X kaebus Maksu- ja Tolliameti 19.11.2014 vastutusotsuse nr 13-7/187-8 sundtäitmise aegumise tuvastamiseks ja sundtäitmise keelamiseks
Menetlusosalised ja esindajad
Kaebaja X, esindaja v.adv Merle Järvala Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Aivar Haava
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27.12.2021 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta X määruskaebus menetlusse.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 27.12.2021 määrus muutmata. Selgitus Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 19.11.2014 vastutusotsusega nr 13-7/187-8 X tasuma OÜ City Hotel maksuvõla 34 822,43 eurot. X vaidlustas selle vastutusotsuse halduskohtus haldusasjas 3-14-53209.
Tallinna Halduskohus rahuldas 19.12.2014 määrusega asjas nr 3-14-53209 kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ning peatas MTA 19.11.2014 vastutusotsuse täitmise kuni kohtuotsuse jõustumiseni nii, et MTA-l oli lubatud vastutusotsuse täitmise tagamiseks sooritada maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg-s 1 nimetatud täitetoiminguid (välja arvatud MKS § 130 lg 1 p 3 alusel). Esialgse õiguskaitse määrus kehtis kuni 07.11.2016, kui Riigikohus ei võtnud X kassatsioonkaebust menetlusse.
3.X esitas 05.07.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada MTA 19.11.2014 vastutusotsuse sundtäitmise aegumise ja keelata sundtäitmise. Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus keelata MTA-l esitada 19.11.2014 vastutusotsusega määratud
3-21-1484 maksuvõla sissenõudmiseks kohtutäiturile täitmisavaldust kuni siinses kohtuasjas lõpplahendi jõustumiseni. Vastustaja on kaebajat hoiatanud, et kui ta kohe kogu võlga ei tasu, esitab MTA kohtutäiturile maksuvõla sissenõudmiseks täitmisavalduse. Oht, et MTA asub maksuvõlga sundtäitma, on reaalne. Sundtäitmise menetluse alustamisega kaasnevad täitekulud ning sundtäitmise vaidlustamine on ebamõistlikult koormav. Kui halduskohus tuvastab, et maksusumma sundtäitmine on aegunud, on kaebaja õiguste rehabiliteerimine ebamõistlikult kulukas ja keerukas.
4.Tallinna Halduskohus jättis 13.07.2021 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
5.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 29.07.2021 määrusega kaebaja määruskaebuse, tühistas halduskohtu 13.07.2021 määruse ning rahuldas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, keelates MTA 19.11.2014 vastutusotsuse sundtäitmise kuni asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Haldusasjas nr 3-14-53209 peatas halduskohus 19.12.2014 määrusega osaliselt vastutusotsuse täitmise, lubades MTA-l vastutusotsuse täitmise tagamiseks sooritada MKS § 130 lg-s 1 nimetatud täitetoiminguid (välja arvatud MKS § 130 lg 1 p 3 alusel pangakontode arest). Määrus toimetati kätte kaebajale 19.12.2014 ja MTA-le 23.12.2014. Vastutusotsuse sundtäitmise aegumine katkes, kuid hakkas kulgema kohe otsast peale (MKS § 132 lg 5 p 3). Seega algas MTA 19.11.2014 vastutusotsuse sundtäitmise aegumistähtaeg 01.01.2015 ning lõppes 01.01.2020. Kaebuse eduväljavaated on seetõttu suured ega välista esialgse õiguskaitse kohaldamist. Maksuvõla, mille sundtäitmine on aegunud, sissenõudmise vastu ei esine kaalukat avalikku huvi ning see ei kaalu üles kaebaja õiguste riivet. Halduskohus ei keelanud 19.12.2014 esialgse õiguskaitse määruses asjas nr 3-14-53209 vastutusotsuse sundtäitmist täielikult, vaid üksnes kaebaja pangakontode arestimise osas, mistõttu on avalikust huvist lähtuvalt olnud maksuvõla sissenõudmine võimalik pikka aega. Maksuhalduril on võimalik kohtumenetluses taotleda esialgse õiguskaitse tühistamist, kui kohtumenetlus kestab pikka aega, kohtumenetluse kestel ilmnevad kaebuse vähesed eduväljavaated ning maksuvõla sundtäitmine võib sattuda ohtu. Esitades pärast esialgse õiguskaitse tühistamist täitmisavalduse kohtutäiturile, katkeb ja algab sundtäitmise aegumistähtaeg uuesti (Tallinna Ringkonnakohtu 09.11.2020 otsus asjas nr 3-191257, p 13).
6.MTA esitas 29.11.2021 halduskohtule taotluse muuta esialgse õiguskaitse määrust. Avaliku huvi ja vastustaja huvide pöördumatu kahjustamise vältimiseks on vajalik muuta Tallinna Ringkonnakohtu 29.07.2021 esialgse õiguskaitse määrust selliselt, et MTA-l lubatakse 19.11.2014 vastutusotsuse sundtäitmise aegumise vältimiseks esitada kohtutäiturile avaldus täitemenetluse jätkamiseks. Vastupidisel juhul aegub vastutusotsuse sundtäitmine 01.01.2022.
