Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
03.11.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1484
Haldusasi
X kaebus Maksu- ja Tolliameti 19.11.2014 vastutusotsuse nr 13-7/187-8 sundtäitmise aegumise tuvastamiseks ja sundtäitmise keelamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X, esindaja vandeadvokaat Merle Järvala Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja AH
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28.06.2022 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 28.06.2022 otsuse haldusasjas nr 3-21-1484 resolutsiooni p 1 osas, milles halduskohus keelas Maksu- ja Tolliametil 19.11.2014 vastutusotsuse nr 13-7/187-8 sundtäitmise. Tühistada ka halduskohtu otsuse resolutsiooni p 2, millega Maksu- ja Tolliametilt mõisteti X kasuks välja menetluskulud 3500 eurot.
3.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta kaebus Maksu- ja Tolliameti keelamise nõudes rahuldamata.
Jätta menetluskulud esimeses ja teises kohtuastmes menetlusosaliste endi kanda.
Kohtulahendi avaldamisel asendada tähemärkidega kaebaja nimi ja „Y OÜ (kustutatud)“.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).
hiljemalt
04.12.2023
Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest
3-21-1484 arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 19.11.2014 vastutusotsusega nr 13-7/187-8 Xt kui Y OÜ (kustutatud) maksuvõla tekkimise aegset juhatuse liiget tasuma äriühingu maksuvõla 34 822,43 eurot. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastutusotsuse tühistamiseks (haldusasi nr 3-14-53209). Halduskohus kohaldas 19.12.2014 määrusega nr 3-14-53209 esialgset õiguskaitset, sõnastades määruse resolutsiooni järgmiselt: „Rahuldada X esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus osaliselt ning peatada Maksu- ja Tolliameti 19.11.2014 vastutusotsuse nr 13-7/187-8 täitmine kuni käesolevas haldusasjas kohtuotsuse jõustumiseni selliselt, et Maksuja Tolliametil on lubatud vastutusotsuse täitmise tagamiseks sooritada MKS § 130 lg-s 1 nimetatud täitetoiminguid (välja arvatud MKS § 130 lg 1 p 3 alusel pangakontode arest).“ Kohtud jätsid X kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 27.05.2016 otsus nr 3-1453209 jõustus 07.11.2016, kui Riigikohus ei võtnud X kassatsioonkaebust menetlusse.
2.X esitas Tallinna Halduskohtule 05.07.2021 kaebuse tuvastada 19.11.2014 vastutusotsuse sundtäitmise aegumine ja keelata selle sundtäitmine. Halduskohtu 19.12.2014 määrus nr 3-14-53209 ei takistanud MTA-l teha täitetoiminguid. Halduskohus ei peatanud esialgse õiguskaitse korras vastutusotsuse täitmist (sh hüpoteekidega koormatud kinnistute võõrandamist või täituri poole pöördumist), vaid jättis MTA-le võimaluse rakendada kõiki meetmeid peale kaebaja pangakontode arestimise. Seetõttu ei saa väita, et sundtäitmise aegumine katkes esialgse õiguskaitse määruse jõustumisel. Vastutusotsus oli kehtiv ja täidetav kogu kohtumenetluse ajal. Täitmise tagamiseks koormati kaebaja vara 2012. a aprillis kohtulike hüpoteekidega. Alates 01.01.2014 kehtiva maksukorralduse seaduse (MKS) § 132 lg 2 kohaselt on sissenõutava maksuvõla sundtäitmise aegumistähtaeg viis aastat ja aegumistähtaeg algab vastutusotsuse kättetoimetamise aastale järgneva aasta 1. jaanuaril. Vaidlusaluse vastutusotsuse sundtäitmise aegumistähtaeg algas 01.01.2015. Sundtäitmise aegumine saab esialgse õiguskaitse määruse alusel katkeda üksnes siis, kui esialgse õiguskaitse määruse mõjul oleks maksusumma sissenõudmine kohtulahendiga keelatud. Praegusel juhul ei ole tegemist sellise olukorraga (vt ka MKS § 130 lg 2). Seega aegus 19.11.2014 vastutusotsuse sundtäitmine 01.01.2020 (vt ka Riigikohtu 10.10.2018 määrus nr 2-17-12525) ning kaebaja ei ole enam kohustatud maksusummat tasuma (MKS § 31 lg 3 p 4). Kui kohus tuvastab, et sundtäitmine ei ole seadusega kooskõlas, on kaebaja maksukohustus lõppenud ja riik ei saa seda sisse nõuda. Kaebajal on selle faktilise asjaolu tuvastamiseks põhjendatud huvi. Ka keelamiskaebuse esitamine on lubatav.
