KIVIKUVAND OÜ kaebus Riigihangete vaidlustuskomisjoni 23.11.2021. a otsuse nr 186-21/239937 ja Riigimetsa Majandamise Keskuse riigihangete osakonna juhataja 20.10.2021. a käskkirja nr 1-47.2315/3 punktide 2, 3, 4 ja 5 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) – KIVIKUVAND OÜ, volitatud esindaja Merike Valgmäe Vastustaja (hankija) – Riigimetsa Majandamise Keskus, volitatud esindaja vandeadvokaat Aarne Akerberg Kolmas isik (pakkuja) – Osaühing Reibal JRK, volitatud esindaja Janek Ranniste
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Riigimetsa Majandamise Keskuse ja Osaühingu Reibal JRK taotlused haldusasja menetluse osaliselt lõpetamiseks rahuldamata.
2.Jätta KIVIKUVAND OÜ kaebus Riigimetsa Majandamise Keskuse riigihangete osakonna juhataja 20.10.2021. a käskkirja nr 1-47.2315/3 punkti 4 tühistamise nõudes läbi vaatamata.
3.Jätta KIVIKUVAND OÜ kaebus ülejäänud osas rahuldamata.
4.Tühistada Tartu Halduskohtu 06.12.2021. a määrusega asjas kohaldatud esialgne õiguskaitse. Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsusega.
5.Jätta KIVIKUVAND OÜ menetluskulud tema enda kanda.
6.Mõista KIVIKUVAND OÜ-lt Riigimetsa Majandamise Keskuse kasuks välja menetluskulud 1120 eurot. Ülejäänud osas jätta Riigimetsa Majandamise Keskuse menetluskulud tema enda kanda.
7.Mõista KIVIKUVAND OÜ-lt Osaühingu Reibal JRK kasuks välja menetluskulud 560 eurot. Ülejäänud osas jätta Osaühingu Reibal JRK menetluskulud tema enda kanda.
3-21-2760
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.01.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg 1, tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg 8). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) avaldas 12.08.2021 riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Koigi õpperaja rekonstrueerimine II etapp“ (viitenumber 239937) hanketeate (muudetud hanketeade avaldati 26.08.2021). Hanke eesmärgiks oli leida töövõtja RMK Koigi õpperaja rekonstrueerimistööde teostamiseks. KIVIKUVAND OÜ (edaspidi ka kaebaja) esitas riigihankes pakkumuse 15.09.2021. Kaebaja pakkumus oli madalaima maksumusega.
2.RMK riigihangete osakonna juhataja kõrvaldas 20.10.2021. a käskkirjaga nr 1-47.2315/3 (toimiku leht (tl) 84) kaebaja riigihangete seaduse (RHS) § 95 lg 4 p 8 alusel hankemenetlusest (p 2), tunnistas edukaks pakkuja Osaühing Reibal JRK (p 3), jättis kõrvaldamata Osaühingu Reibal JRK (p 4) ja kvalifitseeris Osaühingu Reibal JRK (p 5). RMK selgitas käskkirja lisas 1 (tl 85) järgmist. RMK ja kaebaja sõlmisid lihthanke „Rebastemäe õpperaja rekonstrueerimine“ (viitenumber 233428) tulemusel 23.04.2021 ehitusetöövõtulepingu nr 1-18/2021/66, mille p 1.1 kohaselt kohustus KIVIKUVAND OÜ teostama Rebastemäe õpperaja (asukohaga Hiiumaa maakond Kaleste küla) ehitus- ja rekonstrueerimistöid vastavalt Selektor Projekt OÜ poolt koostatud tööprojektile „Rebastemäe õpperaja rekonstrueerimise projekteerimine“. Sama lepingu p 3.2 kohaselt kohustus KIVIKUVAND OÜ andma RMK-le projektijärgse valmis ehitus- ja rekonstrueerimistöö üle hiljemalt 01.11.2021. 24.09.2021 esitas RMK KIVIKUVAND OÜ-le teatise taganemiskavatsuse kohta, kuna 14.09.2021 toimunud koosolekul ilmnes asjaolu ja teave tellija koostööpartneriks olevalt projekteerijalt, et töövõtja KIVIKUVAND OÜ ei saa enda valdusesse nõuetekohaste tööde tähtaegadeks teostamiseks vajalikku puitmaterjali vajalikus koguses ja nõutud kvaliteedis. Vastuseks teatisele tegi töövõtja 01.10.2021. a e-kirjaga ettepaneku lõpetada leping nr 1-18/2021/66 osapoolte vastastikusel kokkuleppel ja üksteise vastu pretensioone omamata. Tellija ei nõustunud ettepanekuga ning ei lõpetanud lepingut poolte kokkuleppel ja pakutud tingimustel. 01.10.2021 esitas RMK KIVIKUVAND OÜ-le lepingust taganemise teatise, kuna oli veendunud, et töövõtja poolne lepingu tähtaegne ja nõuetekohane täitmine, s.o projektijärgsete valmis ehitus- ja rekonstrueerimistööde üleandmine tellijale lepinguga kokku lepitud tähtajaks (01.11.2021) ei teostu. Kõrvaldamise aluseks olev rikkumine on oluline, kuna on rikutud varasema hankelepingu olulist nõuet – kohustust teostada projektikohased ehitustööd. Sellise kohustuse rikkumise tõttu jäi hankijal peaaegu täies mahus saamata lepingust oodatud tulemus; väheses mahus lepingulisi kohustusi täideti, kuid need olid lepingu eset silmas pidades ainult ettevalmistava tähtsusega ning ei asenda kuidagi lepingu põhikohustust. Hankija taganes lepingust. Seeläbi on täidetud kõik hankemenetlusest kõrvaldamise aluse rakendamiseks vajalikud eeldused.
3.KIVIKUVAND OÜ esitas 29.10.2021 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse RMK riigihangete osakonna juhataja 20.10.2021. a käskkirja nr 1-47.2315/3 punktide 2, 3 ja 5 kehtetuks tunnistamiseks. KIVIKUVAND OÜ täiendas vaidlustust 02.11.2021 ning palus tunnistada kehtetuks ka käskkirja punkt 4, millega jäeti kõrvaldamata Osaühing Reibal JRK.
4.VAKO tegi 23.11.2021 otsuse nr 186-21-239937 (tl 6–13), millega jättis läbi vaatamata
3-21-2760 KIVIKUVAND OÜ taotluse tunnistada kehtetuks Osaühingu Reibal JRK kõrvaldamata jätmise otsus (resolutsiooni p 1); jättis KIVIKUVAND OÜ vaidlustuse rahuldamata (resolutsiooni p 2) ning mõistis KIVIKUVAND OÜ-lt RMK kasuks välja lepingulise esindaja kulud summas 1120 eurot (käibemaksuta) ja jättis KIVIKUVAND OÜ tasutud riigilõivu ja lepingulise esindaja kulud tema enda kanda (resolutsiooni p 3). VAKO otsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. 1) Kaebaja esitas VAKO-le nõude Osaühingu Reibal JRK kõrvaldamata jätmise otsuse (RMK 20.10.2021. a otsuse p 4) tühistamiseks tähtaega ületades. 2) Esinevad RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise aluseks olevad faktilised asjaolud. Hankija on läbipaistvalt ja kontrollitavalt põhjendanud kaebaja kõrvaldamisel neid asjaolusid, miks ta leiab, et rikutud on lepingu olulist nõuet oluliselt. 3) Vaidlustuskomisjon (ega ka kohtud) ei saa asuda hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse vaidlustamisel hindama seda, kas õiguskaitsevahendina lepingust taganemine on toimunud objektiivsetest või subjektiivsetest asjaoludest lähtuvalt. Kaebajale olid või pidid olema pakkumust esitades teada nii ehitusprojekt kui ka see, et vajalik on termopuit ja tegemist on hankija pilootprojektiga. Majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuna pidid riskid olema kaebajale mõistlikul määral pakkumust esitades ettenähtavad. 4) Hankijal oli põhjendatud alus eeldada, et kaebajal võib uue hankelepingu täitmisel tekkida probleeme. See, kas kaebaja asuks ka sõlmitavat hankelepingut rikkuma, on prognoos. Seega ei ole alust heita hankijale ette seda, et ta peab võimalikuks, et sarnaselt Rebastemäe õpperajaga võib ka Koigi õpperaja rekonstrueerimise hankelepinguga juhtuda see, et kaebajaga sõlmitud leping jääb kas täitmata või täidetakse hilinenult, vaatamata sellele, et Koigi õpperaja puhul ei kasutata termopuitu. 5) Kuigi hankija põhjendustest puuduvad kaalutlused, miks kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamine on proportsionaalne, ning hinnang sellele, miks kaebaja on muutunud hankija jaoks ebausaldusväärseks, on vaidlustusmenetluses põhjenduste täiendamine käsitatav hankija menetluslike õiguste realiseerimisena, sest täiendused on otseselt otsusega seostatavad. Vaidlustuskomisjon ei kahtle selles, et vaidlustusmenetluses esitatud kaalutlused olid aluseks kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamisel.
5.KIVIKUVAND OÜ esitas 25.11.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Riigihangete vaidlustuskomisjoni 23.11.2021. a otsuse nr 186-21/239937 ja RMK riigihangete osakonna juhataja 20.10.2021. a käskkirja nr 1-47.2315/3 punktide 2, 3, 4 ja 5 tühistamiseks. Kaebuses sisaldus esialgse õiguskaitse taotlus, milles kaebaja palus keelata RMK-l hankelepingu sõlmimine Osaühinguga Reibal JRK riigihankes „Koigi õpperaja rekonstrueerimine II etapp“ (viitenumber 239937) kuni haldusasjas tehtava lahendi jõustumiseni.
6.Tartu Halduskohus võttis 26.11.2021. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas asjas vastustajaks RMK ning kaasas menetlusse kolmanda isikuna Osaühingu Reibal JRK. Vastustaja ning kolmas isik esitasid 01.12.2021 kohtule oma seisukohad esialgse õiguskaitse taotlusele.
7.Tartu Halduskohus rahuldas 06.12.2021. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja keelas RMK-l hankelepingu sõlmimise riigihankes „Koigi õpperaja rekonstrueerimine II etapp“ (viitenumber 239937) kuni praeguses haldusasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
8.RMK esitas kaebusele 06.12.2021 vastuse.
9.Osaühing Reibal JRK esitas kaebusele 06.12.2021 vastuse.
3-21-2760
10.Tartu Halduskohus otsustas 10.12.2021. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses ning määras menetlusosalistele tähtajad täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks.
11.RMK esitas 14.12.2021 kohtule 10.12.2021. a määruses palutud tõendi.
12.Kaebaja esitas 23.12.2021 kohtule oma lõppseisukohad ja menetluskulude väljamõistmise taotluse.
13.RMK esitas kohtule 23.12.2021 menetluskulude väljamõistmise taotluse.
14.Kolmas isik esitas kohtule 23.12.2021 menetluskulude väljamõistmise taotluse.
15.Kaebaja esitas 30.12.2021 oma seisukohad kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmise taotlusele.
16.Vastustaja esitas 30.12.2021 oma seisukohad kaebaja 23.12.2021. a seisukohtadele ja menetluskulude väljamõistmise taotlusele.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
17.Kaebaja palub kaebuse rahuldada järgmistel põhjustel. 1) Vastustaja 20.10.2021. a käskkirja nr 1-47.2315/3 punkti 4 tühistamise nõude esitamine 02.11.2021 vaidlustuse täienduses on RHS § 191 lg 1 kohane vaidlustuse nõude täiendamine, sest tegemist oli sama otsusega, mille teisi punkte (punktid 2, 3 ja 5) ta 29.10.2021 vaidlustas. 2) Kaebaja kõrvaldamine hankemenetlusest ei olnud proportsionaalne ja põhjendatud. Vastustaja kaalutlused kaebaja kõrvaldamiseks ei olnud piisavad ning seda on möönnud ka vastustaja ise. Samuti ei selgu vastustaja otsusest, miks on kaebajaga hankelepingu sõlmimine mõistlikust seisukohast vastuvõetamatu, võttes arvesse, et kaebaja on sõlminud näiteks alates 2016. aastast vastustajaga kokku 17 hankelepingut, mis on täidetud nõuetekohaselt. Kaebaja ei suutnud objektiivsetel põhjustel tähtajaks täita 18 lepingust ainult ühte. Vastustaja on jätnud täielikult põhjendamata, miks 17 eelneva hankelepingu nõuetekohane täitmine ei kaalu üles ühe, nn pilootprojekti raames sõlmitud hankelepingu täitmist, kusjuures Rebastemäe hankelepingus oli erinevus kasutatavas materjalis ja selle tarnijate vähesuses, mis mõjutas oluliselt tähtaega. Kaebaja on tegutsenud äriühinguna alates 26.11.2007. Vastustajale pidi olema teada, et kaebajal on piisavalt kogemusi ja oskusi matka-, õpperadade ja vaateplatvormide ehitamisel, kuna kaebaja on olnud vastustaja pikaajaline lepingupartner. Olukorras, kus kaebajal on esmakordselt ja ainult ühe hankelepingu täitmisel tekkinud seoses tarnega probleem ning arvestades üleüldist materjali, sh puidumaterjali puudust ja tarneraskusi, ei ole proportsionaalne ja põhjendatud panna teda olukorda, millega seoses teda järgmistest riigihangetest kõrvaldatakse. 3) VAKO on ebaõigesti võtnud arvesse vastustaja poolt hankemenetluses esitatud täiendavaid põhjendusi kaebaja kõrvaldamise kohta. Õige ei ole VAKO seisukoht, et kahelda ei saa selles, et vaidlustusmenetluses esitatud kaalutlused olid aluseks kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamisel. 4) Kui kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamise otsus on õigusvastane, on õigusvastased ka Osaühingu Reibal JRK pakkumuse edukaks tunnistamise ja Osaühingu Reibal JRK kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsused. Kõige madalama hinna pakkunud isikuga lepingu sõlmimine on avalikes huvides. 5) Alates 02.05.2011, mil kaebaja hakkas osalema riigihangetel, on kaebajaga riigihangete raames sõlmitud 38 töövõtulepingut ning valdavalt on need olnud matka- ja puhkeradade ehitus- või rekonstrueerimistööd. 28 töövõtulepingut on sõlmitud vastustajaga. Viimased
3-21-2760 hankelepingud on sõlmitud vastustajaga hiljuti, st 09.08.2021 ning 02.09.2021. Kõik alates 02.05.2011 sõlmitud ja lõpetatud lepingud on kaebaja täitnud nõuetekohaselt ja tähtajaks, v.a Rebastemäe hankeleping ja leping, mille täitmise tähtaeg ei ole saabunud. Seega ei ole usutav ega tõene vastustaja väide, et kaebajat ei saanud pidada usaldusväärseks partneriks õpperadade rekonstrueerimistööde teostamisel. Kaebajal oli raskusi ainult Rebastemäe hankes termopuidu hankimisega, st kaebaja tarnijal tekkisid raskused. Selle pinnalt ei saa kuidagi oletada või pidada tõenäoliseks, et kaebaja ei suudaks täita ka Koigi riigihanke tulemusena sõlmitavat hankelepingut.
18.Vastustaja palub kaebuse menetluse osaliselt HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel lõpetada ning jätta muus osas kaebus rahuldamata. 1) Iga uus VAKO-le esitatav nõue peab olema esitatud järgides RHS §-s 189 sätestatud tähtaegu ja vaidlustus käskkirjas tehtud otsustele pidi olema laekunud hiljemalt 01.11.2021. Seega ei ole kaebus selles osas tähtaegne. Lisaks ei riku kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise ja kolmanda isiku kvalifitseerimise otsused kaebaja õigusi, mistõttu kaebuse esitamine nimetatud otsustele on lubamatu tulenevalt HKMS § 44 lõikest 1. Kaebaja õiguste kaitseks piisas kaebuse esitamisest kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamise otsusele ja kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele. 2) Kaebaja teostas lihthanke „Rebastemäe õpperaja rekonstrueerimine“ (viitenumber 233428) tulemusel 23.04.2021 sõlmitud ehitusetöövõtulepingu järgsetest töödest ainult 11%. Kuna töövõtulepingu järgseks töövõtja põhikohustuseks on valmistada asi või saavutada teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemus (võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1), siis on ehituse töövõtulepingust tuleneva asja ehitamise kohustuse rikkumine käsitatav eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulise nõude rikkumisena. Kuna kaebaja teostas üksnes lammutustööd, siis jäi vastustajal peaaegu täies mahus saamata lepingust oodatud tulemus. Rikkumise tulemusena tegi vastustaja 01.10.2021 kaebajale lepingust taganemise teatise nr 12-1/2021/5647, millega taganes töövõtulepingust. Seega on täidetud RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise eeldused ehk rikutud on hankelepingu olulist nõuet, lepingut on rikutud oluliselt ning lepingust on taganetud. 3) Praeguse riigihanke esemeks on Koigi õpperaja rekonstrueerimine, st samalaadsed tööd, nagu olid kaebaja poolt rikutud töövõtulepingu esemeks. Kaebaja suutmatus teostada Rebastemäe õpperaja rekonstrueerimistöid andis vastustajale aluse arvata, et kaebaja ei suuda teostada ka Koigi õpperaja rekonstrueerimistöid. Kaebajat ei saanud pidada usaldusväärseks partneriks õpperadade rekonstrueerimistööde teostamisel ja vastustaja ei soovinud võtta riski, et ka praeguse hankemenetluse tulemusena sõlmitav hankeleping jääb täitmata. Neid põhjendusi arvestades ei ole alust käskkirja tühistamiseks kaalutlusvea tõttu, kuigi kaalutlused võinuksid olla käskkirjas paremini välja toodud. Suure tõenäosusega võtaks vastustaja vastu uue samasisulise otsuse. Kuna RHS § 95 lg 4 p 8 alusel kõrvaldamiseks piisab ühe varasema hankelepingu olulise tingimuse olulisest rikkumisest, mille tulemusena vastav hankeleping üles öeldi, siis ei oma tähtsust asjaolu, et kaebaja on täitnud ülejäänud varasemalt temaga sõlmitud hankelepingud. 4) Kaebuses toodud viide üleüldisele puidumaterjali puudusele ja tarneraskustele üksnes kinnitab hankija veendumust, et kaebajal on raskusi materjali hankimisega, mistõttu on tõenäoline, et kaebaja ei suudaks täita ka praeguse riigihanke tulemusena sõlmitavat hankelepingut. Samuti on märkimisväärne, et kaebaja üritas kogu vaidlustusmenetluse kestel end taandada materjali tarnimisega seotud probleemidest väitega, et materjali pidi tarnima Termopuit OÜ. 5) Isegi kui kaebaja on hankemenetlusest kõrvaldatud õigusvastaselt, ei too see kaasa kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise otsuse ega kolmanda isiku
3-21-2760 kvalifitseerimise otsuse õigusvastasust. 6) Kaebaja poolt 23.12.2021 kohtule esitatud väljavõte varem sõlmitud hankelepingutest ei tõenda seda, et varasemate hankelepingute täitmisel ei oleks esinenud kaebaja poolseid rikkumisi. Ainuüksi hankelepingu sõlmimine ei anna alust eeldada, et kaebaja täitis vastavat hankelepingut nõuetekohaselt. RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamine ei eelda, et pakkuja peaks olema rikkunud mingit minimaalset suhtarvu temaga varasemalt sõlmitud hankelepingutest. Isegi kui peaks arvestama varasemalt täidetud hankelepingutega, siis on hiljuti sõlmitud Rebastemäe hankelepingu täitmata jätmine nii oluline rikkumine, et see tekitab kahtluse kaebaja kui lepingupartneri usaldusväärsuses ja kaalub seetõttu üles ülejäänud hankelepingute väidetava täitmise kaebaja poolt. 7) Kaebaja 22.12.2021. a teade Rebastemäe objekti materjali tarneprobleemide kohta ei oma tõenduslikku väärtust. Haldusasja lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust kaebaja ja Termopuit OÜ vahelised õigussuhted. Isegi kui Termopuit OÜ ei suutnud kaebajale tähtaegselt tarnida kvaliteetset materjali, ei vabasta see asjaolu kaebajat vastutusest hankijaga Rebastemäe õpperaja rekonstrueerimiseks sõlmitud hankelepingu täitmise eest.
