Otsuse avalikult teatavaks 7. jaanuar 2022, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-21-2312
Haldusasi
Xi kaebus Sotsiaalkindlustusameti 20.09.2021 otsuse tühistamiseks ja Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks kaebaja taotluse uuesti lahendamiseks ja kaebaja pensioni ümberarvutamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja: X Vastustaja: Sotsiaalkindlustusamet
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.
3.Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 7. veebruaril 2022. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse
päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Sotsiaalkindlustusamet tegi Xi avalduse alusel 20.09.2021 otsuse „Pensioni määramine“, millega määras isikule vanaduspensioni alates 20.09.2021 eluaegselt suures 491,86 eurot kuus.
2.Tallinna Halduskohtule saabus 12.10.2021 Xi kaebus Sotsiaalkindlustusameti 20.09.2021 otsuse tühistamiseks ja Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks kaebaja taotluse uuesti lahendamiseks ja kaebaja pensioni ümberarvutamiseks selliselt, et periood 01.03.199101.09.1994 võetakse arvesse sooduskorras kolmekordselt.
3.13.10.2021 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 08.12.2021 määrusega määras kohus asja arutamise viisiks kirjaliku menetluse.
4.1.Kaebaja märgib, et 01.09.2021 esitas Sotsiaalkindlustusametile pensioniavaldus vanaduspensioni määramiseks. Pensioniavaldusega koos esitas kaebaja kirja, kus märkis, et politseinikuna Tallinna politseiprefektuuris teenistuse eest on tal õigus töötamise aja 01.03.1991 - 01.09.1994 sooduskorras kolmekordselt arvestamiseks. Toimunud kirjavahetuse tulemustel sai aga kaebaja teada, et Sotsiaalkindlustusameti arvamusel kaebajal sellist õigust ei ole (dtl 4-7). 20.09.2021 pensioni määramise otsuses on nimetatud ajavahemik arvesse võetud tavakorras (dtl 8-10). Kaebaja leiab, et Sotsiaalkindlustusameti otsus ei vasta seaduse sätestatule, kuna esiteks, riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 28 lg 2 p 2 on öeldud, et pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse samuti teenistusaeg Siseministeeriumi süsteemis. Teiseks, politseiteenistuse seaduse (PolTS) § 212 lg 4 on öeldud, et politseiteenistuse staaži hulka arvatakse teenistusaeg politseiametnikuna alates 01.03.1991 kuni 01.09.1994 sooduskorras kolmekordselt.
4.2.Kaebaja jaoks oli see tõendatud ka 11.12.2009 Põhja Politseiprefektuuri personalitalituse kirjaga, kus kaebaja politseiametniku staaži suuruseks on määratud 18 aastat 5 kuud ja 15 päeva (dtl 11-12). Kaebaja teenis politseis ausalt ja kaebaja oli sunnitud ära minema perekondlikel põhjustel. Vastab tõele, et kaebaja on saanud mitte politseiametniku- vaid vanaduspensioni. Samas aga ei vasta Eesti Vabariigi põhiseadusele (PS) (§ 9 jne) olukord, kui kaks kodanikku samadel asjaoludele teenisid Eesti Vabariiki ausalt, kuid selle eest saadud soodustus saab nendest kasutada vaid üks, kuid teine 27 aastat hiljem saab mitte politseiametniku vaid tavakorras pensioni.
4.3.Kaebaja palub vaadata oma taotlus uuesti läbi ning kohustada vastustajat muutma pensioni määramisel pensioniõigusliku staaži arvestus, võttes RPKS § 28 lg 2 p 2 ja PolTS § 212 4 alusel Siseministeeriumi süsteemis teenistusaja suuruseks 18 aastat 5 kuud ja 15 päeva.
4.4.Kaebaja juhib kohtu tähelepanu sellele, et politseiametniku staaži arvestamine sooduskorras oli otsustatud Riigikogu poolt tunnustuse märgiks politseiametnike teenete eest, kes olid teeninud Eesti Vabariigile ja selle rahvale kõige raskemal ajal. Kaebaja kaebuse põhimõte pole mitte natuke rohkem raha saada, vaid taastada kaebajale seadusega antud tunnustus, mis on temalt praegu omavoliliselt ära võetud.
