Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Andreas Paukštys
Otsuse tegemise aeg ja koht
31.05.2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1798
Haldusasi
Xi kaebus Päästeameti 18.09.2020 ettekirjutuse nr 7.2-62020-1262-1 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja X Vastustaja Päästeamet, esindaja Kristi Vink
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Jätta Xi kaebus rahuldamata.
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.06.2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
Kaebaja ja tema ema, kes on korteri omanik, on püüdnud eelnimetatud ametnikule korduvalt selgitada, et 0-korruse trepialuse näol ei ole tegemist evakuatsiooniteega, sest sealt ei ole võimalik turvaliselt evakueeruda. Kahjuks tulemusteta. Oma selgitustes on kaebaja ja tema ema tuginenud seadusele ja reaalsele olukorrale. Evakuatsiooniteeks ei saa nimetatud koridoriosa olla seetõttu, et evakuatsioonitee peab tagama võimalikult ohutu ja kiire väljapääsu hoonest, sealt viib aga uks garaaži ja panipaikadesse, kust väljapääsuni jõudmine on väga keeruline ja ohuolukorras isegi ohtlik. Avarii korral käivituvad tuletõkkekardinad, elektrikatkestuse korral uksed ei pruugi avaneda, samuti võivad ohuks olla süttivad autod. Ka ei ole sealtkaudu võimalik teostada päästetöid, sest PA oma tehnikaga ei pääse väljastpoolt selle läbipääsuni, selleks tuleks osa hoonest lammutada. Vastavalt seadusele peab evakuatsioonitee olema ka nõuetekohaselt märgistatud. Nimetatud väljapääsu juures ühtegi tähist ei ole. Kuna PA ametnik S. Tõnissaar ei ole suutnud kaebajale selgitada, milles seisneb tema süütegu, ei ole põhjendanud kaebaja teo ohtlikkust lähtuvalt samasisulistest rikkumistest varasemast ajast, ei ole selgitanud, milles seisneb seadusrikkumine, kui kõik seadusest tulenevad nõuded on täidetud, siis leiab kaebaja, et ametniku käitumine põhineb lihtsalt isiklikul kiusul või KÜ juhatuse ebaseadusliku korralduse täitmisel.
TuOS § 2 lg-s1 sätestab valduse ja omandi vaba kasutamise tegevuspiirangu, märkides, et tuleohutusnõuded peavad tagama ehitise, seadme töö või isiku tegevuse tuleohutuse ning tulekahju puhkemise korral evakuatsiooni ja päästetöö võimalikkuse. Määruse seletuskiri § 45 osas kinnitab PA seisukohta, et kõik evakuatsiooniteed peavad olema piiritletud tuletõkkesektsioonina ning evakuatsiooniteedel ei tohi ladustada erinevaid esemeid, tagades nii seal viibivate isikute turvalisuse. Arvestada tuleb, et lisaks kortermaja elanikele võib hoones viibida ka kõrvalisi isikuid. Üldkasutatavad trepikojad ei ole mõeldud esemete paigutamiseks. Ehitusprojekti kooskõlastamisel on hinnatud ehitise vastavust tuleohutusnõuetele ja vaadatud rakendatavaid tuleohutusmeetmeid kogumis. Ehitusprojektiga on ära määratud ruumide kasutusotstarbed. Trepikoda on ette nähtud inimeste liikumiseks ning õnnetuse korral ohutuks evakueerumiseks. Hoone kogu kasutamise aja jooksul tuleb kasutusotstarvetest kinni pidada. Olukord, kus esemete ladustamine toimub mujal kui ehitusprojektis toodud panipaikades või elanike korterites muudab oluliselt hoone tuleohutusalast olukorda ning muudab mõttetuks ehitus- ja kasutusloa väljastamise menetluse, kus pädevad asutused annavad hinnangu ehitise ohutuks püstitamiseks või kasutamiseks. Nõuded evakuatsiooniteedele on määratletud lisaks määrusele ka standardis, kus kirjeldatakse ohutu evakuatsioonitee nõudeid ja tingimusi selgitades, et evakuatsiooniteed peab olema võimalik ohutult kasutada kogu evakueerimisaja jooksul (kuna evakuatsioonitee on sisuliselt inimestele ainus ohutu tee hoonest välja pääsemiseks). Oluline on, et evakuatsiooni ei tohi ohustada tulekahjust tekkiv kuumus ja suits. Samuti tuleb arvestada, et evakuatsiooniteed peab olema võimalik kasutada ka päästemeeskonnal, kellel võib oma ülesannete täitmiseks aega minna, arvestada tuleb asjaoluga, et päästemeeskonnal võib olla vajadus kasutada erinevat tehnikat, kanderaame jne, tegevus võib toimuda kiireloomuliselt, pingelises olukorras, ka öisel ajal halvenenud nähtavusega, kus evakuatsiooniteel ladustatud jalgrattad jms võivad kukkuda ja ohustada turvalist liiklemist. Põlevmaterjalist esemed omakorda suurendavad põlemiskoormust ja suitsu. Tuleb arvestada, et ka jalgratta detailid on põlevmaterjalist. Evakuatsiooniteel asuvate esemete tõttu võib olla raskendatud inimeste evakueerimine tulekahju korral, esemed võivad põhjustada otseselt füüsilisi vigastusi, samuti viibib takistuste korral hoonest väljumine ning inimesed viibivad seetõttu kauem suitsuses ruumis. Põlevmaterjalist esemed omakorda suurendavad põlemiskoormust või suitsu eraldamise tõttu ohustavad isikuturvalisust.
tagada ehitisest evakuatsioon ja kergesti läbitav evakuatsioonitee (vt TuOS § 6 lg 1). Ka evakuatsiooniteele kohustuslikud nõuded sätestava siseministri eelviidatud määruse seletuskirja järgi ei tohi evakuatsiooniteel asuda esemeid, mis võivad ohustada evakuatsioonitee kasutajate turvalisust evakuatsiooni korral (vt https://www.rescue.ee/files/ 2018-11/ehitusliketuleohutusn-uete-seletuskiri.pdf? 5137460df5, lk 70). Selline olukord võib tekkida näiteks siis, kui jalgratas kukub ümber ja evakuatsioonitee pole seetõttu enam kergesti läbitav. Lisaks võib jalgratas ka kukkumata jääda ette päästetehnika kasutamisele. Seega on kaebajale tehtud ettekirjutus trepikojast oma jalgratta eemaldamiseks õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. 5.2 Kaebaja leiab ebaõigesti, et kõnealune trepikoda pole evakuatsioonitee. Kuna kogu trepikoda alates 0-korrusest kuni 4nda korruseni on üks tuletõkkesektsioon, tuleb seda käsitleda tervikliku evakuatsiooniteena (vt käesoleva otsuse p 5.1). Kõnealune evakuatsioonitee vastab siseministri eelviidatud määruses antud evakuatsioonitee määratlusele (vt määruse § 2 lg 7). Kaebuses väidetud asjaolu, et kõnealune evakuatsioonitee pole nõuetekohaselt märgistatud, pole käesolevas vaidluses oluline. Samuti on ebaõige kaebaja seisukoht, et evakuatsiooniteel võib ladustada esemeid, kui on tagatud 1,2 m laiune vaba osa evakuatsiooniks. Siseministri määruses on selline minimaalne laius evakuatsiooniteele tõepoolest üldreeglina sätestatud (vt määruse § 47 lg 1 p 1), kuid sellest ei saa teha veel järeldust, et kui evakuatsioonitee on laiem, siis võib seda omaalgatuslikult kitsendada. Vastustaja juhib õigesti tähelepanu asjaolule, et kõnealuse ehitise vastavust tuleohutusnõuetele, rakendatavaid tuleohutusmeetmeid kogumis, on hinnatud ehitusprojekti kooskõlastamisel. Ruumide kasutusotstarbed on määratud ehitusprojektiga ja sellest tuleb ehitise kasutamisel kinni pidada. Üldkasutatav trepikoda on ettenähtud inimeste liikumiseks, mitte esemete paigutamiseks. Olukord, kus esemete ladustamine toimub mujal, kui ehitusprojektis näidatud ruumides, muudab oluliselt hoone tuleohutusalast vastupidavust (vt PA vastus kohtunõudele, dtl 71). Alusetult on kaebuses kahtluse alla seatud ettekirjutuse koostanud ametniku erapooletus, väide isiklikust kiusust on tõendamata. 5.3 Kaebaja kriitika KÜ juhatuse aadressil pole käesolevas vaidluses asjakohane.
/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.