Osaühingu Alfa-Omega Communications kaebus Eesti Töötukassa 09.04.2021 haldusakti ja 21.05.2021 vaideotsuse tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks töötasu hüvitise taotlust lahendama Kaebaja: Osaühing Alfa-Omega Communications, seaduslik esindaja Viive Aasma Vastustaja: Eesti Töötukassa, volitatud esindajad Helle Rebane, Maarika Nüganen Kirjalik menetlus, digitoimik
Menetlusosalised
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Jätta vastu võtmata kaebaja taotlus kaebuse nõude muutmiseks 2021 maikuu eest töötasu hüvitise taotluse esitamise osas ning jätta kaebus muutmata.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.01.2022. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
Avaldus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Alfa-Omega Communications (edaspidi kaebaja) soovis esitada Eesti Töötukassa (edaspidi vastustaja) elektroonilises iseteeninduskeskkonnas avaldust töötajale töötasu hüvitise saamiseks 2021. aasta märtsi- ja aprillikuu eest. Kuna taotlemise keskkonnas on tingimus, et kanne peab töötamise registris (edaspidi TöR) olema teostatud hiljemalt 01.01.2021, ei olnud kaebajal tehniliselt võimalik töötasu hüvitise avaldust esitada. Kaebaja pöördus 09.04.2021 selgituste saamiseks vastustaja poole. Vastustaja selgitas 09.04.2021 e-kirjas, et kaebaja töötajale ei ole võimalik töötasu hüvitist taotleda, sest TöR-s on töötamise alustamise kanne tekkinud peale 01.01.2021.
2.Kaebaja esitas 15.04.2021 vastustajale vaide. Vaidega taotles kaebaja avalduse esitamise võimaldamist. Seoses vaides esitatud asjaolude täiendava selgitamise vajadusega pikendas vastustaja haldusmenetluse seaduse § 84 lg 2 alusel vaide läbivaatamise tähtaega kuni 25.05.2021. Kaebaja esitas 07.05.2021 vaide lisa selle kohta, et täiendab vaiet ka aprillikuu eest taotletava töötasu hüvitise osas ning esitas lisadokumente. Vastustaja tegi vaideotsuse 21.05.2021, millega jättis vaide rahuldamata.
3.Kaebaja esitas 21.06.2021 Tallinna Halduskohtule (edaspidi kohus) kaebuse, milles palus tühistada vastustaja 21.05.2021 vaideotsus 1573, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus, (võimaldada esitada töötasu hüvitise taotlus puudutatud töötajale) ning kohustada vastustajat võimaldama kaebajal esitada töötasu hüvitise taotlus.
4.Kohus võttis 09.07.2021 määrusega kaebuse menetlusse järgmistes nõuetes: 1) Eesti Töötukassa 09.04.2021 haldusakti ja 21.05.2021 vaideotsuse tühistamine; 2) Eesti Töötukassa kohustamine töötasu hüvitise taotlust lahendama. Kohus määras 26.11.2021 määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
5.Kaebaja palub tühistada vastustaja otsused, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus puudutatud töötaja osas töötasu hüvitise taotluse esitamiseks. Kaebaja taotleb, et kohus kohustaks vastustajat menetlema töötasu hüvitise taotlust.
6.Kaebaja soovis taotleda töötasu hüvitist oma töötajale, kellega ettevõttel on sõlmitud kehtiv tööleping tööle asumisega 28.12.2020 ning kelle tööandja tegevus on COVID-19 haiguse tõkestamiseks kehtestatud piirangute tõttu märkimisväärselt häiritud. Kõnealuse töötaja kohta on kanne tehtud küll 02.01.2021, kuid kandes on töötamise alguseks 28.12.2020 ehk õige kuupäev. Vastustajal on kohustus otsuse tegemisel kaalutleda kõiki olulisi asjaolusid ja valitsuse määruse tegelikke sisulisi eesmärke ning toetusmeetme mõtet.