4.5.Sotsiaalkindlustusameti 15.11.2021 vastuses on eraldatud definitsioonid „Siseministeeriumi süsteemis teenistusaeg“ ja „Politseiteenistuse seaduse alusel arvutatud teenistusstaaž“. Kaebaja arvates ei ole see õiguspärane, kuna Politseiteenistuse seadusel puudub üldse definitsioon „teenistusaeg“; selle asemel kasutatakse „politseiteenistuse staaž“. Sellest lähtudes
teeb kaebaja järelduse et tema juhtumis võrdub Siseministeeriumi süsteemis teenistusaeg politseiteenistuse staažiga.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu.
5.1.Politseiteenistuse staaž omab tähtsust politseiametniku pensioni määramisel, kuid mitte riikliku vanaduspensioni määramisel. Riikliku vanaduspensioni saamise tingimused ja pensionistaaži arvestamise kord on sätestatud RPKS-s. RPKS § 27 lg 1 kohaselt on pensionistaaž aeg, mil pensionikindlustatu oli hõivatud riiklikule pensionile õigust andva tegevusega, sama § 27 lg 2 kohaselt jaguneb pensionistaaž pensioniõiguslikuks staažiks, mida arvestatakse kuni 31.12.1998 ning pensionikindlustusstaažiks, mida arvestatakse alates 01.01.1999. RPKS § 28 lg 1 kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka tegevuse aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu. Tegevused, mille aeg samuti arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka, on loetletud RPKS § 28 lg-s 2, mille p 2 kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka teenistusaeg Eesti kaitseväes ning kooskõlas kaitseväeteenistuse seadusega selle teenistusega võrdsustatud teenistusaeg, samuti teenistusaeg Siseministeeriumi süsteemis. Sätte sõnastusest nähtub üheselt, et pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse teenistusaeg ehk siis ajavahemik, millal isik oli teenistuses Siseministeeriumi süsteemis. RPKS ei näe ette PolTS alusel arvutatud teenistusstaaži arvamist pensioniõigusliku staaži hulka. Tegevuste loetelu, mille aeg arvatakse Eestis omandatud pensioniõigusliku staaži hulka sooduskorras on toodud RPKS § 28 lg-s 3 ja nendeks tegevusteks on pidalitõbilas või katkutõrjeasutuses töötamise aeg ja 1944. aasta oktoobris või novembris Saaremaalt Sõrve poolsaarelt Saksamaale sunniviisiliselt ümberasustatud isiku puhul aeg alates ümberasustamisest kuni Eestisse elama asumiseni, kuid mitte kauem kui 1946. aasta 31. detsembrini. RPKS ei näe ette Siseministeeriumi süsteemis teenimise aja sooduskorras pensioniõigusliku staaži hulka arvamist. RPKS § 27 lg 4 alusel antud sotsiaalministri 28.02.2020 määruse nr 6 „Pensionistaaži arvestamise kord“ (määrus nr 6) § 2 lg 5 mille kohaselt ühe kalendriaasta kohta arvestatakse kuni üks aasta pensioniõiguslikku staaži. RPKS § 28 lg 2 p-st 2 ja määruse nr 6 § 2 lg-st 5 tuleneb üheselt, et pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse tegevuse aeg ühekordselt. Seega kuulub Siseministeeriumi süsteemis teenistuses oldud aeg 27.12.1983 kuni 11.06.1995, s.h perioodil 01.03.1991 kuni 01.09.1994, Xi pensioniõigusliku staaži hulka arvamisele ühekordselt. 20.09.2021 otsusega, millega määrati Xile vanaduspension, arvestati Xile pensioniõiguslikku staaži 23 aastat 6 kuud 5 päeva, s.h periood 01.03.1991 kuni 01.09.1994 ühekordselt (vt staažileht dtl 48). Tulenevalt RPKS § 29 lg-st 1 peetakse pensioniõigusliku staaži kohta arvestust päeva täpsusega ja lg 2 kohaselt ümardatakse pensioni suuruse arvutamisel vähemalt kuue kuu pikkune pensioniõiguslik staaž täisaastaks, alla kuue kuu pikkune pensioniõiguslik staaž jäetakse arvestamata. Kooskõlas eeltoodud sätetega arvestati Xile pensioniõiguslikku staaži päeva täpsusega ja pensioni suuruse arvutamisel lähtuti pensioniõiguslikust staažist 24 aastat. Vastustaja on kokkuvõtvalt seisukohal, et ülaltoodud põhjendustel on vaidlustatud otsus õiguspärane ja sellest tulenevalt palub vastustaja jätta Xi kaebus rahuldamata täies ulatuses.
