Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 25. märtsi 2021. a otsuse nr 15.3-3.1/759-1 ja 22. aprilli 2021. a vaideotsuse nr 15.3-10/136-4 tühistamiseks ning Politseija Piirivalveameti kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebaja taotlus tähtajalise elamisloa saamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Juhannes Reisman
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Xi kaebus.
2.Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 25. märtsi 2021. a otsus nr 15.3-3.1/759-1 ja
22.aprilli 2021. a vaideotsus nr 15.3-10/136-4 ning kohustada Politsei- ja Piirivalveametit Xi tähtajalise elamisloa taotlust uuesti läbi vaatama.
3.Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt Xi kasuks välja menetluskulud summas 15 eurot.
4.Jõustunud kohtulahendi avaldamisel Riigi Teatajas tuleb Xi nimi asendada tähemärgiga.
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13. jaanuaril 2022. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3-21-954
1.X (kaebaja) esitas 14. jaanuaril 2021 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA, vastustaja) tähtajalise elamisloa taotluse Eestis töötamiseks (dtl 72-73).
2.PPA keeldus 25. märtsi 2021 otsusega nr 15.3/759-1 kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest (dtl 5-7).
3.Kaebaja esitas 29. märtsil 2021 vaide PPA otsuse nr 15.3-3.1/759-1 vaidlustamiseks, mille PPA jättis 22. aprilli 2021 vaideotsusega nr 15.3-10/136-4 rahuldamata (dtl 8-14).
4.Kaebaja esitas 5. mail 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse PPA 25. märtsi 2021. a otsuse nr 15.3-3.1/759-1 ja 22. aprilli 2021. a vaideotsuse nr 15.3-10/136-4 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebaja taotlus tähtajalise elamisloa saamiseks (dtl 1-4).
5.Tartu Halduskohus võttis 11. mai 2021. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks PPA ja kohustas vastustajat vastama (dtl 33-34).
6.PPA esitas 9. juunil 2021 vastuse kaebusele (dtl 68-71).
7.Kaebaja esitas 16. juunil 2021 täiendavad selgitused ja 1. septembril 2021 täiendava tõendi (dtl 101, 108-110, tõlge 111).
8.Vastusena kohtunõudele esitas PPA 3. septembril 2021 kohtule esitatud vastuse lisade nimekirja ning puuduolevad tõlked (dtl 113-114).
9.Tartu Halduskohus otsustas 21. septembri 2021. a määrusega asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, andes menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks (dtl 130-131).
10.PPA esitas täiendavad seisukohad 1. novembril 2021 (dtl 133-134).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
11.Kaebaja on taotlenud PPA 25. märtsi 2021. a otsuse nr 15.3-3.1/759-1 ja 22. aprilli 2021. a vaideotsuse nr 15.3-10/136-4 tühistamist ning PPA kohustamist vaadata uuesti läbi kaebaja taotlus tähtajalise elamisloa saamiseks, väites järgmist.
11.1.Vaidlustatud otsusega on rikutud kaebaja õigusi ja piiratud tema vabadusi. PPA ei ole asjaolusid õigesti hinnanud. Kaebaja on tunnistanud end küll süüdi väärteos, mille eest teda ka karistati, kuid eksimus on väike ja ei ole proportsionaalne PPA otsusega, millega on keeldutud tähtajalise elamisloa andmisest.
11.2.Kaebaja tegu seisnes selles, et tal oli 27. detsembril 2020 Eestisse tulles kaasas deklareerimata alkohol, mida kaebaja oli soovinud kasutada käte- ja veoauto desinfitseerimiseks. Selle eest on teda juba väärteomenetluse korras karistatud ning pole õige veelkord sama asja pärast jätta teda ilma tähtajalisest elamisloast.
11.3.Tähtajalise elamisloa alusel on võimalik töötada pikemalt ilma pausideta, lühiajalise töötamise puhul on võimalik töötada aasta ning seejärel peab olema kodus 90 päeva.
