lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-1798/18

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 31.05.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-1798/18
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
31.05.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1719
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Andreas Paukštys

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.05.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1798

Haldusasi

Xi kaebus Päästeameti 18.09.2020 ettekirjutuse nr 7.2-62020-1262-1 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja X Vastustaja Päästeamet, esindaja Kristi Vink

Asja läbivaatamise vorm

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

Jätta Xi kaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.06.2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.
Päästeamet (PA) tegi 18.09.2020 ettekirjutuse nr 7.2-6-2020-1262-1, millega kohustas viitega tuleohutuse seaduse (TuOS) § 3 lg-le 1, § 6 lg-le 1 ja § 19 lg-le 1 Xit eemaldama Tallinnas, Vana-Kalamaja tn 45 asuva korterelamu evakuatsioonitrepikotta paigutatud jalgratas hiljemalt 25.09.2020. Ettekirjutuse kohaselt tuvastati kontrollkäigul Vana-Kalamaja 45, Tallinn hoonesse, et elamu evakuatsioonitrepikotta on paigutatud ese (jalgratas) mis võib ohuolukorras takistada evakuatsiooni ja päästetööde läbiviimist. Ettekirjutuses hoiatati rakendada ettekirjutuse tähtajaks täitmata jätmise eest sunniraha 200 eurot.
2.X esitas 23.09.2020 (täpsustatud 01.10.2020) Tallinna Halduskohtule kaebuse PA 18.09.2020 ettekirjutuse nr 7.2-6-2020-1262-1 tühistamiseks (dtl 60). Kohus võttis kaebuse 09.10.2020 menetlusse ja määras vastustajaks PA.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3.Kaebuse põhjendus. Vaidluse põhjuseks on kaebajale kuuluva jalgratta hoiustamine Vana-Kalamaja 45 korterelamu 0-korruse trepialuses. Kaebaja on elanud aadressil Vana-Kalamaja 45, mis valmis ca 5 aastat tagasi, maja valmimisest saadik ning hoiustanud keldris trepi all ratast. Seni pole see kellelegi ette jäänud ega probleeme tekitanud, maja on korduvalt kontrollinud erinevad audiitorid, on vahetunud korteriühistu (KÜ) juhatused ja haldurid ning mitte kordagi ei ole ka koosolekutel arutusel olnud majade 0-korruse kasutamine. Sel kevadel, hakkas üks majaelanik - Y - nõudma, et ka trepialusest tuleb ratas ära viia. Kuna kaebajal ratta hoiustamiseks muid võimalusi ei ole ja suvalise majaelaniku korraldused ei ole täitmiseks kohustuslikud, ei pööranud ta sellele tähelepanu. Sama majaelaniku nõudel võttis KÜ üheliikmeline juhatus vastu otsuse, et ka maja keldrikorruse trepialustes ei tohi olla ühtegi ratast, kuna juhatusel ei ole aega ja tahtmist nende kohtade jagamisega tegelda. Oma otsuse jõustamiseks kutsus juhatus välja ka PA, et olla kindel maja vastavuses tuleohutuse nõuetele. Kontrolli käigus tegi PA majas reidi, märkides ära mitmeid puudusi. Trepialuse kohta elanikele edastatud kokkuvõttes seal märkusi ei olnud. Hiljem siiski tegi PA ametnik Stanislav Tõnissaar kaebajale ettekirjutuse vastavalt TuOS § 3 lg 1 p 1 -le ja § 6 ning algatas väärteomenetluse nõudes ratta teisaldamist. Peale pikemat kirjavahetust nõustus ametnik, et ratas ei ole siiski tuleohtlik, kuid jäi kindlaks, et ese asub evakuatsiooniteel ja takistab majas ohutut liikumist. On oluline märkida, et KÜ juhatusel ei ole seadusest tulenevat õigust keelata ainuisikuliselt maja ühisomandis olevate ruumide kasutamist, seda saab teha ainult üldkoosolek hääletamise teel. KÜ-s ühtegi sellesisulist hääletust toimunud ei ole, seega pole ka vastavat otsust. Seega, kuna ratas on hoiustatud vastavalt ohutusnõuetele, kehtivale TuOS-le ja PA kodulehel antud juhenditele, ei ole mingit alust kaebajat millegi eest karistada.

Kaebaja ja tema ema, kes on korteri omanik, on püüdnud eelnimetatud ametnikule korduvalt selgitada, et 0-korruse trepialuse näol ei ole tegemist evakuatsiooniteega, sest sealt ei ole võimalik turvaliselt evakueeruda. Kahjuks tulemusteta. Oma selgitustes on kaebaja ja tema ema tuginenud seadusele ja reaalsele olukorrale. Evakuatsiooniteeks ei saa nimetatud koridoriosa olla seetõttu, et evakuatsioonitee peab tagama võimalikult ohutu ja kiire väljapääsu hoonest, sealt viib aga uks garaaži ja panipaikadesse, kust väljapääsuni jõudmine on väga keeruline ja ohuolukorras isegi ohtlik. Avarii korral käivituvad tuletõkkekardinad, elektrikatkestuse korral uksed ei pruugi avaneda, samuti võivad ohuks olla süttivad autod. Ka ei ole sealtkaudu võimalik teostada päästetöid, sest PA oma tehnikaga ei pääse väljastpoolt selle läbipääsuni, selleks tuleks osa hoonest lammutada. Vastavalt seadusele peab evakuatsioonitee olema ka nõuetekohaselt märgistatud. Nimetatud väljapääsu juures ühtegi tähist ei ole. Kuna PA ametnik S. Tõnissaar ei ole suutnud kaebajale selgitada, milles seisneb tema süütegu, ei ole põhjendanud kaebaja teo ohtlikkust lähtuvalt samasisulistest rikkumistest varasemast ajast, ei ole selgitanud, milles seisneb seadusrikkumine, kui kõik seadusest tulenevad nõuded on täidetud, siis leiab kaebaja, et ametniku käitumine põhineb lihtsalt isiklikul kiusul või KÜ juhatuse ebaseadusliku korralduse täitmisel.

4.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. 4.1 Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et 0-korruse trepialune ei ole evakuatsioonitee. Vastustaja lähtub ettekirjutust tehes faktilisest olukorrast, tuvastades, et kõnealuse hoone trepikoda on evakuatsiooni tagamise seisukohast üks tervik alates 0-korrusest kuni 4. korruseni. Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 12 lg 6 p 1 kohaselt eraldatakse evakuatsioonitee omaette tuletõkkesektsiooniks. Trepikoda on üks tuletõkkesektsioon kuna 1-4 korrus pole 0-korrusest tuletõkkesektsioonina eraldatud. 1. – 4. korruse elanike jaoks on kõnealune trepikoda ainuke evakuatsioonitee hoonest väljumiseks. Kuna evakuatsioonitrepikoda ei ole eraldatud eraldi tuletõkkesektsioonideks, levib 0-korrusel ladustatud esemete süttides põlemisgaas kogu evakuatsioonitee ulatuses, raskendades ainsa evakuatsioonitee kasutamist. Lisaks paikneb 0-korruse trepikojas automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi keskseade. Keskseade on päästemeeskonnale oluline infoallikas tulekahju asukoha ja leviku väljaselgitamiseks. Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga on kaetud garaaž, panipaigad ja hoone üldkasutatavad pinnad. Seega on päästemeeskonnal kindlasti vajalik panipaikadest ja garaažist lähtuvate tulekahjuhäirete väljaselgitamiseks kasutada trepikoja 0korrust. 4.2 Vastustaja ei nõustu kaebaja tõlgendusega, et evakuatsiooniteel võib ladustada erinevaid esemeid, kui on tagatud 1,2 meetri laiune vaba osa evakueerumiseks ning põhjendab, miks peab evakuatsioonitee olema vaba kogu tuletõkkesektsiooni ulatuses. Nõuet, et evakuatsioonitee on üldjuhul vähemalt 1,2 meetrit (vt määruse § 47 lg 1 p 1) võetakse arvesse hoone projekteerimisel, tähendades seda, et kitsamat trepikoda ei ole lubatud ehitada, kuid sellest on meelevaldne järeldada, et kui evakuatsioonitee on laiem, siis võib seda esemete vms kitsendada. Täpsematele evakuatsioonitee mõõtmetele teeb viite määruse § 47 lg 1 ja standard EVS 8127:2018 (osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded p 13.5.4).

TuOS § 2 lg-s1 sätestab valduse ja omandi vaba kasutamise tegevuspiirangu, märkides, et tuleohutusnõuded peavad tagama ehitise, seadme töö või isiku tegevuse tuleohutuse ning tulekahju puhkemise korral evakuatsiooni ja päästetöö võimalikkuse. Määruse seletuskiri § 45 osas kinnitab PA seisukohta, et kõik evakuatsiooniteed peavad olema piiritletud tuletõkkesektsioonina ning evakuatsiooniteedel ei tohi ladustada erinevaid esemeid, tagades nii seal viibivate isikute turvalisuse. Arvestada tuleb, et lisaks kortermaja elanikele võib hoones viibida ka kõrvalisi isikuid. Üldkasutatavad trepikojad ei ole mõeldud esemete paigutamiseks. Ehitusprojekti kooskõlastamisel on hinnatud ehitise vastavust tuleohutusnõuetele ja vaadatud rakendatavaid tuleohutusmeetmeid kogumis. Ehitusprojektiga on ära määratud ruumide kasutusotstarbed. Trepikoda on ette nähtud inimeste liikumiseks ning õnnetuse korral ohutuks evakueerumiseks. Hoone kogu kasutamise aja jooksul tuleb kasutusotstarvetest kinni pidada. Olukord, kus esemete ladustamine toimub mujal kui ehitusprojektis toodud panipaikades või elanike korterites muudab oluliselt hoone tuleohutusalast olukorda ning muudab mõttetuks ehitus- ja kasutusloa väljastamise menetluse, kus pädevad asutused annavad hinnangu ehitise ohutuks püstitamiseks või kasutamiseks. Nõuded evakuatsiooniteedele on määratletud lisaks määrusele ka standardis, kus kirjeldatakse ohutu evakuatsioonitee nõudeid ja tingimusi selgitades, et evakuatsiooniteed peab olema võimalik ohutult kasutada kogu evakueerimisaja jooksul (kuna evakuatsioonitee on sisuliselt inimestele ainus ohutu tee hoonest välja pääsemiseks). Oluline on, et evakuatsiooni ei tohi ohustada tulekahjust tekkiv kuumus ja suits. Samuti tuleb arvestada, et evakuatsiooniteed peab olema võimalik kasutada ka päästemeeskonnal, kellel võib oma ülesannete täitmiseks aega minna, arvestada tuleb asjaoluga, et päästemeeskonnal võib olla vajadus kasutada erinevat tehnikat, kanderaame jne, tegevus võib toimuda kiireloomuliselt, pingelises olukorras, ka öisel ajal halvenenud nähtavusega, kus evakuatsiooniteel ladustatud jalgrattad jms võivad kukkuda ja ohustada turvalist liiklemist. Põlevmaterjalist esemed omakorda suurendavad põlemiskoormust ja suitsu. Tuleb arvestada, et ka jalgratta detailid on põlevmaterjalist. Evakuatsiooniteel asuvate esemete tõttu võib olla raskendatud inimeste evakueerimine tulekahju korral, esemed võivad põhjustada otseselt füüsilisi vigastusi, samuti viibib takistuste korral hoonest väljumine ning inimesed viibivad seetõttu kauem suitsuses ruumis. Põlevmaterjalist esemed omakorda suurendavad põlemiskoormust või suitsu eraldamise tõttu ohustavad isikuturvalisust.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel. 5.1 Puudub vaidlus, et kaebaja hoiab Vana-Kalamaja tn 45 asuva korterelamu nullkorruse üldkasutatavas trepikojas endale kuuluvat jalgratast. Nimetatud asjaolu on tuvastatud ka kaebaja poolt esitatud e-kirjavahetuse ja fotodega (dtl 7-8, 20-21, 26-43). Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja selline tegevus ei ole kooskõlas tuleohutusnõuetega. Samuti sellega, et kuna kogu trepikoda alates 0-korrusest kuni 4nda korruseni on üks tuletõkkesektsioon (mittevaieldav asjaolu, vt siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 12 lg 6 p 1), tuleb seda käsitleda tervikliku evakuatsiooniteena. Evakuatsioonitee esemetest vabana hoidmise tingib kohustus

tagada ehitisest evakuatsioon ja kergesti läbitav evakuatsioonitee (vt TuOS § 6 lg 1). Ka evakuatsiooniteele kohustuslikud nõuded sätestava siseministri eelviidatud määruse seletuskirja järgi ei tohi evakuatsiooniteel asuda esemeid, mis võivad ohustada evakuatsioonitee kasutajate turvalisust evakuatsiooni korral (vt https://www.rescue.ee/files/ 2018-11/ehitusliketuleohutusn-uete-seletuskiri.pdf? 5137460df5, lk 70). Selline olukord võib tekkida näiteks siis, kui jalgratas kukub ümber ja evakuatsioonitee pole seetõttu enam kergesti läbitav. Lisaks võib jalgratas ka kukkumata jääda ette päästetehnika kasutamisele. Seega on kaebajale tehtud ettekirjutus trepikojast oma jalgratta eemaldamiseks õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. 5.2 Kaebaja leiab ebaõigesti, et kõnealune trepikoda pole evakuatsioonitee. Kuna kogu trepikoda alates 0-korrusest kuni 4nda korruseni on üks tuletõkkesektsioon, tuleb seda käsitleda tervikliku evakuatsiooniteena (vt käesoleva otsuse p 5.1). Kõnealune evakuatsioonitee vastab siseministri eelviidatud määruses antud evakuatsioonitee määratlusele (vt määruse § 2 lg 7). Kaebuses väidetud asjaolu, et kõnealune evakuatsioonitee pole nõuetekohaselt märgistatud, pole käesolevas vaidluses oluline. Samuti on ebaõige kaebaja seisukoht, et evakuatsiooniteel võib ladustada esemeid, kui on tagatud 1,2 m laiune vaba osa evakuatsiooniks. Siseministri määruses on selline minimaalne laius evakuatsiooniteele tõepoolest üldreeglina sätestatud (vt määruse § 47 lg 1 p 1), kuid sellest ei saa teha veel järeldust, et kui evakuatsioonitee on laiem, siis võib seda omaalgatuslikult kitsendada. Vastustaja juhib õigesti tähelepanu asjaolule, et kõnealuse ehitise vastavust tuleohutusnõuetele, rakendatavaid tuleohutusmeetmeid kogumis, on hinnatud ehitusprojekti kooskõlastamisel. Ruumide kasutusotstarbed on määratud ehitusprojektiga ja sellest tuleb ehitise kasutamisel kinni pidada. Üldkasutatav trepikoda on ettenähtud inimeste liikumiseks, mitte esemete paigutamiseks. Olukord, kus esemete ladustamine toimub mujal, kui ehitusprojektis näidatud ruumides, muudab oluliselt hoone tuleohutusalast vastupidavust (vt PA vastus kohtunõudele, dtl 71). Alusetult on kaebuses kahtluse alla seatud ettekirjutuse koostanud ametniku erapooletus, väide isiklikust kiusust on tõendamata. 5.3 Kaebaja kriitika KÜ juhatuse aadressil pole käesolevas vaidluses asjakohane.

6.Menetluskulude väljamõistmist pole taotletud.

/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium