3-21-2683/8 - Korrakaitse - Muu korrakaitse - Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium - lahend.ee

1.Kaebajad esitasid halduskohtule kaebuse Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ (korraldus nr 305) p 5 alap 2 tühistamiseks ning Vabariigi Valitsuse kohustamiseks väljastama kaebajatele 1-aastase kehtivusajaga (alates ajast, mil iga kaebaja haiguse läbi põdes) tõendi selle kohta, et neid tuleb korralduse nr 305 kohaldamisel käsitada nimetatud tõendi ettenäitamisel samaväärselt COVID 19 haiguse läbi põdenud, vaktsineeritud või vaktsineerituga võrdsustatud isikuga. Kaebajad on Covid-haiguse läbipõdenud ja saavutanud selle vastu kaitse, kuid erinevalt vaktsineeritutest kehtib nende tõend 180 päeva. Erinevaks kohtlemiseks puudub põhjus. Mitmete teadlaste arvates ning uuringutest ja andmetest nähtuvalt annab haiguse läbipõdemine palju parema ja pikemaajalise kaitse kui vaktsineerimine. Kaebajaid on õigusvastaselt survestada vaktsineerima. Negatiivne testi tulemus tõendab suurema tõenäosusega nakkusohutust kui vaktsineerimine, sest ka vaktsineeritud võivad nakatuda ja teisi nakatada. Kaebajatel puudub objektiivne vajadus end vaktsineerida. Samuti kaasneb vaktsineerimisega terviserisk. On teada mitmeid juhtumeid, kus pärast vaktsineerimist avaldusid tõsised ja pikaajalised kõrvalmõjud. Läbipõdenutel on suurem risk saada vaktsiinikahjusid. Vastustaja ei toeta tervisekahju saanud isikuid, vaid nad peavad pöörduma kahju hüvitamise taotlusega vaktsiinitootja vastu, kellelt hüvitise saamine on raske ja vähetõenäoline. Laiaulatuslikku mõju omavad reeglid tuleb kehtestada seadusega, mitte Vabariigi Valitsuse üldkorraldustega. Kaebajad taotlesid esialgse õiguskaitse kohaldamist ning kohustada vastustajat väljastama igale kaebajale kuni kohtuasjas tehtava lahendi jõustumiseni kehtiv tõend selle kohta, et neid tuleb korralduse nr 305 kohaldamisel käsitada nimetatud tõendi ettenäitamisel samaväärselt COVID 19 haiguse läbi põdenud, vaktsineeritud või vaktsineerituga võrdsustatud isikuga. Kaebajatelt on võetud võimalus osaleda ühiskondlikes tegevustes, sest nende läbipõdemisest on möödas 180 päeva. Nende kaebajate puhul, kel tõend veel kehtib, kaotab tõend kehtivuse kohtumenetluse ajal. Kaebajad soovivad vältida ebamõistlikke ja koormavaid liikumisvabaduse ja vaba eneseteostuse piiranguid, mis on kehtestatud sisulise põhjuseta. Piirangute talumisega kaasnevad pöördumatud tagajärjed, sest kaebajatel ei ole võimalik tegevusi tagantjärele teha ega kaotatud aega tagasi saada. Seega esineb neil esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Avalik huvi ei kaalu üles kaebajate põhiõiguste riivet. Läbipõdenutena ei ole kaebajad nakkusohtlikud ja nende immuunkaitse kestab kauem kui 180 päeva. Kuna läbipõdenute kaitse haiguse vastu on parem ja pikemaajalisem, ei saa nad koormata haiglasüsteemi. Ettevaatuspõhimõte ei ole praeguses asjas kohaldatav ega õigusta diskrimineerimist. Vaktsineerituid ja läbipõdenuid tuleks kohelda piirangute osas võrdselt. Kuna kohtumenetlus kestab kauem kui aasta, oleksid kaebajad selle aja jooksul täitevvõimu omavoli ohvrid.