7.Pelgalt registrikande kuupäeva (02.01.2021) alusel keeldumine menetlustoimingu tegemisest rikub oluliselt tema õigust taotleda toetust võrdsel alusel kõigile töötajatele, kes vastavad määruses sätestatud olulistele tingimustele (s.t. töötavad ettevõttes 01.01.2021 seisuga). On ilmne, et määrusandja tahte kohaselt on hüvitisele õigus töötajatel, kes on hüvitist taotlevasse ettevõttesse tööle asunud hiljemalt 01.01.2021 seisuga ning kelle töösuhe kestab. Samuti on oluline, et töötaja töötasu oleks vähendatud (töölepinguseaduse, edaspidi TLS, § 37) või töötajale kohalduks TLS § 35. Tingimus töötamise registreerimiskande kuupäeva kohta ei saa olla selles kontekstis otsuse tegemisel võrdse kaaluga eelnimetatud asjaoludega. TöR on informatiivne register ja registrikandel ei ole õigustloovat jõudu töösuhte kestvuse seisukohast. Kõik töötajaid, kes töötasid 01.01.2021 seisuga, tuleb võrdselt kohelda.
8.Taotlejale tuleb anda võimalus esitada muud tõendid ja dokumendid, mis võimaldavad tõendada neid samu asjaolusid, mida tõendab registrikanne. Töösuhte tõendiks on kahepoolselt digitaalselt allkirjastatud tööleping (detsembris 2020), töötajale töötasu maksmist tõendav pangaväljavõte, deklareeritud ja makstud töötasumaksud (TSD) EMTA väljavõttena.
9.„Tööhõiveprogramm 2021–2023“ (edaspidi THP) § 193 lõikes 5 registrikande tegemise tähtpäevaks määratud 1. jaanuar on riigipüha. Tsiviilõiguses, haldusõiguses, tsiviil- ja halduskohtumenetluses kohaldatakse läbivalt põhimõtet, mille sätestab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 136 lg 8. TÖR õiguslikuks aluseks olev maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 50 lg 1 sätestab, et tähtaja arvutamisel kohaldatakse TsÜS vastavaid sätteid. Seega, kui määruse nr 87 § 193 lg 5 sätestab registrikande tegemise tähtpäevaks 1. jaanuar, siis sellele tähtpäevale järgnev esimene tööpäev on esmaspäev, 4. jaanuar 2021. Kaebaja puudutatud töötaja töötamise registreerimine toimus 02.01.2021. Seega täitis kaebaja tingimuse.
10.THP-s reguleeritud töötasu hüvitis on meede, mille abil riik toetab COVID-19 piirangute tõttu hätta sattunud ettevõtjaid, et nad saaksid hoida olemasolevaid ja luua uusi töökohti. Programmi meetmed on kompenseerimaks riigi poolt seatud piirangutest ettevõtjatele tekkinud kahju. Määruse seletuskirjast ei nähtu, et selle toetusmeetme kaudu oleks määrusandja soovinud täita veel üht kõrvaleesmärki – distsiplineerida ettevõtteid täitma väiksemagi hilinemiseta TÖRi. Vastav tingimus tulenes sellest, et vastustajal oli nii lihtsam kiiresti suurt massi elektrooniliselt esitatud taotlusi töödelda ning välistada pettust „uute töötajate“ tööle vormistamisel.
11.Kaebaja tunnistab, et ta jäi töötaja registrisse kandmisega mõne päeva hiljaks. Kaebaja on mikroettevõte, kus ei ole tööl eraldi personalijuhti ega raamatupidajat. Juhataja täidab mitmeid rolle ning aasta viimased päevad on pingelised ja täis raporteid.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
12.Kaebus on alusetu ja vastustaja vaidleb sellele täies ulatuses vastu.
13.Ettevõtjad, kes ei teinud TÖR-i kannet seisuga 01.01.2021, ei vasta THP § 193 lg 5 tingimusele. Nad ei saa e-töötukassas esitada töötasu hüvitise avaldust. E-töötukassa töötasu avalduste esitamise keskkond on loodud kooskõlas THP § 193 lg-ga 5. Vastustajal puudus õigus omaalgatuslikult teisiti otsustada, st seada THP § 193 lg 5 sätestatust erinevaid tingimusi. Töötasu hüvitise taotluse rahuldamise üheks tingimuseks on asjaolu, et TÖR kanne on teostatud hiljemalt 01.01.2021 (THP § 193 lg 5). Seega isegi juhul, kui kaebaja oleks saanud hüvitise saamise taotluse esitada, oleks see tulnud jätta rahuldamata.