5.4.Vastustaja palub jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
7.Käesolevas asjas tuvastatud järgmised asjas tähtust omavad õiguslikud ja faktilised asjaolud.
7.1.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kaebuse esitaja töötas perioodil 01.03.199111.06.1995 Tallinna Politseiprefektuuris (vt tööraamat dtl 42).
7.2.Vaidlus puudub ka selles, et kaebajale ei ole määratud eripensionina politseipensioni, kaebaja ei ole seda ka vaidlusaluse avalduse alusel taotlenud. Kaebajale on määratud vanaduspension RPKS alusel (vt dtl 46-47).
8.Vaidlust ei ole, et politseiteenistuse seaduse (PolTS) redaktsiooni, mis võeti vastu 11.10.2001 (käesoleval ajal kehtetu) § 211 lg 1 kohaselt politseiametnikul, kellel on vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž, tekib 50-aastaselt õigus politseiametniku pensionile 50 protsendi ulatuses tema viimasest politseiametniku ametipalgast või teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud soodsaimast politseiametniku ametipalgast ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest. PolTS (11.10.2001 vastu võetud redaktsioon) § 212 lg 1 sätestas, et politseiteenistuse staaži hulka, mis annab õiguse käesoleva seaduse §-s 211 sätestatud politseiametniku pensionile, arvatakse teenistuse aeg politseiametniku ametikohal. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt politseiteenistuse staaži hulka arvestatakse teenistuse aeg politseiametnikuna alates 1991. aasta 1. märtsist kuni 1994. aasta 1. septembrini sooduskorras kolmekordselt. Kaebaja leiabki, et tal on õigus viidatud regulatsiooni alusel õigus sellele, et vanaduspensioni määramisel arvataks politseiteenistuse staaži hulka teenistusaeg politseiametnikuna alates 01.03.1991 kuni 01.09.1994 sooduskorras kolmekordselt. Kohus selgitab esiteks, et viidatud sätted reguleerisid politseiametniku eripensioni määramist. Kaebaja ei ole taotlenud ning kaebajale ei ole määratud vastavat eripensioni (kaebaja ei saaks seda ka taotleda, kuivõrd kaebaja enda poolt kohtule esitatud andmete kohaselt oli kaebaja politseiteenistuse staažiks kokku 18 aastat 5 kuud ja 15 päeva (vt ka dtl 11). Teiseks on Riigikohus oma 11.11.2004 kohtuotsuses nr 3-3-1-41-04 selgitanud, et: „Ametihüvesid sätestavad seadused ei oma reeglina tagasiulatuvat jõudu. Ka PolTS § 211 reguleerib nende isikute sotsiaalseid tagatisi, kes olid sätte jõustumisel politseiteenistuses ning lahkuvad teenistusest pärast selle sätte jõustumist. Need isikud peavad vastama PolTS §-s 211 sätestatud tingimustele. Politseiteenistuse seaduses pole rakendussätet, mis annaks õiguse politseiametniku pensionile enne nimetatud seaduse jõustumist politseiteenistusest vabastatud isikule, kes ei saa riiklikku pensioni. Enne politseiametniku pensioni reguleerivate sätete jõustumist politseiteenistusest vabastatud 50 aastaste ja pensioni määramiseks nõutavat staaži omavate isikute ning pärast seda pensioni reguleerivate sätete jõustumist politseiteenistuses olevate 50 aastaseks saanud ning pensioni määramiseks nõutavat staaži omavate isikute erinev kohtlemine ei kujuta endast võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist. Politseiametniku pension sätestati selleks, et täita ametikohad politseiteenistuses