutamine piirab taotleja õigusi ja vabadusi ning seda ei ole hiljem võimalik tagasi pöörata. Kui taotleja esitab kaebuse kõnealuste käskkirjade tühistamise nõuetes, siis kaebuse rahuldamine ei muuda vahepeal kohaldatud piiranguid olematuks. Seega on esitatud taotlus lubatav, kuid see ei tähenda veel seda, et taotlus tuleks rahuldada.
9.Taotluse lahendamiseks tuleb kohtul kaaluda võimaliku tulevase kaebuse eduväljavaateid, esialgse õiguskaitse kohaldamise või kohaldamata jätmise tagajärgi ning avalikku huvi. Kartserikaristust kohaldavate käskkirjade kehtivuse peatamine saab olla õigustatud üksnes erandlikel juhtudel (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.08.2015. a määrus nr 3-15-1985, p 5).
3-21-3021
10.Kohus on seisukohal, et taotleja esitatud väidete ja toimiku materjalide pinnalt ei saa pidada vanglale esitatud vaideid ega võimalikke esitatavaid kaebusi edukaks.
11.Vaidlusaluste käskkirjadega otsustatud kartserikaristused on taotlejale määratud talle vanglaametniku poolt antud korralduste täitmata jätmise eest. Kinnipeetav on kohustatud täitma vanglateenistuse ametnike seaduslikke korraldusi (VangS § 67 p 1). Kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab haldusmenetluse seaduse § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge.
12.Taotleja leiab, et kuna ta oli korralduste saamise hetkel psühhotroopse aine mõju all, olid valvuri antud korraldused ebaseaduslikud ja tühised. Taotleja viitab TTOS § 14 lg-le 2, mille kohaselt on töötajal keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all. Samuti leiab taotleja, et tal oli õigus keelduda tööle asumisest TTOS § 14 lg 5 p 4 alusel, kuna seda ei võimaldanud tema tervislik seisund.
13.Taotleja tervisekaardist nähtub, et 18.08.2021 määrati talle ravim Tramadol (100mg x 2 kuni 03.09.2021), 14.11.2021 määrati ravim Skudexa (2 tbl x 1 hommikul x 2 kuud) ning 28.11.2021 määrati ravim Xanax (1 tbl päevas) kuni psühhiaatri vastuvõtuni. Taotleja sõnul on tegemist psühhotroopsete ainetega, mille mõju all olles on tal tulenevalt TTOS § 14 lg-st 2 keelatud töötada, mistõttu ei saa anda talle korraldust asuda tööle.
14.Kohus nõustub, et taotleja tarvitatavad ravimid on psühhotroopse toimega. Kohus leiab aga, et TTOS § 14 lg-t 2 ei saa tõlgendada selliselt, et psühhotroopse aine tarvitamine välistab automaatselt töötamise. Iga üksikjuhtumi puhul tuleb hinnata, kas psühhotroopse aine tarvitamine avaldab inimesele sellist mõju, mis seab ohtu tema võime ohutult töötada. Samuti tuleb arvestada tehtava töö iseloomu ja ohtlikkust.
15.Taotleja tööülesandeks on lihtsate koristustööde tegemine vangla üldkasutatavates ruumides ning see ei nõua erioskusi. Ruumide koristamisega seonduvaid töid saab teha ka terviseprobleemidega isik, kui ta kasutab selleks sobivaid töövõtteid ja -vahendeid. Tabletina võetava ravimi Skudexa (75 mg/25 mg) infolehes on selgitatud, et ravimit kasutatakse mõõduka kuni tugeva ägeda valu lühiajaliseks sümptomaatiliseks raviks täiskasvanutel. Ravim mõjutab kesknärvisüsteemi, toimides spetsiifilistele närvirakkudele selja- ja peaajus (ravimi infoleht on lisatud taotlusele). Seega on selle ravimi eesmärk ja taotletav mõju teatud närvirakke mõjutades leevendada valu. Kui taotleja poolt manustatav ravim suudab taotlejale sellist mõju avaldada (st valu ära võtta), ei saa seda pidada ebasoovitavaks või ohtlikuks mõjuks, mis peaks välistama töötamise. Küll aga võivad mõjutada inimese võimet teha ohutult tööd ravimi kõrvaltoimed. Skudexa infolehes on selgitatud, et ravim võib põhjustada kõrvaltoimeid, kuid kõigil neid ei teki. Samuti on märgitud, et ravimi tarvitamine võib omada toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. Taotleja tööülesanded ei eelda auto juhtimist ega masinate kasutamist. Skudexa ravimiga sarnase toimega valuvaigistav ravim on taotleja osutatud Tramadol,
16.Kinnipeetaval on õigus keelduda tööle asumise korralduse täitmisest, kui tööle asumisega asetaks ta ohtu oma tervise (TTOS § 14 lg 5 p 4; vt Riigikohtu halduskolleegiumi 30.05.2012. a otsus asjas nr 3-3-1-14-12, p 10 ja 22.01.2015. a otsus asjas nr 3-3-1-53-14, p 13).
17.Vangla 29.11.2021. a käskkirjast nähtub, et taotleja keeldus 29.10.2021 tööle asumise korralduse täitmisest selleks põhjendusi esitamata. Samuti ei soovinud taotleja, et meedik teda üle vaataks. Sellele, et taotleja oli korralduse saamise ajal manustanud psühhotroopseid ravimeid, viitas taotleja alles 25.11.2021 vanglale esitatud selgitustes. Kohtu hinnangul saab taotleja sellisest käitumisest pigem järeldada, et ta ei tundnud tööle asumise korralduse saamisel ravimite kõrvaltoimeid. Vastasel juhul oleks taotleja sellest kohtu arvates meditsiinitöötajale teada andnud. Ka kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotluses ei ole X.X osutanud sellele, et
3-21-3021 tal esines 29.10.2021 pärast ravimite manustamist mingeid kõrvaltoimeid. Taotleja on kohtu arvates pigem seisukohal, et ainuüksi asjaolu, et ta tarvitab psühhotroopseid ravimeid, annab talle vangla tööst vabastuse. Kuna taotleja ei soovinud 29.10.2021, et meedik teda üle vaataks, võib asuda seisukohale, et taotlejal puudusid sel päeval ka võimalikud tervislikud põhjused korralduse täitmata jätmiseks. Seetõttu ei saa praeguses menetlusstaadiumis järeldada, et taotlejal oleks olnud 29.10.2021 õigus keelduda tööst tulenevalt TTOS § 14 lg 5 p-st 4.
18.Vangla 20.12.2021. a käskkirjast ja valvuri 29.11.2021. a ettekandest nr 3-21-9071 nähtub, et 29.11.2021 keeldus taotleja korralduse täitmisest põhjendusega, et tema tervislik seisund on halb. Pärast taotleja keeldumist tööle asumisest hindas meedik taotleja tervislikku seisundit ning kinnitas, et taotleja on töövõimeline. Taotleja tervisekaarti 29.11.2021 tehtud sissekande kohaselt olid taotleja kaebusteks seljavalu, pearinglus ja iiveldus. Tervisekaardi andmete põhjal on võimalik veel järeldada seda, et meditsiinitöötaja mõõtis taotleja vererõhku, pulssi, vere hapnikusisaldust ja temperatuuri ning andis taotlejale ühekordselt oksendamisvastast (Cerucal 10 mg) ja kõhuvalu leevendamiseks mõeldud ravimit (No-Spa 80 mg). Võttes arvesse sel päeval fikseeritud taotleja tervisenäitusid, arsti järeldust taotleja töövõimelisuse kohta, samuti esialgse õiguskaitse taotluses kirjeldatut, puudub kohtul esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise staadiumis alus asuda seisukohale, et tööle asumise korral oleks olnud taotleja tervis ohus. Sellist järeldust ei saa teha ka sellest, et taotleja oli talle tööle asumise korralduse andmise ajal tarvitanud psühhotroopseid ravimeid. Isegi, kui taotleja kirjeldatud tervisehäired võisid olla põhjustatud ravimite tarvitamisest, ei tähenda see automaatselt, et taotlejal oleks õigus keelduda tööle asumisest, kui meditsiinitöötaja pärast tema arstlikku läbivaatust kinnitab tema võimelisust teha ohutult lihtsamaid koristustöid. Samas ei ole taotleja ka esialgse õiguskaitse taotluses konkreetselt välja toonud, millised ravimite kõrvaltoimed ja tervisehäired tal sel päeval väidetavalt esinesid.
19.Taotleja töövõimelisuse kindlakstegemisel 29.10.2021 ja 29.11.2021 tööle asumise korralduste saamisel ei oma kohtu hinnangul määravat tähtsust taotluses viidatud SKA otsus taotlejal raske puude tuvastamise kohta. Selle üle, et taotlejal esineb tervisehäireid, ei ole vaidlust. SKA 08.12.2021. a otsus ei saaks aga anda infot selle kohta, milline oli taotleja tervislik seisund 29.10.2021 ja 29.11.2021 talle tööle asumise korralduste andmise päevadel. Vangla arst on varem hinnanud taotleja töövõimelisust ning teinud taotleja tervisekaarti kande, et lähtudes terviseseisundist võib taotleja töötada 1 tunni vältel päevas lihtsamatel töödel, nagu koristamine. Samuti on Vangiregistrisse tehtud 20.12.2020 X.Xi osas kanne „Töövõimeline karistuse lõpuni“. Kohtule teadaolevalt on Viru Vangla 31.12.2019. a käskkiri nr 6-2/822-1 taotleja tööle määramise kohta kehtiv. Olukorras, kus taotleja leiab, et pärast selle käskkirja koostamist on tema terviseseisund oluliselt halvenenud ning ta ei ole muutunud asjaolude tõttu tervislikel põhjustel enam võimeline töötama (VangS § 37 lg 2 p 3), saab ta soovi korral esitada vanglale taotluse tema tööle määramise menetluse uuendamiseks.
