Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. detsember 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1798
Haldusasi
X kaebus Päästeameti
18.septembri 2020. a ettekirjutuse nr 7.2-6-2020-1262-1 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 31. mai 2021. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja X Vastustaja Päästeamet, esindaja Kristi Vink
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta haldusasja juurde apellatsioonkaebusele lisatud videofail. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 31. mai 2021. a otsus asjas nr 3-20-1798 muutmata. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 21. jaanuaril 2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Päästeamet (PA) kohustas 18. septembri 2020. a ettekirjutusega nr 7.2-6-2020-1262-1 X eemaldama korterelamu evakuatsioonitrepikotta paigutatud jalgratas hiljemalt 25. septembriks 2020. Ettekirjutuses esitati kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) PA viis 10. augustil 2020 läbi paikvaatluse ja tuvastas ohutusnõuete rikkumise. Korterelamu evakuatsioonitrepikotta on paigutatud jalgratas, mis võib ohuolukorras takistada evakuatsiooni ja päästetööde läbiviimist. X on jalgratta omanik. Korteriühistu liige teavitas 15. septembril 2020, et jalgaratast hoitakse endiselt trepikojas; 2) tuleohutuse seaduse (TuOS) § 3 lg 1 kohustab isikut järgima tuleohutusnõudeid. Ehitisest peab olema tagatud evakuatsioon ning evakuatsioonitee peab olema kergesti läbitav (TuOS § 6 lg 1). Põlevmaterjali ei tohi hoida ehitises, selle all või vahetus läheduses selliselt, et see põhjustaks tuleohu või raskendaks päästetööd (TuOS § 19 lg 1). Kui evakuatsiooniteele esitatavaid nõudeid ei järgita, ei ole tagatud hoonest ohutu evakuatsioon ning päästetööde läbiviimise võimalikkus. Seeläbi võib tekkida reaalne oht isikute elule ja varale; 3) kui ettekirjutust tähtajaks ei täideta, võib adressaadi suhtes kohaldada sunniraha 200 eurot.
2.X esitas halduskohtule kaebuse PA 18. septembri 2020. a otsuse tühistamiseks. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebaja hoiab kortermaja nullkorruse trepi all jalgratast. Siiani pole see probleeme tekitanud. Kaebajal pole muid võimalusi ratta hoidmiseks; 2) PA esindaja nõustus, et ratas pole tuleohtlik, kuid tema hinnangul asub evakuatsiooniteel ja takistab majas ohutut liikumist. Samas väitis ta, et majas on tuleohutusega kõik korras; 3) korteriühistu juhatusel pole õigust keelata ühisomandisse kuuluvate pindade kasutamist; 4) tegemist pole evakuatsiooniteega, kuna seda teed pidi pole võimalik turvaliselt evakueeruda. Vaidlusalune tee viib garaaži ja panipaikadesse ning seda teed pidi väljapääsuni jõudmine on väga keeruline ja ohuolukorras ohtlik. Nimetatud väljapääsu juures pole evakuatsioonitee tähiseid. Käigutee on selles osas kergesti läbitav. Jalgratas ei ole põlevmaterjal; 5) PA ametnik rikkus avaliku teenistuse seadust, kuna tema tegevus polnud seaduslik ja ta ei tegutsenud erapooletult. Ametnik rikkus väärteomenetluse seadustiku § 19 lg-t 1, kuna ta ei teavitanud, millist väärteoasja kaebaja suhtes menetletakse.
3.PA taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) evakuatsioonitee on hoone evakuatsioonipääsust algav ja ohutus kohas lõppev või vabalt ja ohutult läbitav hoonesisene liikumistee ohutusse kohta (siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 17 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele," edaspidi (määrus nr 17) § 2 lg 17). Vaidlusalune nullkorruse trepikoda on evakuatsioonitee, kuna selle kaudu väljutakse garaažist ja panipaikadest. Vaidlusalune trepikoda on üks tuletõkkesektsioon alates nullkorrusest kuni 4. korruseni, kuna nullkorrust pole teistest korrustest eraldatud (määrus nr 17 § 12 lg 6 p 1). Kuna nullkorruse trepikoda on esimese korruse trepikojaga ühtne tuletõkkesektsioon, tuleb seda käsitada tervikliku evakuatsiooniteena (lisatud 4 fotot tuletõkketööde teostusjoonistest, kus on peal tuletõkkesektsioonid). Kõnealuse hoone trepikoda on evakuatsiooni tagamise seisukohast üks tervik alates nullkorrusest kuni 4. korruseni. Trepikoda on ainuke evakuatsioonitee 1.–4. korruse elanikele hoonest väljumiseks; 2) nullkorruse trepikojas asub automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi keskseade. Keskseade on päästemeeskonnale oluline infoallikas tulekahju asukoha ja leviku väljaselgitamiseks. Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga on kaetud garaaž, panipaigad ja hoone üldkasutatavad pinnad. Päästemeeskonnal vajalik panipaikadest ja garaažist lähtuvate tulekahjuhäirete väljaselgitamiseks kasutada trepikoja nullkorrust; 2) evakuatsioonitee ei tohi olla takistatud (määrus nr 17 § 45 p 4). Kõik evakuatsiooniteed peavad olema piiritletud tuletõkkesektsioonina ning evakuatsiooniteedel ei tohi ladustada 2(5)
3-20-1798 erinevaid esemeid, tagades nii seal viibivate isikute turvalisuse. Esemete ladustamise kohad on näidatud ehitusprojektis, tavapäraselt on sellisteks kohtadeks panipaigad või keldrid, nende puudumisel isiklik eluruum. Üldkasutatavad trepikojad ei ole mõeldud esemete paigutamiseks. Ehitusprojekti kooskõlastamisel on hinnatud ehitise vastavust tuleohutusnõuetele ja vaadatud rakendatavaid tuleohutusmeetmeid kogumis; 3) evakuatsiooniteed peab olema võimalik kasutada ka päästemeeskonnal, kellel võib oma ülesannete täitmiseks aega minna. Arvestada tuleb asjaoluga, et päästemeeskonnal võib olla vajadus kasutada erinevat tehnikat, kanderaame jne. Tegevus võib toimuda kiireloomuliselt, pingelises olukorras, ka öisel ajal halvenenud nähtavusega. Trepi all ladustatud jalgrattad jms võivad kukkuda ja ohustada turvalist liiklemist. Jalgratta osad detailid on põlevmaterjalist (nt rehvid); 4) igal aastal on esinenud päästesündmusi, kus põlema on läinud kortermaja trepikojas ladustatavad esemed (nt lapsevanker, ratastool, prügi vms); 5) asjaolust, et tagatud on 1200 mm laiune vaba osa evakueerimiseks (määrus nr 17 § 47 lg 1 p 1), ei järeldu, et ratast on lubatud vaidlusaluses kohas hoida. Seda nõuet arvestatakse hoonete projekteerimisel ning kitsamat trepikoda pole lubatud ehitada; 6) trepikoda on ette nähtud inimeste liikumiseks ning õnnetuse korral ohutuks evakueerumiseks. Hoone kogu kasutamise aja jooksul tuleb kasutusotstarvetest kinni pidada.
4.Tallinna Halduskohus jättis 31. mai 2021. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebaja hoiab Vana-Kalamaja tn 45 asuva korterelamu nullkorruse üldkasutatavas trepikojas endale kuuluvat jalgratast. Selline tegevus on vastuolus tuleohutusnõuetega; 2) hoone trepikoda alates nullkorrusest kuni 4. korruseni on üks tuletõkkesektsioon (määrus nr 17 § 12 lg 6 p 1). Seetõttu tuleb seda käsitada ühe evakuatsiooniteena. Evakuatsioonitee tuleb hoida esemetest vaba, kuna see tagab evakuatsiooni (TuOS § 6 lg 1). Näiteks, kui jalgratas kukub ümber, pole evakuatsioonitee kergesti läbitav. Samuti võib see takistada päästetehnika kasutamist. Evakuatsioonitee vastab määruse nr 17 § 2 lg 7 tingimustele. Seega on ettekirjutus õiguspärane; 