4.Välja mõista Xxxx Xxxx’i kasuks viivis põhivõlalt (s.o 9 000 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 05.11.2015. a kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus
5.Xxxx’i menetluskulud jätta täies ulatuses Xxxx kanda.
6.Osaühingu XXXX menetluskulud jätta tema enda kanda.
7.Mõista Xxxx Eesti Vabariigi kasuks välja 790 eurot (550 eurot riigilõiv hagilt ja 240 eurot riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu, mille tasumisest hageja oli vabastatud), mis tuleb tasuda vastavalt otsuse lisaks olevale makseinfole hiljemalt 15 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest.
8.Kohustada Xxxx tasuma väljamõistetud menetluskulult summas 790 eurot riigituludesse viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni tasumiseni. Harju Maakohtu kantseleil saata kohtuotsuse ärakiri pärast jõustumist resolutsiooni punktide 7 ja 8 täitmise korraldamiseks Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 05.11.2015. a esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja 2 vahel sõlmitud 02.03.2015.a. võlatunnistus (tekstis garantiikiri), mille alusel kostja 2 kohustub tasuma hagejale võlgnevust summas 9000 eurot (lisa 1 - garantiikiri). Sama dokumendiga kostja 1 garanteerib kostja 2 kohustuste täitmist hageja ees summas 9000 eurot. Kohustuse täitmise tähtajaks mõlemale kostjale on märgitud 30.04.2015.a. Kostjad ei ole vaatamata hageja kohtuvälistele nõuetele oma kohustusi täitnud. Hageja nõue kostjate vastu muutus sissenõutavaks alates 01.05.2015.a. Hageja nõuab seadusjärgset viivist 8 % aastas alates hagi esitamise momendist. Kostjate vastus 2.Kohtule 26.11.2014. a esitatud vastuses vaidlevad kostjad hagile vastu. Kostjatel ei ole mingeid kohustusi hageja ees ning neil puudus varasemalt ja puudub ka tänasepäeval kohustus tasuda hagejale nõue summas 9000 eurot. Hageja poolt esitatud kohtusse garantikiri alusel on võimatu aru saada mille eest kostjad on võlgu hagejale. Hageja poolt lisatud dokument nimetusega garantiikiri on olemas kaks allkirja, mis ei ole kostjate omad. Lähtudes sellest, et kostjatel puudus varasemalt ja puudub ka tänasepäeval kohustus tasuda hagejale nõue summas 9000 eurot – tuleb loogiline järeldus, et võlgnevuse nõue, mis tuleneb dokumendist garantiikiri on võltsitud hageja poolt. Kostjad rõhutavad ka selle peale, et dokumentide võltsimine on ebaseaduslik tegu. Kellele kuuluvad antud allkirjad kostjad ei tea. Miks hageja käitub pahatahtlikult kostjate vastu on arusaamatu. Hageja proovib viia kohut eksitusse ning oma tegevusega rikub kostjate mainet ning tekitab kostjatele kahju, mis tänasepäeva seisuga ületab juba 10 000 eurot. Antud kahju seisneb eelkõige sellest, et kostjatega ei soovinud jätkata ärisuhteid mõned äripartnerid. Kohtu põhjendused 3.Kohus, kuulanud ära hageja, kostjad ja nende esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus Xxxx vastu kuulub rahuldamisele. Hagiavaldus osaühingu XXXX vastu ei kuulu rahuldamisele. 4.Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja 2 sõlmisid 02.03.2015 a võlatunnistuse, milles leppisid kokku, et kostja 2 tasub hagejale 9 000 eurot hiljemalt 30. aprilliks 2015. a (tl 10-11).
5.Hagiavalduse kohaselt on kostja 2 poolt kohustus käesoleva hetkeni täitmata ning kostja võlgneb hagejale 9 000 eurot, millele lisanduvad viivised.
6.VÕS § 30 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
7.Kostjate vastuväite kohaselt ei ole nad vaidlusalust võlatunnistust sõlminud. Kostjate hinnangul on tegemist võltsitud dokumendiga. Hageja poolt hagiavaldusele lisatud võlatunnistust ei ole kostjad mitte kunagi näinud.
8.Kohus kostja vastuväidetega ei nõustu. Kohtule on esitatud võlatunnistus, mille kostja 2 on omakäeliselt allkirjastanud. Kostjad on vaidlustanud allkirja ehtsuse, kuid kohtu hinnangul on kostjate vastuväide osaliselt põhistamata. Käekirjaekspertiisi tulemusel selgus on Xxxxon tõenäoliselt kirjutanud 02.03.2015. a garantiikirjal oleva allkirja. Kostja 1 seaduslik esindaja Xxxx allkiri garantiikirjal võib olla kirjutatud mõne teise isiku poolt jäljendades Xxxx allkirja (tl 105).
9.Võlatunnistuse olemasolul tuleb eeldada, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega, ja poolte tahet leppida kokku konstitutiivses võlatunnistuses peab tõendama võlausaldaja (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-69-06). Deklaratiivse võlatunnistuse eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine ja seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega samuti lihtsustatakse võla sissenõudmist Samuti on võlatunnistuse tagajärjeks tõendamiskoormuse muutmine poolte kokkuleppel, st võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse (Riigikohtu 6. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-11, p 21).
10.Hageja poolt kohtuistungil antud seletuse kohaselt on võlatunnistuse andmine seotud kaupluseruumide ja sisustuse müügitehinguga. Müügiobjekti hind oli kokku 33 000 eurot (tl 171). 20 000 eurot andis kostjale 2 AB Kreditex AS (tl 161, 160), 2 000 euro ulatuses käendas kohustuse täitmist kostja 2 endine abikaasa Xxxx(tl 168), 1 000 eurot tasus Xxxxsularahas (tl 171) ning 9 000 euro ulatuses andis kostja 2 võlatunnistuse. Kostja ei vaidlusta müügitehingu toimumist, notari juures viibimist, kuid eitab võlatunnistuse andmist. Kostja vastuväited on kohtu hinnangul ümberlükatud käesolevas menetluses kogutud tõenditega ning ekspertiisiaktiga. Eeltoodust tuleneb kohtu hinnangul, et kostja 2 kinnitas võlatunnistusega kohustust tasuda hagejale raha müügitehingu eest ning hageja nõuab kostjalt rahalise kohustuse täitmise deklaratiivse võlatunnistuse alusel. Kuivõrd kostja 2 ei ole hagejale võlatunnistusest tulenevat võlga summas 9 000 eurot tähtaegselt tagastanud, mõistab kohus nimetatud summa kostjalt 2 hageja kasuks välja. Hagiavaldus kostja 1 vastu ei ole õiguslikult põhjendatud, kuivõrd kostja 1 seaduslik esindaja ei ole võlatunnistust allkirjastanud. Poolte vahel puudub vaidlus, et müügitehingu tegemisel ning võlatunnistuse allkirjastamisel notari juures kostja 1 seaduslik esindaja ei viibinud (tl 170).
11.Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
12.Kuivõrd kostja ei ole hagejale võlatunnistusest tulenevat võlga tähtaegselt tasunud, esitas hageja ka viivisenõude. Kohus on seisukohal, et viivisenõue on õiguslikult põhjendatud. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse
tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus mõistab kostjalt 2 välja viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 05.11.2015. a kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud
13.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus hageja menetluskulud täies ulatuses kostja 2 kanda. Kostja 1 menetluskulud jäävad kostja 1 enda kanda. 14 .TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 15.TsMS § 190 lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. TsMS § 180 lg 4 näeb ette, et menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel (riigi õigusabi) kohaldatakse 18. peatükis 6. jaos sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti. 16.Hagejal menetluskulud puuduvad, kuivõrd hageja oli 10. novembri 2015. aasta määrusega vabastatud hagiavalduselt riigilõivu tasumisest summas 550 eurot ning tsiviilasjas nr 2-15-8881 andis kohus hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada tasu ja kulud. Hageja riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas 23.11.2016. a tasu taotluse, mille kohus rahuldab osaliselt summas 240 eurot. Hageja palub kostjatelt välja mõista riigilõivu summas 550 eurot, õigusabikulud summas 336 eurot (sh käibemaks) (tl 180). Menetluskulude avaldusest nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust kokku 7 tundi. Kohtu hinnangul on hageja esindaja ajakulu ülepaisutatud ning kohus ei pea põhjendatuks ajakulu hagi menetlusse võtmise määrusega ja menetlusabi määrusega tutvumiseks 0,5 tundi, kostjate 17.02.2016. a menetlusdokumendiga tutvumiseks 0,5 tundi, 29.02.2016. a kohtumäärusega tutvumiseks 0,5 tundi ning ekspertiisiaktiga tutvumiseks 0,5 tundi. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja õigusabikulu 240 eurot (sh käibemaks), mis koosneb õigusabikulust 5 tunni eest, sh 23.11.2016. a kohtuistungil esindaja viibimise tasust.
17.Tulenevalt TsMS § 190 lg 3 ja§ 180 lg 4 jätab kohus riigilõivu 550 eurot ja riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud 240 eurot täies ulatuses kostja 2 kanda.
18.Riigi kasuks riigiõigusabi kulude väljamõistmise lahendi täitmise kord määratakse kindlaks riigi õigusabi seaduse § 26 lg 2 alusel, mille kohaselt riigi õigusabi saanud isik, kellele on pandud käesoleva seaduse alusel kohustus hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, või isik, kellelt on kohus välja mõistnud õigusabikulud, kuna poolele, kelle kasuks otsus tehti, oli antud riigi õigusabi, peab lahendi täitma selles märgitud tähtajal. Kui lahendis ei ole täitmise tähtaega
märgitud, tuleb lahend täita 15 päeva jooksul selle jõustumisest arvates. Vastavalt TsMS § 179 lg-le 6 võib rahandusministri käskkirjaga määratud asutus käesoleva määruse saata sundtäitmisele, kui kohustatud isik, st kostja ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. TsMS § 179 lg 9 alusel nõude tasumisega viivitamise korral tuleb kostjal tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
19.TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 165 lg 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või kaaskostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või –kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Käesolevas menetluses selgus kostja 1 seadusliku esindaja allkirja võltsitus alles menetluse käigus teostatud ekspertiisi tulemusel. Hagiavaldust esitades ei saanud hageja seda asjaolu eeldada ning menetluskulude väljamõistmine hagejalt oleks seetõttu ebaõiglane. Eeltoodust tulenevalt jäävad kostja 1 menetluskulud tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.