3.MTA palus jätta kaebus rahuldamata. Halduskohus peatas 19.12.2014 määrusega nr 3-14-53209 MTA 19.11.2014 vastutusotsuse täitmise kuni kohtuotsuse jõustumiseni selles haldusasjas. Asjaolust, et kohus lubas maksuhalduril teha teatud täitetoiminguid vastutusotsuse täitmise tagamiseks (nt seada kaebaja kinnistutele hüpoteegid), ei tulene, et esialgse õiguskaitse määrus ei takistanud MTA-l vastutusotsuse täitmist. Kuna vastutusotsuse täitmine oli 19.12.2014 määrusega peatatud, ei 2(7)
3-21-1484 olnud MTA-l mh lubatud esitada kohtutäiturile MKS § 130 lg 2 alusel taotlust täitemenetluse jätkamiseks (maksuhalduril endal puudub pädevus kinnistuid võõrandada) ja ka kohtutäitur poleks saanud müüa kaebaja vara ajal, mil kestis esialgse õiguskaitse toime. MKS § 132 lg 5 p 3 kohaselt katkeb sundtäitmise aegumistähtaeg halduskohtu tehtud esialgse õiguskaitse määruse jõustumisel. HKMS § 252 lg 3 järgi jõustub esialgse õiguskaitse määrus selle teatavakstegemisel. MKS § 132 lg 6 järgi hakatakse uue sundtäitmise aegumistähtaja kulgemist arvestama tähtaja katkemise aluse äralangemise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. MTA 19.11.2014 vastutusotsuse sundtäitmise aegumistähtaja kulgemine oleks ilma esialgse õiguskaitse kohaldamiseta alanud 01.01.2015. Kuna selleks ajaks oli jõustunud Tallinna Halduskohtu 19.12.2014 määrus, millega 19.11.2014 vastutusotsuse täitmine oli peatatud kuni kohtuotsuse jõustumiseni ehk esines aegumistähtaja katkemist põhjustav asjaolu, ei hakanud vastutusotsuse sundtäitmise aegumistähtaeg kulgema 01.01.2015, vaid alles 01.01.2017, s.o haldusasjas nr 3-14-53209 kohtuotsuse jõustumisele järgnenud aasta 1. jaanuaril. Tallinna Ringkonnakohus tõlgendas 29.07.2021 esialgse õiguskaitse määruses ebaõigesti MKS § 132 lg 5 p-i 3. Selline tõlgendus muudaks MKS § 132 lg 5 p 3 enamikel juhtudel sisutühjaks. Ringkonnakohus muutis 16.12.2021 määrusega ringkonnakohtu 29.07.2021 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud ja lubas maksuhalduril esitada 19.11.2014 vastutusotsuse sundtäitmiseks kohtutäiturile täiteavalduse. MTA esitas 21.12.2021 kohtutäiturile täiteavalduse, millest tulenevalt katkes aegumine uuesti ja maksuvõla sundtäitmine aegub alles 01.01.2027. Ringkonnakohus nõustus 31.12.2021 ja 11.02.2022 määruses maksuhalduri tõlgendusega maksuvõla aegumisest, arvestades Riigikohtu 28.12.2021 otsust nr 3-19-1257.
4.Tallinna Halduskohus keelas 28.06.2022 otsusega MTA 19.11.2014 vastutusotsuse sundtäitmise ja jättis muus osas kaebuse rahuldamata. Halduskohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 3500 eurot ja jättis muus osas kaebaja menetluskulude väljamõistmise taotluse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus selgitas siinses asjas tehtud 29.07.2021 määruses järgmist: „Riigikohtu erikogu muutis 10.10.2018 määruses asjas nr 2-17-12525 maksuvõla sundtäitmise regulatsioonile antud senist tõlgendust. Viidatud lahendi p-s 17.2 märkis Riigikohus kokkuvõtvalt, et tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud aegumise üldregulatsiooni kohaselt katkeb aegumine ja algab aegumise katkemise aluseks olevast sündmusest kohe uuesti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi tähendab aegumise peatumine, et mingit ajavahemikku pärast aegumise algust ei loeta aegumise hulka. Erikogu hinnangul ei loetud Riigikohtu varasema tõlgenduse kohaselt teatud perioodi (aega, mil täitemenetlus kestab) pärast aegumise algust aegumise hulka ning aegumine algab pärast aegumise katkemise aluse äralangemist (täitemenetluse lõpetamine) uuesti. Seega on tsiviilseadustiku üldosa seaduse mõttes tegemist hübriidiga aegumise katkemisest ja peatumisest. Erikogu leidis, et õiguskindluse põhimõtte järgi tuleb sundtäitmise aegumise instituudiga seotud reeglite ja põhimõtete puhul ka erinevate seaduste regulatsioonide kontekstis üldjuhul eelistada võimalikult sarnast tõlgendust. Seetõttu muudeti Riigikohtu varasemat seisukohta, mille järgi on maksuvõla sundtäitmise aegumise katkemise aluse äralangemiseks varasema MKS § 132 lg 5 järgi MKS § 132 lg 4 p 4 kontekstis täitemenetluse lõpetamine. Erikogu hinnangul tuli maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetluse alustamise ajal kehtinud MKS § 132 lg 4 p-i 4 ja lg-t 5 ning kehtiva MKS § 132 lg 5 p-i 1 ja lgt 6 tõlgendada nii, et maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetluse alustamise korral (kohtutäiturile maksuvõla sissenõudmiseks täitmisavalduse esitamisel) maksuvõla sundtäitmise aegumine katkes ja sundtäitmise aegumise katkemise alus langes kohe ära. Nii varasema (MKS § 132 lg 5) kui ka kehtiva (MKS § 132 lg 6) regulatsiooni kohaselt hakatakse uue sundtäitmise aegumistähtaja kulgemist arvestama tähtaja katkemise aluse äralangemise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Selline maksuvõla sundtäitmise aegumise katkemise regulatsiooni tõlgendus 3(7)
3-21-1484 on kooskõlas seadusandja tahtega, et maksukohustuslasele saabuks tema maksuvõlgade ja nende sissenõutavuse osas ettenähtava aja jooksul õigusrahu ning ei toimuks eesmärgipäratut maksuvõlgade sundtäitmist. [---] Tallinna Ringkonnakohus selgitas 09.11.2020 otsuse asjas nr 3-19-1257 p-s 13, et eelnevalt kirjeldatud sundtäitmise regulatsiooni tõlgendus on asjakohane ka juhul, kui maksuvõla sundtäitmise aegumine katkeb kohtumenetluses esialgse õiguskaitse kohaldamisel. Seejuures ei välista vastutusotsuse sundtäitmise aegumise katkemist asjaolu, et esialgse õiguskaitse korras peatati vastutusotsuse täitmine osaliselt. Samadest seisukohtadest lähtus ringkonnakohus ka 26.11.2020 otsuses asjas nr 3-19-1908. Seega ei nõustunud ringkonnakohus kaebaja seisukohaga, et esialgse õiguskaitse määrust, millega lubatakse maksuhalduril sooritada täitetoiminguid üksnes osaliselt, ei ole käsitatav vastutusotsuse sundtäitmise tähtaja katkemise alusena MKS § lg 5 p 3 mõttes. [---] Tulenevalt aga eelviidatud Riigikohtu ja ringkonnakohtu praktikast, on MTA 19.11.2014 vastutusotsuse sundtäitmine praeguseks aegunud. MKS § 132 lg 2 kohaselt on maksuotsuse ja vastutusotsuse alusel sissenõutava maksusumma sundtäitmise aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab maksuotsuse või vastutusotsuse kättetoimetamise aastale järgneva aasta 1. jaanuaril (vt ka MKS § 1684 lg 1). Haldusasjas nr 3-14-53209 peatas halduskohus 19.12.2014 määrusega osaliselt vastutusotsuse täitmise, lubades MTA-l vastutusotsuse täitmise tagamiseks sooritada MKS § 130 lg-s 1 nimetatud täitetoiminguid (välja arvatud MKS § 130 lg 1 p 3 alusel pangakontode arest). Määrus toimetati kätte kaebajale 19.12.2014 ja MTA-le 23.12.2014. Vastutusotsuse sundtäitmise aegumine seega katkes, kuid katkemise korral hakkas kulgema kohe otsast peale (MKS § 132 lg 5 p 3). Seega algas MTA 19.11.2014 vastutusotsuse sundtäitmise aegumistähtaeg 01.01.2015 ning lõppes 01.01.2020“. Ringkonnakohtu määruse põhjendusi arvestades tuleb vastustajal keelata 19.11.2014 vastutusotsuse sundtäitmine. Nõue tuvastada MTA 19.11.2014 vastutusotsuse sundtäitmise aegumine jääb rahuldamata, sest tuvastamisnõue on kohustamisnõudega hõlmatud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
5.MTA palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus osas, milles kaebus rahuldati, ja teha uus otsus, millega jätta kaebus tervikuna rahuldamata. Halduskohus tugines ringkonnakohtu 29.07.2021 määrusele, kuid jättis tähelepanuta, et ringkonnakohus leidis 31.12.2021 määruses, tuginedes Riigikohtu 28.12.2021 otsusele nr 3-191257, et kuna vastutusotsuse täitmise osaliselt peatanud esialgse õiguskaitse määrus kehtis kuni 07.11.2016, hakkas MKS § 132 lg 6 kohaselt uue sundtäitmise aegumistähtaeg kulgema tähtaja katkemise aluse äralangemise aastale järgneva aasta ehk 2017. a 1. jaanuarist, sest Riigikohtu seisukoha järgi tuleb tähtaja katkemise aluse äralangemise all mõista esialgse õiguskaitse kehtivuse lõppemist. Kuna Riigikohtu 28.12.2021 otsuses nr 3-19-1257 väljendatud seisukohti arvestades sai hinnata X kaebuse perspektiivituks, esitas MTA halduskohtule 04.01.2022 taotluse esialgse õiguskaitse abinõude tühistamiseks. Halduskohus rahuldas 13.01.2022 kohtumäärusega MTA taotluse, tsiteerides ringkonnakohtu 31.12.2021 määrust ja nõustudes MTA-ga, et kaebuse ilmselge perspektiivituse tõttu ei täida esialgse õiguskaitse abinõud enam oma eesmärki. Ka 11.02.2022 määruses leidis ringkonnakohus X määruskaebuse lahendamisel, et kuna maksuhalduril puudus esialgse õiguskaitse tõttu võimalus kohtumenetluse ajal vastutusotsusega määratud maksuvõlgnevust kaebajalt sisse nõuda, vaid tal oli võimalus selle sissenõudmist üksnes tagada, langes maksuvõla sundtäitmise aegumise takistus ära 07.11.2016 ning aegumistähtaeg hakkas uuesti kulgema 01.01.2017. Kohtutäiturile 21.12.2021 täitmisavalduse esitamise tõttu katkes aegumistähtaeg ja hakkas kohe uuesti kulgema ning uus aegumistähtaeg on 01.01.2027. Jääb selgusetuks, et kui ringkonnakohus on 31.12.2021 ja 11.02.2022 määrustes sisuliselt tuvastanud oma 29.07.2021 määruses esitatud seisukohtade ekslikkuse MKS § 132 tõlgendamisel, siis miks on halduskohus ikkagi tuginenud 29.07.2021 4(7)
3-21-1484 määruses esitatud seisukohtadele ja ringkonnakohtu 09.11.2020 otsusele haldusasjas nr 3-191257, mille Riigikohus tühistas. Riigikohtu 28.12.2021 otsus nr 3-19-1257 toetab maksuhalduri seisukohti. See lahend ei ole vastuolus Riigikohtu määrusega asjas nr 2-17-12525, sest tegemist on erinevate olukordadega, mida on 28.12.2021 otsuses nr 3-19-1257 ka selgitatud.