võimekate ja hea ettevalmistusega ametnikega ning tagada teenistussuhete pikaajalisus. Isikute suhtes, kes vabastati politseiteenistusest enne politseiametniku pensioni kehtestamist, ei saaks pensioni määramine teenida neid eesmärke“ Kaebaja lahkus politseiteenistusest enne PolTS § 211 vastu võtmist 11.10.2001. Järelikult ei saa kaebaja suhtes viidatud sätet kohaldada ka juba üksnes sel põhjusel. Kolmandaks selgitab kohus kaebajale, et vastustaja peab oma otsuse tegemisel lähtuma kehtivast pensioniõiguse regulatsioonist, mis ei näe aga ette kaebaja poolt viidatud regulatsiooni kohaldamist. Selliseid rakendussätteid ei ole seadusandja kehtestanud.
9.Ka kehtiva politsei ja piirivalve seaduse (PPS) § 361 (mis reguleerib politseiteenistuse staaži arvestamise alused) lg 5 sätestab, et politsei ja piirivalve seaduse alusel politseiametniku ametikohale nimetatud isikul, kes vabastati piirivalveteenistusest või politseiteenistusest enne 2010. aasta 1. jaanuari, arvatakse piirivalveteenistuse seaduse § 42 või politseiteenistuse seaduse § 212 lõigete 1–4 alusel arvestatud staaž politseiteenistuse staaži hulka. Staaž arvutatakse viimasest teenistusest vabastamise kuupäeva seisuga. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt politseiteenistuse staaži hulka arvatakse teenistusaeg politseiametnikuna või Eesti Vabariigi Riikliku Kohtueelse Uurimise Ameti uurijana või uurimisala juhtivtöötajana alates 1991. aasta 1. märtsist kuni 1994. aasta 1. septembrini sooduskorras kolmekordselt. PPS § 1111 lg 1 sätestab, et õigus politseiametniku väljateenitud aastate pensionile tekib 55aastasel isikul, kes on: 1) 2019. aasta 31. detsembri seisuga politseiteenistuses ja kellel on pensionile jäämise ajaks vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž, millest viis aastat pidevat politseiteenistuse staaži eelneb vahetult pensioniõigusliku ea täitumisele, ja kes läheb pensionile politseiteenistusest. Arvestades eeltoodud regulatsiooniga ning asjaoluga, et kaebajal puudub 20-aastane politseiteenistuse staaž ja et kaebaja ei läinud pensionile politseiteenistusest, ei saa olla vaidlust ka selles, et kaebajal puudub õigus nõuda kehtiva PPS alusel politseiametniku väljateenitud aastate pensioni määramist. Kohus selgitab siinkohal jällegi, et vastavad juhised/regulatsioonid politseiteenistuse staaži määramiseks on PPS sätestatud üksnes määramaks vastavat väljateenitud aastate pensioni, mitte aga riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratava vanaduspensioni määramiseks. Kuivõrd kaebaja taotles ning ka kaebuse asjaoludest tulenevalt on kaebajal õigus üksnes RPKS alusel vanaduspensionile, siis tuli vastustajal kaebaja taotlust lahendades juhinduda RPKS-st. RPKS ei näe aga ette seda, et vastustaja oleks pidanud arvestama kaebaja teenistusaega politseiametnikuna perioodi 01.03.1991 kuni 01.09.1994 osas sooduskorras kolmekordselt. Riikliku pensionikindlustuse seaduses reguleerib pensioniõigusliku staaži hulka arvatava tegevuse aega (sh sooduskorras arvatakse Eestis omandatud pensioniõigusliku staaži hulka arvamise aega) RPKS § 28 ning selle lg 3. Viidatud sättes ei ole ette nähtud sooduskorras pensioniõigusliku staaži arvamist ei politseiteenistuse seaduse (kehtetu) 212 lg 4 ega ka kehtiva PPS § § 361 lg 6 sätestatud korras. Asjaolule, et vastustaja oleks pidanud kaebaja poolt viidatud regulatsiooniga arvestama ja sellest juhinduma, ei viita ka ükski RPKS-i rakendussäte. Lisaks toob vastustaja põhjendatult välja, et RPKS § 27 lg 4 alusel antud sotsiaalministri 28.02.2020 määruse nr 6 „Pensionistaaži arvestamise kord“ (määrus nr 6) § 2 lg 5 kohaselt ühe kalendriaasta kohta arvestatakse kuni üks aasta pensioniõiguslikku staaži. RPKS § 28 lg 2 p-st 2 ja määruse nr 6 § 2 lg-st 5 tuleneb üheselt, et pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse tegevuse aeg ühekordselt. Järelikult tuli ka Siseministeeriumi süsteemis teenistuses oldud aeg 27.12.1983 kuni 11.06.1995, s.h perioodil 01.03.1991 kuni 01.09.1994, Xi pensioniõigusliku staaži hulka arvestada ühekordselt.
10.Kaebaja heitis vastustajale ette veel võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist, sest käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kaks kodanikku samadel asjaoludele teenisid Eesti Vabariiki ausalt, kuid selle eest saadud soodustus saab nendest kasutada vaid üks. Kohus selgitab, et võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega ei ole tegemist olukorras, kus tegemist on erinevate gruppidega, keda ei saa omavahel võrrelda. Nagu kaebaja ka ise välja tõi, siis kaebaja saab tavakorras vanaduspensioni riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel ning kaebajale ei ole määratud vastavat politseiametniku eripensioni (kuivõrd kaebajal ei ole täidetud vastav staažinõue ja muud eriseadusest tulenevad nõuded). Järelikult tuleb kaebaja
olukorda võrrelda teiste riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel pensioni saavate isikutega. Kohus leiab, et siinkohal ei ole võrdse kohtlemise põhimõtet rikutud. See, et PolTS § § 212 lg 4 ja ka kehtiva PPS § 361 lg 6 järgi politsei eripensioni saavatel isikutel arvestatakse aga kõigil ühtemoodi teenistusaega politseiametnikuna perioodi 01.03.1991 kuni 01.09.1994 osas sooduskorras kolmekordselt, ei tähenda seda, et kaebajat oleks koheldud ebavõrselt olukorras, kus kaebajal ei ole viidatud sätete alusel õigust eripensioni saada (vt ka ülal viidatud Riigikohtu 11.11.2004 kohtuotsus nr 3-3-1-41-04).
11.Eeltoodust tulenevalt puudus vastustajal seaduslik alus arvestada kaebajale vanaduspensioni määramisel kaebaja teenistuse aeg politseiametnikuna alates 1991. aasta 1. märtsist kuni 1994. aasta 1. septembrini sooduskorras kolmekordselt. Sellest tulenevalt on vaidlustatud Sotsiaalkindlustusameti 20.09.2021 otsus õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Vastustaja ei ole eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Kohtu hinnangul ei esine ka vormi- ega menetlusvigu, mis võiks tingida vaidlustatud otsuse tühistamise. Kohustamisnõude rahuldamise üheks eelduseks on see, et vastustaja on andnud õigusvastase haldusakti, õigusvastaselt keeldunud haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest, olnud tegevusetu või viivitanud. Käesoleval juhul see nii ei ole, mistõttu puudub alus ka kohustamisnõude rahuldamiseks (riigivastutuse seaduse § 6 lg 1).
12.Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise nõuet esitanud. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.