Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.10.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-16659
Tsiviilasi
DR hagi OÜ ŠARLE KINNISVARA ja LC vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.12.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ ŠARLE KINNISVARA ja LC apellatsioonkaebused
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
OÜ ŠARLE KINNISVARA kaebuse hind 0 eurot LC kaebuse hind 9720 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastustaja DR (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja v/adv Ilya Zuev Kostja I/apellant OÜ ŠARLE KINNISVARA (registrikood 10089478), lepinguline esindaja Olga Losseva Kostja II/apellant LC (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 21.12.2016 otsus tühistada osas, milles maakohus jaotas menetluskulud selliselt, et jättis OÜ ŠARLE KINNISVARA menetluskulud tema enda kanda. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jaotada OÜ ŠARLE KINNISVARA maakohtus kantud menetluskulud selliselt, et jätta need hageja DR kanda.
2.Otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
Rahuldada DR hagi LC vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks; 2.2 Jätta rahuldamata DR hagi OÜ ŠARLE KINNISVARA vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks;
2.3 Välja mõista LC-lt DR kasuks võlgnevus 9 000 (üheksa tuhat) eurot; 2.4 Välja mõista LC-lt DR kasuks viivis põhivõlalt 9 000 eurot võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 05.11.2015 kuni põhivõla tasumiseni.
6.OÜ ŠARLE KINNISVARA menetluskulud maa- ja apellatsioonikohtus jätta DR kanda.
7.Määrata OÜ ŠARLE KINNISVARA põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna maakohtus kindlaks 732 eurot. Määrata OÜ ŠARLE KINNISVARA põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna apellatsioonikohtus kindlaks 50 eurot. Kokku mõista DR-lt välja OÜ ŠARLE KINNISVARA kasuks maa- ja apellatsioonikohtus kantud menetluskulude hüvitamiseks 782 eurot.
8.DR apellatsioonimenetluse kulud, mis tekkisid seoses LC kaebuse menetlemisega, jätta LC kanda.
9.DR apellatsioonimenetluse kulud, mis tekkisid seoses OÜ ŠARLE KINNISVARA kaebuse menetlemisega, jätta riigi kanda.
10.LC apellatsioonimenetluse kulud jätta tema enda kanda.
11.Määrata DR põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna, mis on seotud LC apellatsioonkaebuse menetlemisega, kindlaks esindaja tasu 48 eurot.
12.Mõista LC-lt Eesti Vabariigi kasuks välja kokku 838 eurot (550 eurot riigilõiv hagilt maakohtus ja 240 eurot hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu maakohtus ning 48 eurot riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu apellatsioonikohtus, mille tasumisest on hageja vabastatud), mis tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest.
13.Kohustada LC tasuma väljamõistetud menetluskulult summas 838 eurot riigituludesse viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni tasumiseni.
14.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.05.11.2015 esitas hageja maakohtule hagi, milles palub kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevuse 9000 eurot ja viivise 8% alates hagi esitamisest. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.
2.Hagi kohaselt on hageja ja kostja II (LC) vahel sõlmitud 02.03.2015 võlatunnistus, mille alusel kostja II kohustub tasuma hagejale võlgnevuse 9000 eurot. Sama dokumendiga garanteerib kostja I (OÜ ŠARLE KINNISVARA) kostja II kohustuse täitmist hageja ees. Kohustuse täitmise tähtajaks oli 30.04.2015. Kostjad ei ole, vaatamata hageja kohtuvälistele nõuetele, kohustust täitnud. Hageja nõue muutus sissenõutavaks alates 01.05.2015. Hageja nõuab seadusjärgset viivist alates hagi esitamisest.
3.Kostjate vastuväited on alusetud. Kostja II allkirjastas dokumendi hageja juuresolekul, kusjuures dokumendil oli juba kostja I allkiri. Telefoni teel teatas kostja I seaduslik esindaja, et kõik on korras ja tema allkirjastas dokumendi. Kuivõrd kostjad leidsid, et vaidlusalune dokument on võltsitud, taotles hageja käekirjaekspertiisi määramist. Kostjate vastuväited
4.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Ühises vastuses selgitasid nad, et garantiikirjast ei ole võimalik aru saada, mille eest kostjad võlgu on. Dokumendil on kaks allkirja, mis ei ole kostjate omad. Kostjad ei tea, kellele need kuuluvad. Kostjatel puudub kohustus tasuda hagejale 9000 eurot.
5.13.05.2016 esitas kostja eraldiseisvalt I täiendava vastuse hagile, milles selgitas, et juhatuse liige SŠ ei ole garantiikirja allkirjastanud ega viibinud 02.03.2015 Tallinnas. Hageja ei pöördunud kohtueelselt tema poole. SŠ on LC näinud vaid korra, kuid tundis tema abikaasat NC. Teab, et NC ostis hagejalt kaupluse, kuid hageja sõnul ei tasunud kokkulepitud rahasummat. Esimese astme kohtu otsus
6.Harju Maakohus rahuldas hagi kostja II vastu ja mõistis temalt hagejale välja võlgnevuse 9000 eurot ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates hagi esitamisest 05.11.2015 kuni põhivõla tasumiseni. Kostja I vastu jättis kohus hagi rahuldamata. Kohus jättis hageja menetluskulud täies ulatuses kostja II kanda ja kostja I menetluskulud jättis tema enda kanda. Kohus mõistis kostjalt II Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud, mille tasumisest oli hageja vabastatud.
7.Kohus tuvastas, et hageja ja kostja II sõlmisid 02.03.2015 võlatunnistuse, milles leppisid kokku, et kostja II tasub hagejale 9000 eurot hiljemalt 30.04.2015 (t I kd lk 10-11). Hagi kohaselt on kohustus täitmata ning kostja võlgneb hagejale 9000 eurot, millele lisandub viivis. Kohus viitas VÕS §-le 30, § 76 lõikele 1 ja § 101 lõike 1 punktile 1.
8.Kostjate vastuväite kohaselt ei ole nad vaidlusalust võlatunnistust sõlminud. Kostjate hinnangul on tegemist võltsitud dokumendiga. Kohus kostjatega ei nõustunud. Kohtule on esitatud võlatunnistus, mille kostja II on omakäeliselt allkirjastanud.
Kostjad on vaidlustanud allkirja ehtsuse, kuid kohtu hinnangul on kostjate vastuväide osaliselt põhistamata. Käekirjaekspertiisi tulemusel selgus, et kostja II on tõenäoliselt kirjutanud 02.03.2015 garantiikirjal oleva allkirja. Kostja I seaduslik esindaja SŠ allkiri võib olla kirjutatud mõne teise isiku poolt jäljendades selle isiku allkirja (t I kd lk 105).
9.Võlatunnistuse olemasolul tuleb eeldada, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega, ja poolte tahet leppida kokku konstitutiivses võlatunnistuses peab tõendama võlausaldaja (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-69-06). Deklaratiivse võlatunnistuse eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine ja seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega samuti lihtsustatakse võla sissenõudmist. Samuti on võlatunnistuse tagajärjeks tõendamiskoormuse muutmine poolte kokkuleppel, st võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-149-11, punkt 21).
10.Hageja poolt kohtuistungil antud seletuse kohaselt on võlatunnistuse andmine seotud kaupluseruumide ja sisustuse müügitehinguga. Müügiobjekti hind oli kokku 33 000 eurot (t I kd lk 171). 20 000 eurot andis kostjale II AB Kreditex AS (t I kd lk 161, 160), 2000 euro ulatuses käendas kohustuse täitmist kostja II endine abikaasa NC (t I kd lk 168), 1000 eurot tasus NC sularahas (t I kd lk 171) ning 9000 euro ulatuses andis kostja II võlatunnistuse. Kostjad ei vaidlustanud müügitehingu toimumist ega notari juures viibimist, kuid eitavad võlatunnistuse andmist. Kostjate vastuväited on kohtu hinnangul ümber lükatud käesolevas menetluses kogutud tõenditega ja ekspertiisiaktiga. Eeltoodust tuleneb kohtu hinnangul, et kostja II kinnitas võlatunnistusega kohustust tasuda hagejale raha müügitehingu eest ning hageja nõuab kostjalt rahalise kohustuse täitmist deklaratiivse võlatunnistuse alusel. Kuivõrd kostja II ei ole hagejale võlatunnistusest tulenevat võlga tähtaegselt tagastanud, mõistis kohus nimetatud summa kostjalt II hagejale välja. Hagi kostja I vastu ei ole õiguslikult põhjendatud, kuna kostja I seaduslik esindaja ei ole võlatunnistust allkirjastanud. Poolte vahel puudub vaidlus, et müügitehingu tegemisel ning võlatunnistuse allkirjastamisel notari juures kostja I seaduslik esindaja ei viibinud (t I kd lk 170).
11.Kuivõrd kostja ei ole hagejale võlatunnistusest tulenevat võlga tähtaegselt tasunud, esitas hageja ka viivisenõude. Kohus leidis, et viivisenõue on õiguslikult põhjendatud. Kohus viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 367 ja mõistis kostjalt II välja viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 05.11.2015 kuni põhivõla tasumiseni.
12.TsMS § 162 lõike 1 alusel jättis kohus hageja menetluskulud täies ulatuses kostja II kanda. Kostja I menetluskulud jäid kostja I enda kanda. Kohus viitas TsMS § 162 lõikele 4 ja § 165 lõikele 1. Käesolevas menetluses selgus kostja I seadusliku esindaja allkirja võltsitus alles menetluse käigus teostatud ekspertiisi tulemusel. Hagi esitades ei saanud hageja seda asjaolu eeldada ning menetluskulude väljamõistmine hagejalt oleks seetõttu ebaõiglane. Eeltoodust tulenevalt jäid kostja I menetluskulud tema enda kanda.
13.Hagejal menetluskulud puuduvad, kuivõrd hageja oli 10.11.2015 määrusega vabastatud hagilt riigilõivu tasumisest summas 550 eurot ning tsiviilasjas nr 2-15-8881 andis kohus hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada tasu ja kulud. Hageja riigi
õigusabi korras määratud esindaja esitas 23.11.2016 tasu taotluse, mille kohus rahuldas osaliselt summas 240 eurot. Hageja palus kostjatelt välja mõista riigilõivu 550 eurot, õigusabikulud 336 eurot (sh käibemaks) (t I kd lk 180). Menetluskulude avaldusest nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust kokku 7h. Kohtu hinnangul on hageja esindaja ajakulu ülepaisutatud ning kohus ei pidanud põhjendatuks ajakulu hagi menetlusse võtmise määruse ja menetlusabi määrusega tutvumiseks 0,5h, kostjate 17.02.2016 menetlusdokumendiga tutvumiseks 0,5h, 29.02.2016 määrusega tutvumiseks 0,5h ning ekspertiisiaktiga tutvumiseks 0,5h. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja õigusabikulu 240 eurot (sh käibemaks), mis koosneb õigusabikulust 5h eest, sh 23.11.2016 kohtuistungil esindaja viibimise tasust. Tulenevalt TsMS § 190 lõikest 3 ja § 180 lõikest 4 jättis kohus riigilõivu 550 eurot ja riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud 240 eurot täies ulatuses kostja II kanda. Kostja I apellatsioonkaebus
14.Kostja I palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles tema menetluskulud jäeti tema enda kanda, ja teha selles osas uue otsuse, millega jätta kõik kostja I menetluskulud hageja kanda.
15.TsMS § 162 lõike 4 kohaldamine ei olnud põhjendatud. Kohus jättis tähelepanuta menetluse käigus tuvastatud asjaolud, sh hageja ütlused, mis on kantud kohtuistungi protokolli. Hageja, kelle käes oli vaidlusalune garantiikiri, mis tema arvates oli allkirjastatud kostja I poolt, ei teavitanud dokumendi olemasolust kostjat I. Garantiikirja sai hageja kostja II käest. Viimane andis hagejale kirja üle notari juuresolekul, kelle juures sõlmiti ruumi müügileping. Kostja I seaduslik esindaja SŠ ei allkirjastanud dokumenti hageja juuresolekul. Samuti ei viibinud SŠ tehingu sõlmimise juures, mil nimetatud kiri esitati notarile ning hageja ei ole kunagi näidanud nimetatud kirja kostjale I. Sellistel asjaoludel ei saanud hageja olla kindel, et garantiikiri on allkirjastatud SŠ poolt. Hagi esitades oli hageja teadlik, et kohtuprotsessis osalemine toob kaasa kulutusi kostjale. Ka pärast käekirjaekspertiisi tulemuste saamist ei loobunud hageja nõuetest kostja I vastu. Seetõttu võttis kostja I lepingulise esindaja kaudu osa kohtuistungitest, mis suurendas tema kulutusi. Menetluskulude kostja I kanda jätmine on äärmiselt ebaõiglane.
16.Algselt esindas kostja I huve Õigusbüroo Vesterinen Partnerid OÜ jurist, kelle palkas kostja II abikaasa. Vastus hagile ei kajastanud kostja I positsiooni täies mahus, samuti viisid huvitatud isikud kostja II poolelt kostjat I eksitusse kohustuste tekkimise asjaolude suhtes. Sel põhjusel ei olnud kostja I seaduslikul esindajal SŠ-l võimalust esitada oma vastuväiteid. 26.11.2015 palkas kostja I uue esindaja ja tasus tema töö eest. 23.11.2016 esitas kostja I menetluskulude nimekirja. Kostja II apellatsioonkaebus
17.Kostja II palub tühistada maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või, alternatiivselt, saata asi maakohtule uueks arutamiseks, ning jätta menetluskulud hageja kanda.
18.Kostjad eitasid maakohtu menetluses kategooriliselt fakti garantiikirja koostamisest nende poolt, väites, et ei allkirjastanud nimetatud dokumenti. Kohus määras käekirjaekspertiisi, millega tehti kindlaks, et allkiri kostja II nimel on tõenäoliselt kirjutatud kostja II poolt ning et on viiteid, et allkiri SŠ nimelt võib olla kirjutatud mõne teise isiku poolt, jäljendades SŠ allkirja. Eeltoodu tõendab, et garantiikiri on
võltsitud, kuna SŠ allkiri on võltsitud ja kostja II allkirja osas ei antud kategoorilist järeldust.
19.Hageja ei esitanud kohtule selgitust ega tõendeid järgneva kohta: kelle poolt, kus ja millal oli trükitud 02.03.2015 garantiikirja tekst; kus, millal ja millistel tingimustel pooled selle allkirjastasid; kes ja millal andis üle raha. Kui tegemist on võlakohustusega, peab olema ära toodud, millal, kus ja millise summa andis kreeditor võlgnikule ja millistel tingimustel peab võlgnik laenu tagastama. Hageja esitas kohtule oma pangakonto väljavõtte perioodi 04.09.2014-24.09.2015 kohta ja abikaasa konto väljavõtte perioodi 01.02.2015-09.09.2015 kohta, kust on näha, et neil puudus isegi miinimumtulu, rääkimata vabadest rahalistest vahenditest 9000 eurot, mida nad kellelegi laenuks oleksid võinud anda.
20.Hageja poolt 23.11.2016 istungil öeldu tõendab, et peale garantiikirja oli olemas ka võlakiri, kuid nimetatud dokumenti ei ole materjalidele lisatud. Peale selle viitab hageja notaritehingu teostamisele, millega seoses oli väljastatud garantiikiri. Nii hageja kui kostja II viitasid kohtus nendevaheliste õiguslike suhete olemasolule, mis põhinesid kaupluse ostutehingu sooritamisel, mitte aga laenulepingul ja võlatõendil.
21.Hageja ei ole esitanud tõendeid hagi asjaolude tõendamiseks. Mh ei esitanud hageja lepingut, mille alusel pooltevahelised õigussuhted tekkisid, kohus aga ei uurinud ega hinnanud sellise lepingu tingimusi. Kui pooled viitavad nendevahelise notariaalse lepingu olemasolule kaupluse ostuks, siis peaks samas vormis olema sõlmitud ka garantiid puudutav kokkulepe. Hageja on hagi esitades rikkunud hea usu ja mõistlikkuse põhimõtet.
22.Otsuse põhjendustes tugineb kohus VÕS §-le 30, tunnustades samas hageja esitatud garantiikirja võlatõendina. Kohus jõudis sama dokumendi alusel vastuoluliste järeldusteni, jättes hagi kostja I suhtes rahuldamata, kuid rahuldades kostja II suhtes. Asja materjalides puudub võlatunnistus, millest järelduks, et hageja andis kostjale II raha ning ta on selle vastu võtnud. Garantiikiri on kostja I garantii, mitte kostja II võlatunnistus. Võttes arvesse, et kostjad ei tunnista vaidlusalust võlatunnistust, ei teinud kohus katsetki tõendada või ümber lükata hageja nõuet teiste tõendusmaterjalidega peale käekirjaekspertiisi.
23.Kohus tuvastas, et hageja poolt istungil antud seletuse kohaselt on võlatunnistuse andmine seotud kaupluseruumide ja sisustuse müügitehinguga. Hageja selgitas istungil, et tehing ja võlakiri olid kõik samal päeval. Sel viisil annab hageja kohtule vastuolulisi selgitusi, millele kohus omapoolset hinnangut ei andnud. Kui võlatunnistus on seotud müügitehinguga, tuleks seda kohustust hinnata koos notariaalse müügilepinguga. Garantiikiri oli koostatud 02.03.2015, müügitehing aga leidis aset 03.03.2015. Võib oletada, et notaritehinguga tühistatakse eelnevad kokkulepped, kuid kohus ei lükanud seda väidet ümber ega uurinud seda asjaolu.
24.Kohus ei ole otsuses märkinud, millistel tõenditel rajanevad tema järeldused, samuti seda, millistest tsiviilkohtumenetluse normidest juhindus kohus otsuse tegemisel. Lisaks on otsuses ebatäpsusi seoses kuupäevadega, mis annab tunnistust pealiskaudsest suhtumisest asja materjalidesse. Vastustaja seisukoht
25.Hageja vaidleb mõlemale apellatsioonkaebusele vastu ja palub need rahuldamata jätta. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
26.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et kostja I apellatsioonkaebuse alusel tuleb muuta maakohtu otsust osas, milles kohus jaotas kostja I menetluskulud, jättes need menetlusosalise enda kanda. Selles osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega jaotab uuesti ja määrab kindlaks kostja I maakohtus kantud menetluskulud. Maakohus rikkus selles osas oluliselt menetlusõiguse norme, mis tõi kaasa ebaõige otsuse tegemise.
27.Kostja II apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Kolleegium ei tuvastanud kaebuses esiletoodud menetlusõiguse normide olulist rikkumist ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist maakohtu poolt. Kostja II poolt vaidlustatud osas nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda. Samuti võtab kolleegium kostja II kaebuse läbivaatamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta.
28.Esmalt käsitleb kolleegium kostja I apellatsioonkaebust. Kostja I on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis TsMS § 162 lõikest 4 lähtudes maakohtu menetlusega seotud menetluskulud tema enda kanda. Kolleegiumi hinnangul on maakohus menetluskulude jaotamisel ületanud diskretsiooni piire, kuna kohtu vastav otsustus ei ole TsMS § 442 lõike 8 kohaselt põhjendatud. Riigikohus on lahendis nr 32-1-142-10 selgitanud, et TsMS § 162 lõike 4 rakendamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et selliseks asjaoluks on antud juhul see, et hageja jaoks selgus kostja I seadusliku esindaja allkirja võltsitus alles kohtumenetluse käigus teostatud ekspertiisi tulemusel. Eeltooduga realiseerus tavapärane kohtumenetluses hageja poolt võetav risk, et hagi jääb rahuldamata tõendite hindamise tulemusel. Selliseid erandlikke asjaolusid, mille tõttu oleks kostja I vastu esitatud hagi osas menetluskulude jätmine hageja kanda tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik, praeguses asjas ei esine.
29.Järgnevalt määrab kolleegium vastavalt jaotusele kindlaks kostja I maakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse, mille hageja on kohustatud kostjale I hagi rahuldamata jäämise tõttu hüvitama. Menetluskulude nimekirja (t I kd lk 184-187) kohaselt kandis kostja I maakohtus järgmisi kulusid: 1) eksperdi tasu 282 eurot; 2) esindaja tasu 5h eest 450 eurot. Kolleegium on seisukohal, et taotlus kuulub rahuldamisele täielikult, s.o kokku 732 euro ulatuses. Ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud kuuluvad asja läbivaatamise kuluna hüvitatavate menetluskulude hulka vastavalt TsMS § 143 punktile 1 ja § 138 lõigetele 1 ja 2 ning nende tasumine maakohtu määruse alusel kosja I poolt on tõendatud maksekorraldusega (t I kd lk 84). Vastavalt taotlusele kulutas kostja I lepinguline esindaja kokku 5h, et konsulteerida kliendiga, tutvuda asja materjalidega, analüüsida hagi, koostada vastus ja osaleda maakohtu istungil. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et juristist lepinguline esindaja ÕB VK&Partnerid OÜ-st sai volitused 12.02.2016 (volikiri t I kd lk 179), koostas täiendava vastuse hagile (samas lk 119-123) ja osales kohtuistungil (protokoll samas lk 170-171; kestus 1h). Menetluse kestel esindaja vahetamine oli põhjendatud, kuna
kohtuliku ekspertiisi aktist nähtuvalt oli kostjal I mõistlik mitte eeldada oma õiguste asjakohast kaitset seniselt ühiselt esindajalt kostjaga II. Seega pidi uus esindaja tutvuma kogu eelneva menetlusega. Arvestades tsiviilasja sisu ja mahtu, nõustub kolleegium kostjaga I, et 5h esindusele maakohtus oli mõistlik ja vajalik. Samuti vastab esindaja tunnitasu 90 eurot kohtupraktikas tavapärasele tasu suurusele mitteadvokaadist lepingulise esindaja korral.
30.Vastuseks kostja II apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Maakohus on VÕS §-ga 29 ja kehtiva kohtupraktikaga kooskõlas tõlgendanud kostja II allkirjastatud dokumenti deklaratiivse võlatunnistusena ning sellest tulenevalt jaotanud õigesti poolte tõendamiskoormuse. S.t, et kui kostja II oli kirjalikult kinnitanud 9000 euro suurust võlgnevust hageja ees, piisas hagejal oma nõude tõendamiseks võlatunnistuse esitamisest ning võla puudumise tõendamise kohustus lasus kostjal. Kostja II esitas maakohtus järgmised vastuväited: tema allkiri 02.03.2015 dokumendil on võltsitud; mingit võlgnevust temal hageja ees ei ole. Allkirja võltsituse vastuväite lükkas hageja ümber kohtueksperdi arvamusega, milles käekirjaeksperdid andsid arvamuse, et allkiri on tõenäoliselt kirjutatud kostja II poolt. Akti lisa 2 (arvamuste skaala) kohaselt on tegemist 3. astme arvamusega, mille kohaselt võisid esitatud materjalid seada uuringuteks mõned piirangud, kuid vaidlustatud ja võrdlusmaterjalil on mitmeid kokkulangevusi, puuduvad olulised lahkuminekud ning tõenäosus, et kirjutajaks on keegi teine isik, on väike (t I kd lk 108-109). Otsusest nähtub, et maakohus hindas ekspertide arvamust tõendina muude hageja poolt esitatud võlgnevuse tekkimist ja võlatunnistuse andmise asjaolusid põhistavate dokumentaalsete tõenditega: 1) liisinguleping 03.03.2015 AB Kreditex AS ja kostja II vahel, millest nähtub, et AB Kreditex AS liisinguandjana kohustus kostja II huvides ja ülesandel ostma Linnamäe tee 91 asuvad kolm garaažiboksi äriühingult, mille juhatuse liikmeks oli hageja (t I kd lk 160-167); 2) notariaalselt tõestatud müügileping 03.03.2015, mille kohaselt müüs AB Kreditex AS kostjale II samal kuupäeval eelnevalt omandatud Linnamäe tee 91 asuva hooneühistu Loo liikmelisused nr 3-5, millele vastas õigus ainukasutada kokku kolme garaažiboksi (t I kd lk 151159). Lisaks tõi hageja maakohtu istungil (protokoll t I kd lk 170-171) esile, et ruumide müügihinnaks oli tema ja SŠ kui tehingu vahendaja vahel lepitud kokku 33 000 eurot, kuid AB Kreditex AS andis kostjale II ainult 20 000 eurot, 1000 eurot sai ta kohe NC-lt, samuti kirjutas viimane talle 2000 eurole garantiikirja, 9000 euro kohta andsid SŠ ja kostja II garantiikirja; et kostja II kirjutas võlakirja alla hageja juuresolekul ja andis notari juuresolekul temale ning et müügitehing ja võlakirja andmine toimusid samal kuupäeval. Kostja II kinnitas istungil, et nägi hagejat tehingu tegemise päeval ning et allkirjastas AB Kreditex AS-is ja notari juures palju dokumente. Tõendeid võlgnevuse puudumise (tasutud või muul põhjusel äralangenud) kohta kostja II ei esitanud. Kaebuses esiletoodud asjaolude (kelle poolt, kus ja millal oli trükitud garantiikirja tekst; kus, millal ja millistel tingimustel pooled selle allkirjastasid) tõendamiskoormus ei lasunud hagejal.
31.Käekirjaekspertiiside puhul jäävadki tulemused sageli tõenäoliste järelduste piiresse, sest kategoorilise järelduse tegemine nõuab väga täpseid ja selgeid kattuvusi, mis mh sõltuvad ka lähte- ja võrdlusmaterjali kvaliteedist. Seega ei saa asuda seisukohale, et tõenäoliste järelduste tegemine viitab sellele, et vaidlusaluse dokumendi näol on tegemist võltsitud dokumendiga. Samuti ei saa asuda seisukohale, et käekirjaekspertiisi puhul on tegemist kostja II kasuks oleva tõendiga – kuivõrd ekspertiisis leiti, et kostja II allkiri on tõenäoliselt kirjutatud tema poolt, siis selle
alusel sai maakohtul tekkida kogumis muude poolte poolt esiletoodud eluliste asjaolude ja tõenditega siseveendumus (TsMS § 232 lõige 1), et kostja II on vaidlusaluse võlatunnistuse allkirjastanud. Kolleegium nõustub maakohtu järeldustega käekirjaekspertiisi tulemuste hindamisel ega näe alust tõendite ümberhindamiseks.
32.Ekslik on kostja II arvamus, et kui võlatunnistus oli seotud notariaalse tehinguga, pidanuks see olema sõlmitud notariaalses vormis. Võlatunnistuse näol ei ole antud juhul tegemist VÕS § 11 lõike 3 mõistes kokkuleppega tagatiste ja teiste kõrvalkohustuse kohta, samuti nõuete loovutamise või kohustuste ülevõtmise kohta, mistõttu ei pidanud seda sõlmima notariaalses vormis.