3-21-2683 kohus rahuldaks kaebuse ja kohustaks vastustajat väljastama kaebajale 1-aastase kehtivusega läbipõdemistõendi, siis kehtiks tõend kuni 29.11.2021. Seega puudub KN-l esialgse õiguskaitse vajadus. HV esitas läbipõdemistõendi kehtivusega 07.10.2021–25.03.2022, RL esitas läbipõdemistõendi kehtivusega 08.10.2021–26.03.2022, LU esitas läbipõdemistõendi kehtivusega 06.08.2021– 22.01.2022, KT esitas läbipõdemistõendi kehtivusega 02.10.2021–20.03.2022, KS esitas läbipõdemistõendi kehtivusega 15.10.2021–02.04.2022, MK esitas läbipõdemistõendi kehtivusega 01.10.2021–19.03.2022, MK esitas läbipõdemistõendi kehtivusega 28.09.2021– 16.03.2022, AP esitas läbipõdemistõendi kehtivusega 01.11.2021–19.04.2022, PE esitas läbipõdemistõendi kehtivusega 14.11.2021–02.05.2022, EM esitas läbipõdemistõendi kehtivusega 24.10.2021–12.07.2022, HK esitas läbipõdemistõendi kehtivusega 11.09.2021– 27.02.2022, SK esitas läbipõdemistõendi kehtivusega 30.08.2021–15.02.2022, KP esitas läbipõdemistõendi kehtivusega 06.11.2021–24.04.2022, MP esitas läbipõdemistõendi kehtivusega 30.07.2021–15.01.2022, BT esitas läbipõdemistõendi kehtivusega 02.10.2021– 20.03.2022, SR esitas läbipõdemistõendi kehtivusega 07.11.2021–25.04.2022, TH esitas läbipõdemistõendi kehtivusega 23.10.2021–10.04.2022, KS esitas läbipõdemistõendi kehtivusega 24.09.2021–12.03.2022 ja AK esitas läbipõdemistõendi kehtivusega 26.10.2021– 13.04.2022. HS esitas tõendina koroonaviiruse testi positiivse tulemuse, test tehti 17.08.2021 ja arvestades korralduse nr 305 p 5 ap-s 2 toodud 180-päevast tähtaega, kehtib test läbipõdemistõendina kuni 13.02.2022. Seega on neil kaebajatel hetkel kehtiv läbipõdemistõend ja neil puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgset õiguskaitset ei kohaldata ette ulatuvalt, eriti olukorras, kus pole veel teada, milline olukord kehtib sel ajal, mil kaebajate läbipõdemistõendid kaotavad kehtivuse. Näiteks on korralduse nr 362, millega võeti edaspidi võimalus negatiivse Covid-testi alusel tegevustes osaleda, seletuskirjas1 välja toodud, et korraldusega kehtestatavad piirangud kehtivad vähemalt kuni 10.01.2022. Kõigi eespool nimetatud kaebajate läbipõdemistõendid kehtivad ka pärast seda kuupäeva. Seega ei pruugi nende läbipõdemistõendi kehtivuse lõppemise aegne olukord olla selline, kus nad vajaksid esialgset õiguskaitset. Puudub teadmine, milline olukord sel ajal kehtib, kuidas ja mil määral on kaebajate õigusi riivatakse ning kas nende õiguste kaitsmiseks tuleb esialgse õiguskaitse korras sekkuda. Seetõttu jätab kohus nende kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kui kaebajatele selgub hiljem nende läbipõdemistõendi kehtivuse lõppemisel või lõppema hakkamisel, et nad vajavad esialgset õiguskaitse, saavad nad esitada uue esialgse õiguskaitse taotluse. MO esitas läbipõdemistõendi kehtivusega 27.06.2021–13.12.2021. Ka tema tõend veel kehtib, kuid selle kehtivus lõpeb peagi. Igal juhul võib selle kehtivus lõppeda enne võimaliku määruskaebuse menetluse lõppu. Tema esialgse õiguskaitse vajadust ei saa välistada ja kohus lahendab tema esialgse õiguskaitse taotluse koos teiste kaebajate esialgse õiguskaitse taotlustega, kelle läbipõdemistõendid on kaotanud juba kehtivuse. KK esitas läbipõdemistõendi kehtivusega 25.02.2021–13.08.2021, PO esitas läbipõdemistõendi kehtivusega 05.03.2021–21.08.2021, DT esitas läbipõdemistõendi kehtivusega 27.03.2021– 12.09.2021, RS esitas läbipõdemistõendi kehtivusega 08.03.2021–24.08.2021, MK esitas läbipõdemistõendi kehtivusega 02.04.2021–18.09.2021, VP esitas läbipõdemistõendi kehtivusega 25.03.2021–10.09.2021, AP esitas läbipõdemistõendi kehtivusega 19.05.2021– 04.11.2021, GH esitas läbipõdemistõendi kehtivusega 22.03.2021–07.09.2021, VV esitas läbipõdemistõendi kehtivusega 19.02.2021–07.08.2021, SP esitas läbipõdemistõendi

3-21-2683 kehtivusega 17.03.2021–02.09.2021, ET esitas läbipõdemistõendi kehtivusega 11.03.2021– 27.08.2021, KM esitas läbipõdemistõendi kehtivusega 25.05.2021–10.11.2021, SE esitas läbipõdemistõendi kehtivusega 09.03.2021–25.08.2021, KK esitas läbipõdemistõendi kehtivusega 26.03.2021–11.09.2021, TK esitas läbipõdemistõendi kehtivusega 02.01.2021– 20.06.2021, LL esitas läbipõdemistõendi kehtivusega 05.05.2021–21.10.2021, AA esitas läbipõdemistõendi kehtivusega 02.04.2021–18.09.2021, IB esitas läbipõdemistõendi kehtivusega 11.03.2021–27.08.2021, MV esitas läbipõdemistõendi kehtivusega 23.03.2021– 08.09.2021, JJ esitas läbipõdemistõendi kehtivusega 08.05.2021–24.10.2021, RB esitas läbipõdemistõendi kehtivusega 30.03.2021–15.09.2021, GO esitas läbipõdemistõendi kehtivusega 28.3.2021–13.09.2021, RR esitas läbipõdemistõendi kehtivusega 01.03.2021– 17.08.2021, KR esitas läbipõdemistõendi kehtivusega 01.03.2021–17.08.2021, TU esitas läbipõdemistõendi kehtivusega 22.03.2021–07.09.2021, LL esitas läbipõdemistõendi kehtivusega 07.05.2021–23.10.2021, UV esitas läbipõdemistõendi kehtivusega 24.04.2021– 10.10.2021, AU esitas läbipõdemistõendi kehtivusega 07.05.2021–23.10.2021, KK esitas läbipõdemistõendi kehtivusega 15.03.2021–31.08.2021, HM esitas läbipõdemistõendi kehtivusega 02.04.2021–18.09.2021, LM esitas läbipõdemistõendi kehtivusega 18.03.2021– 03.09.2021, MR esitas läbipõdemistõendi kehtivusega 30.03.2021–15.09.2021, MA esitas läbipõdemistõendi kehtivusega 20.02.2021–08.08.2021. Lisaks esitas MO läbipõdemistõendi kehtivusega 27.06.2021–13.12.2021. TL esitas tõendina koroonaviiruse testi positiivse tulemuse, test tehti 23.03.2021 ja arvestades korralduse nr 305 p 5 ap-s 2 toodud 180-päevast tähtaega, kehtis test läbipõdemistõendina kuni 19.09.2021. HG esitas tõendina koroonaviiruse testi positiivse tulemuse, test tehti 17.03.2021 ja arvestades korralduse nr 305 p 5 ap-s 2 toodud 180-päevast tähtaega, kehtis test läbipõdemistõendina kuni 13.09.2021. TG esitas tõendina koroonaviiruse testi positiivse tulemuse, test tehti 20.03.2021 ja arvestades korralduse nr 305 p 5 ap-s 2 toodud 180-päevast tähtaega, kehtis test läbipõdemistõendina kuni 16.09.2021. EG esitas tõendina koroonaviiruse testi positiivse tulemuse, test tehti 14.03.2021 ja arvestades korralduse nr 305 p 5 ap-s 2 toodud 180-päevast tähtaega, kehtis test läbipõdemistõendina kuni 10.09.2021. AP esitas tõendina koroonaviiruse testi positiivse tulemuse, test tehti 16.03.2021 ja arvestades korralduse nr 305 p 5 ap-s 2 toodud 180-päevast tähtaega, kehtis test läbipõdemistõendina kuni 12.09.2021. ES esitas tõendina koroonaviiruse testi positiivse tulemuse, test tehti 08.01.2021 ja arvestades korralduse nr 305 p 5 ap-s 2 toodud 180-päevast tähtaega, kehtis test läbipõdemistõendina kuni 07.07.2021. KK esitas tõendina koroonaviiruse testi positiivse tulemuse, test tehti 14.03.2021 ja arvestades korralduse nr 305 p 5 ap-s 2 toodud 180-päevast tähtaega, kehtis test läbipõdemistõendina kuni 10.09.2021. EA esitas tõendina koroonaviiruse testi positiivse tulemuse, test tehti 20.03.2021 ja arvestades korralduse nr 305 p 5 ap-s 2 toodud 180-päevast tähtaega, kehtis test läbipõdemistõendina kuni 16.09.2021. IE esitas tõendina koroonaviiruse testi positiivse tulemuse, test tehti 02.03.2021 ja arvestades korralduse nr 305 p 5 ap-s 2 toodud 180-päevast tähtaega, kehtis test läbipõdemistõendina kuni 29.08.2021. IP esitas tõendina koroonaviiruse testi positiivse tulemuse, test tehti 19.02.2021 ja arvestades korralduse nr 305 p 5 ap-s 2 toodud 180-päevast tähtaega, kehtis test läbipõdemistõendina kuni 18.08.2021. HK esitas tõendina koroonaviiruse testi positiivse tulemuse, test tehti 03.03.2021 ja arvestades korralduse nr 305 p 5 ap-s 2 toodud 180-päevast tähtaega, kehtis test läbipõdemistõendina kuni 30.08.2021. Seega on nimetatud kaebajatele väljastatud läbipõdemistõendid kaotanud kehtivuse, v.a MO, kelle