7.Tallinna Halduskohus jättis 06.12.2021 määrusega MTA 29.11.2021 taotluse rahuldamata. Esialgse õiguskaitse kohaldamisest kuni praeguseni ei ole ükski kohtuvaidluse asjaolu muutunud. Pelgalt vastustaja soov oodata ära üks Riigikohtu lahend, ei anna alust muuta ringkonnakohtu määrust.
8.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 16.12.2021 määrusega MTA määruskaebuse ja tühistas halduskohtu 06.12.2021 määruse. Ringkonnakohus otsustas muuta oma 29.07.2021 määruse resolutsiooni p-s 3 kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud järgmiselt: 1) lubada MTA-l esitada 19.11.2014 vastutusotsuse sundtäitmiseks kohtutäiturile maksuvõla sissenõudmiseks täitmisavaldus; 2(4)
3-21-1484 2) keelata MTA-l ülejäänud täitetoimingute sooritamine (v.a järgmises alapunktis nimetatud täitetoiming) kuni käesolevas asjas tehtud lahendi jõustumiseni; 3) kohustada MTA-d pärast täitemenetluse algatamist esitama kohtutäiturile avaldus peatada X varale sissenõude pööramine kuni käesolevas asjas tehtud lahendi jõustumiseni.
9.Kaebaja esitas 22.12.2021 halduskohtule taotluse kohaldada esialgse õiguskaitse abinõu, millega keelata MTA-l esitada kohtutäiturile täitmisavaldust 19.11.2014 vastutusotsuse sundtäitmise jätkamiseks; kui täitmisavaldus on esitatud, siis kohustada MTA-d esitama kohtutäiturile avaldus täitmisavalduse tagasivõtmiseks (loobumiseks) ja täitemenetluse lõpetamiseks. Ringkonnakohtu 29.07.2021 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse oli õige ja seaduslik ning selle muutmine 16.12.2021 määrusega ei olnud põhjendatud. Ringkonnakohus läks oma varasema määrusega vastuollu. Perioodil 29.07.2021–22.12.2021 ei ole ükski kohtuvaidluse asjaolu muutunud, mis annaks alust muuta ringkonnakohtu varasemat lahendit. Muutunud asjaoluks ei saa pidada seda, et vastustaja arvutatud väidetava aegumistähtajani 01.01.2022 on jäänud vähem aega. Ringkonnakohus ei pidanud kaebust ka perspektiivituks. Oodatav Riigikohtu lahend asjas nr 3-19-1257 ei ole siinses asjas oluline, kuna sundtäitmine aegus igal juhul 01.01.2020. Maksuvõla sundtäitmiseks ei ole avalikku huvi. Vastutusotsuse täitmine oli peatatud üksnes pangakontode arestimist puudutavas osas, maksuvõlga on olnud võimalik pikka aega sundtäita. 19.12.2014 esialgse õiguskaitse määrusega haldusasjas nr 3-14-53209 jäeti MTA-le täitemenetluse võimalus. Kaebaja jaoks kaasnevad täitemenetluse algatamisega kulud ja tal ei ole tõhusaid vahendeid oma õiguste kaitseks. Kaebaja satub koos oma perega raskesse majanduslikku olukorda. Kui halduskohus tuvastab, et maksusumma sundtäitmine on aegunud, siis on kaebaja õiguste taastamine ebamõistlikult kulukas ja keerukas.
10.Tallinna Halduskohus jättis 27.12.2021 määrusega kaebaja taotluse rahuldamata. Kaebaja rahulolematus ringkonnakohtu 16.12.2021 määrusega ei anna alust seda tühistada.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.Kaebaja palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 27.12.2021 määrus ning uue määrusega rahuldada kaebaja 22.12.2021 taotlus. Halduskohus ei lahendanud kaebaja taotlust sisuliselt. Põhjendamatu täitemenetlusega on juba tekkinud kaebajale kulud, s.o pöördumatud tagajärjed. Kohtutäitur nõuab kaebajalt 2520 euro suurust kohtutäituri tasu. Halduskohus ei tohiks panna isikut teadlikult olukorda, kus tema hilisem õiguste kaitsmine on aeganõudvam, keerulisem ja kulukam. Kaebaja kordab 22.12.2021 taotluses toodud põhjendusi. Vastuoluliste kohtulahendite tegemine kahjustab õiguskindlust. Ringkonnakohtu 29.07.2021 määrus tagas kaebaja õiguste kaitse ja seda ei tohtinud muuta. Õiguslikku olukorda ei saa automaatselt muuta ka Riigikohtust oodatav lahend asjas nr 3-19-1257.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse (HKMS § 203 lg 1, § 204 lg 1, § 207 lg 1, ja § 252 lg 7).
13.Halduskohus leidis õigesti, et kaebaja on oma 22.12.2021 taotluses sisuliselt vaidlustanud ringkonnakohtu 16.12.2021 määruse. Samuti on õige halduskohtu seisukoht, et ringkonnakohtu mõned päevad tagasi tehtud lõplikus määruses toodud seisukohtadega mittenõustumine ei anna alust määrust tühistada. HKMS § 253 lg 1 sätestab küll, et kohus võib menetlusosalise taotluse 3(4)
3-21-1484 alusel või omal algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta, kuid siin peetakse eeskätt silmas esialgse õiguskaitse abinõu tühistamist muutunud asjaolude tõttu. Tuleb möönda, et ka muutunud hinnang kaebuse perspektiivikusele või huvide kaalumisele võib teatud juhul tuua kaasa varasema esialgse õiguskaitse abinõu tühistamise, kuid praegusel juhul polnud halduskohtul selleks piisavalt alust. Ehkki halduskohtu määruse põhjendused on napid, on nendes kõik taotluse lahendamisel oluline kokkuvõtlikult ära öeldud. Otsesõnu pole küll käsitletud kaebaja väidet, et kaebajale on täitemenetluse alustamine kaasa toonud kohtutäituri tasu maksmise kohustuse, kuid see asjaolu ei anna alust lõppjäreldustes õiget määrust tühistada.
14.Ringkonnakohus märkis oma 16.12.2021 määruses, et kui kohtumenetluses peaks leidma kinnitust MTA seisukoht, et maksuvõla sundtäitmine aegub (tulenevalt MKS § 132 lg 5 p-st 3 ja lg-st 6) 01.01.2022, oleks aegumiseni jäänud üksnes 15 päeva. Võrreldes esialgse õiguskaitse määruse tegemise ajaga (29.07.2021) oli maksuvõla sundtäitmise aegumise lähenemise tõttu märkimisväärselt suurenenud avaliku huvi kahjustumise oht. Esialgse õiguskaitse kohaldamise mõtteks ei ole tuua kaasa tagajärge, et isik vabaneks lõplikult selle abinõu abil temal lasuvatest kohustustest. Ringkonnakohus jääb nende seisukohtade juurde.
15.Nüüdseks on selge, et kaebus on perspektiivitu. Riigikohus tegi 28.12.2021 asjas nr 3-191257 otsuse, milles võetud seisukohtadest tuleneb, et X-le tehtud vastutusotsus aegub alles 01.01.2022. Kuna vastutusotsuse täitmise osaliselt peatanud esialgse õiguskaitse määrus kehtis kuni 07.11.2016, hakkas MKS § 132 lg 6 kohaselt uue sundtäitmise aegumistähtaeg kulgema tähtaja katkemise aluse äralangemise aastale järgneva aasta ehk 2017. a 1. jaanuarist. Seda põhjusel, et vastavalt Riigikohtu seisukohale tuleb tähtaja katkemise aluse äralangemise all silmas pidada esialgse õiguskaitse kehtivuse lõppemist (Riigikohtu otsuse p 18). Erinevalt kaebajast leiab ringkonnakohus, et ka siinses asjas ei võimaldanud halduskohtu 19.12.2014 esialgse õiguskaitse määrusega lubatud toimingud MTA-l maksusummat sisse nõuda, vaid ainult tagada võimalikku maksukohustust. MTA-l ei olnud 19.12.2014 esialgse õiguskaitse esialgse õiguskaitse määruse tulemusel kuni kohtuotsuse jõustumiseni lubatud esitada kohtutäiturile avaldust täitemenetluse algatamiseks, et maksuvõlga sisse nõuda. Halduskohtu määruse resolutsioonist tuleneb selgelt, et 19.11.2014 vastutusotsuse täitmine on peatatud ning lubatud on üksnes MKS § 130 lg 1 p-des 1, 2, 4 ja 5 loetletud toimingud. Lubatud sundtäitetoimingute hulka ei kuulunud seega kohtutäiturile avalduse esitamine täitemenetluse algatamiseks, mida reguleerib MKS § 130 lg 2. Teistsugust seisukohta ei väljendatud ka halduskohtu nimetatud määruse põhjendavas osas.
16.Kaebuse ilmselge perspektiivitus on esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks. Seega pole kohtul võimalik kaebaja 22.12.2021 taotlust rahuldada. Kaebajal tuleb tasuda nii vastutusotsusega nõutud maksusumma kui ka täitemenetluse kulud, sest ta ei täitnud oma seadusest tulenevat maksukohustust vabatahtlikult ning MTA-l ei jäänud muud üle kui esitada kohtutäiturile avaldus täitemenetluse algatamiseks.
17.Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.