lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-21-2992/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 10.01.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-2992/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
10.01.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1395
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 1, 2Kaebuse tagastamineHKMS § 2 lg 4Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 249 lg 3Esialgne õiguskaitseHKMS § 37 lg 2KaebusHKMS § 43 lg 2Korduv kaebusHKMS § 45 lg 2Kaebeõiguse piirangudHMS § 5Vormivabadus ja eesmärgipärasusRÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-22-163/3Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja21.01.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-21-2992

Määruse kuupäev

10. jaanuar 2022

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla vastu seoses 25.11.2021.a käskkirja nr 2-21/1-2/306 tõlkimisega

Menetlusosalised

Kaebaja - Nikolai Lilitškin Vastustaja - Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kaebus.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
3.Jätta taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja muud 4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu selgitused Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

5.Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte kaebajale. Asjaolud
1.Tartu Vangla 25.11.2021.a käskkirjaga nr 2-21/1-2/306 kohaldati Nikolai Lilitškini (edaspidi kaebaja) suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist. Käskkiri anti ajavahemikus 20.11.2021 – 25.11.2021 toimunud kaebaja süstemaatiliste korrarikkumiste tõttu, muuhulgas oli kaebaja õiguste piiramise eesmärgiks raskete õigusrikkumiste ärahoidmine.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Kaebaja esitas 21.12.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja nõuab Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist ja vangla kohustamist tõlkida vene keelde 25.11.2021.a dokument nr 2-21/1-2/306. Kaebaja väitel dokumenti vaatamata tema soovile ei tõlgitud ning tema vaiet ei võetud vastu. Kaebaja palus kohaldada esialgset õiguskaitset ja kirjutada vanglale ette täita seadust, kuna lastakse mööda tähtaeg 30 päeva edasikaebamiseks. Kaebaja esitas taotluse riigilõivust vabastamiseks, tõlkimiseks menetlusabi andmiseks ja riigi õigusabi korras esindaja või advokaadi määramiseks.
3.Vastustaja edastas kohtule 25.11.2021.a käskkirja nr 2-21/1-2/306 koos kaebaja märkustega. Vangla selgitas, et käskkirja (eesti keeles) toimetas kaebajale kätte inspektor-kontaktisik käskkirja andmise päeval. Kaebaja käskkirja kättesaamise kohta allkirja ei andnud, kuid tegi käskkirjale ebatsensuuresid märkusi. Käskkirja ei ole eraldiseisvalt dokumendina vene keelde

tõlgitud, selleks puudub vanglal ka kohustus. Käskkirja kättetoimetamisel avaldas inspektorkontaktisik üldiselt, mis käskkirjaga on tegemist ja miks see välja antakse. Kuna kaebaja oli suheldes väga ebaviisakas, siis käskkirja sisu põhjalikumalt ei selgitatud. Inspektor-kontaktisik on kinnitanud, et kui kaebaja oleks põhjalikumaid selgitusi soovinud, oleks ta püüdnud käskkirja kaebajale suuliselt vene keelde tõlkida. Vastustaja märkis, et vangla dokumendihaldusprogrammist ei nähtu, et kaebaja oleks seoses 25.11.2021.a käskkirjaga nr 2-21/1-2/306 esitanud vaideid või muid pöördumisi. Vastustaja leidis, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ei ole põhjendatud ja esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub vajadus. Kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus on ebaselged. Kui kaebaja soovib esialgse õiguskaitse korras kohustada vanglat tõlkima 25.11.2021.a käskkirja nr 2-21/1-2/306 vene keelde, siis puuduvad kaebuses sellise taotluse põhjendused. Kaebaja ei põhjenda, kuidas muudaks käskkirja vene keelde tõlkimata jätmine kaebaja õiguste kaitse oluliselt raskendatuks või võimatuks või kuidas tema olukord kohtumenetluse ajal halveneks. Vangla hinnangul ei saa käskkirja tõlkimata jätmine endaga kaasa tuua sellist pöördumatult kahjulikku tagajärge, mille tõrjumiseks oleks vajalik esialgne õiguskaitse. Kohtu seisukoht Kaebuse nõuded

4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja nõudis tuvastada Tartu Vangla tegevuse õigusvastasus ja kohustada Tartu Vanglat tõlkima vene keelde 25.11.2021.a käskkiri nr 2-21/1-2/306. Kaebaja viitas kaebuses haldusmenetluse seaduse (HMS) §-le 21, mis näeb ette menetlusosalise taotlusel tõlgi kaasamise asja menetlemisele. Kohus mõistab eeltoodut nii, et kaebaja eesmärgiks on saavutada 25.11.2021.a käskkirja nr 2-21/1-2/306 tõlkimine vene keelde. Selle eesmärgi saavutamiseks on kohane nõue kohustada vanglat käskkirja tõlkimiseks. Kohtu hinnangul soovib kaebaja kirjalikku tõlget, kuna suulist tõlget vanglal kaebajale teha ei õnnestunud (vt määruse punkti 6 teine lõik).
5.Kohus tõlgendab kaebust nii, et kaebaja esitas: - kohustamisnõude (HKMS § 37 lg 2 p 2) toimingu tegemiseks. Kaebaja taotleb tõlkida talle kirjalikult vene keelde 25.11.2021.a käskkiri nr 2-21/1-2/306; - tuvastamisnõude (HKMS § 37 lg 2 p 6). Kaebaja palub tuvastada vastustaja tegevuse õigusvastasus, mis seisneb selles, et kaebajale ei tõlgitud käskkirja vene keelde.
6.Kohtu hinnangul ei ole praegune kaebus esitatud eesmärgiga tühistada täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkiri. Kaebaja on esitanud 29.12.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille nõudeks on tuvastada 25.11.2021.a haldusakti nr 2-21/1-2/306 õigusvastasus ja kohustada vanglat seda akti tühistama. Seega on kaebaja vaidlusaluse käskkirja tühistamise nõude esitanud eraldi kaebuses, mis registreeriti haldusasjana 3-21-3031. Kaebuse menetlusse võtmine on otsustamisel. Kohus ei tõlgenda nõuet ka menetlustoimingu tegemise nõudena. Esiteks on menetlustoimingu õiguspärasuse hindamine hõlmatud eelmises lõigus nimetatud kaebusega. Teiseks menetlustoimingu vormi ja üksikasju ei saa kaebaja nõuda (HMS § 5). Tõlgi kaasamisel menetlustoiminguna võis tõlge olla ka suuline ja kokkuvõttev. Kohtu hinnangul on usutav, et

vastustaja püüdis haldusakti kaebajale suuliselt tõlkida, kuid see ei olnud võimalik kaebaja ebaviisaka suhtumise tõttu. See nähtub märgetest, mille kaebaja käskkirjale tegi (tl 7 pöördel). Kaebuse tagastamine