33.Asjakohatud on kaebuse väited seoses hageja pangakontode väljavõtetega ning etteheide kohtule, et kohus ei uurinud ega viidanud oma otsuses, kust võttis hageja raha, mille kostjale II laenas, millal ta raha laenas ning kuidas ja millistel tingimustel. Kohus ei olegi asunud seisukohale, et hageja laenas kostjale II raha. Pooled ei esitanud sellesisulisi väiteid/vastuväiteid maakohtus. Maakohus tuvastas kooskõlas esitatud tõendite kogumi ja esiletoodud eluliste asjaoludega, et kostja II kinnitas võlatunnistusega kohustust tasuda hagejale täiendavat raha kaupluseruumide müügitehingu, mis toimus läbi liisinguandja, eest.
34.Arusaamatuks jääb kaebuse väide, et maakohus jõudis sama võladokumendi alusel vastuoluliste järeldusteni, jättes hagi kostja I suhtes rahuldamata, kuid rahuldades kostja II suhtes. Kohus jättis hagi kostja I suhtes rahuldamata, kuna leidis tõendamist, et kostja I seaduslik esindaja ei ole võlatunnistust allkirjastanud. Samas rahuldas hagi kostja II vastu, kuna leidis tuvastamist, et kostja II oli võlatunnistuse allkirjastanud ja kuna kostja II ei tõendanud võlatunnistusest nähtuva võlgnevuse puudumist. Arusaamatuks jääb kaebuse väide, et võladokument on kostja I garantiikiri, mitte kostja II võlatunnistus. Võladokumendist nähtuvalt kinnitas kostja II sellest oma rahalist kohustust hageja ees ning kostja I nimetatud kohustuse täitmise garanteerimist.
35.Väidetavad ebatäpsused otsuses seoses kuupäevadega ei anna alust asuda seisukohale, et maakohus on asja lahendamisse suhtunud pealiskaudselt. Kaebuses ei ole ka esile toodud, milliseid ebatäpsusi kostja II silmas peab. Lisaks ei ole kuupäevaliste ebatäpsuste puhul tegemist sellise rikkumisega, mis mõjutaks asja lahendamise tulemust.
36.Kostja II apellatsioonimenetluse kulud jäävad kaebuse rahuldamata jäämise tõttu TsMS § 171 lõike 1 alusel kostja II enda kanda. Sama sätte alusel jäävad kostja II kanda hageja apellatsioonimenetluse kulud, millised on seotud kostja II kaebuse menetlemisega. Hagejat riigi õigusabi korras esindava lepingulise esindaja tasu suuruse (kostja I osas 72 eurot ja kostja II osas 48 eurot) määras apellatsioonikohus kindlaks 27.10.2017 iseseisva määrusega. Kuna maakohus andis hagejale menetlusabi, kuulub esindaja tasu kulu 48 eurot eurot TsMS § 190 lõike 3 alusel väljamõistmisele kostjalt II riigi kasuks. TsMS § 179 lõike 9 alusel tuleb kostjal II tasumisega viivitamise korral maksta viivist.
37.TsMS § 162 lõike 1 alusel jäävad kostja I apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda ja hageja kulud, millised seonduvad kostja I kaebuse menetlemisega, jäävad Harju Maakohtu 30.06.2015 määruse tsiviilasjas nr 2-15-8881 (DR taotlus riigi õigusabi saamiseks) alusel riigi kanda.
38.Järgnevalt määrab kolleegium kindlaks ringkonnakohtus kostja I poolt kantud ja talle hageja poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude põhjendatud ja vajaliku suuruse. OÜ ŠARLE KINNISVARA menetluskulude nimekirja apellatsioonikohtule ei esitanud. Seega lähtub kolleegium TsMS § 174 lõike 1 teise lause alusel tsiviilasja materjalidest, kust nähtub kuluna riigilõivu 50 euro tasumine apellatsioonkaebuse esitamisel (t II kd lk 5 maksekorraldus).
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.