3) vaidluse lahendamisel pole oluline, et evakuatsioonitee pole nõuetekohaselt tähistatud. Kaebaja seisukoht ei ole õige, et kui tagatud on 1200 mm vaba liikumist, võib evakuatsiooniteele esemeid paigutada. Kui evakuatsioonitee on laiem, ei järeldu sellest, et seda võib omaalgatuslikult kitsendada. Ruumide kasutusotstarbed on määratud ehitusprojektiga ja sellest tuleb ehitise kasutamisel kinni pidada. Üldkasutatav trepikoda on ette nähtud inimeste liikumiseks, mitte esemete paigutamiseks. Olukord, kus esemete ladustamine toimub mujal, kui ehitusprojektis näidatud ruumides, muudab oluliselt hoone tuleohutusalast vastupidavust. Ametnik on oma tööd teinud erapooletult.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohus pole analüüsinud kaebaja väidet, et kaebaja pole rikkunud TuOS § 6 lg-t 1. Evakuatsioonitee on kergesti läbitav; 2) hoones on automaatne tulekahju signalisatsioon, mis annab suitsu või tulekahju korral alarmi. Elanikke teavitatakse ohust võimalikult varases staadiumis; 3) trepi all asuv ratas ei ohusta evakuatsiooni isegi siis, kui see on ümber kukkunud. Trepi alla on raske juurde pääseda. Arvestada tuleb reaalset ohtu. PA pole esitanud statistikat, millest nähtuks, et rattad põhjustavad ohtu;
3(5)
3-20-1798 4) evakuatsioon ei läbi nullkorrust. Evakuatsiooni lamp asub 1. korrusel. Nullkorrusel ei asu eluruumid. Nullkorruse garaažist ja panipaikadest on evakuatsioon tagatud eraldi tuletõkkeukse kaudu ja see ei läbi nullkorrust; 5) halduskohus ei arvestanud asjaoluga, et nullkorrusel on palju põrandapinda. Nullkorruselt ei ole ette nähtud päästekomando sissepääsu; 6) kaebaja esitab ringkonnakohtule videotõendi. Kaebaja ei esitanud seda halduskohtule, kuna arvas, et esitatud tõendid olid kaebaja väidete kinnitamiseks piisavad.
6.Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebaja rikkus TuOS § 6 lg-t 1. Terve trepikoda on üks tuletõkkesektsioon ja seetõttu tuleb ka nullkorrust käsitada evakuatsiooniteena; 2) evakuatsiooniteele ei tohi ladustada esemeid ka siis, kui liikumiseks jääb 1200 mm vaba ruumi. Tuleohutusnõudeid on hinnatud ehitusprojektis ja sellega on määratud ruumide kasutusotstarbed. Kui esemeid paigutatakse seal, kus need ei peaks asuma, see suurendab hoone tuleohutusalast vastupidavust; 3) apellandi esitatud video kinnitab halduskohtu järeldust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Kaebaja taotleb, et ringkonnakohus võtaks asja juurde videofaili, millelt kaebaja hinnangul on näha, et jalgratas ei takista evakuatsiooni ja päästetööde läbiviimist. Ringkonnakohus võtab esitatud tõendi asja juurde, kuna see loob lisaks esitatud fotodele terviklikuma pildi asjaolude kohta (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3).
8.Vaidluse all on küsimus, kas PA on õigesti keelanud kaebajal hoida oma jalgratast kortermaja trepikoja nullkorruse trepi all.
9.Kokkuvõtlikult ei taga vastustaja hinnangul trepikoja nullkorruse trepi all asuv jalgratas kergesti läbitavat evakuatsiooni. Samuti võib see takistada päästetööde läbiviimist.
10.Isik on kohustatud järgima tuleohutusnõudeid (TuOS § 3 lg 1 p 1). Ehitisest peab olema tagatud evakuatsioon ning kergesti läbitav evakuatsioonitee (TuOS § 6 lg 1). Põlevmaterjali ei tohi hoida ehitises, selle all või vahetus läheduses selliselt, et see põhjustaks tuleohu või raskendaks päästetööde läbiviimist (TuOS § 19 lg 1).
11.Üheks tuleohutusnõudeks on see, et isik ei takistaks mis tahes viisil ehitises evakuatsioonitee kergesti läbimist. Kohustuse mõtteks on esmalt luua inimestele ohuolukorra tarvis võimalikult kiire hoonest väljumise võimalus. Lisaks on kohustuse mõtteks välistada päästetööde võimalikku raskendamist seeläbi, et evakuatsiooniteel asuvad liikumist piiravad esemed. Kui isik rikub viimati märgitud kohustusi, on PA-l kui korrakaitseorganil õigus teha ettekirjutus korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 1 alusel (TuOS § 38 lg 1 p 1).
12.Asjaolust, et kuigi üldjuhul inimesed eelduslikult kasutavad korteritest väljumiseks evakuatsiooniteena 1. korruse välisust, ei järeldu, et nullkorrus ei ole käsitatav evakuatsiooniteena. Ringkonnakohus jagab PA seisukohta, et vaidlusaluse elamu trepikoda alates nullkorrusest kuni 4. korruseni on tervikuna käsitatav evakuatsiooniteena. Evakuatsioonitee ja evakuatsioonitrepikoda eraldatakse omaette tuletõkkesektsiooniks (määrus nr 17 lg 6 p-d 1 ja 2). Vaidlusalune trepikoda on üks tuletõkkesektsioon, kuna nullkorrust pole 1.-4. korrustest eraldatud eraldi tuletõkkesektsiooniks. Seega ka trepikoja nullkorrusel toimuv 4(5)
3-20-1798 võib mõjutada 1.–4. korrusel toimuvat. PA selgitab, et esemetest süttinud põlemisgaas levib kogu evakuatsiooni tee ulatuses. Kuigi jalgrattad ei pruugi olla kõige suuremateks tuleallikateks, sisaldavad ka need siiski teatud ulatuses põlevat materjali (nt plastmass, kumm), mis põlemise korral tekitavad põlemisgaase ja võivad teoreetiliselt raskendada evakuatsioonitee läbimist. Esemetest süttinud põlemisgaas levib kogu evakuatsiooni tee ulatuses.
13.Lisaks eeltoodule toob PA välja, et keldris või garaažis viibival inimesel võib ohuolukorras olla vajalik kasutada evakuatsiooniteena just trepikoda, nt kui panipaikadest või garaažist pole võimalik garaaži kaudu väljuda. Sellisel juhul peaks inimene kasutama nullkorrust ja sealt liikuma 1. korruse välisukseni. Kuigi jalgratas on paigutatud trepi alla ja õiges asendis olles ei takista inimeste vahetut liikumist, ei ole see kinnitatud trepi või seina külge ning välistatud pole selle kukkumine evakuatsiooniteele. Trepi all olev jalgratas külgneb vahetult evakuatsiooniteega. Kui ebasoodsatel asjaoludel peaks jalgratas asetsema tervikuna või osaliselt evakuatsiooniteel (nt evakuatsiooniteele kukkunud või sinna pahatahtlikult asetatud), raskendaks või takistaks see evakuatsioonitee läbimist. Seega ei saa võimaliku negatiivse mõju esinemist välistada.
14.Kui päästemeeskond peaks kasutama 1. korruse välisust, et siseneda nullkorruse kaudu hoone panipaikadesse või garaaži, võib käesoleva otsuse p-s 13 nimetatud asjaoludel ka päästemeeskonnal olla oma ülesannete täitmine raskendatud või takistatud.
15.Kaalukate õigushüvede kaitsmise puhul ei pea kahju saabumise tõenäosus olema väga suur. Kui tegemist on tulekahjuga, on kaalul inimeste elu ja tervis, samuti nende omand. Tegemist on väga kaalukate õigushüvedega ja seetõttu piisab ka väiksemast tõenäosusest, et jaatada nullkorruse trepi all olevast jalgrattast lähtuvat võimalikku negatiivset mõju inimeste evakuatsiooni ja päästetööde läbiviimisele.
16.Asjaolu, et määruse nr 17 § 47 lg 1 p 1 kohaselt on evakuatsioonitee laius üldjuhul 1200 mm, ei muuda eelmistes punktides toodud järeldusi. Määruse nr 17 § 47 lg 1 p-s 1 nimetatud nõue reguleerib seda, millistele tingimustele projekteeritav evakuatsioonitee peab vastama, mitte seda, kas isik oma tegevuses on järginud tuleohutusnõudeid või mitte.
17.Eeltoodust tulenevalt on PA õigesti leidnud, et kaebaja on rikkunud TuOS § 3 lg 1 p-st 1, § 6 lg-st 1 ja § 19 lg-st 1 tulenevaid tuleohutusnõudeid ning seetõttu oli PA-l õigus KorS § 28 lg 1 alusel teha vaidlusalune ettekirjutus.
18.Kuna ratas ei olnud kinnitatud sedasi, mis välistanuks selle evakuatsiooniteele kukkumise, ei olnud praegust tuleohutusnõude rikkumist eelduslikult võimalik muud moodi kõrvaldada kui vaidlustatu ettekirjutusega kohaldatud meetmega. Kuigi see võib kaebaja hinnangul olla ebamugav, on tal võimalik vajadusel hoida jalgratast kas panipaigas, korteris või leida selleks mõni muu lahendus.
19.Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.