7.Kohus tagastab kaebuse kohustamisnõudes HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust korrast (vangistusseaduse § 11 lg 5). Vangla kinnitusel ei ole kaebaja esitanud 25.11.2021.a käskkirjaga nr 2-21/1-2/306 seoses vaideid või muid pöördumisi. Kaebaja märkis, et taotles käskkirja tõlkimist vene keelde, kuid sellest keelduti. Seda kinnitavad tõendid puuduvad. Vangistusseaduse § 11 lg 4 kohaselt esitatakse kõik vaided ja taotlused haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus kirjalikult, kui valdkonna eest vastutav minister ei ole määrusega lubanud ka suulise taotluse esitamist. Dokumendi tõlkimise taotlemiseks ei ole määrusega erandit ette nähtud. Käskkirjaga seotud kirjalike avalduste esitamist vangla ei kinnitanud. Vaidlusalusele käskkirjale tehtud kaebaja märkeid ei saa käsitleda taotlusena dokumendi tõlkimiseks vene keelde. Kohtu hinnangul ei ole usutav kaebaja väide, et tema vaiet ei võetud vastu. Kaebaja on esitanud halduskohtule arvukalt kaebusi, mille menetlemisel on vaide esitamine kindlaks tehtud. Puudub mõistlik põhjus, miks oleks vangla sel korral pidanud vaide vastuvõtmisest keelduma.
8.Kohus selgitab, et kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse (HKMS § 43 lg 2). Selleks tuleb kaebajal esmalt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebajal tuleb esmalt esitada vanglale kirjalik taotlus käskkirja kui tervikdokumendi kirjalikuks tõlkimiseks. Kui vangla jätab taotluse rahuldamata, tuleb kaebajal esitada vaie. Kohtu poole on kaebajal võimalik kohustamisnõudega pöörduda siis, kui vangla vaide tagastab, osaliselt rahuldab, jätab rahuldamata või tähtaegselt lahendamata.
9.Kohus tagastab kaebuse tuvastamisnõudes HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid ning hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (HKMS § 45 lg 2). Kohus näitas eespool, et pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist on kaebajal võimalik esitada tõhusam nõue ehk kohustamisnõue. Tõhusama nõude esitamise võimalus välistab tuvastamiskaebuse esitamise ka siis, kui kaebajal tuleb tõhusama nõude esitamiseks kõigepealt läbida kohtueelne menetlus.
10.Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna. Esialgse õiguskaitse, riigi õigusabi ja menetlusabi taotlus
11.Kaebaja esitas kaebuses esialgse õiguskaitse taotluse kohustada vastustajat tegema toiminguid, mis on vajalikud selleks, et kaebaja saaks järgida 30-päevast edasikaebamise tähtaega. Kaebaja võis selle all mõelda vaidlusaluse käskkirja tõlkimist või selle kehtetuks tunnistamiseks esitatud vaide vastuvõtmist. Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata HKMS § 249 lg 3 alusel, kuna kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus on ära langenud. Kaebaja on juba esitanud kaebuse (vt määruse

punkti 6 esimene lõik). Kohus hindab kohtuasja 3-21-3031 raames seda, kas kaebus on lubatav, sh kas kaebaja on kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust korrast.

12.Kui kaebus tagastatakse ja esialgse õiguskaitse taotlus jääb läbi vaatamata, siis puudub vajadus lahendada riigilõivust vabastamise taotlust.
13.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kaebaja on Tartu Vangla kinnipeetav. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et kaebajal puudub raha õigusabi eest tasumiseks. Samas ei ole kaebaja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus.
14.Kohus jätab taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebajal on haldus- ja halduskohtumenetluses pikk ja ulatuslik kogemus. Kaebaja on koostanud kohtule arvukalt kaebusi ja läbinud sealjuures nõuetekohaselt kohtueelseid menetlusi. Halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte (HKMS § 2 lg 4 ja 5). Seetõttu ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid juriidilised teadmised. Halduskohtule esitatavas kaebuses piisab nõude esitamisest ning asjaolude ja kaebaja seisukohtade arusaadavast kirjeldamisest. Halduskohus selgitab vajadusel ka omal initsiatiivil välja asjaolusid ja kogub tõendeid. Vajadusel kohus suunab ja abistab kaebajat. Ka praeguses määruses andis kohus kaebajale juhiseid, kuidas edasi tegutseda. Õigust kohaldab alati kohus, sh selgitab kohus välja kohaldamisele kuuluvad seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika.
15.Kaebaja esitas menetlusabi taotluse tõlkimiseks. Kohus mõistab taotlust nii, et kaebaja soovib menetlusabi seoses kaebuse tõlkimisega eesti keelde ja asjas tehtava lahendi tõlkimisega vene keelde. Kaebuse tõlkis eesti keelde kohtu tõlk. Selle eest õigusaktidega tasu kehtestatud ei ole. Puudub menetluskulu, mille osas kaebajale menetlusabi anda. Kohus edastab kaebajale käesoleva määruse koos tõlkega vene keelde. Taotluse vabastada kaebaja määruse tõlkimise kulude tasumisest lahendab kohus vajadusel ehk siis, kui tõlkimise kulud tekivad. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium