lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-2351/59

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 23.04.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-2351/59
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.04.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1503
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Otsuse kuupäev

23.04.2019, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-2351

Kohtuasi

XX hagi YY vastu täiteasjas 014/2017/2006 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.12.2018 otsus

Kaebuse esitaja, liik ja hind

XX apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja XX (ik XXXXXXXXXXX), esindaja Anastasia Nezgovorova Kostja YY (ik XXXXXXXXXXX), vandeadvokaat Ilya Zuev

Menetluse liik

esindaja

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 17.12.2018 otsus ning saata asi tagasi esimese astme kohtule uueks lahendamiseks eelmenetluse staadiumis.
2.Rahuldada apellatsioonkaebus. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja hageja nõue

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
1.XX (hageja) esitas YY (kostja) vastu 13.02.2018 hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 014/2017/2006. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hageja esitas ka hagi tagamise taotluse, mille kohus 22.03.2018 rahuldas ja peatas täitemenetluse täiteasjas nr 014/2017/2006 osaliselt. Hageja suhtes oli algatatud täitemenetlus Tallinna kohtutäituri Marek Laanemetsa juures (täiteasi nr 014/2017/2006). Täitedokumendiks oli Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-16659 ja sissenõudja avalduse esitas kohtutäiturile DD. Viidatud tsiviilasja kohtuvaidluse pooled olid DD, OÜ ŠARLE KINNISVARA ja XX ning kohtuotsusega mõisteti hagejalt 9 000 eurot välja DD-le. Kusjuures viidatud otsusega DD kasuks välja mõistetud 9 000 eurot oli DD-le NN poolt tasutud 19.11.2017, mida tõendas viimase kirjalik kinnitus. Esmalt arvas hageja, et DD poolt nõude loovutamine hagejale ei toimunud õiguspäraselt ja hiljem loobus sellest väitest. Kostja vastuväited

2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja oli täitemenetluses õige sissenõudja, sest DD loovutas nõude kostjale. Hageja ei andnud Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-16659 hagejalt väljamõistetud summat DD-le ja seda väidetavalt kinnitav dokument oli võltsitud. DD viibis kinnituse väidetava allkirjastamise ajal välismaal. Maakohtu otsus
3.Kohus jättis hagi rahuldamata ja tühistas hagi tagamise abinõu. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Pooltel ei olnud vaidlust selles, et 11.12.2017 algatati hageja suhtes täitemenetlus täiteasjas nr 014/2017/2006 DD avalduse alusel. Täitedokumendiks oli Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2017 otsus, millega jõustus Harju Maakohtu 21.12.2016 otsus tsiviilasjas nr 2-15-16659, kus mõisteti hagejalt DD kasuks välja 9 000 eurot ja viivis põhivõlalt (9 000 eurolt) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 05.11.2015 kuni põhivõla tasumiseni. Viidatud nõude loovutas DD 11.01.2018 kostjale. Seega oli täiteasjas nr 014/2017/2006 sissenõudja kostja. Pooltel oli vaidlus, kas kostja nõue oli rahuldatud, s.t kas DD sai 19.11.2017 NN-lt 9 000 eurot. Tunnistajana ülekuulatud NN väitis, et andis 9 000 eurot 19.11.2017 DD-le võlgnevuse katteks. Tunnistaja DD väitis, et tema ei saanud NN-lt 9 000 eurot ja ei viibinud 19.11.2017 Eestiski. Kinnitusel olev allkiri ei kuulunud temale. Vaid tunnistajate vastuolulistele ütlustele tuginedes, ei olnud võimalik lugeda tuvastatuks, et võlakirjal olev allkiri oli võltsitud. Tunnistaja NN ütlused raha üleandmise kohta olid kogumis tõendatud kohtule esitatud võlakirjaga, milles DD kinnitas NN-lt 9 000 euro saamist hageja võlgnevuse katteks. Seega oli tõendatud, et täiteasjas nr 014/2017/2006 oli kostja põhinõue hageja vastu rahuldatud 19.11.2017, s.o enne täitemenetluse algatamist, kuid vaidlust ei olnud, et viivisenõuet hageja kostjale ei tasunud. Seega tuli hageja nõue, tunnistada lubamatuks hageja suhtes algatatud täitemenetlus asjas nr 014/2017/2006, jätta rahuldamata. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 386 lg-ga 4 tühistas kohus hagi tagamise meetme kohtuotsusega. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Hageja apellatsioonkaebus
4.Hageja palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada täies ulatuses või saata asi tagasi esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Maakohus küll leidis, et täitedokumendi alusel väljamõistetud 9 000 eurot oli hageja poolt tasutud ja seda enam nõuda ei saanud, kuid see ei nähtunud otsuse resolutsioonist. Eelnev võis kaasa tuua nõude kordustäitmise. Veel leidis maakohus ebaõigesti, et sundtäitmine viivisenõude osas oli lubatav. 19.11.2017 kinnituses tõdes DD, et tal ei ole mitte mingeid finantsilisi pretensioone hageja vastu. Maakohus jättis eelneva ebaõigesti lahendi tegemisel arvesse võtmata. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus viis asjas läbi puuduliku eelmenetluse, sh jaotas ebaõigesti tõendamiskoormise ning jättis asja lahendamiseks olulised asjaolud tuvastamata, mis tõi kaasa tervikuna ebaõige lahendi tegemise. Sellised rikkumised toovad üldjuhul kaasa asja uuesti lahendamiseks saatmise (vt nt Riigikohtu 14.06.2016 otsust asjas nr 3-2-1-54-16, p 13; 23.09.2015 otsust asjas nr 3-2-1-84-15, p 12; 11.03.2015 otsust asjas nr 3-2-1-87-14, p 42). Eelmenetluse ülesanded on sätestatud TsMS §-s 392. Kohtul on vastavalt TsMS § 392 lg-le 1 ning § 351 lg-tele 1 ja 2 ulatuslik selgitamiskohustus. Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes, poolte faktilised ning õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta (TsMS § 392 lg 1 p-d 1 ja 3) ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta (TsMS § 392 lg 1 p 4). Kohus peab hoolitsema selle eest, et asja arutatakse ammendavalt (TsMS § 435 lg 1). Hageja esitas maakohtusse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel põhjusel, et ta oli täitnud NN kaudu sundtäidetavast dokumendist tuleneva DD nõude, mille DD oli VÕS § 164 lg 1 alusel 11.01.2018 kostjale loovutanud. Täitedokumendiks oli Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2017 otsus, millega jõustus Harju Maakohtu 21.12.2016 otsus tsiviilasjas nr 2-15-16659, kus mõisteti hagejalt DD kasuks välja 9 000 eurot ja viivis põhivõlalt (9 000 eurolt) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 05.11.2015 kuni põhivõla tasumiseni. Oma väite kinnitamiseks esitas hageja venekeelse dokumendi pealkirjaga „Pасписка“, millest nähtus DD kinnitus, et ta sai NN-lt 19.11.2017 hageja võla tasumise näol 9 000 eurot ning pärast seda ei omanud ta hageja vastu mingeid finantsilisi pretensioone. Dokumendil oli väidetavalt DD allkiri. Kostja oli seisukohal, et allkiri oli võltsitud, s.t DD NN-lt 9 000 eurot ei saanud ja vastupidist kirjeldavat dokumenti DD ei allkirjastanud. Oma väidet põhistas kostja sellega, et DD viibis 19.11.2017 välismaal.