läbipõdemistõend kaotab kehtivuse lähiajal. Nimetatud kaebajate esialgse õiguskaitse vajadust ei saa välistada. Arvestades, et korralduse nr 305 p 14 ap 4 seab reguleeritud tegevustes (sama korralduse p 10) osalemise eelduseks mh kehtiva läbipõdemistõendi olemasolu, samuti ei võimaldata alates 25.10.2021 täiskasvanutel osaleda reguleeritud tegevustes negatiivse Covid-testi alusel, siis puudub kaebajatel võimalus korralduse nr 305 p-s 10 reguleeritud tegevustes osaleda, v.a juhul, kui nad end ei vaktsineeri, mida kaebajad ei soovi teha. Vaieldamatult riivab selline tegevus- ja liikumisvabaduse piirang kaebajate põhiõigusi. Kuigi kaebajad ei ole täpsustanud, kuidas 4(12)

3-21-2683 nimetatud piirang neid individuaalselt puudutab (ei ole usutav, et kõik kaebajad soovivad kõigis korralduse nr 305 p-s 10 reguleeritud tegevustes osaleda ja oleksid seda teinud, kuid piirangut ei oleks seatud), võib nende õiguste riivet vähemalt osaliselt möönda. Kaebuse rahuldamine ei võimalda seda riivet tagantjärele korvata, sest tegevusi ei saa enam tagantjärele teha. Ainus võimalus on taotleda kahju hüvitamist. Seega on tegemist pöördumatute tagajärgedega. Esialgse õiguskaitse kohaldamist ei välista see, et selle tulemusel saavutaks kaebajad oma kaebusega soovitud tulemuse juba kohtumenetluse ajal. Esialgse hinnangu kohaselt ei ole kaebusel kuigi suuri eduväljavaateid. Esialgse õiguskaitse kohaldamisele räägib vastu ülekaalukas avalik huvi. Vabariigi Valitsusel oli õigus vaidlusaluseid piiranguid kehtestada. Arvestades, et Covid-viirus on praegu teadaoleva info järgi suure nakatuvusega haigus, mis levib kiiresti ja ulatuslikult ja mille kulg võib olla raske või eluohtlik, samuti puudub sellel efektiivne ravi, lisaks võib selle levik ületada haiglate ravivõimekust, siis on tegemist uudse ohtliku nakkushaigusega NETS § 2 lg 2 tähenduses. NETS § 28 lg 5 p 3 ning lg-d 5 ja 8 annavad uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks Vabariigi Valitsusele õiguse kehtestada korraldusega erinevaid piiranguid, sh liikumisvabaduse piiranguid. Arvestades viiruse kiiret levikut ja sellega kaasnevaid raskeid tagajärgi, tuli piirangud seada kiiresti. Lisaks tuleb arvestada, et piiranguid on tulnud tihti ja kiiresti üle vaadata ja muuta, olenevalt viiruse leviku ulatusest ja uute ilmnenud viirusetüvede ootamatust käitumisest. Sellises olukorras ei ole mõeldav, et piiranguid kehtestaks Riigikogu, kelle poolt seaduseelnõude menetlemine kestab reeglina pikka aega. Vabariigi Valitsuse üldkorraldus, millega piirangud on seatud, kehtib üleriigiliselt, samas on piirangute kehtivus olnud ajaliselt piiratud. Vabariigi Valitsus on piiranguid perioodiliselt üle vaadanud ja vastavalt riigis kujunenud olukorrale kas piiranguid leevendanud või karmistanud. Seega ei ole tegemist seadusega võrreldava piirangu seadmisega, vaid ajutise käitumisreegli kehtestamisega, milleks võib kasutada üldkorralduse vormi. Õigusvastaseks diskrimineerimist ei esine. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 02.12.2021 määrustes asjades nr 3-21-2412 ja 3-21-2432, et Euroopa Liidu digitaalset Covid-tõendit reguleeriva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14.06.2021 määruse nr 2021/953 põhjenduse 43 ja lisa p 3 ap h kohaselt ei peaks läbipõdemistõend kehtima kauem kui 180 päeva. Pidevalt täienevad, kuid siiski jätkuvalt lünklikud ja ebakindlad teadusandmed ei võimalda üldistavalt väita, et vaktsineerimata läbipõdenute ja täielikult vaktsineeritute nakkusohtlikkus on vähemalt ühetaoline või läbipõdenute puhul kaitse isegi tõhusam ning seetõttu on meelevaldne kohelda neid isikute gruppe erinevalt. Erinevalt haiguse läbipõdemisest on vaktsineerimisega saavutatav kaitse ja selle vähenemine selgemalt mõõdetav, sest sellekohaseid uuringuid saab teha oluliselt paremini kontrollitud tingimustes (nt on teada manustatava vaktsiini kogus, uuringusse saab hõlmata eri vanusega inimesi). Seevastu läbipõdemise puhul on tuvastatav küll nakatumise aeg, kuid märksa keerulisem on tuvastada seda, kui tõhusa ja kui pikka aega kestva immuunsuse inimene haiguse läbipõdemise järel omandas (sh kas see oleneb inimese vanusest ning asjaolust, kas ta põdes haigust raskelt või ainult leebete sümptomitega). Ebaselge on, kas ühe viirusetüve põhjustatud haiguse läbipõdemisega omandatud immuunsus kaitseb ka teiste viirusetüvede põhjustatud haiguse eest. CDC 29.10.2021 uuendatud teadusliku ülevaate kohaselt näitavad olemasolevad uuringud, et läbipõdenute ja täielikult vaktsineeritute nakatumisrisk on vähemasti 6 kuu jooksul madal. Sama on järeldatud ECDC 24.11.2021 riskihinnangus, milles rõhutatakse siiski, et ehkki praktikas on läbipõdenute uuesti nakatumise tõenäosus vähemasti lühiajaliselt madal, varieerub nn loomulik immuunsus suurel määral ja seetõttu soovitatakse riikidel vaktsineerida ka Covid-19 haigusest tervenenud inimesi. CDC 29.10.2021 ülevaates märgitakse veel, et tõendid läbipõdenute immuunsuse kohta on piiratumad kui vaktsineeritute puhul osas, mis puudutab tõendite kvaliteeti (s.o rohkem on uuritud sümptomaatilisi ja arstide vaatevälja sattunud juhtumeid) ja uuringute liike (s.o vaatluslikud kohortuuringud, peamiselt tagasivaates vs vaktsineeritute immuunsuse kohta olemasolev kogum randomiseeritud kontrolluuringuid, juhtkontrolluuringuid ja kohordiuuringud); samuti ei ole piisavalt alust laiendada läbipõdenute immuunsuse kohta tehtud uuringute tulemusi asümptomaatilistele või väga kergelt 5(12)

3-21-2683 läbipõdenutele ja lastele. CDC on jäänud oma seisukoha juurde, et läbipõdemisega saavutatud immuunsus pole piisavalt tõendatud, et võrdsustada seda vaktsineerimisel saaduga. Kokkuvõtlikult võib järeldada, et kuigi vaktsineerimata läbipõdenute nakkusohtlikkus ei pruugi üksikjuhtumil olla ka pärast 180 päeva möödumist suurem kui täielikult vaktsineeritutel, takistab nende isikute gruppide võrdsustamist eelkõige asjaolu, et vaktsineerimata läbipõdenute kaitse tõhusus ja kestus on oluliselt varieeruvam kui täielikult vaktsineeritute puhul ning samas puuduvad seni usaldusväärsed mõõdikud, mis võimaldaksid prognoosida immuunsuse kestust. Uuemad teadusandmed viitavad sellele, et vaktsineerimiskuuri läbimise järel saavutatud immuunsus kestab esialgu prognoositust lühemat aega. Seetõttu ongi vaktsineeritutele hakatud võimaldama nn tõhustusdoosi pärast vaktsineerimisest 6 kuu möödumist. Kuivõrd puudub teaduslik alus hinnata vaktsineerimata läbipõdenutel tekkinud nn loomuliku immuunsuse kestus vaktsineerimisega omandatust oluliselt pikaajalisemaks, siis ei saa ka läbipõdenutel olla alust nõuda nende suhtes kehtestatud karantiinivabastuse tähtaja pikendamist. Kui vaktsineerimisega omandatud immuunsus kestab tegelikkuses vähem kui 1 aasta, tuleks Vabariigi Valitsusel asjakohaste teadusandmete täpsustumise korral hinnata hoopis seda, kas lühendada tuleks ka vaktsineeritute karantiinist vabastamise tähtaega. Seega võib läbipõdenute ja vaktsineeritute võrdsustamine toimuda ka selliselt, et lühendatakse vaktsineeritute karantiinivabastuse kestust. Euroopa Komisjon ongi teinud 25.11.2021 ettepaneku näha vaktsineerimistõendi kehtivuseks ette 9 kuud (vt põhjendus 24 ja p 12 ap a), kuid pole samas pidanud vajalikuks pikendada läbipõdemistõendi 180-päevast kehtivust (vt põhjendus 30 ja p 12 ap c). Võrdse kohtlemise argumendiga ei saa kaebaja nõuda sisuliselt enda nakkusohutuks tunnistamist, vaid sellise hinnangu aluseks peaksid olema veenvad teaduslikud andmed, mis kinnitavad, et läbipõdenu immuunsus kestab üldjuhul kauem kui 180 päeva. Ringkonnakohtu viidatud seisukohad on kohaldatavad ka praegusel juhul. Kuna puuduvad usaldusväärsed ja laiemalt teaduslikult aktsepteeritud uuringud selle kohta, et läbipõdenu immuunsus kestab igal juhul kauem kui 180 päeva, siis ei ole kaebajatele pikema kestusega tõendi väljastamine esialgse õiguskaitse korras õigustatud. Kohus ei saa siinkohal arvestada üksikute uuringute tulemustega, mille tulemused võivad omavahel erineda. Kohtu pädevuses ei ole sekkuda teadustegevusse ja hinnata erinevate teadustööde aktsepteeritavust. Kohtul puuduvad erialased teadmised kontrollimaks, kas teadusuuringu tegemisel on järginud kõiki teadustöö tegemise nõudeid ja metoodikat, kas uuringu tegemisel on lähtutud piisaval hulgal uuritavatest, kas teadustöö järeldused on uurimistööst selgelt ja õigesti tuletatavad. Sellise kontrolli tegemine peaks olema allutatud teaduskogukonna kontrollile. Seepärast peab kohus esialgse õiguskaitse kohaldamisel ja vastustaja seatud piirangute tühistamisel lähtuma vaid representatiivsetest ja laiemalt tunnustatud teadustöödest ja teadlaste hinnangutest. Vastustaja selgituste kohaselt on piirangute seadmisel lähtutud Teadusnõukoja soovitustest. Teadusnõukoda koosneb erinevate valdkondade ekspertidest, kes on soovituste andmisel analüüsinud erinevaid rahvusvahelisi teadustöid ja lähtunud parimatest teaduslikest andmetest. Kohtul puudub praegusel juhul alus ja põhjus Teadusnõukoja soovitusi kahtluse alla seada. Kuna tegemist on globaalse pandeemiaga ja Covid-19 haigusega seotud teadusuuringuid tehakse ning analüüsitakse üle kogu maailma, siis tuleb vastustajal arvestada lisaks maailma juhtivate ja varasemate epideemiate ohjamise kogemust omavate tippkeskuste seisukohtadega (ECDC, CDC, WHO), seda ka juhul, kui need seisukohad ei ole kooskõlas Teadusnõukoja soovitustega. Praegusel juhul ei nähtu, et vaidlusalused piirangud oleksid nende seisukohtadega vastuolus. Praeguses olukorras, kus ühiskonnas levib kiiresti ja ulatuslikult suure nakatuvusega haigus, mille kulg võib olla raske või eluohtlik ning millel puudub või ei ole kättesaadav efektiivne ravi või mille levik võib ületada haiglate ravivõimekust, eelistada esialgse õiguskaitse kohaldamisel lahendusi, mis on suunatud nakkushaiguse tõrjumisele. Teiste ühiskonnaliikmete elu ja tervis on võrreldes kaebajate riivatud põhiõigustega olulisemad põhiõigused ning tervishoiusüsteemi jätkusuutlik toimimine on äärmiselt kaalukas avalik huvi. Tervishoiusüsteemi ülekoormus seaks ohtu ravi vajavate isikute ravi saamise võimalused, nende õigused tervise ja elu kaitsele. 6(12)

3-21-2683 Lisaks võib viiruse laiaulatuslik levik tuua kaasa majanduselus negatiivseid tagajärgi (sissetulekute langus, töökohtade kadumine jne), mõjutada riigi tuumikfunktsioonide toimimist ja avalike ülesannete täitmist. Nende õigushüvede kaitsmine ning sel eesmärgil haigestumise ja eelkõige raskesti haigestumise vähendamiseks kaitsemeetmete võtmine on riigi kohustus, kusjuures Vabariigi Valitsusel on vastavate meetmete kehtestamisel avar kaalutlusruum. Kehtestatud piirangud ei tohi olla meelevaldsed, kuid Vabariigi Valitsus ei pea puuduliku või vastuolulise teabe tingimustes tingimata valima isikute õiguste seisukohast võimalikult leebeid piiranguid. Praegusel juhul ei ole haiguse tõrjumiseks kasutatavate meetmete puhul määravaks see, et Vabariigi Valitsuse kehtestatud meetmed või piirangud ei pruugi 100% tagada nakkusohu tõrjumist, vaid oluline on see, et esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel praeguste parimate teadmiste valguses ei ole alust väita, et valitud meetmed oleksid ilmselgelt ebatõhusad ja põhjendamatud ning ei aitaks üldse saavutada taotletavat eesmärki (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2021 määrus asjas nr 3-21-2030, p 13). Kuna Covid-viirus levib piisknakkuse kaudu inimeselt inimesele, siis on viiruse leviku ohjamiseks põhjendatud piirata isikute kokkupuutumise võimalusi. Piirangud on seatud inimestele, kes võivad kergemini nakatuda, nakkust levitada, raskemalt haigestuda ja haiglaravi vajada või isegi tõenäolisemalt surra. Piiratud on osalemist tegevustes, mis ei ole esmatähtsad. Kaebajatele nende taotletud erandi tegemine kahjustaks piirangute seadmise eesmärki ning oleks vastuolus avaliku huviga. Seejuures tuleb silmas pidada, et piirangud on seatud mh ka kaebajate endi kaitseks, et vältida nende võimalikku uuesti haigestumist. Ülalviidatud õigushüvede kaitsmise eesmärgil kehtestatud piirangute tõhusa ja järjepideva rakendamise vajadus õigustab praegusel juhul kaebajate vaba aja veetmise, sh treenimise, kultuuriürituste väisamise, sotsiaalse elu elamise jne piiramist. Kaebuses ei ole välja toodud erandlikke asjaolusid või mõjuvaid põhjusi, mis õigustaksid vaidlustatud korraldusest tulenevate piirangute täitmise ajutist peatamist kaebajate suhtes. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajatel on muid võimalusi, et reguleeritud tegevustele asendusi leida. Näiteks on trenni võimalik teha õues või kodus, sh veebitrenni abil. Kultuuri on võimalik nautida teleri, interneti või salvestuste vahendusel, samuti raamatuid lugedes. Suhelda on võimalik veebi, telefoni või kirja teel, samuti õues või eraruumides kohtudes. Valmistoitu on võimalik kaasa osta või koju tellida. Kaupu on võimalik osta veebi teel. Koolitusi on võimalik läbida veebi teel. Kui mingeid tegevusi ei ole võimalik alternatiivsel viisil teha, on võimalik selle tegevusega oodata kuni piirangute leevenemiseni. Lisaks on alaealistest kaebajatel võimalik reguleeritud tegevustest osa võtta negatiivse Covid-testi alusel. Kaebajatel oleks võimalik piirangutest vabaneda, kui nad end vaktsineeriksid. Kaebajad ei ole väitnud ega tõendanud, et vaktsineerimine oleks neile vastunäidustatud. Samuti ei ole põhjendatud kaebajate umbusk vaktsiinide mõjusse. Puudub põhjus arvata, et müügiloa saanud vaktsiinid oleksid ohtlikud. Arvestades vaktsineeritute hulka ja nende hulgas isikuid, kellel esinesid kõrvaltoimed, saab järeldada, et kõrvaltoimete avaldumine on pigem harv nähtus. Iga ravim või vaktsiin võib omada teatud kõrvalmõjusid. See ei anna veel alust kahelda ravimi või vaktsiini kasulikkuses. Veel ei ole usaldusväärseid teaduslikke andmeid, mis võimaldaks järeldada, et vaktsiinide kõrvalmõjud kaaluksid üles vaktsiinidest saadava kasu. Ka Covidhaiguse läbipõdemine võib lõppeda surmaga või tuua kaasa püsivad tervisekahjustused. Seetõttu puudub alus arvata, et vaktsineerimine oleks inimesele kahjulikum haiguse läbipõdemisest. Vaktsineerimise kasuks otsustamine on kaebajate endi valik. Vastustaja on teinud pikka aega laialdast teavitustööd vaktsineerimise vajaduse põhjendamisel ja hoiatanud, mis olukord võib saabuda, kui otsustatakse mittevaktsineerimise kasuks. Vaktsineerimine on olnud juba mitu kuud kõigile ja tasuta kättesaadav. Järelikult oli ja on kaebajatel võimalik piirangute kohaldamist nende suhtes vältida. Mittevaktsineerimine on olnud kaebajate endi teadlik valik, seega peavad nad leppima sellega kaasnevate tagajärgedega. Kaebajaid ei sunnita vaktsineerima. Vaktsineerimise üle otsustamine on jäetud igaühe enda otsustada, mis aga ei tähenda, et kui isik otsustab mittevaktsineerimise kasuks, siis ei tohi tema suhtes piiranguid kohaldada. Valitsus on erinevate piirangute kehtestamisel lähtunud tõdemusest, et haiguse 7(12)

3-21-2683 leviku kontrolli alla saamine eeldab võimalikult suure elanikkonna osa immuniseerimist. Immuunsus saadakse vaktsineerimise või läbipõdemise kaudu. Valitsuse seisukoht, et immuunsus tuleks saavutada eelkõige vaktsineerimise teel, ei ole meelevaldne. Isegi kui möönda, et haiguse läbipõdemine tagab vaktsineerimisega võrreldes parema ja/või pikaajalisema kaitse, on ilmne, et avalikes huvides ei ole immuunsuse suurendamine läbipõdemise kaudu, kuna Covid-19 haiguse kulg konkreetsel inimesel on raskesti prognoositav. Sellest tuleneb, et erinevate piirangute kehtestamisel ja soodustuste andmisel läbipõdenud inimeste võrdsustamine vaktsineeritud inimestega võib kokkuvõttes kaasa tuua selle, et see osa elanikkonnast, kes ei ole vaktsineeritud ega ka haigust läbipõdenud, eelistab immuunsuse saavutamiseks riskida nakatumisega, mis töötaks aga haiguse leviku piiramise ja tervishoiusüsteemi toimepidevuse tagamise eesmärkidele otseselt vastu. Massiline läbipõdemine on rahvatervisele kõige ohtlikum viis pandeemia kontrolli alla saamiseks, kuna sellega kaasnevad surmade ja raskete haigestumiste suur arv, väga suured kulud tervishoiule ning arstiabi kättesaadavuse halvenemine perioodidel, kui haigestumus on tipus (Tallinna Ringkonnakohtu 02.12.2021 määrus asjas nr 3-21-2473). Seega võib pidada õigustatuks, et avalik võim propageerib vaktsineerimist ning kasutab erinevaid avalik-õiguslikke meetmeid selle soodustamiseks, sh vaktsineeritud inimeste mõningast eeliskohtlemist ka nt läbipõdenutega võrreldes. Lisaks tuleb arvestada, et teatud hulk elanikkonnast on võtnud vaktsineerimise riski, toetades seeläbi üldist huvi haiguse leviku tõkestamiseks. Sellest tulenevalt on põhjendatud, et nii toiminud isikute suhtes kohaldatavad piirangud on leebemad, sest need inimesed ise on astunud omalt poolt sammu üldise kasu nimel, seejuures teatud määral enda heaolu ja tervisega riskides. Kaebaja soov jätkata teistega võrdselt ühiskondlikus elus osalemist ei kaalu üles viiruse leviku tõkestamise vajadust, teiste inimeste elu ja tervise kaitsmise vajadust ning tervishoiusüsteemi jätkusuutliku tegutsemise vajadust. Sel põhjusel jätab kohus nende kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. JU esitas tõendi, mille kohaselt tuvastati tal 01.06.2021 tehtud SARS koroonaviiruse 2 IgG QN analüüsi tulemus 566,9 AU/ml. EM esitas tõendi, mille kohaselt tuvastati tal 28.10.2021 tehtud SARS koroonaviiruse 2 IgG QN analüüsi tulemus 1168,9 AU/ml. EV esitas tõendi, mille kohaselt tuvastati tal 27.10.2021 tehtud SARS koroonaviiruse 2 IgG QN analüüsi tulemus 71,9 AU/ml. ER esitas tõendi, mille kohaselt tuvastati tal 22.10.2021 tehtud SARS koroonaviiruse 2 IgG QN analüüsi tulemus 1530,3 AU/ml. SK esitas tõendi, mille kohaselt tuvastati tal 27.10.2021 tehtud SARS koroonaviiruse 2 IgG QN analüüsi tulemus 378,1 AU/ml. AP esitas tõendi, mille kohaselt tuvastati tal 22.10.2021 tehtud SARS koroonaviiruse 2 IgG QN analüüsi tulemus 952,8 AU/ml. EF esitas tõendi, mille kohaselt tuvastati tal 22.04.2021 tehtud SARS koroonaviiruse 2 IgG QN analüüsi tulemus 76,0 AU/ml. VE esitas tõendi, mille kohaselt tuvastati tal 23.09.2021 tehtud SARS koroonaviiruse 2 IgG QN analüüsi tulemus 236,5 AU/ml. MZ esitas tõendi, mille kohaselt tuvastati tal 01.06.2021 tehtud SARS koroonaviiruse 2 IgG QN analüüsi tulemus 716,5 AU/ml. Viidatud tulemused ületavad labori referentsväärtust (<50 AU/ml). Esitatud tõendite näol ei ole tegemist korralduse nr 305 p 5 ap-s 2 sätestatud läbipõdemistõendiga, sest sellega ei ole diagnoositud kaebajatel Covid-19 haigust, vaid selle haiguse vastased antikehad. Tõendite kohaselt viitavad antikehad varem või hiljuti läbi põetud Covid-19 infektsioonile või vaktsineerimisele, kuid ei tõenda, millal täpselt haigus läbi põeti. Korralduse nr 305 p 5 ap 2 järgi kehtib läbipõdemistõend COVID-19 haiguse diagnoosi kinnitava SARS-CoV-2 testi tegemisest või diagnoosi kinnitamise kuupäevast ei ole möödunud rohkem kui 180 päeva. Kuna kaebajate puhul ei ole teada, millal nad Covid-haiguse läbi põdesid, siis ei ole võimalik neile väljastada tõendit mingite konkreetsete kuupäevade ja tähtajaga. Vaidlust ei ole selles, et antikehad kinnitavad, et kaebajad on Covid-19 haiguse läbi põdenud. Samas puudub senini üldtunnustatud teaduslik teadmine selle kohta, kui suur antikehade hulk veres on piisav, et hinnata isiku nakkusohtlikkus madalaks, samuti pole teada, millise aja jooksul ja millises tempos antikehade hulk veres väheneb ning kui kiiresti kaob 8(12)