2-15-16659/24 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

1.Kohtule 05.11.2015. a esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja 2 vahel sõlmitud 02.03.2015.a. võlatunnistus (tekstis garantiikiri), mille alusel kostja 2 kohustub tasuma hagejale võlgnevust summas 9000 eurot (lisa 1 - garantiikiri). Sama dokumendiga kostja 1 garanteerib kostja 2 kohustuste täitmist hageja ees summas 9000 eurot. Kohustuse täitmise tähtajaks mõlemale kostjale on märgitud 30.04.2015.a. Kostjad ei ole vaatamata hageja kohtuvälistele nõuetele oma kohustusi täitnud. Hageja nõue kostjate vastu muutus sissenõutavaks alates 01.05.2015.a. Hageja nõuab seadusjärgset viivist 8 % aastas alates hagi esitamise momendist. Kostjate vastus 2.Kohtule 26.11.2014. a esitatud vastuses vaidlevad kostjad hagile vastu. Kostjatel ei ole mingeid kohustusi hageja ees ning neil puudus varasemalt ja puudub ka tänasepäeval kohustus tasuda hagejale nõue summas 9000 eurot. Hageja poolt esitatud kohtusse garantikiri alusel on võimatu aru saada mille eest kostjad on võlgu hagejale. Hageja poolt lisatud dokument nimetusega garantiikiri on olemas kaks allkirja, mis ei ole kostjate omad. Lähtudes sellest, et kostjatel puudus varasemalt ja puudub ka tänasepäeval kohustus tasuda hagejale nõue summas 9000 eurot – tuleb loogiline järeldus, et võlgnevuse nõue, mis tuleneb dokumendist garantiikiri on võltsitud hageja poolt. Kostjad rõhutavad ka selle peale, et dokumentide võltsimine on ebaseaduslik tegu. Kellele kuuluvad antud allkirjad kostjad ei tea. Miks hageja käitub pahatahtlikult kostjate vastu on arusaamatu. Hageja proovib viia kohut eksitusse ning oma tegevusega rikub kostjate mainet ning tekitab kostjatele kahju, mis tänasepäeva seisuga ületab juba 10 000 eurot. Antud kahju seisneb eelkõige sellest, et kostjatega ei soovinud jätkata ärisuhteid mõned äripartnerid. Kohtu põhjendused 3.Kohus, kuulanud ära hageja, kostjad ja nende esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus Xxxx vastu kuulub rahuldamisele. Hagiavaldus osaühingu XXXX vastu ei kuulu rahuldamisele. 4.Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja 2 sõlmisid 02.03.2015 a võlatunnistuse, milles leppisid kokku, et kostja 2 tasub hagejale 9 000 eurot hiljemalt 30. aprilliks 2015. a (tl 10-11).

13.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus hageja menetluskulud täies ulatuses kostja 2 kanda. Kostja 1 menetluskulud jäävad kostja 1 enda kanda. 14 .TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 15.TsMS § 190 lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. TsMS § 180 lg 4 näeb ette, et menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel (riigi õigusabi) kohaldatakse 18. peatükis 6. jaos sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti. 16.Hagejal menetluskulud puuduvad, kuivõrd hageja oli 10. novembri 2015. aasta määrusega vabastatud hagiavalduselt riigilõivu tasumisest summas 550 eurot ning tsiviilasjas nr 2-15-8881 andis kohus hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada tasu ja kulud. Hageja riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas 23.11.2016. a tasu taotluse, mille kohus rahuldab osaliselt summas 240 eurot. Hageja palub kostjatelt välja mõista riigilõivu summas 550 eurot, õigusabikulud summas 336 eurot (sh käibemaks) (tl 180). Menetluskulude avaldusest nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust kokku 7 tundi. Kohtu hinnangul on hageja esindaja ajakulu ülepaisutatud ning kohus ei pea põhjendatuks ajakulu hagi menetlusse võtmise määrusega ja menetlusabi määrusega tutvumiseks 0,5 tundi, kostjate 17.02.2016. a menetlusdokumendiga tutvumiseks 0,5 tundi, 29.02.2016. a kohtumäärusega tutvumiseks 0,5 tundi ning ekspertiisiaktiga tutvumiseks 0,5 tundi. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja õigusabikulu 240 eurot (sh käibemaks), mis koosneb õigusabikulust 5 tunni eest, sh 23.11.2016. a kohtuistungil esindaja viibimise tasust.