19.Kolmas isik palub jätta kaebuse täies ulatuses rahuldamata või alternatiivselt lõpetada kaebuse menetlus HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsuse osas ning jätta muus osas kaebus rahuldamata. 1) Arvestades asjaolu, et kaebaja on vaidlustanud vastustaja haldusotsuse, on VAKO otsuse vaidlustamine halduskohtumenetluses küsitav. VAKO otsus ei ole vaidlustatav osas, millega tunnistati vastustaja haldusakt punktide 2, 3 ja 5 osas õiguspäraseks, sest kaebaja vaidlustas nende punktide osas vastustaja käskkirja. Kui möönda võimalust, et vaidlustatav on ka VAKO otsus, saab seda aktsepteerida vaid osas, mis puudutab kaebaja mittetähtaegselt esitatud nõude läbi vaatamata jätmist. Sama haldusakti vaidlustamisel võib esitada mitu erinevat nõuet, mille puhul tuleb kõikidel juhtudel kinni pidada ette nähtud vaidlustamise tähtajast. Antud juhul ei ole kaebaja käskkirja punkti 4 vaidlustamisel vaidlustamise tähtajast kinni pidanud. 2) Tulenevalt Riigikohtu praktikast (29.11.2012. a otsus nr 3-3-1-29-12) on haldusorgani poolt kaalutluste täpsustamine haldusakti hilisemal vaidlustamisel lubatud. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi põhjendust, millest võiks aru saada, et antud juhul ei ole hilisem põhjenduste täiendamine lubatav. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et tema rikkumine ei olnud oluline. Vastustaja on kaebajale nii 24.09.2021 esitatud teatises kui ka 01.10.2021. a lepingust taganemise teatises selgitanud, et peab lepingu täitmata jätmist oluliseks rikkumiseks. Seega pidi kaebaja rikkumise olulisusest teada saama juba teatistega tutvudes. Rikkumise olulisuse hindamisel ei saa vähetähtsaks lugeda ka asjaolu, et kaebaja suutis täita vaid 11% kogu lepingu mahust.
KOHTU SEISUKOHT
20.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta osaliselt läbi vaatamata ja osaliselt rahuldamata. Kohus võtab esmalt seisukoha kaebuse osaliselt läbi vaatamata jätmise ja menetlusosaliste menetluslike taotluste osas (I), lahendab seejärel kaebuse menetlusse jäävas osas sisuliselt (II) ning määrab viimasena kindlaks menetluskulude jaotuse ja väljamõistetavad menetluskulud
(III).
I
21.VAKO jättis 23.11.2021. a otsusega nr 186-21-239937 (tl 6–13) kaebaja vaidlustuse läbi vaatamata osas, milles kaebaja palus tunnistada kehtetuks RMK riigihangete osakonna juhataja 20.10.2021. a käskkirja nr 1-47.2315/3 punkti 4. Kaebaja ei ole esitanud vastuväiteid sellele, et
3-21-2760 nimetatud käskkiri on kaebajale riigihangete registri kaudu teatavaks tehtud 20.10.2021. Viidatud käskkirja erinevates punktides sisalduvad erinevatel alustel tehtud erinevad hankija otsused ning tulenevalt RHS § 189 lõikest 1 tuli kaebajal esitada kõigi hankija otsuste peale soovi korral vaidlustus VAKO-le hiljemalt 01.11.2021, s.o 10 päeva möödumisel käskkirjaga tutvumisest (arvestades sealjuures tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lõiget 8).
22.Puudub vaidlus, et 29.10.2021 VAKO-le esitatud vaidlustuses (tl 14–18) ei taotlenud kaebaja hankija 20.10.2021. a käskkirja punktis 4 tehtud otsuse kehtetuks tunnistamist. Vastavalt RHS § 191 lõikele 1 võib vaidlustaja vaidlustuse nõuet või alust küll muuta või täiendada, kuid iga uus nõue peab olema esitatud RHS §-s 189 sätestatud tähtaegu järgides (RHS § 191 lg 1 esimene ja kolmas lause). Seega ei saanud kaebaja 02.11.2021. a avalduses (tl 19–20) enam täiendada algselt esitatud vaidlustust uue nõudega ning VAKO on jätnud õiguspäraselt kaebaja vaidlustuse selles osas läbi vaatamata.
23.HKMS § 151 lg 1 p 1 sätestab, et kohus jätab määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lõikes 1 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. HKMS § 268 lg 1 sätestab, et pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja võib esitada oma õiguste kaitseks kaebuse hankija tegevuse peale, kui ta on läbinud menetluse riigihangete vaidlustuskomisjonis, välja arvatud riigisaladuse ja salastatud välisteabega seotud hankeasjas. HKMS § 47 lg 1 sätestab, et kui seadus näeb mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse, võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Riigikohtu praktika kohaselt hõlmab kohtueelse menetluse läbimise nõuetekohasus küsimust, kas see on algatatud tähtaega järgides ning kohustusliku kohtueelse menetluse algatamise tähtaja mittejärgimisel tuleb olenevalt olukorrast kaebus kas tagastada või jätta läbi vaatamata (vt Riigikohtu 17.01.2019. a määrus nr 3-17-911, p 18).
24.Eelnevalt esitatud põhjendustest tulenevalt ei ole kaebaja läbinud hankija käskkirja punkti 4 tühistamise nõuet puudutavas osas nõuetekohaselt kohustuslikku kohtueelset menetlust ning kaebus tuleb selles osas jätta HKMS § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata.
25.Kuna kaebus jääb nimetatud osas eeltoodud alustel läbi vaatamata, ei ole alust rahuldada vastustaja ja kolmanda isiku taotluseid menetluse vastavas osas lõpetamiseks. Seega jäävad need taotlused rahuldamata.
26.Vastustaja leiab, et kaebaja õigusi ei riku kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise ja kolmanda isiku kvalifitseerimise otsused, mistõttu on kaebuse esitamine nimetatud otsustele HKMS § 44 lõikest 1 tulenevalt lubamatu. Kohus mõistab eeltoodut kui vastustaja viidet sellele, et kaebus tuleks jätta ka kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse osas läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel ehk kaebajal ilmselgelt kaebeõiguse puudumise tõttu. Kohus eeltooduga ei nõustu ning leiab, et kaebeõiguse puudumist vastavas osas hankija otsuse vaidlustamiseks ei saa pidada ilmselgeks. Olukorras, kus kaebaja eesmärgiks on sõlmida ise vastava hanke raames hankeleping, mõjutavad tema õigusi ka hankija otsused, mis on tehtud eeldusena hankelepingu sõlmimiseks teise hankemenetluses osalenud pakkujaga.