6.X palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Halduskohus tugines õigesti Riigikohtu 10.10.2018 määrusele nr 2-17-12525 ja ringkonnakohtu 29.07.2021 määrusele. Erikogu ei ole seni oma seisukohti muutnud, mistõttu tuleb lähtuda viidatud määrusest. Kõik ringkonnakohtu määrused asjas nr 3-21-1484 puudutavad esialgse õiguskaitse kohaldamist ja ükski neist ei olnud halduskohtule asja lahendamisel siduv. Riigikohtu 28.12.2021 otsuses nr 3-19-1257 avaldatud seisukohti ei saa automaatselt üle kanda praegusele asjale. Viidatud lahendis arutati asja, kus halduskohus peatas esialgse õiguskaitse määrusega vastutusotsuse täitmise kuni asjas lõpliku lahendi jõustumiseni, ning tegemist oli sundtäitmist välistava kestva takistusega, mis ei langenud ära enne asjas tehtud kohtuotsuse jõustumist. Sundtäitmise aegumise katkemise aluse äralangemisena ei käsitatud esialgse õiguskaitse määruse jõustumist, vaid esialgse õiguskaitse kehtivuse lõppemist. Praegusel juhul selgitas halduskohus 09.12.2014 määruses nr 3-14-53209, et X maksuvaidluses on maksusumma laekumine kohtumenetluse ajaks tagatud juhuks, kui MTA-l peaks tekkima põhjendatud kahtlus, et pärast kohtuvaidluse lõppu ei ole selle tasumine enam võimalik. Seega ei olnud tegemist sundtäitmist välistava kestva takistusega. MTA sai esialgse õiguskaitse kehtivuse ajal maksunõuet takistusteta sundtäita, sh realiseerida kinnistud, millele olid seatud käsutamiskeeld. Keelatud oli vaid kaebaja pangakontode arestimine. Pole alust arvestada aegumist erinevalt sõltuvalt sellest, kas aegumine katkeb täitmisavalduse esitamise või esialgse õiguskaitse kohaldamise tõttu. MTA tõlgendus on ebaproportsionaalne, sest sel juhul oleks kaebaja allutatud täitmistoimingutele ligikaudu 15 aastat.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus jääb 19.11.2014 vastutusotsuse alusel sissenõutava maksuvõla sundtäitmise aegumise küsimuses 31.12.2021 ja 11.02.2022 määrustes antud selgituste juurde ning nõustub maksuhalduriga, et maksuvõla sundtäitmine ei ole aegunud. Ringkonnakohtu varasemas, 29.07.2021 määruses toodud tõlgendus maksuvõla sundtäitmise aegumisest ja aegumistähtaja katkemisest, millele tugines halduskohus, ei ole enam asjakohane, arvestades Riigikohtu 28.12.2021 otsuses nr 3-19-1257 avaldatud seisukohti.
8.MKS § 132 lg 2 sätestab, et maksuotsuse ja vastutusotsuse alusel sissenõutava maksusumma sundtäitmise aegumistähtaeg on viis aastat. Aegumistähtaeg algab maksuotsuse või vastutusotsuse kättetoimetamise aastale järgneva aasta 1. jaanuaril. MKS § 132 lg 5 kohaselt katkeb sundtäitmise aegumistähtaeg mh kohtutäiturile maksuvõla sissenõudmiseks täitmisavalduse esitamisel (p 1) ja halduskohtu tehtud esialgse õiguskaitse määruse jõustumisel (p 3). MKS § 132 lg 6 järgi hakatakse uue sundtäitmise aegumistähtaja kulgemist arvestama tähtaja katkemise aluse äralangemise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist.
9.Riigikohus on selgitanud maksuvõla sundtäitmise aegumist mh erikogu 10.10.2018 määruses nr 2-17-12525 ja halduskolleegiumi 28.12.2021 otsuses nr 3-19-1257.
9.1.Asjas nr 2-17-12525 oli esitatud kohtutäiturile täitmisavaldus maksuvõla sissenõudmiseks ning küsimus oli selles, kuidas mõjutas täitmisavalduse esitamine maksuvõla sundtäitmise aegumise kulgemist ja katkemist. Erikogu lahendi kontekstis oli oluline eelkõige see, millal langeb ära aegumise katkemise alus – kas kohtutäiturile avalduse esitamisel või täitemenetluse lõppemisel. Erikogu tõlgendas MKS § 132 lg 5 p-i 1 ja lg-t 6 selliselt, et maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetluse alustamise korral (kohtutäiturile maksuvõla sissenõudmiseks 5(7)
3-21-1484 täitmisavalduse esitamisel) maksuvõla sundtäitmise aegumine katkeb ja sundtäitmise aegumise katkemise alus langeb kohe ära ning uue sundtäitmise aegumistähtaja kulgemist hakatakse arvestama tähtaja katkemise aluse äralangemise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist (p 17.2).
9.2.Asjas nr 3-19-1257 tõlgendati kuni 31.12.2013 kehtinud MKS (MKS v.r) § 132 lg 4 p-i 5 ja lg-t 5. Need normid on sarnase sisuga kui alates 01.01.2014 kehtiva MKS § 132 lg 5 p 3 ja lg 6. Riigikohus leidis, et MKS-s sätestatud erinevate aegumise katkemise aluste puhul võib uue aegumistähtaja kulgema hakkamine toimuda erinevalt (p 14). MKS-s toodud sundtäitmise aegumist katkestavad alused ei mõjuta sundtäitmise võimalust sarnaselt, sh tuleb arvestada erinevate aegumise katkemise aluste kestust ja mõju sundtäitmise võimalikkusele (p 15). Esialgse õiguskaitse kohaldamise mõju sundtäitmise võimalikkusele sõltub rakendatavast abinõust. Olukord, kui halduskohus peatab esialgse õiguskaitse määrusega vastutusotsuse täitmise kuni asjas lõpliku lahendi jõustumiseni ja sellest tulenevalt ei saa maksuhaldur kohtumenetluse kestel vastutusotsusega määratud maksusummat sisse nõuda, on käsitatav sundtäitmist välistava kestva takistusena, mis ei langenud ära enne asjas tehtud kohtuotsuse jõustumist. See olukord erineb oluliselt täitemenetluse alustamisest maksuvõla sissenõudmiseks. Eeltoodud seisukoht, et tegemist on sundtäitmist välistava kestva takistusega, laieneb ka olukorrale, kui maksuhalduril on esialgse õiguskaitse määruse järgi lubatud teha selliseid täitetoiminguid, mis võimaldavad võimalikku maksukohustust tagada (p 17). Esialgse õiguskaitse abinõude rakendamise kui sundtäitmise aegumise katkemise aluse äralangemisena ei tule sellisel juhul käsitada esialgse õiguskaitse määruse jõustumist, vaid esialgse õiguskaitse kehtivuse lõppemist (p 18).
9.3.Seega puudutavad Riigikohtu lahendid asjades nr 2-17-12525 ja nr 3-19-1257 erinevaid maksuvõla sundtäitmise aegumistähtaja katkemise aluseid. Halduskolleegiumi lahend ei muuda varasemat erikogu lahendit ega ole sellega vastuolus. Kaebaja vastupidised väited on alusetud.
10.Praeguses asjas tuleb arvestada mõlemaid Riigikohtu lahendeid.
10.1.MTA 19.11.2014 vastutusotsuse alusel sissenõutava maksuvõla sundtäitmise aegumistähtaeg oli MKS § 132 lg 2 järgi viis aastat, arvestatuna alates 01.01.2015. Halduskohus kohaldas aga 19.12.2014 määrusega nr 3-14-53209 esialgset õiguskaitset ja peatas vastutusotsuse täitmise. HKMS § 252 lg 3 järgi jõustub esialgse õiguskaitse määrus selle teatavakstegemisel, kui määruse teinud kohus või määruse peale esitatud määruskaebust läbivaatav kohus ei määra teisiti. Kuna halduskohus ei määranud teisiti ja määrus tehti kohe teatavaks, jõustus 19.12.2014 määrus samal päeval. Seega katkes kõnealuse maksuvõla sundtäitmise aegumine 19.12.2014. Kuna halduskohtu 19.12.2014 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu kaotas kehtivuse 07.11.2016, algas sundtäitmise aegumise tähtaeg uuesti alates 01.01.2017. Selline aegumistähtaja katkemine ja uuesti kulgema hakkamine halduskohtu tehtud esialgse õiguskaitse määruse tõttu on kooskõlas Riigikohtu selgitustega asjas nr 3-19-1257.
10.2.Kõnealuse maksuvõla sundtäitmine oleks aegunud 01.01.2022, kuid maksuhaldur esitas 21.12.2021 kohtutäiturile täiteavalduse maksuvõla sissenõudmiseks. Sellega katkes aegumistähtaeg uuesti ning viieaastane aegumistähtaeg hakkas uuesti kulgema alates 01.01.2022. Selles osas kohaldub aegumistähtaja arvestamisele Riigikohtu tõlgendus asjas nr 2-17-12525.
10.3.Seega ei ole 19.11.2014 vastutusotsusega sissenõutava maksuvõla sundtäitmine aegunud.
11.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et praeguse asja ja haldusasja nr 3-19-1257 faktilised asjaolud on oluliselt erinevad.
6(7)
3-21-1484
11.1.Haldusasjas nr 3-19-1257 oli halduskohus esialgse õiguskaitse määrusega peatanud vastutusotsuse täitmise selliselt, et maksuhalduril oli õigus vastutusotsuse täitmise tagamiseks teha MKS v.r § 130 lg 1 p-des 1–51 nimetatud täitetoiminguid (s.o taotleda kinnisasja käsutamise keelumärke kandmist kinnistusraamatusse; taotleda ehitise kui vallasasja käsutamise keelumärke kandmist ehitisregistrisse; taotleda sõiduvahendi käsutamise keelumärke kandmist vastavasse registrisse; taotleda laeva käsutamise keelumärke kandmist laevakinnistusraamatusse; anda korraldus väärtpaberite või väärtpaberikonto blokeerimiseks vastavalt Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses sätestatule; taotleda hüpoteegi seadmist kinnisasjale või laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile). Maksuhalduril ei olnud lubatud pöörata sissenõuet kaebaja rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele. Riigikohus järeldas sellest, et maksuhalduril oli kohtumenetluse ajal õigus vastutusotsusega sissenõutavat maksukohustust tagada, kuid mitte seda sisse nõuda, s.o tegemist oli sundtäitmist välistava kestva takistusega.
11.2.Ka haldusasjas nr 3-14-53209 oli vastutusotsuse täitmine halduskohtu 19.12.2014 esialgse õiguskaitse määrusega peatatud ning esialgse õiguskaitse kohaldamise tõttu ei tohtinud MTA kohtumenetluse ajal maksusummat sisse nõuda, vaid üksnes tagada võimalikku maksukohustust. Halduskohtu määruse resolutsioonist tuleneb, et 19.11.2014 vastutusotsuse täitmine on peatatud ning lubatud on üksnes MKS § 130 lg 1 p-des 1, 2, 4 ja 5 loetletud toimingud. Lubatud toimingute hulka ei kuulunud kohtutäiturile avalduse esitamine täitemenetluse algatamiseks, mida reguleerib MKS § 130 lg 2. See, et kaebajale kuuluvatele kinnistutele oli maksuvõla tagamiseks seatud kohtulik hüpoteek, ei anna alust vastupidiseks tõlgenduseks. Maksuvõla sissenõudmise menetluse eesmärk on tagada, et maksuhaldur saaks reaalselt võlgniku vara arvelt kanda riigi tuludesse isikult välja mõistetud maksusumma. Selleks tuleb juhul, kui maksuvõlga pole muul moel tasutud, pöörata täitmisele maksuhalduri kasuks seatud kohtulikud hüpoteegid, võõrandada kinnisasjad ning tasuda maksuvõlg kinnisasjade võõrandamisest saadud rahaliste vahendite arvelt. Ajal, kui 19.11.2014 vastutusotsuse täitmine oli halduskohtu 19.12.2014 määruse alusel peatatud, ei saanud maksuhaldur kirjeldatud viisil toimida ega maksuvõlga sisse nõuda.
12.Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus vastustaja apellatsioonkaebuse ning tühistab halduskohtu otsuse keelamisnõuet ja menetluskulude jaotust puudutavas osas. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab kaebuse keelamisnõude osas rahuldamata. Kuna tuvastamisnõude rahuldamata jätmise osas on halduskohtu otsus jõustunud, jääb ringkonnakohtu otsuse tulemusel kaebus tervikuna rahuldamata.
13.Kuna otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist, jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg-d 1ja 11).
14.Kaebaja taotlusel ja tema identifitseerimise vältimiseks tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada tähemärkidega kaebaja nimi ja temaga seotud äriühingu nimetus (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.