11.4.Alkoholi nii väike kogus, mis oli Eestisse tulles kaasas, ei saa kuidagi ohtu seada Eesti rahva tervist. Pealegi soovis kaebaja alkoholi kasutada ainult enda käte desinfitseerimiseks, mitte jagada seda teistega. Alkoholipudel oli kaasas selleks, et täita Eesti Vabariigi
2(7)
3-21-954
Valitsuse nõudeid – olla puhas ja hoida ära pandeemia. Kaebajal oli alkoholi vaja kasutada juba enne Eestisse jõudmist, teel olles.
11.5.Kaebajale jääb arusaamatuks, millest tulenevalt on alust arvata, et ta on oma väärteoga ohtu seadnud Eesti rahva tervise. Toime pandud väärteo eest on kaebajat karistatud rahatrahviga, mis on tasutud, seega puudub alus välismaalaste seaduse (VMS) §-st 124 tulenevalt tähtajalise elamisloa andmisest keeldumiseks. Kuidas seab üks pudel sissetoodud alkoholi ohtu Eesti rahva tervise? Kui tegemist oleks märkimisväärselt suurema koguse alkoholiga, võiks tulla kõne alla VMS § 124 lg 1 p 4.
11.6.Rikutud on proportsionaalsuse põhimõtet. Mida intensiivsem on põhiõiguste riive, seda kaalukamad peavad olema seda õigustavad põhjused.
12.Vastustaja palub vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata. Vastuses kaebusele esitas vastustaja kokkuvõtvalt järgmised väited.
12.1.Tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsus on põhjendatud ning kaalutlusvigadeta, haldusorgan on selgitanud piisava põhjalikkusega välja asja otsustamise seisukohast olulised asjaolud ning andnud neile põhjendatud ja õiglase hinnangu ning kaalutlused nähtuvad vaidlusalustest haldusaktidest.
12.2.Elamisloa andmisest keeldumise puhul ei ole tegemist topelt karistamisega. Maksu- ja Tolliameti (MTA) poolt läbiviidud väärteomenetluse raames karistati isikut süüteo toimepanemise eest. Elamisloa taotluse menetlemise puhul on aga tegemist haldusmenetlusega, seega ei saa haldusmenetluses tehtud otsust lugeda topelt karistamiseks. Karistamise alused on kindlaks määratud karistusseadustikus. Elamisloa andmisest keeldumine ei ole karistus süüteo toime panemise eest.
12.3.VMS § 124 lg 1 p 4 sätestab, et tähtajalise elamisloa andmisest võib keelduda, kui on alust arvata, et välismaalase Eestis viibimine võib ohustada rahva tervist. Seega ei tulene nimetatud keeldumise alusest tingimust, et välismaalase Eestis viibimine ohustab rahva tervist, vaid piisab, kui rahva tervise ohtu seadmine on võimalik ja asjaolude pinnalt on selliseks arvamuseks alust. Antud asjas puudub vaidlus selle üle, et kaebaja tõi Eestisse ebaseaduslikult alkoholi. Kaebaja on korduvalt nii vaidemenetluses, kui ka kohtule esitatud kaebuses rõhutanud, et niivõrd väike kogus alkoholi, mis oli kaebajal kaasas Eesti Vabariiki saabudes, ei saa kuidagi ohtu seada Eesti rahva tervist. Sellega on kaebaja korduvalt viidanud oma toimepandud õiguserikkumisele kui vähetähtsale rikkumisele. Vastustaja juhib tähelepanu, et MTA väärteo otsusest nähtub, et isikul oli Eestisse saabumisel kaasa kaks pudelit, kokku 1,9 liitrit alkoholilõhnalist vedelikku. Antud rikkumise puhul ei oma tähtsust, mis eesmärgil kaebaja ebaseadusliku kauba Eestisse tõi, vaid fakt, et isik üritas salaja riiki tuua deklareerimata kanget alkoholi. Deklareerimata kange alkoholi puhul ei ole teada ei alkohoolse vedeliku päritolu ega koostis, mistõttu võib taolise alkoholi tarbimine ohustada kolmandate isikute tervist.
12.4.Kange alkoholi salaja üle piiri toomine on piisav, et arvata, et tegemist võib olla tervisele ohtliku alkoholiga, vastasel juhul ei oleks kaebajal olnud põhjust proovida ilma alkoholi deklareerimata riiki siseneda. Sellest tulenevalt on põhjendatud kahtlus, et deklareerimata kange alkoholi võimaliku kasutamisega võib kaasneda oht kolmandate isikute tervisele. Siinkohal tuleb arvestada ka kaebaja poolt PPA-le 19. veebruaril 2021 esitatud seisukohtades väljatoodut, et lisaks deklareerimata alkoholile oli isikul kaasas ka kaks pudelit konjakit, mida isik plaanis pakkuda eeloleva sünnipäeva puhul kolleegidele. Antud asjaoludest tulenevalt ei saa välistada ka deklareerimata kange alkoholi tarbimist töökaaslastega, arvestades, et isikul oli plaanis kolleegidele pakkuda sünnipäeva puhul alkoholi.
12.5.Kaebaja väited vedeliku tegeliku kasutamise kohta on paljasõnalised. Kaebaja on küll väitnud, et kasutab kaasa võetud deklareerimata kanget alkoholi (piiritust) 3(7)
3-21-954
desinfitseerimiseks, kuna väidetavalt on isik muude ainete suhtes väga allergiline. Kaebaja ei ole PPA-le esitanud meditsiiniliste vastunäidustamiste kohta tõendeid. Isiku puhul on tegemist kutselise autojuhiga, kes töötab igapäevaselt rahvusvaheliste vedudega seotud ettevõttes Frigohans OÜ autojuhina. Sellest tulenevalt peaks kolmandast riigist pärit välismaalasena ning eelnevalt Eestis lühiajalise töötamise registreeringu (LTR) alusel töötanud isikuna kaebaja teadma Eestisse saabumisel kolmandast riigist toodud kaupade deklareerimise nõudeid. Kaebajal oleks olnud võimalik desinfitseerimiseks vajalik alkohol hankida ka Eestis tunnustatud tootjate toodangu hulgast. Lisaks pidi isik endale teadvustama, et registreerimata ja kontrollimata desinfitseerimisvahenditel ei pruugi olla tegelikke desinfitseerivaid omadusi ning seetõttu ei pruugi need kasutajat kaitsta.
12.6.Täiendavalt on kaebajale keeldutud tähtajalise elamisloa andmisest VMS § 124 lg 1 p 5 alusel, kui välismaalast on karistatud süüteo eest. Kaebajat on karistatud 27. detsembril 2020 toimepandud süüteo eest, mille objektiks oli deklareerimata kange alkohol. Isikut karistati tolliseaduse (TS) § 69 lg 1 alusel deklareeritava kauba liiduvälisest riigist Eestisse toimetamise eest kaupa deklareerimata jättes väärteo korras. Seega on isikut karistatud süüteo toimepanemise eest ning sellest tulenevalt esineb elamisloa andmisest keeldumise alus VMS § 124 lg 1 p 5 näol. VMS § 11 kohaselt on Eestis ajutiselt viibiv või Eestis elav välismaalane kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda ja Eesti õigusakte, austama põhiseaduslikke väärtusi ja printsiipe vabadusel, õiglusel ja õigusel tuginevat riiki ning Eesti ühiskonna korraldust, eesti keelt ja kultuuri.
12.7.Välismaalastel ei ole erinevalt Eesti Vabariigi kodanikest põhiõigust riigis viibida ja töötada. Sellest tulenevalt on meelevaldne ka kaebaja väide, et tähtajalise elamisloa andmisest keeldumine takistab isiku õigusi ja vabadusi, sh saada tööd ja teenida ausate põhimõtete alusel elatist. Kaebaja on elamisloa taotluse esitamisele eelnevalt alates 2019. aasta augustist töötanud Eestis ametlikult ettevõttes Frigohans OÜ LTR-i alusel. Vastustaja selgitab, et elamisloa andmisest keeldumisega ei võetud isikult õigust Eestis tööd teha ja ausalt elatist teenida. Nimelt on kaebajal võimalik ka edaspidi seaduslikult tööd teha LTR-i alusel.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
13.Kaebaja on esitanud kaebuse PPA 25. märtsi 2021. a otsuse nr 15.3-3.1/759-1 ja 22. aprilli 2021. a vaideotsuse nr 15.3-10/136-4 tühistamiseks. 25. märtsi 2021. a otsusega keeldus PPA kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest.
14.Kohus leiab, et kaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kohtu hinnangul PPA 25. märtsi 2021. a otsus eelnimetatud nõuetele ei vasta, kuna PPA jättis olulised asjaolud kaalutluse teostamisel arvestamata ning sel põhjusel ei ole kohus veendunud otsuse proportsionaalsuses.
15.Vaidlustatud otsusega keeldus PPA kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest VMS § 124 lg 1 p-de 4 ja 5 alusel. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja pani toime väärteo, mille tõttu kujutab ta ohtu nii avalikule korrale kui ka rahva tervisele. PPA tuvastas, et kaebaja pani
27.detsembril 2020 toime teo, mis kvalifitseeriti väärteona TS § 69 lg 1 alusel ning teda karistati rahatrahviga deklareeritava kauba või sularaha liiduvälisest riigist Eestisse või Eestist liiduvälisesse riiki toimetamise eest tollikontrollist kõrvale hoides, kaupa või sularaha deklareerimata jättes, seda vale tariifse klassifikatsiooniga või kirjeldusega deklareerides või muul pettuslikul viisil toimides.
4(7)
3-21-954
16.VMS § 124 lg 1 p 4 järgi võib keelduda välismaalasele tähtajalist elamisluba andmast, kui on alust arvata, et tema Eestis viibimine võib ohustada rahva tervist. VMS § 124 lg 1 p 5 lubab elamisloa andmisest keelduda, kui välismaalast on karistatud süüteo eest. Mõlemat sätet on võimalik kohaldada, võttes arvesse isiku karistamist süüteo eest. Tegemist on diskretsiooni võimaldavate alustega elamisloa andmisest keeldumiseks. Riigikohus on oma praktikas järjekindlalt väljendanud seisukohta, et kaalutlusotsuste puhul peab haldusakti põhjendus olema eriti põhjalik, ning selgitanud, et kaalutluste väljatoomine haldusakti põhjendustes on oluline nii haldusakti kohtuliku kontrolli tagamiseks kui ka haldusakti legitimeerimiseks adressaatide ja puudutatud isikute silmis (vt Riigikohtu 29. novembri 2012. a otsus asjas nr 33-1-29-12, p 19). Haldusakti põhjendus peab kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt (vt Riigikohtu 20. oktoobri 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-54-11, p 12).
17.VMS § 124 lg 1 p 4 sõnastus seostab elamisloa andmisest keeldumise kaebaja käitumisest lähtuva ohuga rahva tervisele. VMS § 124 lg 1 p 5 sõnastuse järgi võib elamisloa andmisest keeldumist põhjendada üksnes isiku karistamise faktiga, temast lähtuvat ohtu ei ole vaja tuvastada. Riigikohus on 18. novembri 2020. a kohtuotsuses asjas nr 3-19-92 p-s 21 selgitanud, et VMS § 124 lg 1 p 5 on kohaldatav erandlikel juhtudel, kui kuriteo toime pannud isikust lähtuvat ohtu avalikule korrale polegi vaja põhjendada. Sellele järeldusele viis Riigikohtu Euroopa Kohtu otsus liidetud kohtuasjades nr C-381/18 ja C-382/18. Selles otsuses asus Euroopa Kohus seisukohale, et liikmesriikide pädevad asutused saavad teatud juhtudel direktiivi 2003/86/EÜ artikli 6 lg-te 1 ja 2 kohaldamisel tugineda üksnes asjaolule, et isik on mõistetud süüdi kuriteo toimepanemises, ilma et tuleks tuvastada, et tema käitumine kujutab endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi asjaomases liikmesriigis. Seda võib siiski teha ainult sellisel juhul, kui kuriteo raskus või laad on selline, et on vaja välistada kolmanda riigi kodaniku viibimine asjaomase liikmesriigi territooriumil (p-d 63 ja 66).
18.PPA oli vaidlusaluses 25. märtsi 2021. a otsuses seisukohal, et kaebaja pani toime väärteo, mille tõttu kujutab ta ohtu nii avalikule korrale kui ka rahva tervisele. PPA hinnangul on välismaise päritoluga kange alkoholi Eestisse deklareerimata toimetamine tõsine süütegu, mis paneb ohtu Eesti rahva tervise. Vaidlusaluses vaideotsuses on PPA täiendavat selgitanud, et kaebaja on üritanud pisendada oma süütegu, väites, et tal oli Eestisse tulles kaasas üks pudel deklareerimata alkoholi. Samas, elamisloa taotluse menetluses kinnitas kaebaja, et tal oli Eestisse tulles kaasas kaks pudelit deklareerimata alkoholi.
19.Kohus selgitab, et välismaalasest lähtuva ohuprognoosi tegemisel tuleb hinnata toimepandud süüteo raskust, selle laadi ning võimaliku kordumise tõenäosust. Vaidlusalustest otsustest ei nähtu, et PPA oleks tegelikult analüüsinud väärteo toimepanemise asjaolusid, laadi jms iseloomustavaid tegureid. Kohus on seisukohal, et kaebaja toime pandud väärteo raskus ega laad pole selline, et on vaja välistada tema viibimine Eestis. Seetõttu ei saanud talle elamisloa andmisest keelduda VMS § 124 lg 1 p 5 alusel. Vaidlusalune otsus tugineb ühekordsele eksimusele, mida väärtegu menetlenud kohtuväline menetleja ei pidanud erakordselt raskeks. Veelgi enam, menetleja leidis, et isiku süü suuruse etteheidetava väärteo toimepanemisel saab lugeda keskmisest väiksemaks (dtl 99). Karistuse ülemmäära (300 trahviühikut või arest) asemel karistati kaebajat 17 trahviühikuga, s.o 68 euroga. Seadusandja ei ole väärteokorras karistatavate süütegude toimepanemises näinud niivõrd suurt ohtu, mis tingiks riigi sekkumise süüteo toimepanija käitumisse kõige karmima karistusliigi – reaalse vangistusega, seetõttu ei saa ka väärteo toimepanemist pidada piisavalt tõsiseks ohuks välismaalaste seaduse mõttes.
5(7)
3-21-954
20.Karistuse määramisel võttis kohtuväline menetleja mh arvesse asjaolu, et karistusregistri andmetel puudusid kaebajal kehtivad karistused tollialaste õigusrikkumiste eest. Kohtuvälise menetleja otsuses ei leita, et kaebaja Eestis viibimine võib ohustada rahva tervist. Tollisüütegude puhul on kaitstavaks õigushüveks tollieeskirjade ja tolliformaalsuste täitmine, ühiskonna kaitsmine (keeldude ja piirangute alla kuuluvate kaupade kontroll ja keelatud kaupade riiki toomise tõkestamine), seadusliku majandustegevuse kaitsmine. Eeltoodu tõttu esineb tollialaste õigusrikkumiste eest karistuse määramiseks avalik huvi. Väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud alkoholi näol on tegemist aktsiisikaubaga, mistõttu taoliste rikkumiste toimepanemine ohustab riigi maksulaekumisi ning selliste rikkumiste toimepanemise vältimiseks on MTA poolt kaitstavaks õigushüveks korrektne tolliformaalsuste täitmine.
21.PPA hinnangul on välismaise päritoluga kange alkoholi Eestisse deklareerimata toimetamine tõsine süütegu, mis paneb ohtu Eesti rahva tervise. PPA ei ole täpsemalt selgitanud, kuidas kaebaja rahva tervise ohtu seadis. Vaideotsuses on vastustaja vaid täpsustanud, et VMS § 124 lg 1 p-st 4 ei tulene tingimust, et välismaalase Eestis viibimine ohustab rahva tervist, vaid piisab, kui rahva tervise ohtu seadmine on võimalik ja asjaolude pinnalt on selliseks arvamuseks alust. Kohus ei nõustu vastustajaga, et 1,9 liitri kange alkoholi salaja üle piiri toomine on piisavaks aluseks, et arvata, et tegemist võib olla tervisele ohtliku alkoholiga. Nõustuda ei saa PPA-ga, et alkohol võis olla tervisele ohtlik, sest vastasel juhul ei oleks kaebajal olnud põhjust proovida ilma alkoholi deklareerimata riiki siseneda. Kohtule on usutavam, et kaebaja jättis alkoholi deklareerimata põhjusel, et vältida maksude tasumist, mitte põhjusel, et see seab ohtu rahva tervise.
22.Karistusseadustik (KarS) näeb rahvatervisevastase süüteona ette eelkõige narkootikumidega seotud süütegusid (§-d 183-191), nakkushaigustega seotud süütegusid (§-d 192-193), ravimitega seotud süütegusid (§-d 194-195) ja töötervishoiu ning tööohutuse valdkonna süütegusid (§-d 197-198). Kahtlemata võib ka alkohol mõjutada rahva tervist, aga kohtu hinnangul ei pruugi iga alkoholiga seotud süüteo toimepanemine tähendada, et välismaalasest lähtub piisavalt tõsine oht. Näiteks ei pruugi oht olla piisavalt tõsine, kui alkoholiga seotud süüteod seisnevad üksnes nende omandamises või valdamises väikeses koguses. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja valdas alkoholi oma tarbeks (väidetavalt desinfitseerimise eesmärgil). Kohtule pole vaidlusalustest haldusaktidest mõistetav, miks PPA kaebajast lähtuva ohu hindamisel järeldas, et ohu tase on reaalne või piisavalt tõsine. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et PPA ei ole õiguspäraselt tuvastanud kaebajast lähtuvat ohtu rahva tervisele.
23.Kohus selgitab täiendavalt, et kuigi kaebaja leiab, et teda on juba väärteomenetluse korras karistatud ning pole õige veelkord sama asja pärast jätta teda ilma tähtajalisest elamisloast, on PPA põhjendatult asunud seisukohale, et topeltkaristamisega praegusel juhul tegemist ei ole. Välismaalaste õiguse raames toimuval haldusõiguslikul menetlusel ei ole karistuslikku funktsiooni, s.t elamisloa andmisest keeldumist ei saa lugeda lisakaristuseks toime pandud süütegude eest. Kriminaalkorras karistamise eesmärgiks on riigipoolne reaktsioon tehtud süüteole või süütegudele, lisaks võib kriminaalkaristus teenida potentsiaalselt ohtliku isiku eraldamise eesmärki muust õiguskuulekast ühiskonnast. Elamisloa andmisest keeldumise või selle kehtetuks tunnistamise peamiseks eesmärgiks on riigi soov hoida ära tulevikus toimuvad võimalikud uued süüteod. See, et vaidlusaluse haldusakti andmisel on tuginetud varasemale karistatusele ja isiku toimepandud teo raskusastmest tulenevalt antud hinnang isiku võimalikule ohtlikkusele, ei anna meetmele karistuslikku dimensiooni.
6(7)
3-21-954
24.Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus PPA 25. märtsi 2021. a otsuse nr 15.3-3.1/759-1 ja
22.aprilli 2021. a vaideotsuse nr 15.3-10/136-4.
25.Lisaks tühistamisnõudele on kaebaja esitanud ka kohustamisnõude PPA kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebaja taotlus tähtajalise elamisloa saamiseks. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 41 lg 3 sätestab, et kohustamiskaebuse rahuldamisel võib kohus kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. Tulenevalt riigivastutuse seaduse § 6 lg-st 5 võib kohus teha avaliku võimu kandjale ettekirjutuse haldusakti andmiseks ilma asjaolude täiendava kaalumiseta vaid juhul, kui juhtumi asjaolude tõttu ei saa avaliku võimu kandja haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest asja uuel otsustamisel ühelgi tingimusel keelduda. Seega teeb kohus vastustajale ettekirjutuse kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks, arvestades käesoleva otsuse põhjendusi.
26.Eeltoodut arvestades rahuldab kohus kaebuse tervikuna.
27.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine vastustaja kohustus. Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.
28.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Jõustunud kohtulahendi avaldamisel Riigi Teatajas tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.