20.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotluse menetluses esitatud väidetest ja kogutud materjalidest ei saa järeldada, et taotleja võetavad ravimid oleksid talle 29.10.2021 ja 29.11.2021 põhjustanud selliseid kõrvaltoimeid, mis oleksid seadnud ohtu tema võime teha ohutult koristustöid. Samuti puuduvad selged viited sellele, et taotleja tööle asumise korralduste andmisel oleks taotlejal olnud õigus keelduda tööle asumisest mõne muu terviserikke tõttu.
21.VangS § 63 lg 1 p 4 kohaselt võib distsiplinaarkaristusena kinnipeetava paigutada kartserisse kuni 45 ööpäevaks. Viru Vangla 29.11.2021. a käskkirjast nähtub, et taotlejal oli 29.10.2021. a seisuga 10 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest 6 olid määratud allumatuse ja töökohustuse eiramise eest. 29.11.2021. a seisuga oli taotlejal samuti 10 kehtivat
3-21-3021 distsiplinaarkaristust. Arvestades eelnevat ja vangla 29.11.2021. a ja 20.12.2021. a käskkirjades toodud põhjendusi määratud karistuse liigi ja määra kohta, ei saa praegusel juhul pidada taotlejale ühe rikkumise eest 35 ööpäeva pikkuse kartserikaristuse määramist ebaproportsionaalseks.
22.Kuna Viru Vangla 29.11.2021. a käskkirja nr 6-3/6-3/1064-1 ja 20.12.2021. a käskkirja nr 6-3/1139-1 kehtetuks tunnistamist vaidemenetluses ja tühistamist kohtumenetluses ei saa seega pidada tõenäoliseks, tuleb pidada praegusel juhul kaalukamaks avalikku huvi kohaldada taotleja suhtes distsiplinaarkaristust, suunamaks teda õiguskuulekale teele. Kohtul tuleb seejuures arvestada ka seda, et vangla saab distsiplinaarkaristuse täitmisele pöörata üksnes piiratud aja jooksul (VangS § 65 lg 6).
23.Kohtu hinnangul puuduvad hetkel sellised kaalukad asjaolud, mille pinnalt võiks asuda seisukohale, et kartserikaristuse kandmine on välistatud taotleja tervislikust seisundist tulenevalt. Kuigi taotleja viitab üldiselt enda halvale vaimsele ja füüsilisele tervisele ning võetavatele ravimitele, ei anna need väited koosmõjus taotleja tervisekaardist nähtuvate andmetega siiski põhjust arvata, et kaebuse vähest perspektiivikust ja asjas esinevat avalikku huvi arvestades oleks õigustatud taotlejale määratud kartserikaristuste täitmise peatamine. Konkreetsemaid väiteid, millest saaks järeldada taotleja tervise selget kahjustumist kartserikaristuste kandmise ajal, ega neid kinnitavaid tõendeid ei ole kohtule esitatud.
24.Vangla on kinnitanud, et teeb järjestikku kartserikaristuste täitmisele pööramisel pause. Samuti on kaitstud taotleja huvid kartserikaristuste täitmisele pööramise korral seeläbi, et vanglal lasub kohustus tagada taotleja tervise kaitse ja tema tervisliku seisundi jälgimine ning vajaduse korral katkestada kartserirežiim. Kui karistuse määramine peaks siiski osutuma õigusvastaseks, on taotlejal võimalus taotleda alusetult kartseris viibimise eest kahju hüvitamist.
25.Arvestades eeltoodut, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Samadel põhjendustel ei pea kohus põhjendatuks ka taotleja esitatud alternatiivnõude (vaidlusaluste käskkirjade täitmise peatamine 45 päevaks) rahuldamist.
26.Kohus kuulutab haldusasja menetluse taotleja tervisekaardi väljavõtteid puudutavas osas kinniseks, kuna need sisaldavad andmeid tema tervise kohta. Asja osaliselt kinniseks kuulutamine on vajalik taotleja eraelu kaitseks ning huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole taotleja eraelu kaitse huvist suurem (HKMS § 77 lõige 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lõike 1 punktiga 3).
27.Taotleja eraelu kaitseks asendab kohus määruse avaldamisel taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.