X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 16.03.2021 relvaloa kehtetuks tunnistamise otsuse nr 4.21/8967-3 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamise vorm
RESOLUTSIOON
Kaebaja X, esindaja vandeadvokaat Marko Pilv Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Margit Maidla Kirjalik menetlus
1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31.01.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Xle on väljastatud 15.09.2020 relvaluba DL50012131 kehtivusajaga kuni 11.08.2025, mille alusel on tal õigus jahipidamise otstarbel vallata vintraudset püssi Remington700-ADL, kaliiber 308Win, nr E6304574, jahipidamise ning enese ja vara kaitse otstarbel vintraudset püstolit Steyr, kaliiber 7,65mm, nr 015030 ning sileraudset püssi Fabarm-Brestsia, kaliiber 12, nr 903773-331471.
2.Politsei ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna 27.01.2021 kiirmenetluse otsusega nr 231620007436 karistati Xa relvaseaduse (RelvS) § 891 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest. Otsuse kohaselt X 29.10.2020 kell 10.00 Tallinnas, xxxxxx olles tulirelva Remington 700-ADL, nr E6304574 omanik, lõi sellised relvahoiutingimused, et võimaldas antud tulirelva kõrvalise isiku (abikaasa) valdusse sattumist, millega rikkus relva käitlemise nõudeid. Karistusregistri andmetel jõustus kiirmenetluse otsus 12.02.2021.
3.PPA 16.03.2021 otsusega nr 4.2-1/8967-3 tunnistati Xle väljastatud relvaluba DL50012131 kehtetuks (p 1) ning kohustas Xa relvad ja laskemoona võõrandama või alustama võõrandamist (p 2). Otsuse põhjendus: „RelvS § 43 lg 3 p 2 sätestab, et PPA tunnistab soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui loa omaja ei vasta enam relvaseadusega kehtestatud nõuetele või kui esineb RelvS § 36 lg 1 punktides 17, 9 või § 40 lõikes 1 nimetatud asjaolu. RelvS § 36 sätestab soetamisloa või relvaloa andmist välistavad asjaolud ning nimetatud paragrahvi lõike 1 punkti 7 kohaselt ei anta soetamisluba ega relvaluba füüsilisele isikule, kes on väärteomenetluse korras karistatud relva, tulirelva olulise osa või laskemoona soetamist, hoidmist, kandmist, vedu või kasutamist reguleerivas õigusaktis sätestatud nõude rikkumise eest. Relva, tulirelva olulise osa või laskemoona soetamist, hoidmist, kandmist, vedu või kasutamist reguleerib relvaseadus. Xa on karistatud relvaseaduse rikkumise eest. Seega esineb tema suhtes RelvS § 43 lg 3 punktis 2 koostoimes RelvS § 36 lg 1 punktis 7 sätestatud asjaolu. Nimetatud seadusesätte kohaldamisel puudub PPA-l kaalutlusõigus, mistõttu ei ole võimalik arvesse võtta isikut ja tema poolt toimepandud tegu. X relvaluba tuleb kehtetuks tunnistada. Ka kaalutlusõiguse olemasolul ei oleks otsus teistsugune. Tulirelv on kõrgendatud ohu allikas ning isik, kellele tulirelv usaldatakse, peab olema usaldusväärne. X on usaldusväärsuse kaotanud. Relva hoidmiseks on ettenähtud konkreetsed nõuded. Tulirelva hoidmine viisil, kus sellele on võimaldatud juurdepääs kõrvalisel isikul, on lubamatu. Relvaloa kehtetuks tunnistamisel on relvaomanikul kohustus relvad ja laskemoon kolme kuu jooksul võõrandada või alustada võõrandamist. Relvi on võimalik võõrandada komisjonimüügi
korras või soetamisluba omavale isikule. Kui relvaomanik võõrandamiskohustust ei täida, siis PPA sundvõõrandab relvad ja laskemoona“ (dtl 29).
4.X esitas 07.04.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 16.03.2021 otsuse nr 4.2-1/89673 tühistamiseks. Kohus võttis kaebuse 14.04.2021 menetlusse ja määras vastustajaks PPA.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebuse põhjendus. 5.1 Otsusest ei nähtu, millistest asjaoludest tulenevalt on põhjendatud kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistamine. Haldusakt on motiveerimata ja ei vasta seaduse nõuetele ega Riigikohtu praktikas korduvalt väljendatud põhimõtetele. 5.2 Vastustaja oleks pidanud relvaloa kehtetuks tunnistamise üle otsustamisel teostama sisuliselt kaalutlusõigust ja hindama kaebaja väärteo raskust, selle toimepanemise asjaolusid ja kaebaja isikuomadusi. 5.3 Vastustaja käsitluse kohaselt toob iga väiksemgi RelvS nõuete rikkumine automaatselt kaasa lisaks väärteokorras karistamisele ilma kaalutlusõiguse teostamiseta relvaloa kehtetuks tunnistamise, mis on kaebaja hinnangul ebaproportsionaalne. 5.4 Otsus riivab kaebaja põhiseaduslikku õigust omada ja kasutada tulirelva jahipidamiseks ning enda ja oma vara kaitse eesmärgil. Vastustaja pole kaebaja põhiõigust piirava meetme rakendamisel hinnanud selle sobivust, mõõdukust ja proportsionaalsust. 5.5 Põhiseaduse (PS) § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu, kuid kriminaalkorras karistatu relvaloa kehtetuks tunnistamise läbi sunnitakse kaebajat loobuma ka tema omandis olevast tulirelvast ja laskemoonast. 5.6 Kaebaja hinnangul on RelvS § 43 lg 3 p 2 koostoimes § 36 lg 1 p 7 vastuolus PS § 19 lg-ga 1 osas, milles nimetatud sätted ei võimalda relvaloa kehtetuks tunnistamisel arvestada väärteokorras karistatud isikuga ja temale süüks arvatud teo asjaoludega.
6.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. 6.1 RelvS § 43 lg 3 p 2 järgi tunnistab PPA soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui loa omaja ei vasta enam käesoleva seadusega kehtestatud nõuetele või kui esineb käesoleva seaduse § 36 lg 1 p-s 1–7, 9 või 10 või § 40 lg-s 1 nimetatud asjaolu. RelvS § 36 lg 1 p 7 kohaselt ei anta soetamisluba ega relvaluba füüsilisele isikule, kes on vaarteomenetluse korras karistatud relva, tulirelva olulise osa või laskemoona soetamist, hoidmist, kandmist, vedu või kasutamist reguleerivas õigusaktis sätestatud nõude rikkumise eest. Eeltoodud sätete sõnastusest nähtuvalt on tegemist imperatiivsete normidega, mis tähendab, et juhul, kui relvaloa omanikku on väärteomenetluse korras karistatud relva, tulirelva olulise osa või laskemoona soetamist, hoidmist, kandmist, vedu või kasutamist reguleerivas õigusaktis sätestatud nõude rikkumise eest, siis tuleb relvaluba kehtetuks tunnistada. Selliselt sätet
sõnastades on seadusandja teostanud kaalutluse haldusorgani eest, mis tähendab, et otsuse tegemisel ei ole määravad rikkumise asjaolud või rikkuja isik, vaid piisab jõustunud väärteootsusest. 6.2 Otsuses on viidatud selle õiguslikule alusele, mis on RelvS § 43 lg 3 p 2 ja § 36 lg 1 p 7. Mis puudutab haldusakti proportsionaalsust ja kaalutlusi, millest otsuse andmisel tuleks lähtuda, siis selles osas vastustajal võimalused puuduvad, kuna seadusandja on regulatsiooni kehtestamisel vastava hinnangu juba andnud. Lisaks rõhutab vastustaja, et relvaloa saamise eelduseks on RelvS tundmine ning teoreetilise eksami sooritamine. See tähendab, et kaebaja pidi teadma, milliseid tagajärgi kannab tema hooletu suhtumine relva käitlemise tingimustesse. 6.3 Seega on PPA otsus nii formaalselt kui materiaalselt õiguspärane, sest selle tegemisel on lähtutud kehtivast õigusest ning pole rikutud menetlus- ega vorminõudeid.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel. 7.1 PPA 16.03.2021 otsus nr 4.2-1/8967-3 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Otsus on piisavalt motiveeritud. Kohus nõustub otsuse põhjendustega ega pea vajalikus neid käesolevas otsuses korrata (vt HKMS § 165 lg 2). Täiendavalt märgib kohus järgmist. 7.2 Vastustaja on põhjendatult leidunud, et kaebaja pole relvaomanikuna enam usaldusväärne. Riik saab usaldada relva ja laskemoona üksnes sellisele isikule, kelle puhul ta on veendunud, et see isik tunneb ja täidab kehtestatud käitlemisnõudeid (vt RKPJKo 18.06.2018, nr 5-19-26, p 51). Isik, keda on relva või laskemoona käitlemise nõuete rikkumise eest kriminaal- või väärteo korras karistatud, on seetõttu alati tekitanud vähemalt abstraktse ohu isikute elule ja tervisele, riigi julgeolekule ja avalikule korrale (vt samas, p 47). Seejuures ei muuda ohtu iseenesest olematuks ka rikkumise vähene tähtsus, isiku väike süü või muud sarnased asjaolud (vt samas). Asjas on tuvastatud ja puudub vaidlus, et kaebajat on karistatud väärteo korras RelvS § 891 lg 1 järgi relva hoidmise nõuete rikkumise eest, täpsemalt selle eest, et ta hoidis püssi Remington700-ADL väljaspool relvakappi. Seega on vastustaja õigesti leidnud, et esineb RelvS § 36 lg 1 p-s 7 ja § 43 lg 3 p-s 2 sätestatud alus. Relv on kõrgendatud ohu allikas ja selle käitlejale on seatud kõrgendatud nõudmised. Avalik huvi on suunatud sellele, et tulirelvad oleksid vaid selliste isikute valduses, kes vastavad neile kõrgendatud nõudmistele. Kaebaja sellistele nõudmistele enam ei vasta. Käesoleval juhul kaalub avalik huvi üles kaebaja relvavajaduse. 7.3 Riigikohus on RelvS põhiseaduspärasust osas, milles see ei võimalda relvaloa kehtetuks tunnistamisel arvestada väärteomenetluse korras karistatu isikut ja tema toimepandud teo asjaolusid ning raskust, juba hinnanud ja leidnud, et väärteokorras karistatud isiku relvaloa kehtetuks tunnistamine on proportsionaalne (vt RKPJKo 18.06.2018, nr 5-19-26). Riigikohus leidis, et „[k]ui isik relva või laskemoona käitlemise nõudeid rikub, võib see olla märgiks, et ta kehtivaid nõudeid ei tunne või ei
suhtu nende järgimisse vajaliku hoolsusega. Sel juhul on preventiivsetel kaalutlustel põhjendatud relvaloa kehtetuks tunnistamine“ (vt samas, p 51). Seega pole kaebaja taotletud põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamine põhjendatud.
8.Menetluskuludest. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud.
/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.