Sellises olukorras jagas maakohus ebaõigesti tõendamiskoormise. Maakohus selgitas 20.06.2018 toimunud istungil menetlusosalistele, et kui kostja esitab 19.11.2017 antud dokumendi võltsituse vastuväite, peab võltsitust tõendama kostja (lk 86 pöördel). Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kui dokumentaalse tõendi ehtsus on kahtluse alla seatud (võltsitust on põhistatud), tähendab see dokumendi esitanud poole jaoks temale tõendamiskoormuse langemist mh dokumendi ehtsuse osas, s.t dokumendi võltsitust väitev pool ei pea dokumendi võltsitust tõendama (vt nt Riigikohtu 14.09.2016 otsust asjas nr 3-2-1-63-16, p 10). Eelnev tähendab omakorda, et kohtul tuleb pooltele dokumendivõltsimise kahtluse korral anda võimalus dokumendi ehtsuse kohta tõendeid esitada (vt nt Riigikohtu 23.09.2015 otsust asjas nr 3-2-1-79-15, p 10). Esmajoones tuleb kohtul selgitada ekspertiisi määramise vajadust dokumendi võltsituse kontrollimiseks (TsMS § 277 lg 4 teine lause). Kui dokumendi ehtsus jääb ebaselgeks, loetakse dokument võltsituks ja dokumenti tõendina ei arvestata (vt nt Riigikohtu 14.09.2016 otsust asjas nr 3-2-1-63-16, p 10). Pelgalt kahe tunnistaja vastuolulistele ütlustele tuginedes ei olnud võimalik tuvastada 19.11.2017 kinnituskirja ehtsus praeguses asjas. Kui maakohus oleks selgitamiskohustust korrektselt täitnud ja hageja oleks teadvalt jätnud ekspertiisitaotluse esitamata, oleks maakohus pidanud jätma 19.11.2017 kinnituskirja tõendikogumist välja. Veel rikkus maakohus menetlusõigusnorme, kui jättis pooltega arutamata 19.11.2017 kinnituskirja tähenduse kostja viivisenõudele. Praegusel juhul arutleti menetluses üksnes selle üle, kas hageja oli NN kaudu DD-le üle andnud 9 000 eurot, jättes tähelepanuta, et hageja palus täiteasjas nr 014/2017/2006 sundtäitmine tervikuna lubamatuks tunnistada ja täitedokumendiks olevas otsuses mõisteti hagejalt DD kasuks välja 9 000 eurot ja viivis põhivõlalt (9 000 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 05.11.2015 kuni põhivõla tasumiseni. Eelneva arutamine pooltega oli seda olulisem, et vaidlusaluses dokumendis on lause, mille kohaselt ei ole DD-l mitte mingeid finantsilisi pretensioone hageja vastu. Viidatud lauset oli võimalik mitmeti mõista (nt kinnitus kehtis üksnes põhinõude kohta ja viivisenõuet see ei hõlmanud, DD loobus viivisenõudest vms) ning selle sisustamiseks tuli kohtul menetlusosaliste abil 19.11.2017 kinnituskirja tõlgendada kooskõlas VÕS §-s 29 sätestatuga. Maakohus käsitles viivisenõuet esmakordselt alles kohtuotsuses. Ülal kirjeldatud põhjustel tuleb maakohtu otsus tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks. Asja uuel lahendamisel tuleb maakohtul eelnevale lisaks silmas pidada, et kohtuotsus ei tohi olla vastuoluline. Kui kohus tuvastab, et hageja andis 9 000 eurot DD-le üle, mistõttu on selles osas sundtäitmine lubamatu, kuid lubatav on täitemenetluse jätkamine viivisenõude osas, tuleb seda resolutsioonis kajastada, s.t võimalik on ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi osaline rahuldamine. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, jätab kohus menetluskulude jaotuse TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur

/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium