X. kaebus Sotsiaalkindlustusameti 19. veebruari 2021. a otsuse nr P26-2021-17764 tühistamiseks ning taotluse uuesti lahendamiseks kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X. Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Madis Kotsar
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X. kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17. jaanuaril 2022 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1, § 67 lg 4). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.X. (kaebaja) esitas 4. jaanuaril 2021 Eesti Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile (SKA) ühistaotluse töövõime hindamiseks ja puude raskusastme tuvastamiseks.
3-21-841
2.SKA tuvastas 19. veebruari 2021. a otsusega nr P26-2021-17764 (otsus on allkirjastatud
22.veebruaril 2021) kaebajal keskmise puude.
3.SKA jättis eelnimetatud otsuse peale esitatud vaide 23. märtsi 2021. a vaideotsusega nr 5.23/6433-2 rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
3.1.Puude raskusastme hindamisel hinnatakse püsiva iseloomuga osalus- ja soorituspiirangute esinemist, mille tõttu inimene vajab mõne põhitegevuse juures püsivalt teise inimese abi või abivahendeid ning mille tõttu tema iseseisev hakkamasaamine ühiskonnas on püsivalt raskendatud või piiratud. SKA tugines otsust tehes puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 23 lg 7 alusel töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamusele. Ekspertarst andis hinnangu sotsiaalkaitseministri määruses 29. veebruari 2016. a määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (määrus nr 18) alusel.
3.2.Tööealise inimese puhul annab ekspertiisi teostav arst arvamuse isikul piirangute esinemise või puudumise kohta järgmiste valdkondade võtmetegevustes: liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine, inimestevaheline lävimine ja suhted. Vaideotsuses on kajastatud iga valdkonna võtmetegevuse arvnäitajad. Ekspertarsti hinnangul oli kaebajal inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonnas võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 2,0. Seega esineb tal raskusi igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ning on näidustatud keskmise puude raskusastme tuvastamine selles valdkonnas. Liikumise, õppimise ja tegevuste elluviimise ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine on alla arvväärtuse 2. Seega puudus alus puude raskusastme tuvastamiseks liikumise, õppimise ja tegevuste elluviimise ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas. Käelise tegevuse, suhtlemise (nägemine, kuulmine ja kõnelemine), teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkondade võtmetegevustes ei ole ekspertarst piiranguid tuvastanud ning puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks nimetatud valdkondades.
3.3.Vaidemenetluse raames küsiti täiendav arvamus teiselt ekspertarstilt, kelle hinnangul ei põhjusta tervislikust seisundist tulenevad funktsioonihäired kaebajal sellisel määral raskusi igapäevaeluga toimetulekus ja ühiskonnaelus osalemises, et oleks alust raske puude raskusastme tuvastamiseks. Kaebaja on võimeline iseseisvalt igapäevaelus otsuseid vastu võtma, ise tegevusi planeerima ja läbi viima, saab osaleda teistega võrdsetel alustel vähemalt enamikes tegevustes, mistõttu raskeks puude tuvastamiseks puudub alus. Ravimite tarvitamine on haigusest tulenev, mitte puudest, mistõttu ei ole ravimite kogus ja võtmise vajadus puude raskusastme tuvastamise aluseks.
4.Kaebaja esitas 20. aprillil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse SKA kohustamiseks tuvastada tal raske puue. Kaebajal oli 2019. a tuvastatud raske puue, kuid nüüd tuvastas SKA kaebajal keskmise puude, kuigi kaebaja tervislik seisund ei ole paremaks muutunud.
5.Tartu Halduskohus võttis 29. aprilli 2021. a määrusega menetlusse kaebuse SKA
19.veebruari 2021. a otsuse nr P26-2021-17764 tühistamiseks ja SKA kohustamiseks lahendada kaebaja taotlus uuesti.
6.Vastustaja esitas 21. mail 2021 kohtule vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebuse rahuldamata.
3-21-841
7.Kohus määras 7. oktoobri 2021. a määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses ning andis tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebaja hinnangul määras SKA puude raskusastme valesti. Kaebajal oli 2019. a hindamise raames tuvastatud raske puude raskusaste. SKA tuvastas uuel hindamisel aga keskmise puude raskusastme, samas kaebaja tervislik seisund ja sellest tulenenud igapäevase tegutsemise ja ühiskonnaelus osalemise piirangud ei ole märkimisväärselt muutunud. Tervislikus seisundis pole positiivseid arenguid toimunud, kaebaja tervislik seisund on pigem isegi halvenenud. Seetõttu on arusaamatu, kuidas puude raskusaste varasemaga võrreldes leebemaks muutus. Kaebajal on muu hulgas isiksuse- ja psüühikahäire, HIV, C-hepatiit, liigeshaigused (jalad, käed, selg), kõrge vererõhk, halvenenud nägemine, epilepsia. Nendest tulenevalt pidanuks vastustaja tuvastama tegutsemispiirangu liikumise valdkonnas, õppimise ja tegevuste elluviimise ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas. Samuti esinevad piirangud suhtlemise valdkonnas, mis on tingitud psüühika- ja käitumishäiretest. Lisaks on liigesvalude (jalgades) tõttu raskendatud käimine ja pikaajaline seismine. Käe- ja seljavalude tõttu ei saa kaebaja tõsta raskeid esemeid, samuti esinevad nägemisprobleemid. Arusaamatu on, kuidas nimetatud tervisehädadest tingitud piirangud ajas leebemaks muutusid ja õigustavad keskmise puude raskusastme määramist. Seega on SKA jõudnud ekslikule järeldusele, et kaebajal esineb keskmise puude raskusastmele vastav seisund. SKA-l tuleb teha uus puude raskusastme määramise ekspertiis, mis arvestaks korrektselt kaebajal esinevaid tegutsemispiiranguid.
9.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused.
9.1.Piirangute hindamine on toimunud korrektselt valdkonda reguleerivaid õigusnorme järgides. Otsuse tegemisel on kaebaja taotluses ja tervise infosüsteemis sisalduvad terviseandmed ning töötukassa töövõime hindamise otsuses kajastatu arvesse võetud. Kaebajal esineb raskusi igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ning see annab aluse keskmise puude raskusastme tuvastamiseks. Eesti Töötukassale ekspertarvamuse andnud arst on tutvunud kõigi asjakohaste tervise infosüsteemi kantud kaebaja terviseandmetega ning andnud kõigile esinevatele piirangutele arvväärtused, mille Sotsiaalkindlustusamet on puude raskusastme hindamisel aluseks võtnud. Metoodikast tulenevalt on arvväärtused olnud piisavad keskmise puude raskusastme tuvastamiseks, aga mitte raske puude raskusastme tuvastamiseks.
9.2.Puude raskusastme tuvastamise aluseks on see, milliseid tegutsemispiiranguid haigused isikule põhjustavad, seega ei ole haiguste kogum iseenesest määrava tähendusega. Eksperdiarvamuses anti kaebaja tegutsemise ja osalemise piirangute esinemise või mitteesinemise kohta. Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse iga valdkonna kohta (v.a suhtlemine) võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Kaebaja puhul jäid kuues valdkonnas nimetatud keskmine alla arvväärtuse 2 (liikumise valdkond – 1,0; õppimise ja tegevuste elluviimise valdkond – 1,5; muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkond – 1,0). Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst ei ole tuvastanud isikul piiranguid käelise tegevuse, suhtlemise (nägemine, kuulmine ja kõnelemine) ning teadvusel püsimise ja enesehooldus valdkondade võtmetegevustes. Seega jäid need asjakohased arvväärtused nendes valdkondades oluliselt allapoole määrus nr 18 § 6 lg-tes 6 ja 7 sätestatud tasemetest, mille ületamisel tuvastatakse raske puude raskusaste. Kaebajal tuvastati keskmise puude raskusastmele vastavad piirangud üksnes inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonna võtmetegevuste sooritamisel. Piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine on kaebajal selles valdkonnas 2,0 ja seega esineb kaebajal
3-21-841
raskusi igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ning põhjendatud on keskmise puude raskusastme tuvastamine nimetatud valdkonnas.
9.3.Vaidemenetluse raames pidas vastustaja vajalikuks küsida täiendava ekspertarvamuse teiselt ekspertarstilt. Teine ekspertarst jõudis samale seisukohale, et kaebaja seisundist tulenevad funktsioonihäired põhjustavad kaebajale sellisel määral raskusi igapäevaeluga toimetulekus ja ühiskonnaelus osalemises, et on alust tuvastada keskmine puude raskusaste.
9.4.Võrdlus varasema puude tuvastamise otsusega ei ole asjakohane. Puude raskusastme tuvastamine saab tugineda üksnes aktuaalsetele andmetele ja hinnangutele, mitte varasematele järeldustele. Kuna puude raskusastme tuvastamise kestus on PISTS § 24 lg-te 3–5 kohaselt ajaliselt piiratud, siis ei saa kaebajal tekkida õiguspärast ootust, et sama puude raskusaste tuvastatakse ka järgmisel hindamisel. Kaebaja viibis vaidlustatud otsuse tegemise ajal kontrollitud keskkonnas, kus alkoholi ja narkootikumide kättesaadavus on viidud miinimumini ja sellest tulenevalt on ka kaebaja tegutsemispiirangud vähesed. Seega ei tingi üksnes asjaolu, et kaebajal oli eelneval hindamisel tuvastatud raske puude raskusaste uue otsuse õigusvastasust.
KOHTU SEISUKOHT
10.Vaidluse all on, kas SKA tuvastas 19. veebruari 2021. a otsusega nr P26-2021-17764 õiguspäraselt keskmise puude raskusastme. Kaebaja on seisukohal, et varasemalt tuvastati tal raske puude raskusaste ning uues otsuses ei ole tema terviseseisundit õigesti hinnatud. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud otsus on õiguspärane, kaebaja puude raskusaste on menetlusnorme järgides tuvastatud õigesti.
11.Puude raskusastme tuvastamise otsus on haldusakt, mis peab olema kirjalikult põhjendatud ning selles tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (haldusmenetluse seadus (HMS) § 56 lg 1 ja 2). Arvestades puude hindamise taotlustega kaasnevat töökoormust on haldusakti põhjendamisnõuded tavapärasest mõnevõrra piiratumad, kuid puude raskusastme tuvastamise otsuse põhjendustes peab olema välja toodud, kuidas on konkreetse isiku puhul puude raskusastme hindamiseks kehtestatud metoodikat rakendades lõppjärelduseni jõutud (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsus (RKHKo) asjas nr 3-17-1110, p 18). Kui haldusaktis on viidatud põhjenduste osas teisele haldusaktile või muule dokumendile, peab haldusakt sisaldama vähemalt selle tegemise põhimotiive (RKHKo asjas nr 3-3-1-90-14, p 17). Haldusakti põhjendamine on oluline tagamaks, et haldusakti adressaat mõistaks, miks otsus nii tehti (RKHKo asjas nr 3-17-1110, p 18). Kohtu hinnangul vaidlustatud otsus nendele tingimustele ei vasta. Otsuse põhjendamisnõude täitmiseks ei piisa üksnes vastustaja järelduse märkimisest. Vaidlustatud otsusest nähtub üksnes SKA järeldus, et arvesse võetud andmete alusel tuvastati taotlejal keskmine puue, kuna tema igapäevane tegutsemine või ühiskonnas osalemine on piiratud. Vastustaja ei ole otsuses kajastanud põhimotiive viisil, mis võimaldaks otsuse adressaadil otsuse kujunemise loogikat ja kasutatud metoodikat üheselt ning selgelt mõista. SKA otsuses on viidatud töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamuse kasutamisele, kuid selle arvamuse põhimotiive pole välja toodud. Samuti ei ole otsuses esitatud eksperdiarvamuse lõppjäreldusi valdkondade kaupa. Välja ei ole toodud isegi konkreetset valdkonda, milles esinev piirang vastas keskmise puude raskusastmele. Seetõttu on kohus seisukohal, et vaidlustatud otsus on põhjendamispuudustega ja seetõttu formaalselt õigusvastane.
12.Järgnevalt kontrollib kohus, kas vaidlustatud otsus on materiaalselt õiguspärane.
3-21-841
13.Halduskohus saab puude raskusastme määramise otsuse õiguspärasuse hindamisel kontrollida seda, kas SKA on puude raskusastme tuvastamisel järginud menetlusnorme ja lähtunud asjakohastest asjaoludest. Kohtupraktikas on peetud võimalikuks arvestada haldusakti kontrollimisel haldusorgani poolt vaide- või kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest kaalutlustest haldusakti andmisel (RKHKo asjas nr 3-3-1-46-14, p 15). SKA on võtnud otsuse tegemisel aluseks töövõime hindamise menetluses koostatud ekspertarsti arvamuse, mille kohtulik kontroll on samuti piiratud. Kohtu pädevuses ei ole ekspertarsti arvamuses esitatud meditsiiniliste hinnangute õigsuse kontroll. Kohus saab kontrollida, kas ekspertarst on hinnanud kaebaja taotluses märgitud kehalise ja vaimse võime valdkondades ja nende võtmetegevustes esinevaid piiranguid ning kas lähtutud on asjakohastest andmetest, samuti seda, kas ekspertarst on oma arvamust nõuetekohaselt põhjendanud.
14.Vastustaja on otsuse kujunemist detailsemalt selgitanud vaideotsuses ja vastuses kaebusele. Kohus lähtub nendes kajastatud põhjendustest otsuse materiaalse õiguspärasuse kontrollimisel Kohtu hinnangul on vastustaja vaideotsuses asjakohaselt selgitanud rakendatud metoodikat ja analüüsinud kaebaja väiteid.
15.Kohus nõustub vastustajaga, et üksnes haiguste esinemine ja sellest paranemise tõenäosus ei oma puude raskusastme tuvastamisel määravat tähendust. Puude raskusastme määramisel on oluline tegutsemispiirangute esinemise tuvastamine ehk kas isikul esineb terviseseisundist tulenevaid piiranguid, mis takistavad tal igapäevast tegutsemist ja ühiskonnaelus osalemist võrdselt teiste samaealiste inimestega. PISTS § 23 lg 6 näeb ette, et puude raskusastme tuvastamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit, tegevusvõimet, kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadust, samuti tehniliste abivahendite kasutamise vajadust, elukeskkonda ning rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevusi. Määruse nr 18 § 6 lg 1 kohaselt tuvastab SKA tööealise inimese puude raskusastme, võttes arvesse taotluses sisalduvaid andmeid, arstiõppe läbinud isiku arvamuses sama määruse § 4 lg-s 5 nimetatud valdkondade võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmetele antud arvväärtusi ja muid asjasse puutuvaid andmeid. Kui tööealine isik taotleb samal ajal puude raskusastme tuvastamist ning töövõime hindamist, kasutatakse puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja töötukassa antud töövõime hindamise otsust (PISTS § 23 lg 7). Puude raskusaste tuvastatakse liikumise, käelise tegevuse, suhtlemise, õppimise ja tegevuste elluviimise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise, inimestevahelise lävimise ja suhete valdkondades esinevate piirangute alusel. Määruse nr 18 § 6 lg 3 kohaselt arvutatakse puude raskusastme tuvastamiseks iga valdkonna kohta, v.a suhtlemise valdkond, võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Suhtlemise valdkonna puhul on määrusega kehtestatud erisus, mille puhul lähtutakse puude raskusastme tuvastamisel vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastmest. Kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine või määruse § 4 lõike 5 punktis 3 nimetatud valdkonnas on vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus 2–2,75, esineb isikul raskusi igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ja tal tuvastatakse keskmine puude raskusaste. Arvväärtuse 2,76-3,49 korral on isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnas osalemine piiratud ja tal tuvastatakse raske puude raskusaste (määrus nr 18 § 6 lg 6 p-d 1-2). Erinev on teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas puude raskusastme määramine. Määrus nr 18 § 6 lg 7 kohaselt peab selles valdkonnas keskmise puude raskusastme tuvastamiseks olema arvväärtus 2,76-3,49 ja raske puude raskusastme tuvastamiseks 3,5-4. Kui piirangud esinevad mitmes valdkonnas, tuvastatakse puude raskusaste selle valdkonna järgi, milles piirangud on suurimad (määrus nr 18 § 6 lg 8).
3-21-841
16.Vaidlust ei ole selles, et SKA otsuse aluseks olevas eksperdiarvamuses märgitud valdkondade võtmetegevuste arvväärtuste järgi ületas üksnes inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuse aritmeetiline keskmine määruse nr 18 § 6 lg 6 p-s 1 sätestatud määra. Kaebaja puhul kujunesid valdkondade võtmetegevuste piirangute aritmeetilised keskmised järgmiselt: liikumise valdkond – 1,0; käelise tegevuse valdkond – 0; suhtlemise valdkond – 0; teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkond – 0; õppimise ja tegevuste elluviimise valdkond – 1,5; muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkond – 1,0. Seega jäid need asjakohased arvväärtused nendes valdkondades oluliselt allapoole tasemest, mille ületamisel raske puude raskusaste tuvastatakse. Puude keskmise raskusastme tuvastamise lävend oli täidetud inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonnas, mille võtmetegevuste piirangute raskusele antud arvväärtuste keskmine oli 2,0. Isegi, kui SKA-l oleks olnud muude asjasse puutuvate andmete põhjal vajadus korrigeerida asjakohaste valdkondade arvväärtusi 0,5 ühiku võrra (määrus nr 18 § 6 lg 5), ei küüniks need ka pärast korrigeerimist raske puude raskusastme määramiseks vajaliku lävendini (vähemalt 2,76 ning teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas vähemalt 3,5). Otsuse tegemisel arvestatud eksperdiarvamuses määratud arvväärtused kinnitavad, et kaebaja terviseseisundist tulenevad häiringud vastavad keskmise puude raskusastmele.
17.Vaides ja kaebuses kajastatud etteheited on küllaltki üldsõnalised, kuid nendest on siiski arusaadav, et kaebaja ei nõustu ekspertarstide antud hinnangutega eelkõige liikumise, õppimise ja tegevuste elluviimise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades. Samuti esinevad kaebaja hinnangul piirangud suhtlemise valdkonnas. Kaebuses, vastustajale esitatud taotluses ning vaides märgitud terviseprobleeme on eksperdiarvamuses (tld 41-65) arvestatud ning hinnatud nendest tulenevate piirangute raskusastet koostoimes teiste tervise infosüsteemi kantud terviseandmetega. Kuna inimese tervislik seisund võib olla ajas muutuv, siis on põhjendatud võtta otsuse tegemisel eelkõige arvesse kõige hilisemad sissekanded tervise infosüsteemi, mida antud juhul on ka tehtud. Iga valdkonna võtmetegevuste ning valdkonna üldhinnangu raames on eksperdiarvamuses märgitud arsti arvamus ning piirangu raskusastme hinnang, samuti on esile toodud järelduse tegemisel arvestatud terviseandmed ning järelduse kujunemist põhjendatud. Kohus möönab, et ekspertarst oleks saanud oma järeldusi detailsemalt põhjendada, kuid esitatud põhjendustest on siiski järelduse kujunemine arusaadav. Ka vaidemenetluse raames võetud teise ekspertarsti arvamuses (tl 40) on analüüsitud kaebaja tervislikku seisundit ja sellest tulenevate piirangute ulatust ja püsivust. Teise ekspertarvamuse kohaselt on kaebajal alkoholi ja narkootikumide sõltuvus, mistõttu on ta korduvalt vajanud arstiabi. Sellest tingitud tegutsemispiirangud on alkoholi- ja narkootikumide mittekasutamisel ning ravimisel kompenseeritavad. HIV-tõbi ja C-hepatiit on raviga kompenseeritavad seisundid ja püsipiiranguid ei põhjusta. Samuti on kaebajal erinevad liigesvalud, kuid terviseandmed ei kinnita sellega seoses oluliste liikumistakistuste esinemist. Pikaajalisest sõltuvusainete tarvitamisest on kaebajal tekkinud ka mõningad suhtlemisraskused ja esineb impulsiivset käitumist, mida on piirangute hindamisel arvestatud. Kaebaja on võimeline iseseisvalt igapäevaelus otsuseid vastu võtma, ise tegevusi planeerima ja läbi viima, saab osaleda teistega võrdsetel alustel vähemalt enamikes tegevustes. Teise ekspertarsti arvamuse kohaselt piirab kaebaja tegevusvõimet suures osas sõltuvushäire, mis on soovi korral raviga kompenseeritav.
18.Kohtu hinnangul ei anna asja materjalid alust kahelda otsuse tegemisel arvestatud ekspertarsti ning vaidemenetluse raames antud täiendava ekspertarsti arvamuste järeldustes, et kaebaja terviseseisundist tulenevalt esineb tal igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises raskusi (inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonnas). Kohtul puudub alus kahelda ekspertarvamustes kajastatud sisuliste hinnangute õiguspärasuses. Ekspertarstid on
3-21-841
lähtunud asjakohastest andmetest ning oma seisukohti põhjendanud, järelduste kujunemine on jälgitav ning mõistetav. Vastustaja on lisaks põhjendatult arvestanud sellega, et kaebaja viibis hindamise ajal kontrollitud keskkonnas (vanglas), kus alkoholi ja narkootikumide kättesaadavus on viidud miinimumini.
19.Asjaolu, et kaebajale oli varasema otsusega määratud raske puude raskusaste ja uue hindamise käigus tuvastati tal keskmine puude raskusaste ei ole määrav. Tegemist on individuaalsete otsustega, mille tegemisel lähtutakse otsuse tegemise ajal tähtsust omavatest aktuaalsetest andmetest, arvestades, et isiku terviseseisund võib ajas muutuda. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et kaebaja puude raskusastme tuvastamisel oleksid ekspertarstid jätnud terviseandmed piisavas ulatuses arvestamata.
20.Eelnevale tuginedes on kohus seisukohal, et vaidlustatud otsus on materiaalselt õiguspärane, selle andmisel on arvestatud asjakohaste andmetega ning järgitud puude raskusastme tuvastamise korda määral, mis ei tingi vaidlustatud otsuse õigusvastasust. Kuigi kohtu hinnangul ei järginud vastustaja vaidlustatud otsuse põhjendamise korda piisavas ulatuses ei tingi see haldusmenetluse seaduse § 58 alusel vaidlustatud otsuse tühistamist, sest vaidlustatud otsus on materiaalselt õiguspärane. Kohus jätab seetõttu kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.