14.Vabariigi Valitsuse 07.03.2019 määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ § 2 lg 3 kohaselt on registrisse kantud andmetel informatiivne tähendus. Sama lõike teise lause kohaselt on registri andmetel õiguslik tähendus seaduses ette nähtud juhul. Vastustaja märgib, et THP-ga, mis on antud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel, on antud registri andmetele õiguslik tähendus. Lisaks on TÖR register, mida peetakse Maksu- ja Tolliametile, Tööinspektsioonile, Eesti Töötukassale, Eesti Haigekassale, Sotsiaalkindlustusametile, Rahapesu Andmebüroole ning Politsei- ja Piirivalveametile seadusega pandud ülesannete täitmise tagamiseks (MKS § 251 lg 1). Seega on THP § 193 lg 5 rakendamisel asjakohane lähtuda TÖR kandest.
15.Üheks seisuga 01.01.2021 kehtiva töösuhte tõendamise viisiks on TÖR kande tegemise kuupäev, kuna see võimaldab vastustajal operatiivselt kontrollida hüvitist taotlevate isikute vastavust kvalifitseerumistingimustele (MKS § 251 lg 1). Töötasu hüvitiste avalduse menetlemine on mõnevõrra erandlik menetlus, kus tuli väga lühikese menetlusaja jooksul administreerida ja menetleda massiivne avalduste arv. TÖR andmete kasutamine on
ainumõeldav lahendus, et selliseid hüvitisi administreerida. Ei oleks mõeldav sellises mahus avalduste kiire menetlemine ilma registriandmete põhjal juba eelnevalt kontrolli tegemata.
16.Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et TÖR kanne ei oma võrdset kaalu võrreldes teiste hüvitise tingimustega.
17.Töölepingu ja samuti TÖR andmete kohaselt oli puudutatud töötaja tööle asumise aeg 28.12.2020. See tähendab, et puudutatud töötaja oleks pidanud olema registreeritud hiljemalt 28.12.2020 (mis ei olnud puhkepäev ega riigipüha). Tööleping sõlmiti 02.12.2020, mistõttu oli tööandjal veelgi pikem aeg TÖR kannet teha. Kaebaja tegi TÖR kande 02.01.2021, mis oli samuti puhkepäev. Kaebajal ei oleks olnud takistatud kande tegemine ka 01.01.2021. Seega ei ole asjakohane väide, et kanne oleks tulnud teha alles 01.01.2021 järgneval tööpäeval ehk 04.01.2021. TÖR kande õigsuse eest vastutab kande tegija (MKS § 251 lg 6).
18.MKS § 50 lg 1 näeb ette, et tähtaja arvutamisel kohaldatakse TsÜS vastavaid sätteid. Nimetatud säte kohaldub MKS-s sätestatud menetlustähtaegade arvutamise suhtes. THP § 193 lg 5 sätestatud hüvitise taotlemise tingimus ei ole menetlustähtaeg.
19.THP § 193 lg 5 sätestatud tingimused kohalduvad kõigile taotlejatele võrdselt. Kuidas Kaebaja juhatuse ülesanne on ettevõtte tööd, sh raamatupidamist korraldada selliselt, et ta tegevus oleks kooskõlas hüvitise saamiseks esitatud tingimustega.
20.TÖR kande nõue ei ole THP § 193 lg 5 sätestatud esmakordselt. Ka eelmisel, 2020. aastal Vabariigi Valitsuse 17.11.2016 määruse nr 130 „Tööhõiveprogramm 2017–2020“ § 192 lg 3 p 1 kohaselt oli töötasu jätkuhüvitise tingimuseks, et seda makstakse töötajale, kelle tööle asumise kuupäev oli hiljemalt 1. märts 2020. a ja kelle kohta oli TÖR-s hiljemalt samaks kuupäevaks tehtud töötamise alustamise kanne. Sätte eesmärgiks on olnud võimalike kuritarvituste vältimine näiteks juhtudel, kui töösuhe kantakse registrisse hilisemalt, et kvalifitseeruda hüvitise tingimustele.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
21.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
22.Pooltel on vaidlus selle üle, kas THP § 193 lõikes 5 sätestatud tingimus töötamise registri kande hiliseima tegemise aja (01.01.2021) kohta on tingimus, mille kohaldamise osas on vastustajal kaalumisruum. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas tegemist on MKS § 50 lg 1 mõistes menetlustähtajaga, millele kohaldub TsÜS-i menetlustähtaegade arvestamise regulatsioon.
23.Kaebaja esitas 14.11.2021 taotluse laiendada kaebuse nõuet – võimaldada esitada töötasu hüvitise taotlus puudutatud töötajale märtsi ja aprilli ees – ka mai 2021 osas. Kaebaja selgitab, et esialgu maksti töötasu hüvitist vaid märtsi ja aprilli eest. Hilisema muudatusega samas määruses pikendati töötasu hüvitise maksmist ja seda hakati maksma ka mai eest. Kaebaja märgib, et kuna kõik toimus samadel tingimustel, siis jäeti samadel asjaoludel kaebaja ilma võimalusest taotleda hüvitist ka mai eest. Kohus käsitleb kaebaja avaldust kui taotlust kaebuse muutmiseks (HKMS § 49 lg 1). Kohtu hinnangul ei ole kaebuse muutmine ning kaebuse täiendamine (2021 maikuu eest töötasu hüvitise taotluse menetlemiseks kohustamine) käesoleval juhul lubatav. Kaebuse ese on seotud 2021 märtsi- ja aprillikuu eest taotletava hüvitisega, mille kohta vastustaja tegi keelduva haldusakti (09.04.2021 vastuskiri) ja vaideotsuse (21.05.2021). Maikuu eest saadava hüvitise taotlus on uus taotlus, mille kohta ei ole vastustaja seisukohta võtnud. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 3 kohaselt tuleb taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks esitada selleks pädevale haldusorganile; taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib
isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Kaebaja ei ole vastustajale maikuu hüvitisega seonduvalt taotlust esitanud, mistõttu ei ole kaebuse muutmine HKMS § 49 lg 1 kohaselt lubatav. Kaebajal tulnuks vastav taotlus esmalt esitada vastustajale ning vastustaja keelduva otsuse korral pöörduda kaebusega halduskohtusse. Seda ka juhul, kui kaebaja eelduste kohaselt ei ole vastustaja seisukoht teistsugune võrreldes märtsi- ja aprillikuu eest esitatud hüvitise taotlustega. Seega ei rahulda kohus kaebuse muutmise avaldust ning jätab kaebuse muutmata.
24.THP on kehtestatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (edaspidi TTTS) § 41 lõike 1 alusel. THP § 193 lg 1 kohaselt makstakse töötasu hüvitist töölepingu alusel töötavale füüsilisele isikule, kelle tööandja on Eesti äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud äriühing, välismaa äriühingu filiaal, mittetulundusühing, sihtasutus, avalikõiguslik juriidiline isik, välja arvatud riik ja kohaliku omavalitsuse üksus, või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle tegevus on erakorralistest asjaoludest tulenevalt märkimisväärselt häiritud. THP muutmise määruse seletuskirja kohaselt on viiruse COVID-19 leviku tõttu paljude tööandjate igapäevane majandustegevus häiritud, käive ja tulud järsult langenud ja töötajatele töö tagamine ning töötasu maksmine oli raskendatud. Muudatused on vajalikud pehmendamaks COVID-19 kriisi mõju, et säilitada töökohti majanduse kiireks taaskäivitumiseks. THP muutmine kannab TTTS eesmärki tagada tööealise elanikkonna võimalikult kõrge hõivatus uue tööturuteenuse kehtestamise toel. Toetust saab taotleda Eesti Töötukassast ja seda rahastatakse töötuskindlustusvahenditest ning riigi eelarvest. THP § 193 lg 5 kohaselt saab töötasu hüvitist taotleda töötajale, kellel on avalduse esitamise ajal kehtiv töösuhe ning kelle tööle asumise kuupäev töötasu hüvitist taotleva ettevõtja juures on hiljemalt 1. jaanuar 2021. a, kelle kohta on hiljemalt samal kuupäeval tehtud töötamise registrisse töötamise alustamise kanne ja kelle tööaega või töötasu on vähendatud vastavalt THP § 193 lõike 4 punktile 1.
25.THP § 193 lg 5 kohaselt on töötajale töötasu hüvitise taotlemise tingimusteks seega: 1) töötajal on avalduse esitamise ajal kehtiv töösuhe; 2) töötaja tööle asumise kuupäev töötasu hüvitist taotleva ettevõtja juures on hiljemalt 01.01.2021; 3) töötaja kohta on hiljemalt 01.01.2021 tehtud töötamise registrisse töötamise alustamise kanne; 4) töötaja tööaega või töötasu on vähendatud. Tegemist on kumulatiivsete tingimustega. Juhul kui kasvõi üks eelnimetatud eeldustest on puudutatud töötaja juures täitmata, ei ole töötasu hüvitise määramine sellele töötajale põhjendatud.
26.Kohtule nähtub, et kaebaja ja puudutatud töötaja vahel sõlmiti tööleping 02.12.2020 (kaebuse lisa 2) ning selle punkti 1.1. kohaselt asus töötaja tööle 28.12.2020. Kaebaja soovis puudutatud töötaja eest vastustajale töötasu hüvitise taotlust esitada aprillis 2021. Kaebaja ega vastustaja vahel ei ole olnud vaidlust selles, et avalduse esitamise hetkel töötas puudutatud töötaja kaebaja juures ning tal oli kehtiv töösuhe alates 28.12.2020. Seega oli täidetud ka eeldus, mille kohaselt pidi puudutatud töötaja tööle asumise kuupäev olema hiljemalt 01.01.2021. Samuti puudub vaidlus selles, et kaebaja tegi puudutatud töötaja kohta kande töötamise registrisse 02.01.2021. Seega ei olnud puudutatud töötaja puhul täidetud eeldus, mille kohaselt tuli töötamise registrisse teha kanne hiljemalt 01.01.2021. Sellest tulenevalt on käesoleval juhul vaidluse all, kas vastustaja oleks sellegipoolest pidanud kaebaja taotlust menetlema.
27.Kohus nõustub kaebajaga selles, et THP töötasu hüvitise meetme eesmärk on toetada ettevõtjaid ning nende töötajaid, kes on Covid-19 viiruse leviku mõjude tõttu sattunud raskustesse. Toetusmeetme eesmärk on toetada töösuhete säilimist majanduslikult keerulisel
perioodil. Teisalt tuleb kaebajal mõista, et tegemist on poliitilise valikuga, kellele ning mis tingimustel toetusi eraldada. Isikutel ei ole subjektiivset õigust nõuda teatud tüüpi ja neile sobivatel tingimustel toetusmeetmete kehtestamist. Rahaliste ressursside piiratuse korral on vaja teha teatud valik, kes on sihtgrupp, kes enim toetust vajab ning millised tingimused kehtestada, et toetusmeede oleks maksimaalselt efektiivne ning kuidas vältida meetme kuritarvitusi.
28.Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et vastustajal oli THP § 193 lg 5 kohaldamisel ning selles sätestatud tingimuste kontrollimisel kaalutlemisruum. Nimetatud säte paneb paika tingimused, mille täitmise korral on ettevõttel õigus taotleda töötasu hüvitist. Juhul kui tingimused ei ole täidetud, ei ole vastustajal õigust töötasu hüvitist määrata. Kõnealune säte ei sisalda kaalumist võimaldavaid norme. Kaebaja tegi puudutatud töötaja kohta TÖR kande 02.01.2021, mistõttu ta ei kvalifitseerunud töötasu hüvitist taotlema.
29.Kohus ei jaga kaebaja seisukohta, et TÖR kande tegemise aja tingimus on vähem oluline võrreldes muude THP § 193 lõikes 5 sätestatud tingimustega. THP muutmise seletuskirjast on nimetatud sätte kohta toodud järgnev: Lõige 5 sätestab töötajate ringi, kelle eest töötasu hüvitist makstakse. Töötasu hüvitist saab taotleda töötaja eest, kelle tööle asumise kuupäev on hiljemalt 1. jaanuar 2021. aastal ja kelle kohta on hiljemalt samal kuupäeval tehtud töötamise registrisse töötamise alustamise kanne. Töötaja töösuhe peab avalduse esitamise hetkel olema kehtiv. Töösuhte kehtivuse fikseerimine (1. jaanuar 2021. a) on vajalik lähtuvalt eesmärgist toetada ettevõtte jaoks olulise tähtsusega pikaajaliste töötajate tööhõive säilitamist. Töötasu hüvitist saab taotleda ainult nende töölepinguliste töötajate eest, kelle tööaega või töötasu on kalendrikuul, mille eest hüvitist taotletakse, vastavalt 2021. aasta märtsis või aprillis, vähendatud. Eeltoodust nähtub, et määrusandja on võrdselt oluliseks pidanud nii tegelikku tööle asumise aega kui ka töötamise registrisse kande tegemise aega („/.../ kelle tööle asumise kuupäev on hiljemalt 1. jaanuar 2021. aastal ja kelle kohta on hiljemalt samal kuupäeval tehtud töötamise registrisse töötamise alustamise kanne.“). Kohtule ei nähtu, et määrusandja oleks jätnud määruse rakendajale laiemat tõlgendamis- või kaalumisvõimalusi tingimuste kohaldamisel. Samuti ei nähtu, et määrusandja oleks üht või teist tingimust mingil viisil prioriseerinud või vastupidi, vähem tähtsaks pidanud. Seega ei ole alust vastustajale ette heita kaalumise teostamata jätmist või normide ebaõiget kohaldamist. Kohus nõustub vastustajaga selles, et isegi juhul, kui kaebaja oleks saanud töötasu hüvitamise avalduse taotlemise keskkonnas esitada, oleks vastustajal tulnud jätta see rahuldamata, kuivõrd THP § 193 lõikes 5 toodud eeldused ei olnud täidetud.
30.Kohus ei näe, et kaebajat (ning seeläbi tema puudutatud töötajat) oleks põhjendamatult ebavõrdselt koheldud. Kõigi töötajate, kes vastavad kõigile THP § 193 lõikes 5 sätestatud tingimustele (sh kelle töötamise registri kanne on tehtud hiljemalt 01.01.2021), eest oli võimalik teha avaldus töötasu hüvitise saamiseks. Vastustaja poolt puudutatud töötaja osas erisuse tegemine asetaks kaebaja põhjendamatult soodsamasse olukorda võrreldes nende ettevõtetega, kelle töötajate kohta ei olnud samuti TÖR kannet tehtud hiljemalt 01.01.2021.
31.THP on kehtestatud TTTS alusel ning THP § 193 lg 5 sätestatud hüvitise taotlemise tingimus ei ole käsitletav menetlustähtajana. Järelikult ei saa asuda seisukohale, et kaebajal tulnuks TÖR kanne teha hiljemalt 04.01.2021 (kaebaja tõlgendus MKS § 50 lg 1 ja TsÜS § 136 lg 8 alusel).
32.Kuigi THP määruse eesmärk ei olla otseselt suunata tööandjaid tegema TÖR kannet õigeaegselt, ei saa vastustaja THP-ga sätestatud tingimustest kõrvale kalduda. Kaebajal oli piisavalt aega puudutatud töötaja kohta TÖR kande tegemiseks. Puudutatud isikuga sõlmiti tööleping 02.12.2020 ning TÖR kanne tuli teha hiljemalt töötaja tööle asumise hetkeks (28.12.2020). Selleks, et ettevõtte hüvitisele kvalifitseeruks, peab ta olema hoolas, et tingimustele vastata.
33.TÖR kande tingimus ei ole ebamõistlik. See lihtsustab vastustajal suure hulga taotluste menetlemist ning aitab ära hoida kuritarvitusi.
34.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vastustaja keeldus õiguspäraselt kaebaja esitatud töötasu hüvitise taotluse menetlemisest ning sellega seonduvalt hüvitise määramisest, kuivõrd puudutatud töötaja osas ei olnud täidetud THP § 193 lg 5 tingimused.
35.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuna vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.