27.Kohus ei nõustu ka kolmanda isiku seisukohaga, et kaebaja ei saanud vaidlustada VAKO otsust. Nii nagu hankija 20.10.2021. a otsus, puudutab ka VAKO 23.11.2021. a otsus selgelt kaebaja õigusi, kuna sellega on jäetud rahuldamata tema vaidlustus hankija otsusele. Kolmanda isiku viidatud HKMS § 269 ei välista VAKO otsuse tühistamise nõude esitamist koos hankija
3-21-2760 otsuse tühistamise nõudega. Kohtul peab olema võimalus kontrollida VAKO otsuse õiguspärasust ka olukorras, kus VAKO otsust ei vaidlustata iseseisvalt ilma vaidlustuse esemeks olnud haldusakti või toimingu vaidlustamiseta ning kus VAKO-t HKMS § 269 lg 2 järgi menetluslikus mõttes vastustajana ei kaasata. VAKO täiendavalt ärakuulamise soovi korral on kohtule antud HKMS § 269 lg 2 teises lauses võimalus kaasata VAKO hankeasja menetlusse kaasatud haldusorganina. II
28.Kohtu hinnangul puuduvad alused kaebuse rahuldamiseks menetlusse jäänud osas.
29.Hankija kõrvaldas 20.10.2021. a käskkirja nr 1-47.2315/3 (tl 84) punktiga 2 kaebaja riigihanke „Koigi õpperaja rekonstrueerimine II etapp“ (viitenumber 239937) hankemenetlusest RHS § 95 lg 4 p 8 alusel ning põhjendas seda käskkirja lisas 1 (tl 85).
30.Vastavalt RHS § 95 lg 4 p-le 8 võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingut või hankelepinguid nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi. Pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamisel tuleb hankijal teha sellekohane põhjendatud kirjalik otsus (RHS § 96 lg 5).
31.RHS § 95 lg 4 p 8 tugineb direktiivi 2014/24/EL art 57 lg 4 punktile g, mille kohaselt võib avaliku sektori hankija jätta ettevõtja hankemenetluses osalemisest kõrvale, kui ettevõtja puhul on esinenud tõsiseid või pidevaid puudujääke varasema riigihankelepingu või avaliku sektori hankijaga sõlmitud varasema hankelepingu või varasema kontsessioonilepingu kohase olulise nõude täitmisel, mille tulemusel on see leping tulnud enneaegselt lõpetada, makstud kahjutasu või rakendatud sellega võrreldavaid sanktsioone. Direktiivi 2014/24/EL põhjenduste punktis 101 on muu hulgas märgitud, et avaliku sektori hankijatel peaks olema võimalik menetlusest kõrvaldada pakkujad, kelle tegevus varasemates hankemenetlustes on osutanud suurtele puudustele seoses oluliste nõuetega, näiteks ei ole suudetud täita kohustusi, tarnitud toote või osutatud teenusega seoses on esinenud olulisi puudusi, mistõttu ei ole olnud võimalik neid kavandatud otstarbel kasutada, või on aset leidnud sobimatu käitumine, mis põhjustab tõsiseid kahtlusi ettevõtja usaldusväärsuse suhtes. Fakultatiivseid kõrvalejätmise põhjuseid kohaldades peaksid avaliku sektori hankijad pöörama erilist tähelepanu proportsionaalsuse põhimõttele ning väikesed rikkumised peaksid ainult erandjuhtudel viima ettevõtja kõrvaldamiseni. Viidatud direktiivi sätete valguses tuleb ka RHS § 95 lg 4 p 8 sisustada viisil, et oluliselt või pidevalt peab olema rikutud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist nõuet (vt ka M. A. Simovart, M. Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, Juura, 2019, lk 578).
32.RHS § 95 lg 4 p 8 alusel tehtava otsuse näol on tegemist hankija kaalutlusõiguse alusel tehtava otsusega ning hankijal tuleb selle sätte kohaldamisel hinnata, kas sättes nimetatud aluste esinemisel on pakkuja kõrvaldamine konkreetsel juhul põhjendatud või mitte. Otsusest peab muu hulgas selguma see, miks välistavad varasemad lepingurikkumised hankija silmis pakkuja usaldusväärsuse. Hankija vastav otsus peab vastama RHS § 3 p-s 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttele. Seega peab hankija RHS § 95 lg 4 p 8 puhul diskretsiooni kohaldama kahel korral. Esmalt peab ta andma hinnangu, kas pakkuja varasemate hankelepingute rikkumised olid olulised või pidevad, kusjuures asjakohane on lähtuda VÕS-s sisalduvast lepingu tõlgendamist puudutavast osast. Kui hankija tuvastab olulised või pidevad rikkumised, peab ta kaaluma, kas pakkuja tuleb hankemenetlusest kõrvaldada. Siinkohal saab tugineda riigihanke üldpõhimõtetele (RHS § 3 –
3-21-2760 proportsionaalsus, võrdne kohtlemine jne). (Vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.09.2019. a otsus nr 3-19-1000, p 9) Ka Euroopa Kohus on oma 03.10.2019. a otsuses C-267/18 (p 29) rõhutanud, et hankija peab hoolikalt ja erapooletult analüüsima, võttes arvesse kõiki asjakohaseid tõendeid, muu hulgas lepingu lõpetamise otsust, ja otsustama proportsionaalsuse põhimõttest lähtudes, kas tema arvates on see ettevõtja vastutav talle hankelepingust tuleneva olulise kohustuse järgimisel tekkinud tõsiste või pidevate puudujääkide eest, mis võisid põhjustada asjaomase ettevõtjaga usaldussuhte katkemise.
33.Hankija on vaidlustatud otsuse lisas tuginenud RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamisel sellele, et kaebaja on pannud eelnevalt Rebastemäe hanke raames toime lepingurikkumise ning see rikkumine oli oluline, kuna täitmata jäi enamus kaebaja poolt selle lepinguga võetud kohustustest (s.o rahalises vääringus 89% lepingu kogumahust). Kaebaja on seisukohal, et vastustaja viidatud hankelepingu rikkumise puhul ei olnud tegemist olulise lepingurikkumisega. Kaebaja põhjendab seda väidet ennekõike sellega, et Rebastemäe hankes ei suutnud Termopuit OÜ tarnida kokkulepitud ajaks vajalikku puidumaterjali, samuti oli selle hanke ehitusprojekt puudustega, eelkõige seoses termopuidu võimaluste ning kasutuskohtade puuduliku käsitlusega. Kaebaja hinnangul oleks olnud tema kõrvaldamine põhjendatud ainult siis, kui tegemist oleks olnud näiteks süsteemse hankelepingute rikkumisega või mitmete oluliste lepingurikkumistega.
34.Puudub vaidlus, et vastustaja ja kaebaja sõlmisid 23.04.2021 lihthanke „Rebastemäe õpperaja rekonstrueerimine“ (viitenumber 233428) tulemusel ehitusetöövõtulepingu nr 1-18/2021/66 (tl 86–89p). Lepingu p-de 1.1 ja 1.4 kohaselt kohustus kaebaja teostama Hiiumaa maakonnas Kaleste külas asuva Rebastemäe õpperaja ehitus- ja remonttöid vastavalt Selektor Projekt OÜ poolt koostatud tööprojektile („Rebastemäe õpperaja rekonstrueerimise projekteerimine“, töö nr PH2009). Vastavalt sama lepingu p-le 5.1 kohustus kaebaja mh hankima kõik töö teostamiseks vajalikud ehitusmaterjalid ja -tooted või korraldama nende hankimise ning p 5.4 järgi pidi kaebaja tagama tema poolt teostatavate ehitustööde ja kasutatavate materjalide ja toodete kvaliteedi vastavuse lepingule ja heale ehitustavale. Lepingu p 3.2 kohaselt pidi kaebaja andma vastustajale töö üle hiljemalt 01.11.2021. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hankija on 01.10.2021 kaebajale esitatud teatisega nr 12-1/2021/5647 (tl 133–133p) sellest ehitusetöövõtulepingust taganenud põhjendusega, et hankijale teada olnud andmete pinnalt oli ilmne, et kaebaja ei täida lepingut kokkulepitud tähtajaks.
35.Kohus nõustub vastustaja ning VAKO-ga, et kaebaja poolt Rebastemäe hankes toime pandud lepingurikkumist tuleb lugeda oluliseks rikkumiseks. Samuti on rikutud hankelepingu olulist nõuet.
36.Asja materjalide hulgas on Rebastemäe objektil perioodidel 14.06.2021–30.06.2021 ja 01.09.2021–21.09.2021 teostatud tööde aktid (tl 126, 128), millest nähtub, et kaebaja teostas aktidel välja toodud 17 tööst üksnes 1 töö ehk olemasoleva taristu lammutamise ning lammutusjääkide utiliseerimise 95% ulatuses. Kui lepingu kogumaksumus oli 105 531,636 eurot, siis töid teostati maksumuses 11 559,60 eurot (koos käibemaksuga). Kohtule esitatud 14.09.2021. a ehitusobjekti nõupidamise protokollis nr 4 (tl 72–72p) kajastatust ilmneb, et 2021. a septembris ei olnud kaebaja teostatavad ehitustööd graafikus. Kaebaja selgitas ehitustööde peatumist halva puidumaterjali tarnega, samas väitis kaebaja 14.09.2021, et tal on olemas korrektne termopuidu kogus ühe vaatetorni valmistamiseks. Rebastemäe õpperaja rekonstrueerimise projekti koostanud Selektor Projekt OÜ projektijuht on käinud selle puidu kvaliteeti hindamas ning on oma 20.09.2021. a e-kirjas (tl 61) RMK-le märkinud, et vaateplatvormi 8 pikast postist oli kasutuskõlblik ainult üks (teistel esines
3-21-2760 poomkantsust ja tugevaid harvesteri jälgi). Samuti oli nelikantsel saematerjalil projektis märgitud keskmise termotöötluse asemel teostatud lahja termotöötlus. Kirja koostanud projektijuht on pärast suhtlemist kaebaja ja puitmaterjali tarninud ettevõtjaga teinud järelduse, et viimaste vahel on jäänud puitmaterjali puudutavad küsimused täpsemalt läbi arutamata. Eeltoodu põhjal tekkis hankijal põhjus arvata, et töövõtja ei saa enda valdusesse nõuetekohaste tööde tähtaegseks teostamiseks vajalikku puitmaterjali vajalikus koguses ja nõutavas kvaliteedis. Seetõttu teavitas hankija 24.09.2021. a kirjaga (tl 130–130p) kaebajat lepingust taganemise kavatsusest ning taganes seejärel 01.10.2021. a kirjaga (tl 133–133p) lepingust.
37.Kohtule on esitatud ka Rebastemäe hankelepingu täitmisel kaebaja partneriks olnud puiduettevõtja Termopuit OÜ müügijuhi 20.09.2021. a e-kiri RMK-le (tl 141–142), samuti kaebaja juhatuse liikme 22.12.2021 esitatud selgitused seoses puitmaterjali tarnimisega Termopuit OÜ-lt (tl 153–153p). Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja juhatuse liikme viidatud selgitust ei saa pidada tõendiks HKMS § 56 lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-de 251–305 tähenduses. Küll aga saab kohus neid selgitusi arvestada kohtule adresseeritud menetlusosalise avaldusena HKMS § 50 lg 1 mõttes. Kohtu hinnangul kinnitavad lepingupoolte esindajate selgitused Selektor Projekt OÜ projektijuhi tehtud järeldust, et lepingupoolte vahel on olnud täpselt selgeks rääkimata küsimused seoses puitmaterjali kvaliteedi ja tarnetähtaegadega, aga ka materjali transportimise ja arveldustega. Samuti oli osa puitu algselt tellitud valede mõõtudega ning kaebaja esindaja ei eita, et ta ei pidanud Termopuit OÜ-lt tarnitud puitu ebakvaliteetseks enne projekteerijalt sellekohase hinnangu saamist. Kuigi projekteerija on möönnud, et puidu kvaliteeti ei olnud projektis täpsustatud, pidi kaebaja kogenud õpperadade ja vaateplatvormide ehitajana siiski teadma, millise kvaliteediga puit tööde teostamiseks sobib. Nagu projekteerija on 20.09.2021. a e-kirjas selgitanud, ei olnud poomkantse materjali kasutamine ehitusprojekti järgi ehitamiseks võimalik.
38.VAKO on hinnanud kaebaja ja hankija vahel 23.04.2021 sõlmitud töövõtulepingus kokku lepitut ning leidnud, et kuigi kõnealune leping ei sisalda oluliste lepingutingimuste loetelu, viitavad lepingu punktid 8.4 ja 14.3 sellele, et lepingu tähtaegne täitmine oli hankija jaoks oluline ja sellest pidi aru saama ka kaebaja. Kohus nõustub selle järeldusega ning leiab, et kaebaja poolt vajalikus koguses ja kvaliteedis puidumaterjali hankimata jätmine oli vastuolus hankija peamise huviga kõnealuse hankelepingu sõlmimisel, s.o huviga saada hiljemalt 01.11.2021 rekonstrueeritud Rebastemäe õpperada. Vastavalt VÕS § 116 lg-le 2 on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist mh juhul, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis (välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud); samuti juhul, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Olulise lepingurikkumisega on seotud ka VÕS §-s 117 sätestatud lepingupoole õigus lepingust taganeda ning antud juhul ongi vastustaja lepingust VÕS §-le 117 tuginedes taganenud.
39.Kohtupraktikas on lähtutud sellest, et RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise eelduste tuvastamiseks ei pea teostama pakkuja suhtes kohaldatud sanktsiooni õiguspärasuse täieulatuslikku tsiviilõiguslikku analüüsi (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-18-753, p 19). VAKO on õiguspäraselt leidnud, et see, kas ja mil määral mõjutasid mingid asjaolud kaebajapoolset lepingurikkumist, võiks omada tähtsust ja vajada täiendavat uurimist olukorras, kus pooled taganemise üle vaidlevad. Antud juhul ei nähtu kohtute infosüsteemist, et kaebaja oleks esitanud kohtule nõude hankelepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks.
3-21-2760
40.Kohus nõustub vastustajaga, et kui tellija oli Rebastemäe hankemenetluses esitanud tingimuse, et ehitamiseks tuleb kasutada termopuitu, ei saa töövõtulepingu täitmata jätmist õigustada töövõtja arvamus, et termopuit tööde teostamiseks ei sobi või et kvaliteetset termopuitu on raskem tarnida kui sügavimmutatud puitu. Antud juhul ei ole kaebaja kohtu hinnangul ka veenvalt ära näidanud, et termopuidu kasutamise ebasobivus oleks endast kujutanud tellija juhist, mis oleks toonud kaasa töö lepingutingimustele mittevastavuse VÕS § 641 lg 3 tähenduses. Kaebaja need väited ei ole kohtu hinnangul ka täies ulatuses asjakohased, kuna antud juhul jäid ehitustööd pooleli materjali tarnimise ja kvaliteediga seotud probleemide tõttu ning tõusetunud ei ole küsimust teostatud tööde lepingutingimustele mittevastavusest. Riigihankele pakkumust esitades ja hiljem hankelepingut sõlmides peab töövõtja arvestama riigihanke tingimustega ning täitma talle lepinguga pandud kohustused. Materjali hankimine oli kaebaja lepingujärgseks kohustuseks ning tarnija suutmatus kaebajale seda tarnida ei vabanda kaebaja lepingurikkumist (vt ka VÕS § 642). Antud juhul on kaebaja ise pärast tellija taganemise kavatsusest teadasaamist teinud 01.10.2021 e-kirjaga (tl 60) tellijale ettepaneku töövõtuleping lõpetada. Seega tunnistas kaebaja ka ise võimetust lepinguga võetud kohustust täita, selle asemel, et kohustuse täitmist tagada või kinnitada (vt VÕS § 117 lg 2). Kuna ka kohtu hinnangul rikkus kaebaja oluliselt lepingu olulist nõuet ning selle tagajärjel saabus RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud üks tagajärgedest (s.o lepingust taganemine), on seega hankija õiguspäraselt tuvastanud RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise eelduste esinemise.
41.Vastab tõele, et vaidlustatud käskkirja lisas 1 ei ole hankija sõnaselgelt märkinud, et kaebaja varasem lepingurikkumine välistab hankija silmis tema usaldusväärsuse. Samuti puuduvad põhjendused sellise seisukoha kujunemise ja proportsionaalsuse kohta.
42.Vastustaja on vaidlustus- ja kohtumenetluses selgitanud, et Koigi õpperaja rekonstrueerimise hanke esemeks on samalaadsed tööd, nagu olid kaebaja poolt rikutud töövõtulepingu esemeks. Kaebaja suutmatus teostada Rebastemäe õpperaja rekonstrueerimistöid andis hankijale aluse arvata, et kaebaja ei suuda teostada ka Koigi õpperaja rekonstrueerimistöid ning hankija ei soovinud võtta riski, et ka Koigi õpperaja rekonstrueerimiseks sõlmitav hankeleping jääb täitmata. Veel on vastustaja korduvalt rõhutanud seda, et tööde teostaja usaldusväärsuse hindamisel ei oma tema jaoks tähtsust see, millise materjali kasutamisega tuleb töid teostada, ning et kaebaja suutmatus hankida Rebastemäe õpperaja rekonstrueerimiseks vajalikku materjali viitab tema suutmatusele korraldada õpperadade rekonstrueerimistöid. Vastustaja on leidnud ka seda, et ühe eelneva hankelepingu oluline rikkumine selliselt, et see jäi 89% ulatuses täitmata ning hankija taganes lepingust, kaalub kaebaja usaldusväärsuse hindamisel üles kõik kaebaja poolt eelnevalt nõuetekohaselt hankelepingute täitmised. Kohtul puuduvad alused arvamaks, et vastustaja ei oleks nendest kaalutlustest kaebaja kõrvaldamise otsustamisel lähtunud.
43.Kaebaja väidab, et vastustaja on jätnud arvestamata asjaolu, et Rebastemäe objekti puhul oli kasutatavaks ja tarnitavaks materjaliks termotöödeldud puit, Koigi objekti puhul on selleks aga sügavimmutatud puit. Kohus nõustub vastustajaga, et see asjaolu ei erista Rebastemäe ja Koigi objektidel tehtavaid töid sedavõrd, et välistatud oleks Rebastemäe objekti hankelepingu arvesse võtmine selle hindamisel, kas kaebaja on võimeline ja piisavalt usaldusväärne teostama Koigi õpperaja rekonstrueerimistöid. Samuti ei tulene RHS § 95 lg 4 p-st 8, et pakkuja peab olema eelnevalt rikkunud sarnase sisuga hankelepingut. Praegusel juhul on vastustaja nõuetekohaselt selgitanud, miks ta pidas vajalikuks arvestada Rebastemäe objektiga seotud hankelepingu rikkumist ja seda olenemata kasutatava materjali mõningasest erinevusest. Rebastemäe hankelepinguga arvestamisel ei ole vastustaja läinud vastuollu RHS § 95 lg 4 p 8
3-21-2760 sisu ja eesmärgi ega RHS §-s 3 sätestatud põhimõtetega. Mõlema hankelepingu puhul oli ja on hankija jaoks oluline see, et ta saaks oma lepingupartnerit lepingu täitmisel usaldada.
44.Lisaks ei ole vastustaja rikkunud kaalutlusõiguse reegleid, kui leidis, et ühe eelneva hankelepingu oluline rikkumine selliselt, et see jäi 89% ulatuses täitmata ning hankija taganes lepingust, kaalub üles kõik kaebaja poolt eelnevalt hankelepingute nõuetekohased täitmised. Ka kõnealusele lepingurikkumisele hankija poolt suure kaalu omistamine ei ole vastuolus RHS § 95 lg 4 p 8 eesmärgi ega hankemenetluse läbiviimise põhimõtetega. Seega puudub kohtul ka tulenevalt kaebaja sõlmitud lepingute nimekirjadest (tl 93–93p ja 151–152p) alus asuda seisukohale, et vastustaja oleks otsuse tegemisel rikkunud kaalutlusreegleid ning otsus oleks vastuolus RHS §-s 3 sätestatud põhimõtetega. Kaebaja ei ole vaidlustus- ega kohtumenetluses tõendanud ka seda, et ta oleks võtnud tarvitusele meetmeid, mis oleksid piisavad tema usaldusväärsuse tõendamiseks, olenemata RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise aluse olemasolust (vt direktiivi 2014/24 art 57 lg 6).
45.Seega, kuigi hankija 20.10.2021. a käskkiri on põhjendamispuudustega, nähtub vaidlustusja kohtumenetluses tuvastatust, et see menetlusviga ei ole toonud kaasa sisuliselt vale otsuse tegemist. Vastustaja seisukohti arvestades on ilmne, et ta teeks ka asja uuel läbivaatamisel kaebaja kõrvaldamise kohta samasisulise otsuse. Sellises olukorras ei ole haldusakti tühistamine põhjendatud (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2020. a otsus nr 3-20-80, p 28).
46.Eeltoodust tulenevalt on hankija lõppjärelduses õiguspäraselt kõrvaldanud kaebaja hankemenetlusest RHS § 95 lg 4 p 8 alusel.
47.Kaebaja ei ole vaidlustus- ega kohtumenetluses esitanud argumente, mis võiksid seada kahtluse alla nende hankija otsuste õiguspärasuse, millega tunnistati edukaks kolmanda isiku pakkumus ja ta kvalifitseeriti. Kuna kaebaja kõrvaldamise õiguspärasuse tõttu saab pidada õiguspäraseks ka kolmanda isiku pakkumuse kui alles jäänud pakkumustest madalaima maksumusega pakkumuse edukaks tunnistamist, puuduvad kohtul alused nende hankija otsuste tühistamiseks. Kaebus jääb seetõttu tervikuna rahuldamata. III
48.HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud.
49.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.
50.Kaebaja menetluskulud kohtumenetluses moodustuvad kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivust 655 eurot (maksekorraldus tl 24) ning esindaja kuludest 1197 eurot koos käibemaksuga (arved ja maksekorraldused tl 155–159). Vaidlustusmenetluses on kaebaja tasunud riigilõivu 640 eurot ja kandnud lepingulise esindaja kulusid 720 euro ulatuses. Seega on kaebaja kandnud vaidlustus- ja kohtumenetluses menetluskulusid kokku 3212 euro ulatuses (655+1197+640+720). Eeltoodud kaebaja menetluskulud tuleb jätta HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.
51.Vastustaja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on vastustaja kandnud halduskohtu menetluses esindaja kulusid kokku 1330 euro ulatuses (arve nr 2021-820, tl 164; käibemaksu
3-21-2760 ei ole arvestatud).
52.Vastavalt HKMS § 109 lg-le 6 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust (Riigikohtu 15.10.2015. a määrus nr 3-3-1-21-15, p 16; 15.12.2014. a otsus nr 3-3-1-67-14, p 32.1).
53.Kohtupraktika kohaselt tuleb kohtul haldusorgani kantud esindaja kulude väljamõistmise otsustamisel analüüsida, kas arvestades asja keerukust ja muid asjaolusid oli välise õigusabi kasutamise vajadus põhjendatud. Haldusorgani poolt välise õigusabi kasutamine ja kulude väljamõistmine kaebajalt on põhjendatud eelkõige juhul, kui kohtuasi väljub haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest (Riigikohtu 12.12.2017. a otsus nr 3-11-1355, p 55; 21.02.2017. a otsus nr 3-3-1-26-16, p 50; 21.06.2012. a otsus nr 3-3-1-26-12, p 30). Kohtupraktikas on korduvalt leitud ka seda, et riigihangete läbiviimine on halduse kõrvalfunktsioon ja seetõttu on hankija kulud välisele õigusabile üldjuhul vajalikud (Riigikohtu 15.01.2015. a otsus nr 3-3-1-68-14, p 33; Tallinna Ringkonnakohtu 13.11.2018. a otsus nr 3-18-1570, p 17). Kohus leiab, et antud juhul oli vastustaja poolt välise õigusabi kasutamine põhjendatud. RMK tegevusalad on ära toodud Vabariigi Valitsuse 09.01.2007. a määruse nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus“ §-s 9. Arvestades mh seda, et nimetatud sättes ei ole RMK tegevusvaldkonnana loetletud riigihangete korraldamist, saab kohtu hinnangul õpperaja rekonstrueerimiseks hanke korraldamist pidada RMK kõrvalfunktsiooniks ning sellega seotud kohtuvaidluses välise õigusabi kasutamist põhjendatuks.
54.Vastustajale on osutatud esindaja teenust kokku 9 tunni ja 30 minuti ulatuses tunnitasuga 140 eurot. Vastustajale õigusabi osutanud advokaadi tasumäär on kohtupraktika kohaselt aktsepteeritav. Küll aga peab kohus esindamisele kulunud põhjendatud ajakuluks 9,5 tunni asemel 8 tundi ehk võrdselt VAKO menetluses vastustaja esindamisele kulunud põhjendatud ajaga. Seega mõistab kohus kaebajalt vastustaja kasuks välja 1120 eurot.
55.Kolmas isik on kandnud kohtumenetluses esindaja kulusid 684,28 euro ulatuses (01.12.2021. a arve nr 20211201, tl 169; 09.12.2021. a arve nr 20211204, tl 170; 23.12.2021. a arve nr 20211205, tl 171). Esindaja teenust on osutatud tunnitasuga 80 eurot ning kokku 8 tunni ja 34 minuti ulatuses.
56.Kaebaja hinnangul ei ole kolmanda isiku esindamiseks tehtud töödele kulunud aeg täiel määral põhjendatud. Kohus nõustub kaebajaga, et kolmanda isiku kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid tuleb vähendada. Kolmanda isiku esitatud õiguslike argumentatsioonide sisu ja avalduste mahtu arvestades leiab kohus, et põhjendatuks ja vajalikuks saab pidada kolmandale isikule esindaja teenuse osutamist 7 tunni ulatuses. Seega tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista esindaja kulud 560 eurot (80x7).
57.Kohus mõistab kaebajalt vastustaja ja kolmanda isiku esindajate kulud välja ilma käibemaksuta, kuna vastustaja ja kolmas isik on selliselt taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.